Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sufiks" - 66 õppematerjali

sufiks - üün) Süsinikuaatomite lineaarne polümeer ( (sp-hübridis.); viide kolmikside- kaht liiki, metele kas -C Ξ C - C Ξ C - … (-karbüün või =C=C=C=… α-karbüün (polükumuleen) Sünteesiti 1960.-tel aastatel (vene tead-lased V.Kor(ak jt.) etüünist; praegu mitmed saamismeetodid Leidub looduses (grafiidis): mineraal tšaoiit (chaoite, чаоит, am. astrogeoloogi Ching-Te Chao nime järgi)
thumbnail
4
doc

Omadussõna sufiks

Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I ­lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Verbi sufiks

Väljapoole suunatud tegevus: -ta pai-ta-ma -sta lõbu-sta-ma -nda sooje-nda-ma -lda uhke-lda-ma Enesekohane sufiks: -u kõhn-u-ma -ta+u = tu naka-ta-ma/naka-tu-ma -sta+u = stu tõe-sta-ma/ tõe-stu-ma -nda+u = ndu ete-nda-ma/ete-ndu-ma -lda+u = ldu vee-lda-ma/vee-ldu-ma Protsessi märkiv sufiks: -ne kalli-ne-ma Loodushääli märkivad sufiksid: -ise koli-ise-ma -ata praks-ata-ma Teisi sufikseid: -tse teravmeeli-tse-ma -le suht-le-ma -tle(-tele) nalja-tle-ma/ nalja-tele- ma -skle mõti-skle-ma Harvemad sufiksid: -i lonk-i-ma -ki oh-ki-ma -gi mää-gi-ma -ku hau-ku-ma -gu näu-gu-ma...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Määrsõna sufiks

Määrsõnatuletus Määrsõna on muutumatu sõna, mis kuulub ainult tegusõna juurde: käitus julgelt (kuidas?) -lt määrsõna sufiks julgelt poisilt -lt alaltütleva käände lõpp,mis kuulub omadussõna juurde Sufiksid -sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi...

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Võõrsõnade töö spikker

Ettevõte NSVLs Sovhoos ­ põllumaj. Ettevõte NSVLs Spontaanne ­ iseeneslik Staaz ­ ametisoleku aeg Spontaanne ­ iseeneslik Staaz ­ ametisoleku aeg Standardne ­ tüüpiline Stiihiline ­ reguleerimatu Standardne ­ tüüpiline Stiihiline ­ reguleerimatu Sufiks ­ liide Suveräänne ­ iseseisev Sufiks ­ liide Suveräänne ­ iseseisev Sabloonne ­ ühetooniline Santaaz ­ väljapressimine Sabloonne ­ ühetooniline Santaaz ­ väljapressimine Sarz ­ karikatuurne Saslõkk ­ röstitud liha Sarz ­ karikatuurne Saslõkk ­ röstitud liha Sedööver ­ meistritöö Seflus ­ abi osutamine Sedööver ­ meistritöö Seflus ­ abi osutamine...

Eesti keel
118 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Võõrsõnad

abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina bariton - keskmise kõrgusega meeshääl barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tu...

Eesti keel
459 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuletamine

Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ­ ürg+ne, kala ­ kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks ­ eesliide. Eba-, (poolprefiks ­ mitte). Sufiks ­ järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon ­ uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm ­ kammima, kuiv ­ kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti ­ eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja ­ lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas ­ om, arukus ­ nim, arukalt ­ määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve...

Eesti keel
173 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

Üksikhäälikute õigekiri bool ­ külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur ­ Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel ­ veopuu kramm ­ kriimustus boor ­ keemiline element dokk ­ sadamarajatis laevade remondiks gild ­ keskaegne ametiühendus kaasitama ­ pulmalaule laulma krillima ­ jonni ajama duur ­ heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad ­ NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid ­ NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes ­ kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades ­ NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Valkude ruumilised struktuurid

substraat kompleks Akriivtsenter ja substraat peavad olema komplementaarsed, et saaks tekkida ES kompleks. 2. Ensüümide klassifikatsiooni põhimõisted, klasside nimetused ja reaktsioonitüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Ensüümide nimetused ja klassifikatsioon tulenevad nende poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest. On 1) triviaalsed nimetused ­ suvstraadi nimetus + sufiks ­aas N:laktaas, tsellulaas; 2) süstemaatilised nimetused ­ rahvusvaheliselt aktsepteeritud, iseloomustavad lisaks substraadi(tide)le ka katalüüsitavat reaktsiooni, lõpevad sufiksiga ­aas N: , D ­ fruktofuranosidaas (invertaas). Kõik tuntud ensüümid on klassifitseeritavad ühte kuuest ensüümide klassist. Igale tuntud ensüümile on omistatud neljapositsiooniline rahvusvaheline klassifikatsiooni number....

Üldbioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
1
doc

õigekeel, võõrsõnad, jutumärgid, suur ja väike algustäht

Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne,...

Eesti keel
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liitsõnad

7. nõidus, maagia, meelepette- või näilisustrikid - ....................... 8. närviline inimene - ................................................... 9. 25. märts rahvakalendri järgi - ........................................ 10. sibulat omav taim - ................................................. 11. kella numbrilaud - .................................................. 12. noori neiusid võrgutav rüütel muinasjuttudes - ....................... 13. sufiks - ............................................................. 14. amet - .............................................................. 15. kangekaelne inimene - ............................................. 16. süsinikust ja vesinikust koosnev ühend - ............................. 17. arenemises tagasi minema - ........................................ 18. sõidutee äärmine osa kraavi servani - ............................... 19. aine, mida toiduks tarvitatakse -...

Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Karlssoni "Üldkeeleteaduse" kokkuvõte

Selle kohta kasutatakse ka terminit afiks. (Juured ja) tüved ­ mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub; juurmorfeem ­ tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Leksikaalne morfeem Grammatilised morfeem Afiks ­ liitub tavaliselt tüvele (seotud morfeemid) Prefiks ­ tüve ees asuvad afiksid (eesliited, mis muudavad sõnatähendust) Sufiks ­ tüvejärgsed afiksid (ee tunnused ja lõpud) Tsirkumfiks ­ prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon (nt ge+komm+en) Infiks ­ tüve sees paiknevad afiksid Nullmorfeem ­ erandlik morfitüüp, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul (nt kirjuta+n ­ oleviku tunnus puudub) Kliitik (kliitiline morfeem) ­ liituvad sõnavormile (nt -ki ja -gi). Kõneleja kasutab neid tihti oma...

Keeleteadus
96 allalaadimist
thumbnail
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks . Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte. AGLUTINATSIOON . . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille sõnatüvedele lisatakse liiteid. Mõiste ise on tulnud ladina keelest ja tähendab eesti keeles otsetõlkes külge liitmist; ehk erinevate morfeemide külge liitmine sõnatüvedele. Eesti keelt iseloomustab see, et meie sõnavormide moodustamine aglutinatsioon i teel. Samas võib öelda, et eesti keeles on võimalik grammatilisi...

Eesti keel
147 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

Morfidel on iseseisev tähendus või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Allomorfid on eri morfeemide variandid e teisendid; eesti keele osastava (partitiivi) eri lõpud 34. Vaba ja seotud morfeem Seotud morfeemid on afiksid: * prefiks - tüve ees; eba-, re- jne * infiks - tüve sees; kelle-le-gi * sufiks - tüve lõpus; jalu-st * tsirkumfiks - tüve ees ja lõpus Seotud morfeemid saavad esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega, on enamasti grammatilise tähendusega, ei esine kunagi iseseisvalt Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente; nt punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai...

Eesti foneetika ja fonoloogia
112 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võõrsõnad

Mausoleum ­ haudehiti 184. Spontaanne ­ iseeneslik 127. Mehhanism ­ seadeldis, masinavärk 185. Staaz ­ ametis olekuaeg 128. Metalne ­ metallist 186. Standarne ­ tüüpiline, nõuetele vastav 129. Mikrofon ­ elektroakustikaseade 187. Stiihiline ­ kontrollimatu, reguleerimatu 130. Mikroskoop ­ optikaroost 188. Sufiks ­ järelliide 131. Misjon ­ usulevitamine 189. Suveränne ­ iseseisev 132. Missioon ­ ülesanne, kutsumus 190. Sabloonne ­ ühetooniline, omapärata 133. Modernne ­ kaasaegne, moodne 191. Santaaz ­ väljapressimine 134. Momentaanne ­ kohene 192. Sars ­ liialdatud karikatuurikujutis 135. Monarhia ­ ainuvalitseja 193. Saslõkk ­ röstitud liha 136...

Eesti keel
45 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keeleteaduse alused

määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi...

Keeleteadus alused
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Käändsõna morfoloogiline analüüs

Käändsõna morfoloogiline analüüs Määratakse: 1. käändelõpp 2. mitmuse tunnus 3. sufiks (id) 4. tüvi Käändelõpp: Ainsus Mitmus Nimetav -- -- Omastav (tüvevokaal) Selle metsa (a-tüveline) järve (e-tüveline) paksu (u-tüveline) vaasi (i-tüveline) Osastav: lõputa kanarbikke seda metsa sid kaabusid -d tuld -t redelit (i)d redeleid Saav -ks näite/ks Rajav -ni maja/ni Olev -na maja/na Ilmaütlev -ta maja/ta Kaasaütlev -ga maja/ga Mitmuse tunnused de-mitmus: -d (mitmuse nimetav) majad -de majade majades -te seinte seintel lühike ehk i-mitmus: -i õpikuis -e õnnelikel -u jalul ...

Eesti keel
42 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega, õrnalt seotud morfeem on kliitik Seotud morfeemide liigid: Afiksid vastavalt liitumise kohale: Tüve ees: prefiks - ebameeldiv Tüve sees: infiks - kellelegi, millelegi Tüve lõpus: sufiks - jalust Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (nende funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele) Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused: 1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (vt täpsemalt õpik lk 131-2); 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub...

Üldine teatriajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keeleteaduse alused

Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...

Keeleteadus
178 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Morfoloogia

Sellise prefiksi ja sufiksi kohustusliku ühendi kohta kasutatakse mõnikord terminit tsirkumfiks. Selle vormi prefiks on osaliselt reduplikatiivne - prefiks sisaldab tüve alguskonsonanti. Tüve lõppu liituvaid afikseid nimetatakse sufiksiteks. Ka nt eesti keele tunnused ja lõpud. Sufiksid on maailma keeltes palju tavalisemad kui prefiksid; keeli võib nimetada sufiks või prefikskelteks, kui enamus afikseid on ühesugused. Tüve sees asetsevaid afikseid nimetatakse infiksiteks. Keeletüpoloogiliselt esinevad need palju harvemini kui prefiksid ja sufiksid. Afikseid saab liigitada ka distributsionaalselt määratud morfotaktilistesse morfeemiklassidesse selle alusel, kus nad asuvad teiste afiksite suhtes. Morfoloogilisi nähtusi vaadeldakse aga väga sageli ka IP-analüüsi vaimus...

Keeleteadus
140 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun