Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil Sales rep müügiesindaja. Accountant - raamatupidaja. Finance rahandus. Department puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on osakond. Company ettevõte. Receptionist administraator. Occupation elukutse. olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus
vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rektsioon, tüüpsõna, number, õigeks käänamiseks ja pööramiseks vajalikud vormid * eriala, stiilikuuluvust vm näitav märgend * märksõna sünonüümid, tähenduse seletus või tähendusvihje
järel = pärast (trolli järel tuleb buss) pool, poole, poolt + määrsõna = KOKKU – siinpool, kustpoolt, sealpool, siitpoolt pool, poole, poolt + nimisõna = LAHKU - ida pool, metsa pool (NB! Kui vastab küsimusele missugune, siis kokku – metsapoolne maja) mõttetu uss+jas = usjas , kamjas, tikjas, kepjas, kausjas VÕÕRSÕNAD garantii - karantiin geiser – keiser botas – potas draama –tragöödia duett – topelt SULGHÄÄLIK SÕNA LÕPUS Rõhk esimesel silbil – kompvek, piiskop, kabinet, kotlet, pankrot, paharet, sigaret, taburet Rõhk viimasel silbil – usbekk, galopp, sandalett, ballett, etikett, barett, parkett, vagonett, marionett, siluett, vinegrett, palett, SULGHÄÄLIK SÕNA KESKEL Kandidaat, atentaat, arhitekt, anekdoot, röntgen, NB! Ergas – erksad, ärgas – ärksad, tõrges – tõrksad, hõlbus – hõlpsad, kukkel – kuklid (kaashäälikuühend), lipp+kond= lipkond (tüvi lõpeb ja liide algab erineva
(2 p) 2 p Vastus: I) kan'n <20:kanni, .kanni> II) kann <20:kannu, .kannu> Esimesel juhul on tegemist märksõnaga, kus esineb palataliseeritus, teise puhul mitte. Seega hääldatakse esimeses märksõnas n palataliseeritult ehk nõnda hääldatult, et põhilisele häälduskohale lisandub häälduskoht kõvasuulael (palataalse hääliku puhul selle moodustusala laieneb) ning konsonant saab pehmema, nagu i - lisandiga kõla. 4) Mitmendal silbil on järgmiste märksõnade pearõhk? (4 p) 4 p kanister, merluska, provintslane, sakslanna Vastused: ka.nister <9:-.nistri, -.nistrit> - Pearõhk 2. silbil merlu´ska <7> pearõhk 2. silbil pro.vin'tslane <12 ja 13:-lase> pearõhk 2. silbil .sakslanna <7>, saksla´nna <7> perõhk kas 1. või 2. silbil 5) Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis. (18 p) 17 p
4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e, y, ae, oe ees: cellula ,rakk', cycnus ,luik'; 6. C K a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ,pea', corpus ,keha', oculus ,silm', lac ,piim'; 7. NGU NGV (kui järgneb vokaal): lingua ,keel', unguentum ,salv', sanguis ,veri'; 8. QU KV: aqua ,vesi', equus ,hobune', aquila ,kotkas'; 9. SUE, SUA SVE, SVA: suavis ,meeldiv'; Rõhk: 1. Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil 2. Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil 3. Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt eelviimasel silbil natúra, medicína 4. Kui eelviimane silp on lühike, siis on rõhk tagant kolmandal silbil médicus 5. Rõhk on eelviimasel silbil sõnades medicína, meningítis, myóma, longitúdo, fractúra, vertebrális, vulgáris, venósus, venósa, venósum, meátus jt. 6. Rõhk tagant kolmandal silbil sõnades músculus,
ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil mter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk natra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale
soome-ugri ning turgi keelkonna keeled. Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest. Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltumatus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid. Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikkel ja atribuut ei käändu. Ungari sõnad on afiksite kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on aga verbiaegu. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on
südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), koor liitub eeslauljaga viimasel silbil. Üksi laulid hällilaule, koduseid töölaule (ketramine, või keetmine) Ettekande viis - sageli liikumine koos lauluga.
7 sajandil tuleb kirikumuusikasse Orel. Oreli tulek kiirendas mitmehäälse muusika sündi/arengut. Esimesi mitmehäälse muusikakatsetusi kirikumuusikas nimetatakse varajaseks mitmehäälsuseks. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Regilaul Regilaul on laul, mis on omane vaid Soome-Ugri rahvastele. Üks tüüpilisemaid regilaulu esitusviis on järgmine: Eeslaulja esitab värsirea, koor liitub eeslauljaga rea kahel viimasel silbil ning kordab terve värsirea. Eeslaulja liitub korduse ajal kooriga hiljemalt kahel viimasel silbil ning esitab uue värsirea ja nii edasi. Näiteks: Kägu kukub karjasele Helgib heinaniitjale Paugub palgiraijujale Lõksub loovõtjale. Veel regilaulule omaseid tunnuseid: Tihti kasutatakse algriimi. Algriim Sõnade algussilbid on sarnased(või samad). Tüüpilises värsireas on 8 silpi. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013
UGRI KEELED Uurali keeled: läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled. Ugri keeled: Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast. Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm. Ungari keelel on iseloomulik rõhk esimesel silbil, esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid ja tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes
Poola keel Jüri Gümnaasium Indrek Taal 10R Üldiselt Poola keel kuulub indoeuroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka. Poola keelt kõneletakse enamasti Poolas kuid ka USAs, Leedus, Valgevenes ja mujal. Poolas on 38mln kõnelejat aga üle maa räägib poola keelt 50 mln inimest Poola keel Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinavad 14. sajandist Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil. Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Ww Yy Zz Keelesugulus Keelesuguluses on indoeuroopa-, baltislaavi-, lääneslaavi keeled Juba varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud Suurim usk on katoliiklus II maailmasõda Poola osales II maailmasõjas alates 1 sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat, kuni 1945 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa MRP
SOLFEDZO ÕPPESISU Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi: I. Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedzeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, ukrainlased ja valgevenelased Komi keel Kuulub soomeugri keelte permi rühma Kõneleb 250 000 inimest Komi Vabariigis On koos vene keelega Komi vabariigi riigikeel Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: sürjakomi põhjas ja permikomi lõunas Lähim sugulaskeel on udmurdi keel Komi keeles on 7 vokaali ja 26 konsonanti Rõhk tavaliselt esimesel silbil, murretes võib see olla mujal Eristatakse 16 käänet Elatusalad Maaharimine Loomakasvatus Küttimine Kalapüük Metsatööstus Usund Alates 14.15. sajandist levib valdavalt õigeusk 20. sajandil on levinud ateist, sajandi lõpul nn uususundid Kasutatud kirjandus http://www.erm.ee/et/Avasta/Soomeugrirahvakultuur/Komid http://et.wikipedia.org http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/komi/kkeel.htm Aitäh!
kinnised (silbilõpuga) või lahtised. 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? · Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. · Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde. · Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. · Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud. · Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. · Eesti keeles on 2-taktiline (-jalaline) traditsioon. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? · Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. · Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesanded: · Rütmi kujundamine · Kõne liigendamine
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d
Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole. Sellepärast on selle õppimine palju lihtsam kui loomulike keelte õppimine. Esperanto keele kirjutamiseks kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on 28 tähte, kuue tähe puhul kasutatakse diakriitilisi märke ^ ja (, , , , ja ). Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut märgitakse ainult ühe tähega. Rõhk on alati eelviimasel silbil. Esperantos määrab sõna viimane täht ära selle sõna tüübi nimisõnad lõpevad tähega o, omadussõnad tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on sõna lõpus täht j. Keeles on kaks käänet nimetav ja osastav. Osastava käände lõpp on täht n. Käändelõpp "n" lisandub alati pärast mitmuse lõppu j. Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri
alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi Fakte eesti keele grammatika kohta : · Eesti keeles on 14 käänet. · Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale. · Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm väldet -- I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk.On ka erandeid! · Sõna sisehäälikuteks on häälikud alates pearõhulise silbi esimesest vokaalist kuni järgmise silbi esimese vokaalini (viimane välja arvatud). Eesti keeles on
armastan-tema armastas’. On olemas ka üle kahe sama kirjapildiga sõna, mille vahel võib rõhu asukoha tõttu tekkida tähenduserinevus, näiteks dep´osito-deposito-deposit´o ‘ettemaks-ma maksan ette-ta maksis ette’. Selle kõige tõttu on hispaania keeles väga vajalik rõhumärgi kirjutamine vastavasse kohta, et hääldus ja sellest tulenev tähendus oleks ühetimõistetavad. Paljudel hispaaniakeelsetel sõnadel on rõhk eelviimasel silbil, aga rõhulised võivad olla sõna kõik kolm viimast silpi, isegi vahel tagant poolt loetuna neljas, näiteks cu´entaselo (cuenta-se-lo)‘ütle seda talle’. 3.2 Rütm Hispaania keel on silbirütmiline keel, mis tähendab seda, et enamik silbid on ühe pikkusega ja tekib rütm. Hispaania keeles ei märka ka väga palju vokaalide taandumist rõhulistes silpides: rõhuta silpide asemel on erinevad rütmiintervallid need, mis rõhulisi silpe eraldavad. 3.3 Intonatsioon
Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik
iga kasu ei ole kasukas. (A. Alliksaar.) pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks: päike veel riputab verd väärikat mälestust sest + + / + +/ / + +/ + + / (Juhan Sütiste.) peoon neljasilbiline värsijalg, mis koosneb kolmest lühikesest ja ühest pikast silbist. Peoone liigitatakse vastavalt sellele, millisele silbile rõhk langeb: rõhk esimesel silbil esimene peoon /+ /, rõhk teisel silbil teine peoon / + /, rõhk kolmandal silbil kolmas peoon / + /, rõhk neljandal silbil neljas peoon / +/. Eesti luules on peoon harvaesinev värsimõõt. personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifikatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad, lillekene,
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust.
ühend(viimased 2 pole kohustuslikud). Lühike silp(L)tuumas 1 vokaal, lõpp puudub. Pikk silp:lahtine(PL)kaks vokaali, diftong, lõpp puudub. Kinnine(PK)lõpp on olemas. K, P, T on nii tugevad, et neid arvestatakse nii eelneva silbi lõpus kui ka uue silbi alguses. RÕHK on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti os'idel on rõhk enamasti esimesel silbil, mida nim. pearõhuliseks silbiks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 12 rõhutut silpi. Ühe, kahe ja kolme silbilistel sõnadel on 1 rõhk ning 4 ja enamasilbilistel sõnadel on 2 või 3 rõhku. VÄLDE väljendab rõhulise silbi pikkust. Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. Lühike silp-I VÄLDE, pikk silp II(tavaline rõhk) JA III VÄLDE(ekstra rõhk). Kõik ühesilbilised sõnad on alati III vältes
patsifist - patsifismi (rahuaade, maailmavaade, mis eitab igasugust sda) pooldaja paaria - kige madalamast kastist isik Indiast, platu slepp - kleidisaba obelisk - lespoole ahenev neljatahuline kivisammas odalisk - haaremi orjatar v tantsijatar monograafia - ksikprobleemi terviklikult ksitlev teaduslik uurimus skepsis - kahtlemine, kalduvus kahelda maniokk - lunamaine kultuurtaim logopaat - knehlvetega inimene letaalne - surmav koloratuur - kiiretempoline ehishelide rida laulus hel silbil kautuk - kummiaine slaalom - looklev sit lbi vravate (eelkige mesuusatamises) draee - hernesjas kompvek v ravimpill stritsel - piklik palmiksai nitsel - lihatoit zooloogia - loomateadus rii - kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon eelon - pikk sjaverong kongress - suur nupidamine, he ametiala mastaapne kokkusaamine, vimuorgan
püüavad libistada sangaga metall- v graniitkettaid vastase väljakupoole keskmesse 3) Know-how oskusteave, tehniline asjatundlikkus, erialane pädevus 4) Freelancer vabakutseline 5) Ramadan ramadaan, islamiusuliste paastukuu, islami kalendri 9. kuu; nihkub igal aastal kalendris u kümme päeva ettepoole III Vormimoodustus 1) Kas plataan või plaatan? Miks? Mida see sõna tähendab? Plaatan – sest eesti keeles on sõna rõhk esimesel silbil, lõunamaine lehtpuu 2) Kas lõpen või lõppen?. lõppen 3) Sarnanema kellega või kellele? kellega 4) Moodusta tud-vorm sõnast taotlema? taotletud 5) Põhinema millel või milles? millel IV Tähendus 1) Mida tähendab sõna vabandama? andestama, andeks andma; õigustama 2) Kas koheselt, kohe või otsemaid? kohe, otsemaid 3) Mida tähendab sõna käsitsema? käte abil kasutama, nt masinat, tööriista 4) Mida tähendab sõna kaasaegne
Aberis- Adekvaatne-Sisult kattev Afekt-tundepurse Afiss-kuulutus Anneksioon-teise riigi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge Anakronism-vääraegsus Apologeet-isiku vm kaitsja Atentaat-tapmiskatse v tapmine Assamblee-üldkoosolek Avantüür-tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Banaalne-labane, maotu, äraleierdatud, lame Bakalaureus-(akadeemiline kraad); keskkooli lõpetanu Prantsusmaal Blamaaz-häbi(asi), teotus, naeruvääristus Bravuurne-hoogne, uljas, hooplev. Brosüür-köitmata v kerges köites väiketrükis Garderoob-riidehoid Garanteerima-tagama Generatsioon-põlvkond, sugupõlv Genereerima-tekitama, esile kutsuma. Distsipliin-kindlaksmääratud kord; korrale allumine Degenerant-mandunu Dekadents-langus, allakäik, mandumine Desarmeerima-relvastust ja relvajõude vähendama; relvitustama Drastiline-tugevasti mõjuv, rabav Dotatsioon-pealemakse, riigi toetus ettevõttele v asutusele Duplikaat-dokumendi teine eks...
stiihia debatt skepsis kahtlemine, kalduvus kahelda sepsis nakkusveresus, veremürgi(s)tus, roiskveresus obe.lisk ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. morfo.loogia kujuõpetus (käsitleb organismide välisehitust); vormiõpetus (käsitleb sõnamuutmist ja -moodustust). mono.gaamia ainuabielu ba.tist , riidesort. kompe.tentne asjatundlik, pädev; võimkondlik kolo.riit värving; värvitoonistik, värvikäsitlus. kolora.tuur kiiretempoline ehishelide rida laulus ühel silbil. tsempion meister, meistrivõistluste võitja. sü.zee kunstiliselt organiseeritud faabula. mo.dernne moodne, ajakohane. spio.naaz salakuulamine. hüpo.tees teaduslik oletus tur.nee ringreis prog.noos (kindlail andmeil rajanev) ennustus pretensioonikas paljunõudlik ta.len't (vaimu)anne; andekas inimene; antiikaegne massi- ja rahaühik folk.loor rahvaluule dünaamiline dünaamikasse puutuv; hoogne, jõuline, liikuv, muutuv adek.vaatne täiesti vastav, sisult kattev distsip
Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni. corpus, morbus, pectus 11. Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad? Mis on nende genetiivi lõpp? Kesksoost ja genitiivi lõpp on us 12. Rõhk langeb kui kaks esimesele kui rohkem siis eelviimasele 13. Kui eelviimasel silbil diftong siis pikk silp 14. silp on pikk, kui selle vokaal on enne 15. B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks 16. Kui vokaal on enne vokaali, on see lühike 17. –alis, -aris, -atus, -inus, -osus on alati pikad lõpus 18. –icus, -ulus, -ula, -ulum on alati lühikesed 19. Millest koosneb omadussõna põhivorm? Kõikide sugude nom ainsuse vormidest 20. Kui omadussõna meessoo lõpp on –us, siis naissool ja kesksool on see a, um 21
Hääldus Kriips () tähe peal märgib pikka täishäälikut: stim (Eestimaa), p (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: ti (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pzõz (põõsas). Punkt O tähel () märgib madalat Õ-häälikut:vn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega. Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust. ndusi. Näiteks asemel d' või asemel ä'. 18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisõprade Ühing ja Fenno-Ugria Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Korraldati joonistusvõistlus, kus liivi, võru ja eesti lapsed joonistasid liputeemalisi pilte. Õhtu juhataja Valt Ernstreit andis sõna Martti Haaviole, kelle 1924
4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni
tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõikude nähtustes) on oluline: intonatsioon kõnemeloodia (kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral), rõhk sõna esimesel silbil, häälikupikkus välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) 3. Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): · Aeg jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik nt: teen, kestev olevik nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks
Nagu ka paljudes teistes Etioopia keeltes on ka Oromo keeles kasutusel helitud kaashäälikud, milleks on [ p’ ],[t’ ],[č’ ] ja [k’ ] (3). Samuti viis pikka ja viis lühikest vokaali. Vokaalide pikkuste erinevused on kontrastiivsed, näiteks hara (järv), haaraa (uus). Ka kaashäälikute pikkus eristab sõnu üksteisest, näiteks badaa (halb), baddaa (mägismaa) (1). Sõnade helikõrgus sõltub paigutusest ja mingil määral ka grammatikast. Näiteks rõhk nimisõna eelviimasel silbil on kiire võnkesagedusega. Kirjapildis ei ole helikõrgus tavaliselt märgitud. Oromo grammatiline süsteem on keeruline ja sisaldab palju omadusi, mis on sarnased teistele kuši keeltele (4). Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse:
saami, volga, permi, samojeedi keeled Ugri keeled > Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel (magyar nyelv) on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm Ungari keele tüübile sarnanevad kõige rohkem üldiselt soome-ugri (uurali) ning turgi keelkonna keeled · iseloomulik rõhk esimesel silbil · esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid · tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome- ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba
ja abisõnad (sinna kuuluvad ka üksikud olemasolevad määrsõnad). Omadussõnad on olemas, kuid enamasti käituvad nagu nimisõnad. Viimaseid iseloomustab kuuluvus (minu, sinu jne) ja ainsuse/mitmuse vorm. Sõnadel pole sugu ja keeles puuduvad käänded. Kuigi tavaline sõnajärg nahua keeles on VSO (öeldis-alus-sihitis), võib sõnade järjekord lauses olla väga erinev, nimisõnu saab tükeldada (ibid.). Sõnarõhk paikneb tavaliselt eelviimasel silbil, harva viimasel või eel-eelviimasel (Tuggy, 2008). Keelenäited (Ager, 2014 Useful...): Tere tulemast! - ¡Ximopanōltih! Kuidas sul läheb? - ¿Quen tinemi? Palju õnne! - ¡Cualli ilhuichīhualli! Ma armastan sind! - ¡Nimitztlazohtla! Mu hõljuk on angerjaid täis. - Noehēcatlapalqui cōāmichtēnqui. Nahua numbrisüsteem põhineb kahekümnel (Nahuatl orth...). 1 – cē 2 – ōme 3 - ēyi/yēi/ēi/yēyi 4 – nāhui 5 – mācuīlli 6 – chicuacē 7 - chicōme
Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles on sõnarõhk tavaliselt esimesel silbil. Kõnetakt Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eestikeeles on kõnetakte kolme liiki ühe(kass)-, kahe(rau-da)-ja kolmesilbilised(ki-ri-kus). Ühesilbilised kõnetaktid on alati kolmandas vältes. Kõnetakt Välde Näited Ühesilbiline kõnetakt III soe, liiv, lai, suu, post, sarv Kahesilbiline kõnetakt I pesa, kana, idu, rida, asi, isa
kas · Lahtised silbid võivad olla kas lühikesed või pikad, kuid kinnised silbid on alati pikad 15. Mis on rõhk? Nimetage kolme erineva rõhulisusega silpe, tooge näiteid. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel · Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhuta silbid · Eesti keeles on pearõhk tavaliselt esimesel silbil (v.a võõrsõnad, hüüdsõnad, nt du- ell,, bioloogia, or-kes-ter; Ohoo! Ahaa! Hurraa!) · Kaasrõhk asub tavaliselt paaritutel silpidel (kolmandal ja viiendal silbil) kir-ju-ta-da 16. Kirjeldage eesti vältesüsteemi (I, II, III välde koos näidetega). Kõnetakt ja välde on tihedalt seotud _ igal kõnetaktil on oma välde · Välteid tähistatakse lühenditega: I, II, III välde või Q1, Q2, Q3 (rahvusvaheline lühend) · Ühesilbilised kõnetaktid on alati III vältes
HÄÄLDUSNIPID I HÄÄLDUSNIPID II HÄÄLDA KÕIK HÄÄLIKUD VÄLJA! “T”, “L”, “N”, “S” TUMEDAD! korkea talo (puhek. korkee talo) KAKS ÜHESUGUST TÄHTE PIKALT! Tallinna, koti, kissa, kassi, tapaan teidät; hän tulee; hyvää päivää sisu, autotalli, katu, kyllä RÕHK ON ALATI 1. SILBIL! “H” SELGELT VÄLJA! musiikki; ammatinvalinnanohjaaja SÕNA LÕPUS TUGEV “T” (mitmus)! harmaa hevonen, kissat; koirat; autot; miehet; naiset; lapset huomenna, hän haluaa 1 2 HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE:
c) frikatiivid [f,v,s,x,h] ahtuses tekib kahin 42. Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid? 43. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, välde (kvantiteet), intonatsioon (kõnemeloodia) 44. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Silp on ühe hääldusliku pingutuse perioood, akustilise intensiivsuse vaheldumine (silbi piiril intensiivsus nõrgem). Silbil on algus, tuum (täishäälikud) ja lõpp. Nt skaut: sk algus, au tuum, t lõpp. 45. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Eesti keeles rõhulise-rõhuta silbi vaheldumine, trohheus, eesti keeles on 1-3 silbiline kõnetakt. 46. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhk on kas mõne silbi (sõnarõhk) või sõna (lauserõhk) intensiivsem hääldus. Rõhu ülesanne on eristada sõna mittesõnast, eristada
paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Mõningaid tähelepanekuid eesti keelest: Eesti keeles on 14 käänet, eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm väldet -- I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk, kuid on ka erandeid. Sõnavälte ja astmevahelduse tundmine on aluseks käänamisele ja pööramisele. Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest. Astmevahelduseks nimetatakse sõna sisehäälikute muutumist käänamisel ja pööramisel
2. muutuvad tekstid=PROPRIUM 1.Graduale 2.Alleluia kiitkem Jumalat 3.Offertorium leiva, veini ohverdamine 4.Communio armulaua laul Missa lõpulaul ,,Ite, Missa est", meloodia väljendusrikas melism vokaalmuusika kaunistused, kus ühel silbil lauldakse ära mitu nooti Arvo Pärt kirjutanud koraale Helilaade kokku 8, loeti altüles või ülevaltalla. NOODIKIRI: *tõsisem vajadus tekkis 8. sajandil *tekste ja meloodiaid oli väga palju, laulja vajas kirjalikku abi *8.9. saj. noodikirja näited üsna primitiivsed, noodimärkideks neumad(tähistavad 14 helist koosnevat meloodiaelementi) *10.sajandil prooviti üles märkida ka helikõrgusi,hakati kasutama noodijooni, mida algul oli 2 *11.saj
Ungari keel , mida räägib 98,5 % ungarlastest, on Ungari Vabariigi ametlik keel. Ungari keelt räägib üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, vähem aga Austraalias ja LõunaAmeerikas. Ungari keel on üks Euroopa keeltest, mis ei kuulu indoeuroopa keelte hulka, vaid soomeugri keeleharru(Samamoodi ka handi ja mansi keel). Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltumatus teineteisest. Esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid (täishäälikuühendid) Ei ole grammatilist sugu. Artikkel ja atribuut ei käändu. Sõnad on afiksite (liite) kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on verbiaegu. Kõige vanem Ungari kirjalik tekst on "Hauakõne", mis pärineb umbes aastast 1200. Kirjakeel hakkas tekkima 16.sajandil. Euroopas on Ungari keel emakeelsete kõnelejate poolest 14.kohal.
Ž Häälduses on liivi keeles nii, et kui on kriips (ˉ) tähe peal, tähendab see pikka täishäälikut, näiteks Ēstimō (Eestimaa). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega sõna lõpus ühega, näiteks kim (kümme). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut, näiteks pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut, näiteks vȯn (õnn). Rõhk on alati sõna esimesel silbil ning on olemas kolm intonatsiooni: ühtlane, katkendlik ning langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust. (1) Keelenäiteid Tēriņtš - Tere Jõvā ūomõg / Jõvvõ ūomõgt - Tere hommikust! Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ! - Tere päevast! Tienū!- Tänan! Pōlaks! - Palun! Vȯndzist Ūdtāigastõ! - Head uut aastat! Tämpõ um pūolpǟva - Täna on laupäev
üksteisest suurel määral. Kirjakeelt on kujundanud Toskaana ehk Firenze murde alusel Dante, Petrarca ja Boccaccio ning uuemal ajal on seda mõjutanud pealinna Rooma uuendused keeles. 6. a) Itaalia keel on väga vokaalide rohke ning sellest tingituna väga pehme kõlaga. Selles keeles eksisteerib ainult kaks sugu: meessugu ja naissugu, käändeid on vähe kuid on olemas eessõnad erinevate olukordade väljendamiseks. Sõnade rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil, kui see nii ei ole, siis on rõhk märgitud rõhumärgiga. Kirjapildis kasutatakse ladina tähestikku ning sõnavara kattub suuresti ladina omaga. Ladina tähestiku tähti nagu j, k, w, x ja y ei peeta itaalia tähestiku osaks, aga need tähed on kasutusel itaalias keeles olevates laensõnades. b) Itaalia keeles on muutelõpud, mis määravad soo ja erineva soo puhul ka mitmuse. Sugusi on kaks - meessoost ja naissoost. Näiteks nimisõnade puhul sõna lõpus olev -o
Tagasivaatena peetakse regilaulu meie rahvaluule kõige algupärasemaks ja imetlusväärsemaks osaks. Enamasti on laulud üles kirjutatud naistelt, sest meeste laulud olid ilmselt kangemate sõnadega ja neid oli piinlik naissoost üleskirjutajatele laulda. Kõige üldisem regilaulu esitusviis Eestis näikse olevat koori ja eeslaulja hingamispausideta ahel- laulmine: eeslaulja laulis värsi, mille viimase silbiga ühines koor, kes kordas värssi; koori lauldud värsi viimasel silbil ühines laulmisega eeslaulja, kes laulis teise värsi, ja nii edasi. Regilaul hääbus valdavalt 19.sajandil ja asendus uuema ehk lõppriimilise rahvalauluga. Regilaulu taandumise peamised põhjused olid sotsiaal- psühholoogilised. Kirjalikus kultuuris kaotas regilaul oma funktsiooni ja pinnase. Uus laulustiil levis naaberrahvaste laulupärimuse ja kirjanduse mõjul. 1 Ei ole vahet, kas me reaalselt näeme mingit pilti või see on meie
inimesed. Maailmas kokku on ungarlasi umbes 14 miljonit. (2) Ungari keelt kõnelevaid inimesi on peale Ungari ka Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne-Euroopas ja Põhja Ameerikas. Ungari keel on maailmas 40. kohal ja Euroopas 12. Kohal kõnelejate arvu poolest. (1) Ungari keel kuulub Soome-Ugri keelkonda. (2) See on üks väheseid euroopas olevaid keeli, mis ei ole indo-euroopa keelkonnas. Kõige sarnasemad keeletüübid on soome-ugri keeled. Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltu- matus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid. Ungari sõnad on tihti peale väga pikad. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikleid ja atribuut ei käändu. Ungari sõnavara põhikiht on ürgne. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad
tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. 5. Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon kõnemeloodia (kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral), rõhk sõna esimesel silbil, häälikupikkus välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) · Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi · Eesti keele frektsioon (astmevaheldus): 1
Levis suuliselt. Rütm sõltub teksti rütmist. Laul kanti ette retsiteerides. Saateta. Retsiteerimine laulja (tavaliselt vaimulik) laulab pikki proosatekste peamiselt ühel noodil. Psalmoodia psalmitekstide laulmine. Need on vaba ehitusega värssides. Ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodia on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvustel. Psalm palvelaul juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele. Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk introitus-antifoonid on eriti pidulikud. Hümnid stroofilise värsstekstiga. Sekvents keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Responsooriumid algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Responsoorsed laulud: graduale ja alleluia mõlemad saadavad pühakirjalugemisi ning
LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus TROOP liturgiliste tekstide vaba laiendamine 1 silbil lauldakse mitu nooti melismaatiline I mitmehäälne kirikulaulu tüüp-organum 10-12 sajand, põhi hääl-gregoriuse laul. Organume on kahte liiki, paralleelne orgaanum(madalalt dubleeritud ja hääled liiguvad paraleelselt) ja vabaorgaanum, kus hääled liiguvad vabalt. On ka veel melismaatiline orgaanum, kaunistatud põhihääl varjus. Silmapaistvaim koolkond- Notre dame'i koolkond, nimetus tuleneb notre dame'i katedraali ja ülikooli nimest Heliloojad: Leoninus-2häälsed organumid
keeles 39, kuid need koosnevad vaid 29st häälikust, eesti keeles on aga 17 konsonanti. (Erelt, Erelt, Ross, 2017)(Bangla alphabet ... , 2017) Morfoloogia ja süntaks Morfoloogia on vormiõpetus, mis uurib sõnavormide moodustumist, nende struktuuri ja omavahelisi seoseid. Süntaks on lauseõpetus, mis uurib sõnade ühendumist sõnaühenditeks ja lauseteks. Bengali keeles esineb kolme sugu mees, naine ja neutraalne, mida eesti keeles ei esine. Sõnarõhk on bengali keeles esimesel silbil ning nõnda on ka eesti keeles, kuigi eesti keeles võib mõni teine paarituarvuline silp olla ka kaasrõhuline. Nii bengali kui ka eesti keeles ei ole artikleid ja esineb vähe eessõnu, levinumad on morfeemid, mis lisatakse sõnadele näiteks käändelõppude ja mitmuse tunnustena. Tegusõnade ajavormi ja isikut eristatakse sõnalõppude alusel. Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia'' olukord,
Mitmehäälsus: heterofoonia, burdoon, parafoonia Vaimulikilmalik Ühehäälsusmitmehäälsus Esimesed näited kirikumuusikast. organum tekkis 10ndal sajandil mitmehäälsusvorm, mida dubleeritakse intervallidega. Põhimeloodiaks Gregooriuse koraal. Kolm alaliiki. 1. paralleel organum dubleeritakse põhimeloodiat madalamalt. Kvart 2. vabaorganum-põhimeloodiat dubleeritakse kõrgemalt, intervalli valik on vaba 3. melismaatiline e kammistatud organum ühel silbil võib ära laulda väga palju noote. Põhimeloodia-alumine Kaunistatud meloodia-ülemine Esimene kiriumuusikavorm, siis kõlas veel mitmeid aegu ühehäälne laul. GOOTI AJASTU MUUSIKA 12.14saj Üks suur muusikakeskus Pariisi jumalaema kirik. Notredame koolkond-esimene, millest räägitakse. Esimesed tuntumad muusikud-heliloojad: Leoninus, Perotinus. Leoninunus Perotinus
Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3) Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil. 4) On erinevaid skeeme. Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast. Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks. 5) Refräänsõna sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
