Tekstid Tekstid on kindlas olukorras kindlal eesmärgil kasutatud keel. Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt ...
Tekstiliigid-ilukirjandus,teadus,publitsistlik,ametitekstid Teabetekstid-entsüklopeediad, õpikud, uurimused, referaadid. Eesmärk- Jagada infot,hariduslik.Stiil-Ametlik,kasut. Järjekindlust, neutraalsus(esiteks, järelikult), põhinevad faktidel, teaduslik terminoloogia, oma arvamus puudub! Tarbetekstid- ametikiri(koostatakse info vahetamise eesmärgil, sisu ja vorm kooskõlas) seletus(reeglitega pahuksisse sattunud ja tunnistajatelt võib nõuda asjaolude selgitamiseks) avaldus(dok millega pöördutakse kellegi poole) apellatsioon(dok, millega pöördutakse otsuse teinud institutsiooni või isiku poole 10 päeva jooksul otsuse vaidlustamiseks) elulookirj.(tööotsija enesereklaam)koosoleku protokoll. Eesmärk- jagada vajalikku infot Stiil- ametlik stiil ja sõnakasutus, täpne konkreetne, vormistus rangelt reeglistatud! Publistlikud-uudis(lühike jut. Objektiivne tekst, milles antakse edasi värske teave ja mille keel on lihtne ja kõigile mõistetav) arvam...
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil ...
Pärnu Mai Kool Tekstiliigid Referaat xxxxxx8. c Pärnu 2016 Tekstiliigid ehk zanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. . Nimetust tekst kasutatakse keeleteaduses nii kirjaliku kui suulise väljenduse üksustele viitamisel. Tekst on suhtluses keelekasutuse põhiüksuseks. Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Kui teksti käsitatakse nii avaralt, siis on võimatu esitada ühiseid vormitunnuseid, mis kehtiksid mis tahes teksti jaoks. Teksti omadused sõltuvad sellest, kus ta kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel), kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides si...
kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne." (Lotman "Poeetika lühikursus") Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) Kirjandus meelelahutusena Tõlgendus e interpretatsioon Kuidas mõista kirjanduslikku teksti? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada
mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid. Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, Fiktsionaalsus, Fikseeritus ( kirjandus kui midagi kirjutatut), Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Näidendi puhul näeme selgesti
Mai lõpus kehtestati seadusemuudatus, millega Eestis tasub reprolõivu riik, sest Euroopas levinud variant, kus maksu tasuvad koopiamasinate sissetoojad, ei läinud kuidagi käima. Niinimetatud koopiamaksu kehtestamine on kahtlemata õigustatud. Raamatute paljundamine on samasugune teose reprodutseerimine nagu iga teinegi ja autor peaks selle eest raha saama. (Postimees 2006) Ülesanne 9. Missugused tekstiliigid ehk zanrid on olemas? Mille järgi tekste liigitatakse? Ülesanne 10. Järgnevalt on antud samast tekstist neli varianti. Kirjeldage, millised keelevahendid määravad teksti stiili. 1. Neutraalne jutustus Direktor tahtis halva töötaja lahti lasta. Töötaja ei tahtnud kohta kaotada ja võttis haiguslehe. Seejärel läks ta kaheks kuuks puhkusele. Kui puhkus lõppes, oli olukord muutunud: tööd oli palju ja töötajaid vähe. Seetõttu loobus direktor oma plaanidest. 2
Suuline vs. kirjalik kirjandus kogukonnas peetakse kirjanduseks Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline Laiem kirjanduse mõiste (rahvaluule). Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. “madalamaid” žanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: kirjutatud tekstid) a) kirjalik tekst; Kirjandus meelelahutusena
(rahvaluule). 7. Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? - Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjanduse" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas. Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks. - Laiem kirjanduse mõiste kirjandus hõlmab ka nt selliseid mitte fiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) 8. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? - Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne - Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt - Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada
uurida, missugune on ideoloogiline keelekasutus, mis vahendeid kasutab ja kuidas seda on võimalik keeleteaduslikust vaatepunktist analüüsida ning kuidas esineb üksikutes tekstides. Teatud liiki tekstides on võimusuhetel suurem roll kui teistes, ideoloogilisus mõnes suurem kui teises. Kõige külgetõmbavam on olnud avaliku keelekasutuse võimusuhete uurimine. Avalik keelekasutus on institutsioonide keelekasutus. Tänapäeva ühiskonna sotsiaalse praktikaga seotud institutsionaalsed tekstiliigid on ajakirjandustekstid, poliitika- ja majanduskeel, ametnike ja kodanike suhtlemine. Neis tekstides tõuseb keele ja võimu suhe eriliselt esile, sest teksti looja ja vastuvõtja pole võrdses positsioonis. Suhteid määravad sotsiaalne kontekst ja positsioonid. Sotsiaalsed tingimused määravad diskursuse omadused (R. Kasik „Võimu keel“, ERÜ aastaraamat, 2008). Kriitilise lingvistika arendasid välja inglise uurijad 30a tagasi. Teadusharu vundament on 1979
10) ettevõtte või institutsiooni erinevate kampaaniate vahel. Üldtunnustatud juhised põhiteksti kirjutamiseks: 1) Rõhutage peamist ideed. 2) Tooge selgelt välja toote asukoht n-ö omaduste ruumis, valige selgelt üks tarbijakategooria, kellele sõnum suunata. 3) Rõhutage olulisemat kasu või eelist, mis tarbijat ootab. 4) Hoidke margi või brändi või isiku nimi esiplaanil ja rõhutage seda. 5) Toetage kuuldavat / loetavat nähtavaga. Tüüpilisemad tekstiliigid: 1) Otseütlev tekst. 2) Tekst-jutustus. 3) Dialoog / monoloog. 4) Pildiallkirja-tekst. 5) Efektile toetuv tekst. Huumorit kui võtet ei tohiks kasutada finantsreklaamis, kindlustusfirmade reklaamis ning inimese tõsiste haigustega seonduvas reklaamis. Telereklaamis on töövariandi nimetuseks storyboard (stsenaarium / album) - kujutab endast rida piltidest ja kaadridest, mis seatakse vastavusse tekstiosaga nii, nagu see reaalajas reklaami lõplikus variandis peaks olema.
Suuline kõne: 1) ajaline, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktiline; 2) intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid) 3) kirjalikust erinev lauseehitus, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; 4) tavaliselt vähem formaalne kui kirjalik.Keeleteadus 27.11.2018 Kordamine (kordamisküsimused) Diskursus: tekst koos kontekstiga (võib olla keeleline või mitte keeleline) Tekst, teksti liikideks jaotamise põhimõtted Tekstilingvistika: laiemalt tekstidega. Tekstiliigid ja tüübid Diskursuseanalüüs Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs: voor, vooruvahetus, naaberpaarid (nõustumine/mittenõustumine, küsimine/vastamine) Sotsiolingvistika, kitsas (uuringud kaubamaja 1. ja 4. korrusel erinev keelekasutus erinevatel klassidel) ja laias (uurinmustulemuste rakendamine keeleseadus) mõttes: keelte sotsiaalne staatus (milliseid õigusi teise keele rääkijatele? Murded. Mitu varianti võib ühest
loogiliseks jätkuks. Juhised põhiteksti kirjutamiseks: 1. Rõhutage peamist ideed 2. Tooge selgelt välja toote asukoht nö. Omaduste ruumis, valige selgelt 1 tarbijakategooria, kellele sõnum suunata 3. Rõhutage olulisemat kasu või eelist, mis tarbijat ootab 4. Hoidke margi või brändi või isiku nimi esiplaanil ja rõhutage seda 5. Hoidke teksti vahe tihe ja risuvaba. Jutustage oma lugu, ja kõik 6. Toetage kuuldavat/loetavat nähtavaga. Tüüpilisemad tekstiliigid: 1. Otseütlev tekst 2. Tekstjutustus e. Narratiivne stiil 3. Dialoog/monoloog 4. Pildiallkirjatekst 5. Efektile toetuv tekst Kaste ja paneele kasutatakse tavaliselt sellises reklaamis, mis sisaldab kuponge, eripakkumisi, võistlusreeglid, tellimiskviitungeid selleks, et neid saaks reklaamist eraldada ja iseseisvalt kasutada. Pideva kasutamise järel muutuvad pealkirjad hüüdlauseteks, reklaami
Kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine. Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine. Väitlus, väitluse reeglid. Teksti vastuvõtt Teksti vastuvõtt Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meedia- orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi ja reklaamianrid), nende eesmärgid. tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide reklaamianreid), nende põhijooni ja lugemine ja võrdlemine. kasutusvõimalusi; teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti Kõne kuulamine, märkmete tegemine. kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste