Koostaja:Alexander Kerdo Juhendaja:Hilje Saag Araabia enne islami usku Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastavad jumalad. Austati ka palju looodusobjekte,sealhulgas kive. Neist tähtsam-must metoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seinal. Kaaba tempel oli pühendatud Allahile ja teistel 360 jumalale. Muhammed Muhammed sündis 570pkr Meka linnas. Muhammed oli kaubmees Meka linnas. Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile. Muhammed usku kuulutamas 610a hakkas Muhammed kuulutama ranget monoteismi Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Ta nõudis teistes jumaladest lahti ütlemist. Muhammed põgeneb Mekast 622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas
·Islam on usund, mis põhineb usul Allahisse ·Islam tähendab jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ja muslim on selle saavutanud inimene Islami levik ·Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. ·Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: · Indoneesias · Pakistanis · Bangladeshis. Muhamed (Muhammad) 570 632 a pKr ·VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt Allahi austamist ainujumalana ·Muhamedi poolt kuulutatud usku nimetati "islam" ja selle pooldajaid moslemiteks ·Muhammed sündis Mekas ·Muhammed jäi varakult orvuks ·Muhammadi kasvatas üles tema onu ·Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees · 595. aastal abiellus ta jõuka kaupmehelesega ·Käis istumas ja mõtisklemasMeka lähedal Hira mäe koopas ·Hira mäe koopas sai oma esimese ilmutuse Islami viis tugisammast Iga moslem peab viie sambana väljendatud usukohustusi täitma. ·Usut...
Hira Kat Hep Nip Kun wo o gan aka bur pon rei n- n-n' a na n shik n'(- shik i m) ga i gi a gu i ge u go e gya o gyu ya gyo yu za yo ji zi ka zu ki ze ...
pojaks, moslemite jaoks on ta aga samasugune prohvet nagu näiteks Aabraham vôi Mooses. islami seaduste järgi on keelatud Jumalat ning prohveteid kujuna vôi pildina kujutada. Seega ei ole moseedes kunagi selliseid kujusid, altarimaale vôi seinamaale nagu kirikutes näha on. 3) Muhamed - kes ta oli, elulugu. Millal elas, miks on olulisem kui teised prohvetid. Sünd Meka linnas, elu kaupmehena, ilmutus Hira mäel aastal 610, Mekast mediinasse minek aastal 622. Muhamedi eristab kõigist teistest usukuulutajatest see, et tema õpetus säilis kõige täiuslikumalt, tänu Koraanile. Islami rajaja oli ajalooline isik, prohvet Muhamed (Muhammad) (570-632) Muhamedi puhul tegemist viimase prohvetiga viimse sõnumitoojaga. Muhamed sündis Meka linnas, Saudi Araabias u 570 pKr. Isa ja ema surid, kui Muhamed oli alles noor, poissi kasvatas algul vanaisa ja siis onu. Ta abiellus 40-
Islami teke. Kalifaat 10.a Berit Marie Sügis Ronja Rostin Kerli Teder Maarja Lumiste Muhamed Sündis 570.aastal Mekas Suri 632.aastal Jäi varakult orvuks Kaupmees Abiellus rikka kaupmehe lesega Nägi Hira mäe koopas esimest ilmutust https://www.thinglink.com/scene/9203612 72032100354 Islami teke Aluse pani Muhamed Nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Moslemid- islami pooldajad http://www.worldviewu.org/islam/ Koraan- islami püharaamat Kõik prohvetid edastasid Muhamedi meelest Allahi sõnumit Mediina- moslemite keskus- ,,prohveti linn"
Islam Koostanud: Katri Kõva Aeg enne islamit O Enne islamit ei olnud araablastel ühtset riiki. O Suurem osa araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. O Tähtsamad linnad olid Meka ja Jathrib . O Nagu ka eestlased, uskusid araablased ‘’maausku’’. Islami teke –Muhamedi ilmutus Prohvet Muhamed sai esimest korda ilmutuse Meka lähistel, Hira mäel, ühes üksildases paigas. Tema ette ilmus peaingel Gabriel, kes teatas, et Muhamed on valitud Allahi saadikuks ning ta peab hakkama inimestele tõelist usku kuulutama. Muhamedi eluolu O Muhamed sündis 570.aastal Mekas. O Noorena töötas ta kaameliajajana ja oma kaupmehest onu juures kaameliajajana. O Ta suri 632. aastal. Araablased võtavad vastu islami O Uue õpetuse pooldajaid oli, kuid leidus ka rohkesti vastaseid. O 622.aastal põgenes Muhamed oma
Kunstiajalugu: Muhamed(570-632) SUNNIIDID rahulikud maslemid, pole kultust ja ei piitsuta. Sunna pärimus, kuidas elas ja tegutses Muhamed, koosnes legendidest, esimesed kaliifid. SIIIDID usuvad muutustesse, austavad märtreid kaliifid saavad olla vaid Muhamedi väimehe Ali järeltulijad (kaliif on tähtis tüüp, juht) sufid religioossed müstikud, tahtsid maailma parandada, rituaalid kuni enesevigastamiseni, Türgi omad keerutavad raamatud: · Koraan luulevormis, seadus. Zaid (muhamedi kasupoeg) kirjutas üles · Suura värssvormis, peatükid koraanis. · Sunna pärimus · Shariaad usuline seadus Õpetuse põhiseisukohad, usu viis tugisammast(Fatima käsi kõige eest kaitsev talisman) : 1. Allah Muhamed 2. 5 X meka suunas palvetada 3. almuste jagamine. 4. Paast ramadaan 9. Kuu muhamed saab koraani 5. Palverännak Mekasse mittesunduslik. Soovitatav mees...
1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi
Muhammadi ülesanne oli hoiatada oma rahvast Meka linnas. Inimesed, kes temasse uskusid, moodustasidki esimese moslemite kogukonna Kui on olemas jumal, siis on see Ainujumal. Jumal saab olla vaid üks ei saa olle mitmesuguseid või võistlevad jumalaid (nt juutide jumalat, kristlaste jumalat või polüteistide paljusid jumalaid). Sellel rajanebki islam - kõik loodu lähtub Jumalast. Muhammad sai oma esimese ilmutuse Jumalalt ingel Gabrieli kaudu 610. aastal Mekas, Hira mäel. Ta hakkas seda kuulutama polüteistidele, kes teda selle pärast taga kiusama hakkasid. Muhammad põgenes koos teiste moslemitega põhja poole elama see ümberasumine tähistab islami aja algust. Ta suri 632. aastal, olles edastanud kõik Jumala ilmutused. Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ja sõnas ning on islami aluseks. Sama sõnum ilmutati ka varasemate saadikute kaudu, kuid nemad moonutasid neile usaldatud sõnumit
Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole. Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv) Lahingud mekalastega. 630 naaseb Mekasse.
Neid kirja pannud inimesed on sunniidid Siiidid- Muhamedi onupoja ja väimehe Ali ning tema järeltulijate pooldajad Dzihaad- Iga moslem peab usu nimel pingutama (see püüdlikkus) 14.Muhamed: kes ta oli, mida tegi, millal elas, millal kolis Mekast Mediinasse. (ptk 7) Muhamed oli Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama monoteismi; sündis Mekas ja jäi varakultorvus; abiellus noorena; ta tavatsenud käia mõtistklemas Meka lähedal Hira mäe koopas ja seal olla Allah end temale ilmutanud; ta üritas Araabias tekkinud juudi kogukondadega hästi läbi saada; hakkas pidama juudi usku ja kristlust väärõpetlusteks; hakkas nägema end lõpliku prohvetina, kes pidi kuulutama üiget usku kogu maailmale; asus Mediinasse, sest Meka rahvas hakkas temasse vaenulikult suhtuma. Elas VII sajandil 15. Muhameedluse levik mis maad vallutati, millal, miks õnnestus araablastel nii
mõtiskleda. Juba sellel ajal ei sallinud ta ennustajaid, maage ja loitsijaid. 40 aastaselt hakkas ta külastama Meka parlamenti. Seal oli tal usaldusväärne, õiglase kuid sõnakehva mehe maine. · Kui Muhamedi onu Abu Talib hätta jä,i võttis Muhamed tema poja Ali enda juurde. Alist sai hiljem islami 4 kaliif. · Kui palavus muutus talumatuks, armastasid Mekalased suviti kolida Taifi või püstitada oma telk Hira mäe lähedale. Muhamed armastas seda mäge ja külastas Hira koopaid ka siis, kui tema perekond Mekasse tagasi kolis. · Nõnda, rahulikult , tagasihoidlikult elas ta oma missioonini. Ta oli inimene nagu teisedki seda rõhutas ta kuni oma surmani. · Hadidza sünnitas oma mehele 3 poega AL-Qasim, Abd Manaf (st. Manafi ori, Manaf oli Kaaba puuslik. See näitab, kui kaugel oli tol ajal Muhamed oma missioonist), Attahir ning 3 tütart
Muhammadile järgnenud moslemeid nimetatakse Muhadzirideks ja neid kes Muhammadit Mekas abistasid, aga ansariteks. (Bowker 2004:176) Sõna ,,islam" tõlgitakse sageli ,,alistumisena". Kuid sõnale ,,islam" on aluseks araabiakeelne tüvi slm, mis on seotud heebreakeelse rahutervitusega salom. Seega tähendab islam ,,rahu leidmist andumuses Jumalale". Selle avastaski Muhammad, kui ta keset juutide, kristlaste ja araabia polüteistide usuvaidlusi tavatses noorukina eemalduda Meka lähedale Hira mäele, et otsida jumalikku tõde. Sellel mäe koopas rabas teda kõikehõlmav Jumala (või tema saadiku ingel Dzabraili/Gabriel) tunnetus, mis surus talle peale ,,Iqra", ,,loe ette". ,,Loe ette issanda minel, kes lõi; lõi inimese veretombust.... need on esimesed Jumala ilmutatud sõnad, mis hiljem koondati islami pühakirja Koraan. Koraan on Jumala sõna ning see on olnud tema juures taevas aegade algusest saadik. Alates pöördelistest
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
Kristlus kunstis Millal kujunes välja Kristuse klassikaline kuju kunstis? 3. saj Mis on peamised teemad mida kunstnikus kujutavad kristlikes kunstitesostes? Jumalaimeteod, pühaõhtusöömaaeg Nimeta kaks kristlikus kunstis esinevat žesti! Kakspüstistsõrme-õnnistusžest, käsisüdamel- kahetsusmärk Kus asub teos Paradiisi väravad? Kuidas liigitatakse Kristlik muusika? Psalmid, hümnid, vaimulikudlaulud Islam: 1,1 miljardit Tekkeaeg: 6.saj Ilmutus: 610 Hira mäel Pühakiri: koraan Islam- jumalale alistumine Usutunnistus 5 korda päevas palvetamine Paast Almuse jagamine Palverännakutel käimine Kalifaadi loomine: kogudust hakkasid juhtima tema sugulased- kaliifid 7.saj hakkas naabermaade vallutamine. šariaadi nõuded: teod, mida jumal käsib Teod, mida jumal soovitab, teod, mis on neutraalsed, teod mida jumal taunib, teod mis on keelatud Islami pühakiri
Nimed ja autorid Esimesed raamatud Asai Ryi (1612-91) Esimene professionaalne jaapani kirjanik. Kirjanduslik karjäär algas hiinakeelse Kanshigi dansho`ga (1649). Kindlalt omistatakse talle 17 kana-zshi`t, ning veel 8 arvatakse olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste, mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.) ''Peony Latern'' Ihara Saikaku ( 1642 1693) Ukiyo-zshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitok...
lepingu sõlminud Jumal-Isa, Jeesuses Kristuses inimeseks saanud Jumal-Poeg, ja maailmas toimiv Jumal-Vaim. *ei tohi unustada, et on ikkagi ainult üks jumal. Islam Muhamedi elu ja islami sünd *sündis 570 lugupeetud kaupmeeste suguvõssa *suri u 630 *jäi orvuks *hakkas tööle kaupmehena ja reisima mööda maailma *kohtus oma naisega ja sai lapse Fatima(teised lapsed surid vastsündununa) *ilmutud Hira koopas *"ei ole teist jumalat peale Jumala" *622. läks Mediinasse- I islamikogukond, islami sünd, islami aajaarvamise sünd *630 pöördus Muhameed tagasi Mekasse ja pühitses Kaaba pühamu ainujumale *Kaabast kujunes islami ühtsuse sümbol ja Jumala kodu, mida see on tänapäevani *suri 632. aastal Mediinas,mis juhtus 622. aastal*Muhameed lahkus koos kaaslastega Mekast ja otsustas elama asuda Mediinasse, kuhu kujunes esimene islamikogukond. Muslimid peavad islami
Neist tähtsaim on Mekas asuv suur must meteoriit. 16)Islami teke ja põhimõtted. Araablased uskusid paljusid jumalaid, tänu kristluse ja judaismi mõjutustele, kerkis esile üks jumal Allah. 7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt vaid Allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar ´allumine´) ja uskujad moslemid (ar ´see, kes allub´). Pärimuse järgi oli Muhamedil tavaks käia Hira mäe koopas mõtisklemas, seal olevat Allah end talle ilmutanud ja käskinud enda sõnumit levitada. Kirja pandi see alles peale Muhamedi surma (ise oli kirjaoskamatu), kui koostati islami püha raamat Koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, vaid tahtis juurutada ainujumala uskumist ka araablaste seas (nagu juutide ja kristlaste seas oli levinud). Tema silmis oli Allah sama jumal, keda austasid juudid ja kristlased. Muhamed püüdis juudi kogukonnaga Araabias hästi läbi
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Lemmiknaine oli Aiša. Muhamed valis Aiša välja kuue aastase tüdrukuna, 9 aastaselt võttis tüdruku enda juurde ning kui plika oli 12 hakkasid elama nagu mees ja naine, kui Muhamed oli 56 aastane. Aiša veetis aega ka sõduritega, mida Muhamed keelas, kuid Aišale meeldis sigadusi teha. Pärast Hadižaga abiellumist hakkas huvi tundma müstika vastu ning tal sai harjumuseks üksinda mägedes mediteerida. 40.aastaselt sai HIRA koopas nägemuse ingel Gabrieli poolt, kus teda kutsuti üles hukka mõistma paganlust ning ebajumalate kummardamist ning jutlustama vaid ühest ainsast jumalast ALLAHist. Hakkas oma ilmutust Meka tänavatelt kuulutama. Aastal 622 sunniti teda jätma Mekat ning ta asus oma poolehoidjatega teele Mediinasse. Seda aastat peetakse Islami usu rajamise alguseks ning sellega saab alguse ka Islami kalender
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PLGEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: hira (amryekihira jahtimata), hra (yonohra söömata), pira (timpira andmata) Morfeemide liitmine 1. sünteetiline väljendusviis (fusioon, muutumine) 2. abisõnad ehk analüütiline väljendusviis 3. reduplikatsioonid Klusiiv On keeli, milles eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafiskeid. ink meie = mina ja sina eks meie = mina ja tema Keeleuniversaalid: J. Greenberg uuriti keele nähtuseid, mis on kõigi maailma keetes.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
GEN mn uncer re in incer ower GLOSS `I/me' `we/us two' `we/us' `you' `you two' `you all' 3SG 3PL MASC NEUT FEM -- NOM h hit ho, ho h(e) ACC hine h(e) GEN his hire hira, hiera, hiora DAT him him Case in Modern English: Traditional accounts recognise at least a binary case contrast. Nominativ I we he she they who e Objective me us him her them whom Personal Possessi Reflexive ve
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Some of the things you will learn in THE CODEBREAKERS • How secret Japanese messages were decoded in Washington hours before Pearl Harbor. • How German codebreakers helped usher in the Russian Revolution. • How John F. Kennedy escaped capture in the Pacific because the Japanese failed to solve a simple cipher. • How codebreaking determined a presidential election, convicted an underworld syndicate head, won the battle of Midway, led to cruel Allied defeats in North Africa, and broke up a vast Nazi spy ring. • How one American became the world's most famous codebreaker, and another became the world's greatest. • How codes and codebreakers operate today within the secret agencies of the U.S. and Russia. • And incredibly much more. "For many evenings of gripping reading, no better choice can be made than this book." —Christian Science Monitor THE ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
