Võru keel (Võro kiil') Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keelerühm. Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe semestri ulatuses. Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant)
Liivi keel Kõnelejaid on alles ainult mõnisada. Kunagi kõneleti seda kogu Lääne-Lätis. Viimati kasutati seda keelt Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Karjala keel Selle keele kõnelejaid on umbes 80 000. Enamik neist elab Karjalas. Venelaste sisseränne on vähendanud karjalasi nende elanikkonnas 11% peale. Karjala keeles on väga kuulus rahvaluule, suurem osa Soome eeposest ,,Kalevala" (kirja pannud Elias Lönnrot) on koostatud Karjalast kogutud folkloori põhjal. Vepsa keel Keeleala asub Laadoga järvest ida pool. Eelmise sajandi alguses oli neid üle 50 000, aga sõjad on suures osas selle kultuuri ja rahvuse hävitanud. Vepslasi on alles jäänud alla 8 000. Isuri keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alla 700. Sõjad on oma töö teinud. Vadja keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alles ainult mõnikümmend. Eesti keel Lähimad sugulaskeeled on liivi ja vadja keel.
· Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks. · Aja jooksul lähenes lõuna-eesti keel põhja-eesi keelele ehk tallinnakeelele. · Erinevused on säilinud grammatikas ja sõnavaras. · Tänapäeval on lõuna-eesti keele kõige elujõulisem võru keel ehk võro kiil. Tal on oma tähestik, oma kirjandus, seda õpetatakse keeleala koolides (ka Tüs) · Võru keele kaitseks on loodud Võru Instituut. · Tartu keel on põline regionaalkeel, mida tänapäeval kasutab umbes 1000 kõnelejat Lõuna- Tartumaal (Sangaste, Otepää, Võnnu, Kambia, Rannu, Rõngu, Puhja, Nõo) · Tänapäeval on tartu keel kiiresti vananeva kõnelejaskonnaga, puudub kirjasõna ja kooliõpetus, mis tähendab, et see keel peatselt hääbub.
Kus nad elavad? - Sest saamida rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilistest omadustest. Saamisid on umbes 50000 ning elavad Skandinaavia põhjaosas. 12. Missugune keel on läänemeresoome keelte hulgas suurim? Mitmendal kohal on eesti keel? - Soome keel, kõneleb umbes 5miljonit. Eesti on kõnelejate arvult kolmas. 13. Mille poolest karjala keel kuulus on? Too näide. - Oma rahvaluule poolest. E.Lönnrot ,,Kalevala''. 14. Kus asub isuri ja vadja keeleala? - Ingerimaal, kõnelejaid alla 7000. 15. Kus on liivi keele viimane asuala? Palju liivlasi jäänud on? - Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Kokku on neid veel ehk 50. 16. Palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? Mitmesse allkeelkonda nad jagunevad? - Ligi 60keelt, mis jagunevad kaheksasse allkeelkonda. 17. Nimeta olulisimad indoiraani keeled. (3) Hindi(200milj); lungali(150milj); pärsia(30milj). 18. Missugused keeled on suurtest indoeuroopa allkeelerühmadest eraldi seisvad
jne. Kas eesti keelel on veel lootust saada ja jääda arvutikeeleks või on juba tuleviku keelterong läinud ja lahing ette kaotatud? Kas meie lapselapsed räägivad homme oma kodumasinatega ja isekeskis eesti või inglise või hiina keeles? Laupäeval, 12. aprillil toimus Keele ja Kirjanduse Instituudis tuline arutelu eesti keele tuleviku üle, korraldajaiks Isamaa ja Respublica Liidu Rahvuskultuuri ja Rahvuslaste Ühendused. Keelefoorumil esinesid mitmed keeleala tippteadlased (Urmas Sutrop, Martin Ehala, Mart Rannut, Peep Nemvalts jt) ja keeletehnoloogia asjatundja Einar Meister. Vahelduseks tavapärasele nutulaulule koorusid ettekandeist ja arutelust välja mõned üpris head sõnumid eesti keele tegeliku seisundi kohta: - maailmas on praegu umbes 6000 keelt, kõnelejate arvu poolest on eesti keel vägevuselt 274. auväärsel kohal, üldsegi mitte kaduvas-väljasurevas tagumises tuhandes, nagu meile sageli on sisendatud;
Suhteliselt vähe on olnud mugandnimesid, mille all mõeldakse natuke meiepärasemaks kohandatud nimesid, nt Gaana pro Ghana, Šlesvig-Holštein pro Schleswig-Holstein, Kostromaa pro Kostroma. Mugandnimede hulka on soovitatav hoida võimalikult väikesena. Eeltoodud näited ja nendetaolised juhtumid käivad rahvusvahelistel nimekongressidel sõlmitud rahvuskeelsuse kokkulepete vastu, mistõttu neist on tulnud eesti keeles loobuda.3 Erandolukorras on mõnede väljaspool meie keeleala seisvate objektide (koha, isiku, kauba vm) päris meiekeelsed nimed – eksonüümid, mille tüübid jagunevad veel paralleeleksonüümideks ehk naarusnimedeks ja paratamatusteks eksonüümideks. Seesugused nimed on enamasti ajalooliselt kujunenud, nt Siber, Saksamaa, Aleksander Suur, Peeter Esimene. Tihti on nad naabrusnimed, mis kajastavad naabrisuhteid rahvaste vahel. Nt Venemaa (Россия), Rootsi (Sverige), Ojamaa (Gotland), Kuramaa
kogumist ja uurimist, keeleajalooliste nähtuste selgitamist ning kaasaegse kirjakeele õigekeelsust. Sisuline töö on Emakeele Seltsis jagatud erinevate toimkondade vahel. 1920.1930. aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani. Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede eestistamine kerkis päevakorrale 1930. aastail, mil saksapärastel perekonnanimedel oli nii suur osakaal, et võimatu oli nende järgi määrata inimese rahvust. 1934. aastal võeti vastu perekonnanimede korraldamise seadus, mille järgi olid perekonnanimede
· Käskiva kv keeldkõnes da-inf, ärä kõnelte 'ära räägi' · Tingiva kv minevikus lihtvormid, tullus 'oleks tulnud' · hVn lõpuline seesütlev, kähen 'käes', sehen-sihen 'sees', mahan 'maas', suhun 'suus', ehen-ihen 'ees' · e-tunnuseline tugevaastmeline mitmus, nt haudest 'haudadest', jalgeg 'jalgadega', lehtel 'lehtedel' Tartu murre Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu. Lõunaeesti keeleala keskne murre. Siirdeala põhja- ja lõunaeesti keele vahel. Häälduslikud erijooned · Q3, tulli 'tuli' · Lühike klusiil nasaalide ja liikvidate järel, vigurdega 'viguritega' · Diftongide teine osis madaldub, lüheneb või assimileerub Q2-s, saendest 'seinadest' · Pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2-s · *eü > ei/öi/öü, keitmä 'köitma', löidse/löudse 'leidsin' · Q3-s pikk ü diftongistunud, nt üidmä 'hüüdma' Morfoloogilised eriojooned
Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. 18.Vergilius ja tema looming ning olulisus. Tacituse olulisus ja teened. -Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". - Vergilius oli Caesar Augustuse melanhoolne soosik ning ladina keeleala üldtunnustetult suurim poeet. - Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Antiikajal ei mõistetud ega hinnatud Tacitust küllaldaselt. Alles 14. sajandi lõpul hakati Tacituse käsikirju otsima. Kuid õiglast hinnangut neile ei antud, sest seda takistas jäik lähtumine Cicero vaimsest pärandist. Tacituse tähtsuse tunnustamiseni jõuti alles pärast seda, kui Belgia humanist Justus Lipsius (1547 1606) oli 1574 välja andnud väljaande Tacituse kohta. 19
suhtes. Mängeldes õppis ta ära prantsuse ja inglise keele. See soodustas edaspidi tema poliitilist karjääri ja korvas diplomaatilise hariduse puudumist juba seetõttu, et tema ülemus Hitler ei vallanud ühtki neist keeltest ja hindas kasvandiku polüglotivõimeid kui maailmatundmise ja diplomaatilise osavuse tõendit. Pärast rännuaastaid Weseli, Metzi ja Straburgi vahel tekkis Joachim Ribbentropil ja tema nooremal vennal Lotharil eriline huvi anglosaksi keeleala vastu. Nad veetsid kaks aastat Inglismaal, õppisid tundma ja hindama elu saarel, ning sõitsid 1910. aastal Kanadasse. Seal tegi Joachim küllap oma elu tähtsaima otsuse, mis viis ta lõppude lõpuks Nürnbergi tribunali ette. "Ma läksin algul vaid külla, jäin aga neljaks aastaks Esimese maailmasõja puhkemiseni, Kui ma oleksin tollal Kanadasse jäänud, mis oli teenistuskõlbmatuse tõttu võimalik, milliseks oleks siis minu elu kujunenud
EKS keeletoimkond otsustas koostada õigekirjutuskäsiraamatu ja sõnaraamatu. Veski põhimõtteks otstarbekohasus, süsteemsus. 13. Andrus Saareste ja murdeuurimine. Murdegeograafiline meetodi juurutaja Eestis. Esimene suurem töö 1917. a ,,Vigala murde peajooned", esimene eestikeelne ühe murraku võrlev-ajalooline ülevaade. 1924. a doktoritöö ,,Leksikaalseist vahekordadest eesti murretest" algas huvi eesti murrete sünkroonilise rümnitamise vastu. 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendusest" rakendab esmakordselt eesti dialektoloogia ajaloos järjekindlalt keelegeograafi analüüsivõtteid, pannes aluse nii järgnevatele murdegeograafilistele käsitlustele kui ka sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14
kuid need on ebakindlad oletused. Kuna slaavlaste algne asuala oli balti hõimudest lõuna pool, siis tõenäoliselt otseseid varasemaid kontakte slaavi ja läänemeresoome keelte kõnelejate vahel ei olnud. * Alamsaksa laenud eesti keeles - alamsks laenud on tulnud eesti keelde keskajal (13.-17. sajandini), u 400-600 sõna. Saksa laenud hakkasid tulema siis, kui saksa keeleala laienes. Hansakaubanduse vahendusel mõju Läänemere ranniku keeltele. Alamsks mõjud peamiselt sõnavaras ja süntaksis (nt ühend- ja väljendverbid, sõnajärg), ka rektsioonis – tänama millegi eest, millegagi rahul olema, lootma kellegi peale jne. Alamsks oli administratiiv- ja kirjakeel veel 16. saj (kuni reformatsioonini), Tlnas ametlik keel 17. saj alguseni. Eriti tugev mõju rüütelkonna ajal, eriti 14.-15. saj. Alamsks tuumala asub Westfalenis Lääne-Saksamaal
keele suulist kõnet. Lingua franca ühine keel, viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga ühist emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel. Näiteks üle(lääne)maailmne lingua franca on inglise keel. Riigikeel on normile vastav keel. Näiteks Aafrika riigis võib kasutusel olla sadu erinevaid keeli, kuid riigikeeles võib olla hoopis inglise või prantsuse keel. Riigikeelega kaasneb kohustus seda hoida. Keeleala piirkond, kus kasutatakse keelt. Näiteks Läänemere piirkond (sarnasusi leidub nt sõnajärjes). Keeleliit piirkond, kus leidub sarnasusi ka grammatilisel tasandil. Näiteks Balkani keeleliit. Isolaatkeel keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli ehk ta ei kuulu ühessegi keelkonda. Näiteks baski keel Hispaanias. Pidzinkeel keelekontakti tulemusel tekkinud keel, milles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja grammatilisi elemente, kuid puudub stabiilne kõnelejaskond.
Selliseid allkeeli nimetatakse registriteks (register; vt Biber, Conrad 2009). Tavalised registrid on näiteks suulise spontaanse argisuhtluse keel ehk argikeel, asjaajamiskeel jms. 2 Kolmas on eristus, milles keeleliste valikute mõjuriks või aluseks on keele kasutajate omadused (elukoht, sotsiaalne kiht, haridus, sugu jne; vt nt Chambers, Trudgill 1998). Siin vastandatakse kõigepealt kaks allkeelerühma. Osa allkeeli on kasutusel üle vastava keeleala ja kõigis inimrühmades, osa aga ainult teatud territooriumil või inimrühmades. Esimest rühma nimetame ühis(all)keelteks ja teist murreteks ehk dialektideks (dialects). Ühiskeele mõiste on oluline eeskätt vastanduses murretega. Murded jagatakse kohamurreteks (dialekt kitsamas mõttes) ning sotsiaalmurreteks (sotsiolektideks).3 Me tegeleme selles kursuses eesti suulise ühiskeelega ning murdeid puudutame vaid möödaminnes. Keskne liigendus, millest me lähtume, on seega register.
Paistu, Halliste, Põhja-Tarvastu (rohkem kui 30%): o veel rohkem ühisjooni südaeesti naabermurrakutega, nt geminaadita oli, tuli, pani; o m-tunnusega keskvõrde vormid, nt tarGem, vastsem (vrd tarGep, vahtsemp); o verbi sg 3. p b-tunnusega vormid, nt saaB, kaoB (vrd saa-saap, kaos – kaop); TARTU MURRE + vaata iseseisvalt juurde! Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu; Lõunaeesti keeleala keskne murre; Siirdeala põhja- ja lõunaeesti murde vahel; Häälduslikud erijooned Kolmas välde, nt ‘tulli ‘tuli’, ‘jäänü ‘jäänud’; lühike klusiil nasaalide ja liikvidate järel, nt vigurdega ‘viguritega’, mereld ‘merelt’, ooldelt ‘huultelt’; diftongide II osis madaldub, lüheneb või assimileerub Q2-s, nt saendest ‘seinadest’, laalan ‘laulan’; pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2s, nt söönü ‘söönu , oole ‘huuled’;
,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga" (1924): doktoriväitekiri, esimene ulatuslik uurimus eesti murrete sõnavara päritolust. Uurimisobjektiks 160 mõistet ja nende märkimiseks eri murdealadel kasutatavad sõnad 1938 ,,Eesti murdeatlas" esimene suuremahuline vihik, 1941 teine. Oli kavandanud 7 vihikut ja 250 kaarti, aga sõja tõttu ilmus vaid kaks vihikut ja 66 kaarti 1955 ,,Väike eesti murdeatlas": 128 väiksemat kaarti ,,Eesti keeleala murdelisest liigendamisest" (1932): eesti murrete ja murrakute piiride täpsustamine ja selgitamine 1932 ,,Die estnische Sprache": eesti keele struktuuri ja ajalugu tutvustav teos välismaalasele ,,Kaunis emakeel" I ja II 1958-1968 ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" I-IV (ilmus Rootsis): erinevalt vormilise järjestusega sõnaraamatust, kus sõnad esitatakse tähestikulises järjekorras, on mõisteline sõnaraamat sisulise järjestusega sõnakogu. 13
160 mõistest, 15 allrühma. Eesmärk kirjeldada võimalikult täpselt lähedasi sõnatähendusi, selgitada murrete sõnavaraerinevuste vanus ja erinevuste ulatus eesti keele iseseisva arengu alguses. · 1938"Eesti murdeatlas", 1942 2. Vihik, kokku 66 kaarti. Kavandas 7 vihikut, 250 kaarti. Kogus ise materjali 300 kohast, ES stipendiaadid 200 kohast. · 1955 ,,Väike eesti murdeatlas" 128 kaarti · 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendamisest" aluseks ca 500 Saareste murdekaarti. Mõisteline sõnaraamat: · Materjali kogumine temaatilise küsitlusega, ka vanu ja haruldasi sõnu. ES stipendiaadid ja vastajate võrgustik Soome eeskuju järgi. Mõistetel põhinev kogumine andis rikkaliku materjali. 1930.aastatel koguti rikkalik murdematerjal, taheti päästa vana rahvakeelt. · 1958-68 ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" I-IV 19
Väliskaubandus on ohtlik, raha ei tohi riigist välja anda. See on autarkia eelne situatsioon. Majanduse äärmuslik kapseldumine. - Wilhelm von Humboldt (1767-1835) – alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel kui kultuuri alus. Keel kui religiooni alus. Kristlus saksa kontekstis on midagi muud, kui mujal. Keel determineerib ka rahvuse vaimu. Saksakeelsed alad tuleb poliitiliselt ühendada ja luua suur ja tugev Saksa riik. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. - Karl Marx – kritiseerib Herderit ja Fichtet väites, et rahvus kujuneb välja ajalooprotsessis sotsiaalmajanduslikel põhjustel ning on pidevas muutumises Saksa poliitika 19.-20. sajandil 16. september 2012. a. 12:00 Saksamaa pärast Napoleoni (1814/15-1871) Kaks suurt teemat Saksamaa poliitikas: - Liberalism. Prantsusmaa ja Inglismaa mõjul tung poliitiliste ja majanduslike vabaduste järele. Liberalismist kasvab 19
Setu murrakut võib nimetada eraldi keeleks. • Kokku moodustavad Lõuna-Eesti keele mida peetakse vanimaks Läänemere Soome hõimu keeleks. • Aja möödudes lähenes Lõuna-Eesti keel Põhja-Eesti keelele ehk Tallinna keelele, kuid on säilinud erinevused grammatikas, sõnavaras. • Tänapäeval on Lõuna-Eesti kõige elujõulisem osa Võru keel ehk Võro kiil. • Tal on oma tähestik, kirjakeel ja oma kirjandus ja õpetatakse keeleala koolides aka ka Taru Ülikoolis. • On loodud Võru keele Instituut, keele kaitseks ja uurimiseks. • On leidnud tunnustust eraldi keelena asutuselt- Rahvusvahelise Standardi Organisatsioon. • Vähem on tegeletud Mulgi ja Setu keele arendamisega • On olemas ka Tartu keel, mis on jäänud tähelepanuta, regionaal keel, mida kasutab 1000 kond kõnelejat Tartumaal ( Otepää, Rõngu, Rannu, Kuhja, Nõo, Sangaste). Ehk
madalam või kõrgemal kohal selle keelega, millega kontaktis on) ja superstraat (põliskeeles on mõjuvõimsa keele sugemeid) on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleala (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi: Aafrika Euraasia KaguAasia ja Okeaania Austraalia ja UusGuinea PõhjaAmeerika LõunaAmeerika Tekivad keelealad ja keeleliidud
õiguse lätteid jms . Johann G Fichte( 1762-1814) Herderi õpilane. Iga rahvus kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvyst mõjutada. Autarkia, iga rahvas peab hakkama saama ainult omaenda ressurissedega. Ei ole soovitatav teiste rahvastega lävida, sest see nõrgestab sinu omapära ning vaimus. Wilhelm von Humboldt(1767-1835). Alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel determineerib ka rahvuse vaimus. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. 13 IV Suurbritannia Poliiitlise süs järjepidevus. Olulised kesksed riiklikud institutsioonid ulatuvad arengus mitusada aastat tagasi. Konsitutsiooniliste aktide süsteem,pol süs ei tugine ühele suurele dok ( PS või konstitutsioonilie) vaid eri aegadel välja antud dokumentidele ( Best practice policy - aja katsumusele vastu pidanud pol süs)
kuuluvate balti ja germaani keelte mõju. Indoeuroopa keelte (peamiselt alamsaksa ja vene) mõju on jätkunud hiljemgi. Seetõttu on tänapäeva eesti keeles mitmeid jooni, mis pole soomeugri keeltele tüüpilised. Kui võrrelda eesti keelt kas või lähedase sugulase soome keelega, võib leida üsnagi olulisi erinevusi. Võõrad mõjud ilmnevad keele kõikidel tasanditel: nii häälikulises koosseisus, vormimoodustuses kui ka lausemoodustuses. (Zabrodskaja: 2007) Eesti keeleala jaguneb kahte selgesti erinevasse ossa: lõunaeesti murded ja põhjaeesti murded piir nende vahel kulgeb umbes Võrtsjärve põhjakalda kohalt. Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete vahelised põhierinevused on väga vanad ning ulatuvad aega, mil läänemeresoome algkeelest alles hakkasid eralduma üksikud keeled. Kahe hõimumurde lähenemisest sai alguse eesti keel. Kuid sunnismaisuse tekkimisega alates 14
Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu- Eestis. A kiilt rahvas kynõlõs. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. Toim Kadri Koreinik, Jan Rahman. Võro Instituudi Toimõtiseq 8. Võro. 1337. Rätsep, Huno 1976. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. Keel, mida me harime. Tallinn: Valgus. 116120. Saar, Ellu 2001. Eesti on klassiühiskond. Eesti Ekspress. Areen, 15. veebruar Saareste, Andrus 1932. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. Eesti Keel, 1740. Tender, Tõnu 1994. Eesti släng: olemus ja uurimislugu III. Keel ja Kirjandus 5, 293 297; 6, 346355. Tender, Tõnu 1996. Eesti släng: olemus, uurimislugu, sissevaade vanglaslängi. Magistritöö. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Tender, Tõnu 2000. Eesti õpilasslängi muutumisest ajas. Vahekokkuvõte Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. T.Hennoste. Tartu. 138147
(umbrohutõrje), lauseehitus vaba, loodushääli ja helisid väljendav rikkalik sõnavara. Eesti keel on omapärane keel, mis suudab kanda omapärast kultuuri. Murdegeograafia- keskne mõiste on isogloss: st ühe keelelise joone esinemise piir. Ühel pool piiri vastav keeleline joon esineb ja teisel pool mitte või esineb ühel pool piiri joon ühel kujul ja teisel pool teisel kujul. Isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates kohtades, seega on keeleala erinevate isoglossidega keerukas võrgustik. Samas leidub kohti kus nad jooksevad lähestikku või koos, sinna on võimalik tõmmata murdepiir. Murdegeograafia tõi eestisse 1920 a Andrus Saareste. Murdegeo põhimeetodiks on keelenähtuste territoriaalse leviku täpne kaardistamine. Keeleanalüüs on häälduse ja grammatika analüüs. Kaarte on kahte tüüp tsitaatkaardid ja sümbolkaardid. 18 saj ja enne seda kui eesti elanikud olid paiksemad, sõltus nende keele omapära nende kodukohast.
(vn), Juri Kazakov (vn), Sotha Rusthaveli (gruusia), Orõna Otrostsenko (ukraina). 10 Erandid Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II. Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid. 1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva. Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri. Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei teki enam juurde, pigem esineb tagasivõtte.
leitud põhjendustest tulenevaid järeldusi praktika jaoks. Peatükid lõppevad kokkuvõtte, mõtlemisküsimuste ja lisalugemise soovitustega. Küsimustele enamasti üht õiget vastust ei ole; raamatu lõpust leiate küsimuse numbri järgi kommentaarid, mida tasuks ehk vaadata alles pärast küsimuse üle juurdlemist. Õpiku teemadest on tõlke uurimine Marju Taukari ja ülejäänu Arvi Tavasti kirjutatud. 1.2 Sihtrühm ja eesmärk Eeskätt on see raamat mõeldud keeleala magistrantidele ning katab peamised teemad, mida oleme alates 2002 käsitlenud terminoloogia, kirjaliku tõlke aluste, tõlketehnika, keelekorralduse ja empiiriliste uurimismeetodite kursustel. Üritame mitte eeldada eriti põhjalikke lingvistikateadmisi, vaid lahti seletada kõik need asjad, mida magistran- tidele on ikka tulnud ka loengus lahti seletada. Küll aga läheb lugejal tarvis analüüsivõimet ning julgust endas kahelda ja nõuda põhjendusi ka ilmselgena näivate väidete kohta.
Seda on mõjutanud lakkamatu arvuline vähemus ning vaesed olud. Eesti ajaloos on olnud mitmeid perioode, kus kadumine, haihtumine, väljasuremine, vägivaldne või ka vabatahtlik assimileerimine oleks olnud igati loogiline lõpptulemus. Eesti keel ei hääbunud seetõttu, et me – nagu luuletas Gustav Suits – asume Tuulemaal. See vahelduv tuul on puhunud vallutajad minema enne kui nende keeled suutsid Tuulemaal kanda kinnitada. Keel püsib kõige paremini muidugi siis, kui keeleala on iseseisev. Paremuselt järgmine on aga olukord, kui võõrkeelsed isandad vahelduvad. Kõige halvem on aga selline olukord, kui sama võõrkeel domineerib pidevalt. Eestlaste jätkuva olemasolu põhjus on erakordne paindlikkus. Taanlased, sakslased, rootslased, poolakad, venelased; orduriik, kuningriik, tsaaririik, Nõukogude võim või Kolmas Reich – ikka on elu Eestis käinud kahel korrusel. Ühel korrusel valitsejad ja nende vasallid; alumisel korrusel
annaabi.ee 
