Sissejuhatus üldkeeleteadusesse (1)

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics
Ilona Tragel [email protected]
Lossi 3 – 324 / T 12-13
Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle’i keskkonnas
Fred Karlsson “Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002)
8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled
Taustamõisteid
• Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics)
• Keeleteadus e lingvistika
Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele.
Loomulik keel ja tehiskeel
Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido.
Maailma keeled
Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt
Aasia – 2165 (32%) Aafrika – 2011 (30%)
Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) Ameerika – 1000 (15%)
Euroopa – 225 (3%)
Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed?
1. Murre või keel?
– Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina)
– Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel)
– Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel)
2. Elav või surnud keel?
3. Kuidas andmeid kogutakse
4. Allika usutavus
5. Allikate võrreldavus?
10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue )
1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171
3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791
5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202
7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899
9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000
Keelte liigitusaluseid
1. Genealoogiline ( sugulus ja päritolu)
2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
4. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
1. Genealoogiline liigitus
• Keelte sugulus – ja põlvnemisuhted
• Keelepuud
• Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada.
• Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest.
Võrdlev-ajalooline meetod
• Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele ‘jalg’ on
rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni )
• Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse
• Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi:
- laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes , seeme)
- juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog)
Sõnade päritolu = etümoloogia
Keeled muutuvad
Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel).
Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000
aasta taha, ent keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat.
15.09.2010 Keeleuurimise meetodid. Jaotused
Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, NT baski keel ja burušaski keel
Keelte muutumist uurivad:
1) ajalooline keeleteadus:
- millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks ?
- millised on tänapäeva keelte sugulussuhted?
2) sotsiolingvistika :
- kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut?
- kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)?
3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega
NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii:
*kansassa > *kanssa > *kaas > -ga
täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp
Miks keeled muutuvad:
1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt.
2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi.
3) KEELEKONTAKT : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi.
2. Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu).
Keelekontakt NB!
Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selle son mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika)
Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) – nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes)
Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia , bulgaaria , serbia, horvaadi)
Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi ( http://www.ethnologue.com/ ):
Aafrika Euraasia
Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus- Guinea
Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika
3. Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks .
Riigikeel, normile vastav keel
lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k =ELF
Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju , millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi)
4. Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma struktuuriomaduste (ehituse) alusel maailmas jagunenud on.
Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS http://wals.info/
Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele:
- Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on
analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai)
või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti
- Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne)
(Wilhelm, Schlegel , Humboldt )
LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle’is)
-19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub:
1.Analüütilised – vähe või üldse mitte
2.Sünteetilised – palju
3. Polüsünteetilised – väga palju morfeeme sõna küljes
Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+ usaar +tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
‘sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule ’
Morfeemide liitumise liigid
Fusioon – morfeemide piirid on hajusad
nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
Kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang ( sing PST)
Muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: - hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra – söömata), -pira (timpira – andmata)
22.09.2010
Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus
Nt majades = 3 morfeemi: 1. maja + 2. mitmus : -de- + 3. kohta märkiv seesütlev kääne ehk inessiiv: -s
Morfeeminde liitmise viisid:
1. sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon; fusioon; muutumine);
2. abisõnad e analüütiline väljendusviis;
3. reduplikatsioon , vt http://wals.info/feature/27
Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks.
Liitumisviisid:
- fusioon – morfeemide piirid on hajusad
nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
- kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST)
- muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra – söömata), -pira (timpira – andmata)
Keeleuniversaalid
Saussure, strukturalism
Kaksikliigendus – häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt.
Ferdinand de Saussure - Cours de linguistique générale 1916
Strukturalismi põhitõed:
Keel on autonoomne märgisüsteem.
Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet ( parole ).
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine .
Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia , fonoloogia jne
Foneetika ja fonoloogia
(osale Einar Meistri loengute materjalide põhjal)
Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis.
Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi.
Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme.
Foneetika põhiüksus - häälik - on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment.
Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund.
Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem . Foneem on fonoloogia põhiüksus.
Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks.
Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega.
Kõneorganid, häälduselundid, vt nt:
http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf
Häälikute jaotamise alused:
Moodustusviis – mis toimub kuidas kopsudest suu või nina kaudu tuleva õhuga ning kuidas keele ja huulte asend kujundavad tekkivat heli
Moodustuskoht – millises kõnetrakti osas häälik moodustatakse
Eesti keele vokaalid
                            eesvokaalid           tagavokaalid
   kõrged vokaalid            i  ü                   u
   keskkõrged vokaalid    e  ö        õ         o
   madalad vokaalid            ä                    a
Eesti keele kononandid
(1) - helilised : l, r, m, n, h, v, j
- helitud: p, t, k, h, s, ð, f, h
(2) moodustusviisi järgi:
- sulghäälikud e. klusiilid : k, p, t
- ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h
- ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, ð, h
(3) moodustuskoha järgi:
- huulhäälikud: p, m, v, f, w
- hammashäälikud: t, n, s, r, l
- suulaehäälikud: k, h, j, ð
- kõrihäälik: h
Vt ka lisamaterjale Moodle’ist.
29.09.2010 Foneetika, fonoloogia, kirjasüsteemid
I. osa
„Kõnes avaldub keel üksteisele järgnevate häälikute jada (ehk segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (ehk suprasegmentaalsete nähtuste) summana.“ Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html
Transkribeerimine, transkriptsioonisüsteemid:
• IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle’is
• SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8
Maailma keelte häälikusüsteemid, vt WALS (link Moodle’is) + hääldusnäited (link Moodle’is)
Koartikulatsioon ehk kaasahääldus
Assimilatsioon (lad. ad+similis) – häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon .
Dissimilatsioon – saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks – nt lihulalane = lihulane)
Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks.
Kõrva ehitus, vt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7
Prosoodia (suprasegmentaalid)
Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg ( milli )sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks).
Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega.
Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil , poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud – kõnes raske sõnade piire eristada.
Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina)
Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil.
Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust
http://www.e-ope.ee_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf
ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/
Kiri. Kirjasüsteemid.
Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd
Kirjasüsteemide liigid:
- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia)
- logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos – kreeka k ‘sõna’)
Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia , brahmsi
AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji – hiina märkide laen ; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti.
Kirja algus
Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi)
Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure’i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks.
Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.htHYPERLINK " http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html " \t "_parent" ml
Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri
Kipud ja vampumid
Phaistose ketas
Ladina tähestik
Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt).
Kirja suund
Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE
Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes algul kirjutasid ka paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi ( kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustropheˉdon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri ( kirillitsa ja glagoolitsa).
Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr
Ruunikiri
Korea kiri hangul
Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot – nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid.
Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea , etioopia, gruusia , armeenia jt 5%)
Inglise keele kiri
Inglise jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest
Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed
„Esimesed kirjalikud mälestised (üksikud sõnad, laused , isiku- ja kohanimed ) veel kujunemisjärgus olevast eesti keelest on pärit XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonikas , mis on kirja pandud aastatel 1224–1227, leidub ladinakeelse teksti sees lisaks koha- ja isikunimedele paar eestikeelset sõna ja lause Laula ! Laula! Pappi!
Alates XVI sajandist on meieni säilinud ka pikemaid eestikeelseid tekste . Kõige vanem sidus tekst sisaldub Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Käsikiri pärineb 1520 . aastatest. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525 . aastast. Vanim eestikeelne raamat, millest on leitud katkendeid, on aastast 1535. See on Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus.
Alates XVII sajandist suureneb eestikeelsete tekstide hulk tunduvalt. Hakatakse koostama ka esimesi eesti keele käsiraamatuid. Nende koostajad olid baltisakslased, kelle põhieesmärgiks oli tutvustada eesti keelt teistele baltisakslastele (eeskätt kirikuõpetajatele) selleks, et nood suudaksid end eesti keeles väljendada. Kirjutati saksa- või ladinakeelseid käsiraamatuid, mis koosnesid eesti keele grammatikast ja saksa-eesti sõnastikust.“
Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html
6.10.2010 - Morfoloogia
Tuletame meelde:
Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend (eriti analüütilistes keeltes, aga mitte ainult!).
Toonikeeltes annab tähendust edasi ka toon. NT hdi keel (afroaasia, tšaadi, Nigeerias)
a. Pd-ìxà-pdà b.Pd-íxà-pdá
jätma- 1SG-jätma jätma-1SG-jätma
‘ta jättis mu maha’ ‘ta jättis selle mulle’
Morfoloogiline segmentimine, morfeemianalüüs, glossimine
Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus
Morf – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles
Allomorf – morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd -t, nt lõuna-t ja 0, nt õuna, kuju sõltub ümbritsevatest häälikutest.
Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina.
Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega, õrnalt seotud morfeem on kliitik
Seotud morfeemide liigid:
Afiksid vastavalt liitumise kohale:
Tüve ees: prefiks - ebameeldiv
Tüve sees: infiks - kellelegi, millelegi
Tüve lõpus: sufiks - jalust
Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (nende funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele)
Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused:
1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid;
2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (vt täpsemalt õpik lk 131-2);
3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal;
4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses );
5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde.
Verbidele liituvate grammatiliste morfeemide hulga kohta vt http://wals.info/feature/description/22 (CPW = kategooriat / verbi kohta)
Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme.
Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus ( ainsus – mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon .
Määratlus “markeerimata” võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik ) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses).
Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksuse staatus
Sõnade piiride märkimine (scripta continua)
Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks.
Nt –ga, peale, kuna
Grammatiline kategooria liikmed
• väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi;
• esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku);
• väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms).
Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest
substantiivid verbid adjektiiv
ARV AEG VÕRDLUSASTMED
KÄÄNE ASPEKT
SUGU KÕNEVIIS
KLASS SUBJEKTI / OBJEKTI ÜHILDUMINE
MÄÄRATLUS ( markeering )
Sõnaliigid:
Nimisõna ehk substantiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk – VIITAB entiteedile
Tegusõna ehk verb sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk – PREDITSEERIB entiteedi tegevuse
Omadussõna ehk adjektiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk –> MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil
Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi.
Arvsõna ehk numeraal sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust.
Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini ‘substantiivi asemel’) - suletud klass
Määrasõna ehk kvantor
Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm)
Pronoomeni näide:
tok pisini keele personaalpronoomen (murdeti):
mi, mitupela, mitripela, mipela; yumitupela, yumitripela, yumi
13.10.2010 Koro keel, grammatilised kategooriad
koro keel - keel (oma põhisõnavara), säilinud sest isoleeritud, raskesti ligipääsetav, huvitav, sest kultuur üldiselt sarnane. nay numa giddy-yaw-yu / kop-li-ay. sõnavara kogumine : kehaosad ; suur must siga; narratiivid, kuulub tiibeti -birma keelkonda
tsirkumfix : ge+ mach +t (sks. k); tagalogi k. (h-in-ira,am)
sõnade eristamine "kapten oli vedru" = "kapten oliver truu" scriptio continua
läksid uurima hoopis akadi keele murdeid.
Põhilised sõnaliigid markeeritud ja markeerimata kasutustes. Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus
tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate.
substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus , substantiiviklass ... (jt. gram . kat)
tavalised grammatilisi kategooriaid
-Arv e nuumerus (singulaar, pluural , duaal jt)
-Klass (sh. sugu, elusus , inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad
-Määratlus e definiitsus
-Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine)
-võrdlus ( positiiv , komparatiiv , superlatiiv)
-aeg e tempus
-isik
-kõneviis e modus
- tegumood
- laad e aspekt
- polaarsus ( jaatus , eitus )
grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; esinevad üksteisega vastanduvalt (2 aega ei saa kasutada korraga); väljendatakse ühe keele sees tavalisellt sarnasel viisil (ajatunnus mark. verbisufiksiga)
igal gram. kategoorial on igas konkreetses keeles kindel arv liikmeid (käändeid 14 e keeles; gram. sugu vene keeles 3 liiget; sõnajärg sks SVO( pealause ) ja SOV (kõrvallause)
Arv e numerus
arv on grammatiline kategooria, mis märgib subtantiividel, proonoomenitel ja nendega ühilduvatell verbidel märgib eristatavat arvu
ainus / mitmus / duaal / triaal / paukaal (rohkem kui 3, ent mitte palju)
arvukartegooria - sg - pl - du - tr/pk (kui on pk, siis tr peab ka olema - keerukama olemasolul peab olema ka lihtsam olemas olema) sursurunga k.
arvukat. on tihiti seotud elususega, nt sg-du-pl / sg-pl (elus / elutu )
arvu märgib üldiselt morfeem, ent on siiski erandeid (bawm keel)
Elusus on kategooria, mis märgib kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on.
Vene k. eraldab seda käändesüsteemis
Keeleteadustes räägitakse elususe hierarhiatest, kus ühes otsas inimene, teises elutu, markeeritakse substantiitvidest ( erand navajo k - verbid)
Eesti keeles - tema, ta ; see (teine oluline faktor tundub olevat konkreetsus, tajutavus)
kas eesti kunst on üldse seda väärt, et teda demonsteeritakse.
mul on iseseisev töö tehtud. kohvril on nurgas seistud.
Substantiiviklass kasutatakse mõnes keeles nimisõnade kategoriseerimiseks
seda võib markeerida liituv afiks / kliitik või sõna / ühilduv afiks verbil
-korralikult substantiiviklasside süsteemil on üheks keeles järgmised omadused
1.kõige rohkem 20 klassi Yidiny k / kõige vähem 2 klassi (sugu), mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid
2.tavaliselt ei saa üks substsantiiv kuuluda mitmesse klassi
3.
Sugu on levinud subtsantiiviklassina indoeuroopa keeltes. Jagatakse - kus mees / naissugu on põhjendatud ja teised, kus sugude jagunemine ei ole põhjendatud. Indoeuroopa keeltes on sugu tulnud ladina keelest läbi prantsuse keele.
WALS Sex- based and non-sex-based gender system
Muid substantiiviklasse:
-Aine (1a) elusus / (1b) abstarksed ja verbaalsubstantiibid / (1c) elutus
-Kuju (2a) ühedimesiooniline / (2b) kahedimensiooniline / (2c) kolmedimesioonilsed
- terviklikkus , konsistents: painudv; kõva, jäik; mittejagatav
-suurus
Kääne käändekategooria peamine fn on eristada lauses gram funktsioone või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle.
- agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega
- patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele
-teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises)
-saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti
-siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti
-asukoht
-allikas
-tee
- instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga
- kogeja : tegija ei ole tegevuses kavatsetult, meelega (jaot. kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid)
Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab
Mul vedas (kogeja)
Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient)
Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht)
Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit
Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos . võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne)
Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an
Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga.
Grammatiline isik e persoona deiktiline viitamine kõnesit. osalejatele , nt kõnelejatele, kuulajatele ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbilõppudena ning vahel ka substantiividel.
Klusiivil on inklusiivsed (meie = mina + sina); eksklusiivsed (meie=mina+tema) nt põhja-mandariini k. ; let's go, let us go (vt. tok pisini k. personaalnoomemid.
Kodus: mi, mitupela, mitripela, mipela, yumitupela, yumitripela, yumi (määrata klusiivsus - in / eks)
mi (üks) mipela - eks yumi - in (neut.)
mitupela - eks yumitupela - in
mitripela - eks yumitripeal - in
Trageli konspekt 13.10.2010
Tavalisemad grammatilised kategooriad
Arv ehk numerus singular/pluural/(duaal …)
Klass,
sealhulgas sugu ehk genus
maskulinum / femininum / neutrum
ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene
Määratus ehk definiitsus
Kääne ehk casus
Võrdlus
positiiv / komparatiiv / superlatiiv
Aeg ehk tempus
Isik ehk persona
Kõneviis ehk modus
Tegumood ehk genus
aktiiv / passiiv ;
personaal /impersonaal
Laad ehk aspekt:
lõpetatud / lõpetamata;
tulemuslik / mittetulemuslik;
punktuaalne / duratiivne;
progressiivne
Polaarsus: jaatus ja eitus
Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU)
Hierarhia SG Arvu ja elusushierarhia seosed
Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on.
Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade .
Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju).
Klassi võib markeerida:
- substantiivile liituv afiks;
- kliitik või mingi sõna;
- ühilduv afiks verbil.
„Korralikul” substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused:
- 2-20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid;
- tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi;
- substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides.
Näide jidiny k (Austraalias) – 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt:
jarruy durrgu ‚CL:LIND öökull’
buri birmar ‚CL:TULI süsi’
mayi badil ‚CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel’
Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem.
Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne
Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle.
Tavalisemad semantilised rollid:
Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega.
Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele.
Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub.
Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti.
Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti.
Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja
Vahel on käändekategooria alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti postpositsioonid on väga käänete moodi.
Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel.
Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks).
Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi – def ja indef sihitise jaoks).
Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel.
Klusiiv
On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid.
• Inklusiivne ‘meie’ = ‘mina ja sina’.
• Eksklusiivne ‘meie’ = ‘mina ja tema’.
Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE 咱們‘meie’; EKSLUSIIVNE 我們‘meie’
20.10.2010 - Grammatilised kategooriad
ÕISis eksamiajad : ei ole loengupäevadel (+ on peahoones või Marksu majas )
Kategooriad: Vana-Hiina entsüklopeedia loomaklassifikatsioon : 1. keisrile kuuluvad loomad; 2. balsameeritud loomad 3. dresseeritud loomad 4.imikpõrsad 5.merineitsid 6. väljamõeldud loomad 7. äraeksinud koerad 8. sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad 9. sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi 10. loendamatud loomad etc
(arvusüsteem) sursurunga keel - sg. iau - mina ; du tema & mina, paukaal (mina+2) p
demo.pron. võib kasutada adpositsioonide asemel (nt too)
-vertikaalne orientatsioon : kanna 'too seal all' pinga 'too seal üleval'
- relatsiooniline orientatsioon ei ole seotud vaid maailmas ümberpaigutuvates asjades, lisaks ilmakaartega gröönimaa ranniku suhtes : anna 'too põhjas'; qanna 'too lõunas'
-viiene jaotus põhjasaami keeles (asesõnaga viitamine): see, just see, see siin (lähedal), too, too seal kaugemal
Tavalisemad grammatilisi kategooriaid II (TAM)
aeg, kõneviis, tegumood, laad, polaarsus
Polaarsus (kõneliik, selle väljendamise vahendid) on grammatiline kat. mis eristab eitust ja jaatust . Sagedasemaid vahendeid:
1) verbile lisatakse eituspartikkel : ma ei lähe homme loengusse. Rumeenia keeles ka eituse puhul sg3, eesti keeles vaid tüvi (eesti keeles olnud soome eitus)
2) eitusverb : ei saab pöördelõpu ja ajakategooria. nt soome keeles
3) verbiafiksid : ta tuleb gel- ecek : gel -me-yecek
hixkarya eitussufiks (natuke nagu meie -mata vorm)
aeg on gram. kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse v seisundi ajale ning seostab seda mingi teise ajahetkega. tavaliselt mark. verbil.
absoluutne aeg - sündmuse toimumise aega vrld. kõnelemise ajaga (tulevik, lihtminevik)
relatiivne - sündmuse toimumise aeg vrld mõne muu sündmuse ajaga (enneminevik)
euroopa keeltes ei eristata mitut mineviku aega enamasti
tuleviku mark. morfoloogiliselt paradigmas (afiks, keeled jagunevad ses suhtes umbes pooleks)
hiina keel - grammatilist aega ei eksisteerigi.
aeg : kõnehetk, sündmushetk, viitehetk (tabel: preesens, imperfekt, perfekt , pluskvamperfekt)
ajakategooriad
-eesti keeles preesens (sööb saia); imperfekt (sõi saia); perfekt (on söönud saia), pluskvamperfekt (oli söönud saia) on grammatilised ajad.
-eesti keeles futuurum (homme lähen koju) futuurum perfekt (kui olen loengus käinud, siis lähen koju) ei ole grammatilised väljendusvahendid
rikkalik ajasüsteem - jagua keel (peruus, ohustatud) 5 eri minevikku
kõneviis on vormistik , mis annab edasi modaaalsust, väljendatakse taval. verbil
-modaalsus on vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi (ei iseloomusta sünhdmust, vaid väite staatust - võima eesti keeles ainus modaalverb)
-kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav , reeaalne, kohustuslik, vms, samuti annab kõneleja edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lause moodustas.
- konditsionaal e tingiv kv (-ks) kindluse puudumine; maailma keelte puhul konditsionaal on hoopis sk. k konjuktiiv ; pr. k. subjonktiiv (kirjeldustraditsioon on erinev)
-subjonktiiv - iseseivates lausetes hüpoteetilisi sündmusi, arvamusi ... etc
- potensiaal - väljendab kõneleja arvamust tegevuse toimumise tõenäosuse kohta. (soome keel)
-kvotatiiv kirjakeeles : -vat (olevat tulnud); suulises kõnes (ta pidi tulema )
modaalsuse väljendusvahendid (arengsuund konrk-st abstraktemaks). klassikaline arengusüsteem on dünaamiline (võime); deontiline (luba), episteemiline (tõenäosus)
verb, abiverb, verbist tekkinud afiks
verb - ( laskma , pidama , saama)
saan kala -) saan kala süüa (='saan kala kätte ja söön ära' - 'sain võimaluse kala süüa' - saom öpa laöa sõõa. sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala))
tegumood: ´väljendab lauseliikmelius ja semantiliste rollide suhet. nt seda, kas lause subjekt on agent või patsient
john built the house (aktiiv - subjekt = agent)
the house was built by john (passiiv - subjekt = patsient)
eesti keeles aktiivsus ja impersonaalsus , sest vastab paremini vastandusele, puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti, vrd: jaan loeb raamatut / loetakse raamatut (*jaani poolt), ent eesti keeles on olemas ka passiiv (on võimalik agenti väljendada), ent arvat. et see on tekkinud indoeuroopa keelte passiivi mõjul
1.juhan sõi praadi
2. söödi praadi
3. kõik praed olid juhani poolt ära söödud
laad e. aspekt aspekt on gram. kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Aeg võtab sündmist kui tervikut , aspket võtab osadeks ja sageli väidab midagi tegevuse viis kohta. Tavaliselt seostub verbi afiktega, abiverbidega.
klassikaline kalifikatsioon : aspekt (perideerne, imperfektiivne(habituaalne, kontinuatiivne (progressiivne, mitteprogerssivne))
aspekti liike: (vt trageli konspekt)
1. imperfktiivne aspekt
2. kontinuatiivne aspekt
3.progressiivne aspekt
4.habituaalneperfektiivne aspekt
aspektikat. eesti keeles: verb +mas ;
eesti keeles: osasihitsese ja täissihitise vastandus - objektivalik sõltub tegevuse piiratusest
kirjutasin raamatu, kirjutasin raamatut (käändeeristus)
ent lisatakse perfektiisuse adverbe : ma leidsin rahakoti, ma leidsin rahakoti üles.
Nn. possesiivne perfekt Mu-l on auto pes-tud (I have washed my car);
Seotus passiiviga - tud vormi gloss on ppp (passiivi gloss) - selle aspekti ametlik nimetus on resultatiiv mis väljendab tulemuse saavutamist!
Käändemärgistus (vt. igaks juhuks Trageli konsp .-st üle)
1. nomitaniiv-akusatiivne süsteem (eesti keeles, kõik eur keeled)
2. abs-ergatiivne süsteem (baski keel)
alus: see, kuidas käänete abil anda edasi sihistisliku lause kaht osalist (agent, patsient) ja mittesihitusliku lause ainsat osalist.
Isa (a) sõi putru (p) - agent = nim ; patsient = mittenimetav kääne
Kass (a) magab - agent = nim
(- nominatiiv-akusatiivne süsteem: mittesihitisliku lause osalise markeering on sama, mis sihitisliku lause agent)
(-abs-ergatiivne süsteem: mittesihitisliku lause osalise markeering on sama, mis sihitisliku lause patsient)
Lõpetuseks: järgmisel nädalal loengut ei ole.
3.11.2010 - Süntaksiteooriad jm
Bernd Heine - pragmatilisatsiooniteooria (keelekasutusega tegelev keele suund) lisamine grammatikalisatsiooniteoorale. ma arvan, ma ei tea ei muutu kunagi afiksiks (käändeks või pöördeks)
Susanne Hiemeier - aspekti- ja ajakategooria vahel ( english tenses)
Martin Haspelmath - kui keeli võrreldakse, siis mida võrdleme, millest lähtume (ise tüpoloogi, üldine, kedagi väga ei ole huvitanud) - keeleteadus on inglise keelest lähtuv :(tegi kriitikat), peaksime hoopis võrdlema mõistet, mitte gram. element või sõna, võib kasutada nt pilte; aspekti.jm keerulisemad kategooriad on keerulisem võrrelda. peab olema 2 tasandil keeleuurimine (sügavuti omaduste, tunnuste kompleks ) mida on vaja, et võrrelda! keeli ei tohiks võrrelda inglise keelest lähtuvalt.
Kordamine
1. klusiiv -
2. demonstratiivpronoomen -
3. polaarsus - jaatus ja eitus - väljendusvahendid (partikkel, verbi markeering; eraldi eitusafiks)
4. aeg e tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakat.
5. kõneviis e moodus, modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), - konditsionaal-subjunktiiv-konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine
dünaamiline - võimed. oskused, teadmised
deontiline - võimusuhted, hierarhia
episteemiline - järelduslik, tõenäosuslik
6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele passiiv=?
7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr, jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s.
8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg
Deiksis -
deiktilised elemendid on sellised keelendid , mis on otseselt seotud kõnehetke ja või kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas, kõnesit-s), ei saa aru.
Kas sa nendega juba rääkisid?
Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps
Verbid - minema ja tulema (suund);
kohasõnad ees ja taga (perspektiiv)
eile, täna, homme (lausumishetk)
lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga ; süntaktiliselt terviklik üksus, mida osutav mh intonatsioon ja grammatiline vormistatus, on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus.
lause on kõige suurem üksus, millega sünatsis tegeldakse (suurem tekst - tekstilingvistika)
väiksem üksus osalause (clause), mis koosneb tavaliselr ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest
fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu.
lausemoodustajateks.
fraasi mõiste ei ole kindel suurus; fraaside keerukuse aste on erinev.
üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele.
mees läks metsa seenele
Kuidas kindalks teha, et on fraas, moodustaja? - harutamatus - asesõnaga asendamine
Moodustaja - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. subjekt ~ subjekti funktsioon;
Sõnaliigid
1.sõnaliigid - fraas (vt kodus järele)
nimisõna substantiiv N loom, kivi, Mart NP
omadussõna adjektiiv A, adj hea, kollane, suur
asesõna pronoomen PRON mina, selline, mis
arvsõna numeraal NUM üks, seitseteist, neljas
tegusõna verb V tahtma , käima, mõtlema
määrsõna adverb A, adv hästi, täna, vara
hüüdsõna interjektsioon int oh, aitäh, hurraa
sidesõna konjunktsioon C, konj ja, või, ega
kaassõna adpositsioon P peal, järgi, üle PP
2. lauseliikmelisus (fraasidel on omadus tüüpiliselt esineda mingi lauseliikmena)
alus e subjekt - NP
öeldis e predikaat - VP
sihitis e objekt NP
öeldistäide e predikatiiv NP, AP
määrus e adverbiaal AdvP, PP
täiend e atribuut - AP
Lauseliikmed
keele kirjeldamise vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel - sütaktilised funktsioonid e lauseliikmete tasend, alus, suhitis, määrus, öeldis
keeleti erinev, mida kasutatakse
olulisemad subjekt ja objekt, peetakse universaalseteks, kuidas keel neid markeerib, on oluline.(nom-akk ja abs-erg)
kõige kirjum on määrusekategooria
NP süntaktilised funktsioonid: alus, sihitis, öeldistäide, täiend, laiend, eessõna laiend, tagasõna laiend, lisand (vt näiteid vana auto)
Süntaktilised seosed võivad ulatuda tuumlausetest edasi.
Tasandiseosed rinnastavad ja alistavad seosed sidesõnade järgi enamasti. jagunevad adverbiaalsed, realtiivsed, kompaktilised`?
morfosüntaktilised: ühildumine / eraldi morfeem
sõnajärje kaudu : english - who was the killer ?
Sõnajärje tüpoloogia
SOV 45% Ma õuna söön
SVO 42% Ma söön õuna
VSO 9% Söön ma õuna
VOS 3 % Söön õuna ma
OVS 1 % Õuna söön ma (objet markeeritud tavaliselt)
muid parameetreid : PREP/POST; NG/GN. NA/AN;
universaalsed tendentsid VO: PREP, NG, NA
OV: PSP, GN; AN
Sõnajärg
ühildumine võib näidata tegijat/ sihitist; kui üldse keeles on marke , et objekt on markeeritud, võib seda otsida asesõnadest - he hit him (markeeritud); eesti keel os. kääne
Ühildumine eesti keeles ühildub verbi ainult alus, ühildumine võib toimuda isikus ja arvus.
Mina lõin Tarmot - Karu sööb mett - Karud sõid mett
Ungari keeles tuleb arvestada ka (in)definiitsust, samuti markeeritakse verbivormis nii alususe kui sihitise omadusi
Vene keeles sooühildumine
Klassiühildumine - nt verbi juurde kuuluiv marker tuleb valida selle järgi, millisesse klassi kuulub subjekt.
klass sõna
v isa, mees (mehed)
b hobune, lehm (loomad)
d tädi, ema (naised)
0 rohi , pudel ("prügikast")
Süntaksi teooriaid
generatiivne süntaks - Noam Chomsky - keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused.
keeleteadlane võib usaladada oma intuitsiooni (võib välja mõelda oma näitelaused)
süva- ja pindstruktuuri eristamine (pind : keele esinemine; süva : mille põhjal asume reeglite alusel lauseid genereerima
keeleõppimise võime on päriklik
süntaktiline SÜVASTRUKTUUR: markeerimata tuumlase (nt laps laulab aulas) millest moodustatakse markeeritud, ühtekuuluvaid pindlauseid (nt lapsed laulsid aulas - kas lapsed laulsid aluas, lapsed ei laulunud aulas, aulas laulsid lapsed, lapsed laulsid aulas vä?
transformatsioonid :
1. tuumlause : kevade on lutsu parim teos
2. perumutatsioon (sh toplikatsiooni) lutsu parim teos on kevade
3. asendus: see on lutsu parim teos, keavade on tema parim teos
4. lisamine: kas kevade on lutsu parim teos
5. kustutus - poiss tahtis + poiss õpib + poiss loeb : poiss tahtis lugema õppida
süntaksipuud : 1. S 2. NP (3. A N jne) VP NP (vt karlssoni õpik)
ilus lehm jookseb metsas
valentsiteooria e sõltuvusgrammatika :)verbi valents, komplemendid e aktanid vs vabad laiendtie sikumstandid (aeg, koht, ruum). X-valentsed verbid jne
mitu kohustuslikku osalist peab verbiga liituma, et verbi olemus selguks
mina ootan sind - ootama on 2valentne, 2 komplemendi e aktandiga, moodustab lause argumendid e struktuuri.; sirukmstanid ei kuulu verbi argumentstrukuuri
elama 1valentne ( eksisteerima ); 2valentne (asukoht)
müüma 3valentne (kes ja mida, kellel) ma müün saia sulle
käändegrammatika )semantilised rollid) FILLMORE
agent patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, insturment,. komitatiiv, lokatiiv, põhjus
konstruktsioonigrammatika
konstruktisoonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktiivsete kogumina (mul on auto pestud)
mingitsüntaktulust malli võib pidada omkateet konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositisooniliselt selle osade tähendustest või kui selle voprm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest (magama, aevastama - intransitiivsed -nali)
[NPADEOLEMA(P)PPP]
Mul on auto pestud
mul on poes käidud
ta aevastas taskuräti laualt maha
ta magas kaineks ( skeemid ), kastid, tasandid (sem, süntaksi tasanad, funktsioonid )
EKG (eesti lausete põhitüübid)
GS grammatiline subjekt TS - tegevussübjekt,PS - pragmaatiline subjekt
Normaallaused Kogeja-omajalause Eksistentsiaallause
ta on haige tal on häbi peenral kasvavad lilled
GS=TS=PS GS(ei=)TS=PS GS=TS(ei=)PS
10.11 - SEMANTIKA E TÄHENDUSÕPETUS
Ogden & Richards -
Tähistaja (A) - häälikuline vorm (keel) - small caps
Tähistatu (B) - mõiste (meel) referendi peegeldus meeles, mõistuses - kursiivis
Referent (C) - entiteet / sõna* (maailm) keeleväline olend, omadus, sündmus etc *lihtsustus
See pole tähenduskomnurk, ent otseseost keele ja maailma vahel ei ole, metakeele
Tähendus (ing meaning )
1. abstraktne (üldistus, süsteemi tähendus)
2. konkreetne (kõneleja/kuulaja) ideaal kõneleja = kuulaja
tähenduse uurimine:
1. komponentanalüüs (al 1960, sobilik ühe tähendusvälja sees)
2. prototüüpanalüüs (al 1970)
3.leksi kontseptuaalne semantika (1980 Roy Chachendorf - väike fännklaab)
4. kognitiivne semantika (1990) - tähendus võib selgitada kogu keele (mõtlemise) toimimist
Märgisüsteem
Märkide liigid (C. Pierce )
sümbol - märk, mille vorm ja tähendus ei ole oma omavahel seotud ( motiveerimata e arbitaarne e konventsionaalne märk) nt liiklusmärgid
ikoon - märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega, keeles puhtaid ikoone ei ole. ülekäiguraja märk, onomatopoeetilised hääled
indeks - vorm ja tähendus seotud omavahel järelduste kaudu. järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. vrld deiksis - ta võttis eile selle ja viis sinna ja tõi täna tolle sealt meile.
Klassikalise semantika põhimõisteid
denotatsioon e intensioon - keele tähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele e referentidele
propositsioon - lause sündmussisu: olukord, mida lause nimetab või kirjeldab
presumpstsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte
sünonüümia - samatähenduslikkus, leksikaalne suhe, mis põhineb tähenduste sarnasusel; (EKK)kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased, samast sõnaliigist
ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid
tähendusväli- moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratlevates paradigmaatilistes suhetes. (tähendusseost peab suutma seletada)
metafoor - ülekanne, ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas (vt EKK), mõtlemise vahend, et keerukamaid asju keelendame lihtsamate vahenditega elu - elutee (Metaphors we live by - metafoor ei ole mitte keele-, vaid mõtlemise mehhanism )
kujundskeem ( image schema ) - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kognitiivne lingvistika)
polüseemia - mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud.
metakeeled - kirjeldav keel,
komponendid, joonised, "mappingud", skeemid, primitiivid (NSM), võrgustikud
komponentanalüüs - postuleerib selle, et keeleüksuse tähendust on võimalik esitada jagamatute komponentide kaudu, kui esitada tarvilike (piisavate) kirjelduste kaudu
elus inimene maskuliinne täiskasvanu
inim. + + 0 0
mees + + + +
naine + + - +
poiss + + + -
tüdruk + +
eesel
täkk
mära ? ?
puder ? ?
asi ? ?
lihtsustatud, lihtne, ent mitte nii, kui räägime abstraksest (peaks valima muud kompnendid), edukas nt linnuliikide puhul
prototüüpanalüüs - kõige tavalisem esindaja
VEHICHLE - sõiduk
- tehtud teedel liikumiseks
- omab liikumapanevat jõudu
- liigub kiiremini kui inimene ilma abivahenditeta
- võib liigutada ka muid esemeid isikuid peale juhi
- neli ratast
- metallist konstrukstioon
- sisaldab isikuid, esemeid
- manööverdab
auto on kõike seda, seega parim näide (GOE - Goodness of Example)
Mitte nii head = ei ole PROTOTÜÜPSED SÕDUKID - rong, traktor , jalgratas etc
prototüüp e kategooria keskne liige
tähendused koonduvad prototüüpide ümber süstemaatiliselt
mis sul esimesena meelde tuleb?
lisaks konkreetsete objektidele ka nt tegevused , seisundid ja omadused : jooks, õnn
hüponüüm e alammõiste (pargipink kui istme kategooria osa)
hüpernüüm e ülemmõiste (iste)
prototüüp kui keele "säästumehhanism" - uute nähtuste nimetamist lihtsustav (nuimikser, saumikser)
metafooriteooria (lakoff, johnson , metaphp
ülekanded e mappingud
allikas : teekond mapping siht: armastus
teelised armastajad
sõiduvahend suhted
tee sündmused suhtes
kõige tavalisemad allikvaldkonnad on inimese keha, loomade, taimede, toiduga seotud valdkonnad, füüsilised jõud
kõige tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon , moraalsus, mõte, inimsuhted ja aeg
nt AEG
liikuva aja metafoor - eesti keel
liikuva vaatleja metafoor (ajamaastik) - loodusrahvad
liikuva aja metafoor
nt jõulud lähenevad / sellest on palju aega mööda läinud / eksam tuleb järjest lähemale / koolisaasta saabus ootamatult / juulist detsembrini (liivakastist õunapuuni)
ajamaastik
nt : astusime uude aastatuhandesse / jõudsime kella viieks
kujundskeemid (image schema)
image - seos visuaalsusega , aga ka teiste tajudega ( kuulmine , kompimine 70 % visaalsel teel meie tajumisel
schema - on skemaatiline, abśtraktne ; ei ole detailne
kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ettetulevad, esilekerkivad etc annavad mingi üldise mustri/malli
kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondkondadesse
kujudskeem on side kehalise /füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade /nagu keel/ vahel
metonüümia -
pimesool tahab koju minna
nägu inimese asemel ; punaepea naerab lollkalt vm
mehhanismid :
1. elus elutut asendamas (looja loodu asemel ; nt loen tammsaaret)
2. konkreetne asendab abstrakset (ta on südametu, pea suus etc)
tähenduste kujunemine
-grammatiseerumine (arenemise suund on konrk. - abstraksemaks ee - ees - eemal)
-ülekannete süstemaatilisus
kognitiivsed-tunnetuslikud põhisuhted (langacker, talmy)
-inklusioon
-identsus
- separatsioon (eristus)
-assotsatsioon (seoses mingi tingimuse alusel)
+ aktiivstsoonid:
punkt, joon,
pind (välis-, üla-, ala-, sisepind ) järjend
sisu (sisemus) serv~äär
ümbrus
metakeele näide : wierzbica semantilised primitiidid (defineerimatud, jagamatud - selle primitiimide hulgaga saab kirjelda ära kogu keele) - Natural Semantic Language
polüseemia
semantika klassik (J. Lyons - 1977) polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia-polüseemia eristamisel
lyonsil polüseem "one lexem with different senses" ; ent "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus.
polüseemia kognitiivses lingivistikas (kasutatakse näitamiseks võrgustikke)
plüseemi prototüüpsed tähendused
teeb suitsu / kana söömine / istub hästi
kojamehe luud on nurga peal maas / lase mind nurga peal maha / ma viskan su ära / laual on jalad
= tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust
keelemängukoomiksid ; reklaamid etc mõtle lisa
17.11.Polüseemia kordamine ; PRAGMAATIKA
Sõdur kaotas lahingumöllus pea. (kas sai hukka või sattus segadusse )
Ta joob palju (kontekstipõhine; jooma polüseemia)
Kas sa pead meeles või ma pean selle sulle meelespeaks panema ? - Ei pea.(tragel)
Puudega üliõpilane otsib ahiküttega korterti. (vormihomonüüm)
Lase mind siin nurga peal maha (ühendi polüseemia) = Ajas mulle kärbseid pähe
Pulli peab saama (vormihomonüümia - saama verbi polüseemia)
Tõmba lesta (tervikühendina)
Mine pekki (tabuväljendi - mine perse nt)
Roogitav räim = väga kuum tüdruk (ülekantud vs konkr. tähendus)
Süda on paha (väljendi polüseemia - südamerike, halb inimene, paha olla)
Järgmine kohustuslik ülesanne 22.11 (morfoloogia); järgmisel kolmapäeval tundi ei ole.
ERMi ülesanded (testi tähtaeg 1. detsember) Üks loeng veel - sellest hiljem (nädala pärast) juba esimesed eksamid.
kordamine
semantika e tähendusõpetuse olulisemad mõisted (tähistaja, häälikuline vorm, keel, referent, entiteet, maailm, tähistatu mõiste meel ; tüpograafilised konventsioonid - kursiiv, suurtähti.
süsteemi tähendus, kõbeleja, kuulaja tähendus
märkide liike (sumbol, ikoon, indeks (deiksis)
denotatsioon e intesiioon propositsioon, presupositsioon,
sünonüümia, polüseemia, tähendusväli, metafoor, metonüümia, kujundskeem
semantika metakeeled (LSM, kujundid , skeemid)
komponentanalüüs, prot otüüpanalüüs, metafooriteooria (allikvaldkond, sihtvaldkond); kognitiivne semantika
prototüüp kui kategooria tüüpilisim esindaja /hägusad piirid, mitte kas-või piirid)
tähenduste kujunemine (grammatiline kat - seaduspärased; kaasaütlev käöne)
etümoloogia (sõna tähendus)
EKSS online (eesti kirjakeele seletav sõnaraamat)
eki.ee/ dict /ekss/ekss.html#artikkel
keel, saama, olema, tulema, peale, laud, tihane
laud - metonüümia (3 tähendus) (vormihomonüümia)
lekseem e sõnaraamatusõna (selle leksikaalne tähendus e denotatsioon, kõik tähendus)
semeem - sõna üks denotasioon (tähendus)
pragmaatika
semantika ja pragmaatika vahekorrast
semantika : mida X tähendab? süsteemitähendus, konteksitvaba tähendus
pragmaatika : mida X öelda tahab? kontekstiline töhendus; pragmaatika käsitleb tähenduse neid aspekte, mis on seotud teate produtseerimise ja selle mõistmisega
aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata?
pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru)
pragmaatika "siin on palav "
-kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve.
- grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus)
- viisakusprintsiip : minapilt e nägu
-negatiivne ja positiivne viisakus
deiksis - mina, sina, see, too jne
kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu
viisakusstrateegiad ( brown ja levinson) - kuidas saada teiselt pastakat
-ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi)
-ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju)
-nägu säästev akt -palun / kas sa võiksid
-pos/neg viisakus (+mis oleks, kui sa annaks mulle pastakat / -kas te saaksite mulle palun pastapliiatsit laenata)
tekst ja diskursus :
tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni,; tähenduse realiseerumise koht/ protsess
diskursus - tekst koos kontekstiga
tekst - viiteahelad
anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendidle viitamiseks
Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3, oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas , et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kunas saaks perenaisele1,3, kaela hüpata. Igavene võrukael3!
Teema e tekstiopik - kass, nr 3; sama nr alaindeksis viitab samale referendile
konversatsioonianalüüs (ca)
- antropoloogia , sotsioloogia, sotspsühholoogia
-argikeele analüüs loomulikus ümbruses
-vestluse struktuur (schegloff ja jefferson )
-voor ( turn ) voorude vahetumise struktuur, seda reguleerivad põhimõtted
-uurimisobjektiks võib olla :
-argivestlus
-institustiooniline vestlus (nt arst-patsient; registratuurikõned etc)
rakendused
dialoogsüsteem on arvutiprogramm, mis suudab inimesega teatud teemadel loomulikus keeles kõne või teksti vahendusel suhelda (ALFRED - teadis, mis kinodes on)
vooruvahetuse põhiüksused
1)kui konevooru esimeses võimalikus siirdekohas
a)osutab teisele (kes peab üle võtma vooru - kohustus/õigus)
b)pole järgmist nimetatud- iseregulatsioon - kes esimesena jaole jõuab)
c)pole järgmist nimetatud - algkõneleja jätkab ise, kuni keegi tahab üle võtta
2)kui ei kasutata reeglit 1a ega 1b, siis edasi hakkab samas süsteem 1a-c tööle
naaberpaarid (eeldatakse ootuspärast reageeringut)
küsimus-vastus
tervitus -tervitus
ettepanek - (mitte)nõustumine
Tekst ja diskursus (tekst koos kontekstiga)
-tekstilingvistka halladay 1970
-diskursuseanalüüs - suulise lingvistlise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh, tead, kuule jt ts) uurimine
keele varieerumine
-maailma keelte juurde tagasi,
keel või murre (saar murde reetlikus = pangarööv tallinnas)
eliza (my fair lady )
keel varieerub , sellest tulenevalt võib olla ülmaailmseid eri uurimisvorme
saare ; lääne; kesk; ranna; alutaguse ; ida; mulgi ; tartu; võru, setu murre (õpi kaart vt moodle)
põhjamurre, lõunamurre üldiselt jagunev, kaua aega mõlemal erialdi kirjakeel
sotsiolingvistika
uurib empiiriliselt keele kasutust ühiskonnas (variatiivsus, geo, sots, situatsiooniline, stiil, formaalsus)
laias mõttes sotsiolingvistika:
-kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs
-keele varieerumine
-kakskeelne ühiskond
praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine , hariduspoliitika, keelepoliitika jm) meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel
kitsas mõttes sotsling. - Labov jt - keele varieerumise täppisanalüüs (e. kvantitatiivne sotsiolingvistika)
Leele Keevallik - Oma keel 2001/2
Psühholingvistika
.-keel ja meel, nende areng (lapsekee)
-eksperimentaalne psühholingvistika
-lapse keeleline areng
-kakskeelsus
Teise keele omandamine : täiskasvanud keeleõppija vs laps
-neuroloogiline erinevus
-oskab lugeda kirjutada
-oskab juba ühte keelt ( motivatsioon väiksem ja L2 omandatakse L1 prisma läbi
-on silmitsi suurema variatiivsusgea (eri situatsioonid)
-vähem aega
-õpib tavaliselt ebaloomulikus keskkonnas ja tal on harva ema
Child Language Data - salvestused, päevik.
Kodune ülesanne : mis gram. kat. on puudu? - käänded on puudu?