Facebook Like
Küsitlus


Sissejuhatus üldkeeleteadusesse (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed ?
  • Millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks ?
  • Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted ?
  • Kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut ?
  • Kuidas kindalks teha, et on fraas, moodustaja ?
  • Mis sul esimesena meelde tuleb ?
  • Mida X tähendab ?
  • Mida X öelda tahab ?
  • Mis gram. kat. on puudu ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics
Ilona Tragel ilona.tragel@ut.ee
Lossi 3 – 324 / T 12-13
Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle’i keskkonnas
Fred Karlsson “Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002)
8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled
Taustamõisteid
• Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics)
Keeleteadus e lingvistika
Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele.
Loomulik keel ja tehiskeel
Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido.
Maailma keeled
Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt
Aasia – 2165 (32%) Aafrika – 2011 (30%)
Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) Ameerika – 1000 (15%)
Euroopa – 225 (3%)
Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed?
1. Murre või keel?
– Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina)
– Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel)
– Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel)
2. Elav või surnud keel?
3. Kuidas andmeid kogutakse
4. Allika usutavus
5. Allikate võrreldavus?
10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue )
1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171
3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791
5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202
7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899
9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000
Keelte liigitusaluseid
1. Genealoogiline ( sugulus ja päritolu)
2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
4. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
1. Genealoogiline liigitus
• Keelte sugulus – ja põlvnemisuhted
• Keelepuud
• Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada.
• Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest.
Võrdlev-ajalooline meetod
• Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele ‘jalg’ on
rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni )
• Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse
• Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi:
- laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes , seeme)
- juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog)
Sõnade päritolu = etümoloogia
Keeled muutuvad
Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel).
Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000
aasta taha, ent keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat.
15.09.2010 Keeleuurimise meetodid. Jaotused
Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, NT baski keel ja burušaski keel
Keelte muutumist uurivad:
1) ajalooline keeleteadus:
- millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks ?
- millised on tänapäeva keelte sugulussuhted?
2) sotsiolingvistika :
- kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut?
- kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)?
3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega
NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii:
*kansassa > *kanssa > *kaas > -ga
täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp
Miks keeled muutuvad:
1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt.
2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi.
3) KEELEKONTAKT : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi.
2. Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu).
Keelekontakt NB!
Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selle son mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika)
Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) – nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes)
Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia , bulgaaria , serbia, horvaadi)
Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi ( http://www.ethnologue.com/ ):
Aafrika Euraasia
Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus- Guinea
Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika
3. Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks .
Riigikeel, normile vastav keel
lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k =ELF
Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju , millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi)
4. Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma struktuuriomaduste (ehituse) alusel maailmas jagunenud on.
Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS http://wals.info/
Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele:
- Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on
analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai)
või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti
- Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne)
(Wilhelm, Schlegel , Humboldt )
LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle’is)
-19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub:
1.Analüütilised – vähe või üldse mitte
2.Sünteetilised – palju
3. Polüsünteetilised – väga palju morfeeme sõna küljes
Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+ usaar +tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
‘sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule
Morfeemide liitumise liigid
Fusioon – morfeemide piirid on hajusad
nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
Kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang ( sing PST)
Muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: - hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra – söömata), -pira (timpira – andmata)
22.09.2010
Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus
Nt majades = 3 morfeemi: 1. maja + 2. mitmus : -de- + 3. kohta märkiv seesütlev kääne ehk inessiiv: -s
Morfeeminde liitmise viisid:
1. sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon; fusioon; muutumine);
2. abisõnad e analüütiline väljendusviis;
3. reduplikatsioon , vt http://wals.info/feature/27
Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks.
Liitumisviisid:
- fusioon – morfeemide piirid on hajusad
nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
- kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST)
- muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra – söömata), -pira (timpira – andmata)
Keeleuniversaalid
Saussure, strukturalism
Kaksikliigendus – häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt.
Ferdinand de Saussure - Cours de linguistique générale 1916
Strukturalismi põhitõed:
Keel on autonoomne märgisüsteem.
Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet ( parole ).
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine .
Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia , fonoloogia jne
Foneetika ja fonoloogia
(osale Einar Meistri loengute materjalide põhjal)
Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis.
Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi.
Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme.
Foneetika põhiüksus - häälik - on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment.
Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund.
Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem . Foneem on fonoloogia põhiüksus.
Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks.
Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega.
Kõneorganid, häälduselundid, vt nt:
http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf
Häälikute jaotamise alused:
Moodustusviis – mis toimub kuidas kopsudest suu või nina kaudu tuleva õhuga ning kuidas keele ja huulte asend kujundavad tekkivat heli
Moodustuskoht millises kõnetrakti osas häälik moodustatakse
Eesti keele vokaalid
                            eesvokaalid           tagavokaalid
   kõrged vokaalid            i  ü                   u
   keskkõrged vokaalid    e  ö        õ         o
   madalad vokaalid            ä                    a
Eesti keele kononandid
(1) - helilised : l, r, m, n, h, v, j
- helitud: p, t, k, h, s, ð, f, h
(2) moodustusviisi järgi:
- sulghäälikud e. klusiilid : k, p, t
- ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h
- ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, ð, h
(3) moodustuskoha järgi:
- huulhäälikud: p, m, v, f, w
- hammashäälikud: t, n, s, r, l
- suulaehäälikud: k, h, j, ð
- kõrihäälik: h
Vt ka lisamaterjale Moodle’ist.
29.09.2010 Foneetika, fonoloogia, kirjasüsteemid
I. osa
„Kõnes avaldub keel üksteisele järgnevate häälikute jada (ehk segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (ehk suprasegmentaalsete nähtuste) summana.“ Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html
Transkribeerimine, transkriptsioonisüsteemid:
IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle’is
SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8
Maailma keelte häälikusüsteemid, vt WALS (link Moodle’is) + hääldusnäited (link Moodle’is)
Koartikulatsioon ehk kaasahääldus
Assimilatsioon
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #1 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #2 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #3 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #4 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #5 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #6 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #7 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #8 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #9 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #10 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #11 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #12 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #13 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #14 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #15 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #16 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #17 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #18 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #19 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #20 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #21 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #22 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #23 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #24 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #25 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #26 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #27 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #28 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #29 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #30 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clementine Õppematerjali autor

Lisainfo

üldkeeleteaduste konspekt karlssoni õpiku alusel

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

tim6 profiilipilt
tim6: Esiteks on loengumaterjalid kõigile selle aine üliõpilastele kättesaadavad. See pole ise koostatud. Teiseks on 28lk, mitte 38, nagu õeldud.
12:35 05-12-2010


Sarnased materjalid

23
docx
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
16
doc
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
40
docx
Keeleteaduse alused
21
doc
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
21
doc
Üldkeeleteaduse eksam
15
doc
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
21
doc
Üldkeeleteaduse konspekt
28
doc
Sissejuhatus keeleteadusesse





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun