Enim häälikuid 141 (x keel LAafrika khoisani keelkond) Kõige vähem 11 (6 k, 5 v) rotokase keeles UusGuineas Keskmiselt konsonante 23, vähim 6, enim 96 Keskmine vokaalide arv 9, vähim 3, enim 46 Rääkimist võimaldab vokaalide ja konsonantide vaheldumine Eesti keeles 20 konsonanti, 9 vokaali Inglise k 25 konsonanti, 6 vokaali, vene k 32 kons, 6 vok Konsonandid Hääldamisel 3 häälduselementi: Moodustusviis (mil määral õhu liikumine takistatud) Moodustuskoht (koht, kus sulg või ahtus tekitatakse) Helilisus (kas häälepaelad vibreerivad või ei) + häälduse peenendamine palatalisatsioon (l,n,s,t) Eesti keele konsonandid huuled hambad Hamba Kõva Pehme kõri sombud suulagi suulagi klusiilid p, b t, d k, g frikatiivid f, v s, z s, z h
tekitab suulae keskjoonel sulu, aga õhuvool pääseb välja küljelt /l, l´/; e. tremulant ehk värihäälik, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund (eesti keeles tavaliselt keeletipp) vibreerima /r/; f. poolvokaal /j/, mis artikulatoorselt kattub vokaal i-ga, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina. Mõnikord nimetatakse poolvokaaliks ka v-d. Moodustusviis Moodustuskoht Moodustusviis huuled hambad hambasombud kõva suulagi pehme suulagi kõriõõs frikatiivid v f s s´ s h klusiilid p t t´ k nasaalid m n n´ lateraalid l l´ tremulant r poolvokaal j Peale selle jagunevad eesti keele konsonandid helituteks ja helilisteks. Helitud
Kao asukoha järgi sõnas: aferees: alguskadu: kleit-leit, sünkoop e sisekadu: läinud- läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik
· Ulatus: osaline, täielik 29. Mis on vokaalharmoonia? Näited. Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel).
Sosistamisel häälekurrud tõmbuvad kokku 14. Missugused on artikulatsioonielundid? Kõrist ülevalpool asuvad elundid moodustavad ülemise kõneallika. Sinna jäävad erinevad õõned: neeluõõs (eesti keeles suurt mõju ei osuta, kaukaasia keeltes küll), suuõõs (siin moodustuvad oraalid), ninaõõs (nasaalid). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 15. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Häälikud, mille peamine moodustuskoht on nibu, on nibuhäälikud e. uvulaarid. Pehmesuulaehäälikud velaarid. Kõvasuulaehäälikud palataalid. Somphäälikud (tekivad hambasompude juures) alveolaarid. Hammashäälikud dentaalid. Keelehäälik lingvaal (keele külgedel moodustuvad lateraalid). pehmel suulael - velaarid kurgunibul uvulaarid kõval suulael palataalid hambasompudel alveolaarid hammastel dentaalid huultel labiaalid keelehäälikud e lingvaalid
Kihnu: nemäd, küsüs, venümä `venima', valgõtõ `valgete' Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk - palga, palgi; sulg - sulu, sule; kann - kannu, kanni; jutt - juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e- tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi
22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? · Konsonantide hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus). · Õhk võib pääseda vabalt voolama kas nina kaudu või suu kaudu üle keele külgede. 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! HÄÄLDUSVIIS: 24. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! HÄÄLDUS- E MOODUSTUSKOHT · Larüngaalid e kõrihäälikud: h · Farüngaalid e neeluhäälikud: - · Nasaalid e ninahäälikud: n, m, , · Oraalid e suuhäälikud: uvulaarid e kurgunibuhäälikud: velaarid e pehmesuulaehäälikud: k, palataalid e kõvasuulaehäälikud: j, s alveolaarid e somphäälikud: t, s, l, n, r dentaalid e hammashäälikud: t, n 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi
idamurre: näljägä, pääväd `päevad' Kihnu: nemäd, küsüs, venümä `venima', valgõtõ `valgete' Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL peenendamine ja Velarisatsioon e jämenemine konsonandi põhimoodustuskohale lisandub teine moodustuskoht keeleselja tagaosa tõusu tõttu pehme suulae poole. See annab häälikule tumeda, madala kõla. Nt vene l-i tumedam kõla () Vokaalide velarisatsioon on palataalse vokaali asendumine velaarsega, nt j j Setu küll [k u:], kägo > k ago hääldusviisiassimilatsioon - Frikatiivistumine Klusiili sulg väheneb ahtuse suunas, s.t t muutub sibilandiks. /t/ > [s], Ø / {h, s} _ s lihtsalt, distsipliini Nasalisatsioon
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
>> lamba. 12. Uute häälikute teke eesti keelde. Epentees – uus häälik tekib sõna keskele (a) võõras konsonantühendis lisakonsonandi teke algsete konsonantide vahele: 5 *numri > numbri, *kelri > keldri, murretes *kaenal > kaendla. Epenteesi teel tekkinud konsonandid on nn homorgaansed siirdehäälikud (sama moodustuskoht!), vrd mb, nd. (b) epenteetilised švaavokaalid, nt *(sepra > ) *sõpra > *sõpr > *sõber, *koorma > *koorm > koorem, *ansambl > ansambel; (c) samuti hiaatus (hääliku teke vokaalidevahelise silbipiiri kohale), nt *para > *paras : *parazan > [z > h] *parahan > [h > Ø] *para.an (hiaatus) > parajan; (analoogselt *salahan > salaja; *varaha- > varaja-; *tubahen > tubaje). Protees – uus häälik (proteetiline häälik) tekib sõna algusse
Kuckarus. Sisekadu on toimunud ka liivi ja vepsa keeles ning soome edelamurretes, usutavasti omaette. 12. Uute häälikute teke eesti keelde. 1.1. Epentees – uus häälik tekib sõna keskele (a) võõras konsonantühendis lisakonsonandi teke algsete konsonantide vahele: *numri > numbri, *kelri > keldri, murretes *kaenal > kaendla. Epenteesi teel tekkinud konsonandid on nn homorgaansed siirdehäälikud (sama moodustuskoht!), vrd mb, nd. (b) epenteetilised švaavokaalid, nt *(sepra > ) *sõpra > *sõpr > *sõber, *koorma > *koorm > koorem, *ansambl > ansambel; (c) samuti hiaatus (hääliku teke vokaalidevahelise silbipiiri kohale), nt *para > *paras : *parazan > [z > h] *parahan > [h > Ø] *para.an (hiaatus) > parajan; (analoogselt *salahan > salaja; *varaha- > varaja-; *tubahen > tubaje). 1.2. Protees – uus häälik (proteetiline häälik) tekib sõna algusse
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
1. Kuulamine: • Kiirus (12 foneemi sekundis; 50-60 foneemi/sek) • Segmentatsioon –Pidev häälemuster, mis tuleb jagada sõnadeks • Ko-artikulatsioon –Foneemide hääldamine sõltub neile eelnevatest ja järgnevatest foneemidest • Individuaalsed erinevused 2. Sõnade äratundmine • Alt-üles töötlus: algab helilise signaali töötlemisega – Hääliku moodustamise viis (oraalne vs nasaalne...) – Hääliku moodustuskoht – Helilisus • Ülevalt-alla töötlus: kontekst – Foneemide taastamise efekt 31 • Prosoodilised mustrid – rõhuasetus ja intonatsioon – Süntaksi ja grammatilise struktuuri tajumine Kohordi teooria Marslen-Wilson & Tyler, 1980 TRACE mudel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
