ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud
määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud
laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8. Eesti keele arvukategooria liikmed. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla:
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
KEELEUURIMISE MEETODID 2010 Kordamisküsimused I Kirjelda uurimismeetodit. Millel meetod põhineb, mis on selle teoreetiline alus? Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte...
Morfoloogilised kategooriad Võrdlus e komparatsioon on omadussõnade morfoloogiline kategooria, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on eesti keeles kolm liiget: alg-, kesk- ja ülivõrre. Morfoloogilised kategooriad Arv e nuumerus on morfoloogiline kategooria, mis eristab üht mitmest. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv,
alus (grammatilina) Lehm sööb rohtu. subjekt sihitis (grammatiline) Karu sööb objekt mustikaid. öeldistäide predikatiiv Mustikas on mäda. määrus adverbiaal Lehm norskab valjult. täiend atribuut Kuri karu jookseb. Muud mõisted: arv nuumerus ainsus singular mitmus pluural tegumood geenus isikuline personaal umbisikuline impersonaal aeg tempus olevik preesens lihtminevik imperfekt täisminevik perfekt enneminevik pluskvamperfe kt (üld)minevik preteeritum kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv kiirusta möönev kõneviis jussiiv kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal kiirustaksin
määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend Atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide (EKG) arv nuumerus ainsus Singular Sg konn laulab mitmus Pluural Pl konnad laulavad tegumood Geenus isikuline Personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg Tempus olevik Preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime
• Part -tA/-δA (*silmäδä) • Abess -ttAk (*silmättäk) • Ill -hen/-sen (*silmähen) • Kom -n + kansak (*silmän • Ine -snA (*silmäsnä) kanssa) • El -stA (*silmästä) • Instr -(i)n (*silmin) • All -llen (*silmällen) • Eksts -ntA (*kotonta) • Ad -llA (*silmällä) • Prolat -tsek, -tsen • Abl -ltA (*silmältä) (*silmitsen) Arvukategooria kujunemine Singular Pluural • Ø • -i (selge varases lms, juured Uuralini) • -t (nominatiivis kindlasti lms-volga; levik genitiivi (-ten/-δen) lms-s; muudesse käänetesse järk- järgult II aastatuhandel) • -k (q) (*mek, *tek > me, te) Sisekohakäänded + -e (sidevokaal) + -n (latiivi lõpp) > -sen/-zen > -hen s + -nA (lokatiivi lõpp) > -snA + -tA (separatiivi lõpp) > -stA lms-volga
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus SPL superlatiiv e ülivõrre SUP supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2) TRL translatiiv e saav kääne
läksid uurima hoopis akadi keele murdeid. Põhilised sõnaliigid markeeritud ja markeerimata kasutustes. Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi;
et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks; o analüütiline väljendusviis – kasutab abisõnu Substantiivi (nimisõna) kategooriaid: Arv • numerus • morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus) • näitab sõnaga viidatud objektide hulka • singular, pluural, duaal jne Klass • Nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub • Sugu ehk genus – meessugu/naissugu/kesksugu (maskulinum/femininum/neutrum) • Elus ja eluta • Inimene ja mitteinimene Kääne • Casus • Käändeid keeltes 2-53; eesti keeles 14 • Näitab sõna süntaktilist rolli lauses
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. ...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus · ARV - ainsus ehk singular - mitmus ehk pluural - kaksus ehk duaal - triaal Uurali ja indoeuroopa keeltes on olnud ka duaal, aga tänaseks on see alles vaid 3 keeles. Triaal on ainult Uus- Guinea keeltes. 3-liikmeline arvukategooria on vahel selline: 1-vähe-palju. Tihti ei saa ainesõnadest mitmust moodustada. Mõnes keeles (nt vene k) võib mitmus degrammatikaliseeruda = leksikaalse tähenduse võtta. Peale loendamise on arvukategooriatel muidki kasutusvaldkondi:
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
The man house-3S Topeltmarkeerimine – türgi keeles: The door of the house ev-in kapi-is house-GEN door-3S Linker (siduja) – pärsia keeles: the man’s horse asb-e-mard horse-LINKER-man Eesti keeles sinilind ja punalipp on laiendi markeering. 18. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus. ARV - ainsus e singular - mitmus e pluural - kaksus e duaal (handi, saami jm), Uurali ja indoeuroopa keeltes olnud ka duaal (enamasti kadunud). Säilinud nt saami keeltes. Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja tema, mina ja sina. Mitmuse vorm võib degrammatikaliseeruda, st leksikaliseeruda: vene kapli ‘tilgad’, stihi ‘luule’, duhi ‘lõhnaõli’
fusioon ei saa morfeemi eraldada, tüvi on ise muutunud nt jõkke, kinno afiksit pole 2) analüütiline väljendusviis e abisõnad samu grammatilisi tähendusi on võimalik näidata kahe sõnaga: nt laual laua peal; haigestuma sünteetiline, haigeks jääma - analüütiline; 3) reduplikatsioon korratakse mingit osa sõnast: nt sini-sinine tähendab kordust, paljusust Tavalisi grammatilisi kategooriaid: Arv näitab sõnaga viidatud objektide hulka · Singular · Pluural · Duaal kahel objektil on erinev väljendusviis. Eesti keeles on sellest jälgi: nt mõlemad (eraldi pöördelõppe meil selle jaoks pole). Klass nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub. - Maskulinum - Femininum - Neutrum Kääne näitab ,mis roll on objektil lauses Instruktiiv nt lehvivi hõlmu tsi; päris kääne pole, sest kõigist sõnadest teha ei saa: nt meilitsi, telefonitsi
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna paradigma koos- seisu teeb keerukaks seegi, et pöördsõna vormide hulka arvatakse infiniitsed vormid, mis ei pruugi pöördsõna kategooriatega seostuda, ning liitvormid. 25. Käändsõna аrv Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus (vt M 4). Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loendama- tutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
- tsirkumfiks (partitsiibi tunnus, tüvi keskel), - infiks (tüve keskele pannakse teine morfeem), - kliitik - tüvega nõrgemini seotud, sageli ei seostugi üldse, vaid liidetakse juba muuudetud sõnavormile v hoopis tervikfraasile. ( kellelegi kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 7. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole.
*Abisõnad e analüütiline väljendusviis – alalütlev kääne ≠ järelsõna „peale “ (dativ). Saab väljendada abisõnadega. Sõnadele liitub väha morfoloogilisi elemente * Sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) – afiksite liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi). Sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. •Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. •Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. •Kääne e casus – sõna funktsioon, roll lauses •Määratus e definiitsus – teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud- määramata). Nimisõna fraasi omadus. •Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. •Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega
liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi) · abisõnad e analüütiline väljendusviis alalütlev kääne järelsõna ,,peale " (dativ) · reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil · Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme
jaotatakse pöördsõna paradigma allparadigmadeks kõneviiside kaupa, sest kõneviisiti on erinevused muutevormides kõige ülevaatlikumad. 25. Käändsõna arvu e nuumeruse kategooria (ainsus ja mitmus). Eesti keele ainsus- ja mitmussõnad. de- mitmus, vokaalmitmus. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loen¬da¬ma¬tutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid;
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole.
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
