Arvsõna ehk numeraal on sõna, millega väljendatakse arvu või järjestust. Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda?
kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. 55. Pro-sõnad- Prosubstantiiv see, too, tema, mina, Proadjektiiv niisuke, selline, Proadverb siin, seal 56. Deiksis - nähtus, mis seob keele ja konteksti. Deiktiliseks peetakse üldiselt sõnu, mille kasutus ja interpreteerimine sõltuvad täielikult situatsioonist, mis valitseb nende lausumise hetkel. Selliseid sõnu nimetatakse deiktikuteks. 57. Definiitsus -Määratus ehk definiitsus, Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks)
singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. -definiitsus 23.10 MORFOLOOGIA Sünteetiline- sõnavormi sees lisatakse tähendus Analüütiline lisatakse teine sõna ja sellel uus tähendus Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr.kategooriate(morfoloogilised)väljendusviisid: - sünteetiline väljendusviis(afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) nii tüvi ise muutub kui ka lisatakse morfeeme
Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus
viitamiseks Analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente Areaalne liigitus jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv märgib objektide hulka (ainsus või mitmus) Aspekt väljendab verbiga väljendatava sündmuse ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon vastandus grammatilise kategooria 2 liikme vahel, 1 markeerimata ja II markeeritud Definiitsus vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon intensioon otsene tähendus Dialekt murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju Diskursus tekst koos kontekstiga
Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud. Lausetähendus- tuleneb kogu morfosüntaksist +keeleväline olukord. Lause sünnib situatsioonis, mis seob kõnelejat ja kuulajat. Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet entiteetide ja sündmuste või omaduste vahel, lauses-predikaadi ja selle argumentide vahel. Definiitsus- määratleb referendi, millest/kellest parajasti kõneldakse. Deiksis-seob keele ja konteksti.isikudeiksis, ruumideiksis, ajadeiksis. Pragmaatika- lingvistika osa, mis käsitleb keele kasutamise sõltuvust kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist
asjad sisse. Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus · ARV - ainsus ehk singular - mitmus ehk pluural - kaksus ehk duaal - triaal Uurali ja indoeuroopa keeltes on olnud ka duaal, aga tänaseks on see alles vaid 3 keeles. Triaal on ainult Uus- Guinea keeltes. 3-liikmeline arvukategooria on vahel selline: 1-vähe-palju. Tihti ei saa ainesõnadest mitmust moodustada. Mõnes keeles (nt vene k) võib mitmus degrammatikaliseeruda = leksikaalse tähenduse võtta. Peale loendamise on arvukategooriatel muidki kasutusvaldkondi:
AGA: ungari az ember h’az-a - peasõna markeeritud The man house-3S Topeltmarkeerimine – türgi keeles: The door of the house ev-in kapi-is house-GEN door-3S Linker (siduja) – pärsia keeles: the man’s horse asb-e-mard horse-LINKER-man Eesti keeles sinilind ja punalipp on laiendi markeering. 18. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus. ARV - ainsus e singular - mitmus e pluural - kaksus e duaal (handi, saami jm), Uurali ja indoeuroopa keeltes olnud ka duaal (enamasti kadunud). Säilinud nt saami keeltes. Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja tema, mina ja sina.
·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus
·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus
Asukoht Tee Instrument Kogeja Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus
Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; esinevad üksteisega vastanduvalt (2 aega ei saa kasutada korraga);
Artikulatoorne foneetika: uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv: grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu Aspekt: grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon: vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus: tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element: kõnehetke ja/või kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon: (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt: murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant
Artikulatoorne foneetika - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv - grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu Aspekt grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon - vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element - kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega Denotatsioon- (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele
· Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil · Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi, definiitne kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs määratud/määramata, nimisõnaga seotud artikkel, definiitne- kindel asi(nt.päike, kuningas), indefiniitne (mingi, üks) · Võrdlus positiiv (algvõrre) / komparatiiv(keskvõrre) / superlatiiv(ülivõrre) · Aeg e tempus olevik, minevik, tulevik; tuleviku vorme on keeltes vähem kui
ümber. Moodustaja ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 42. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja /või kohaga. Kui ei tea,kus/kuna kasutatakse ( millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. 43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristavat arvu. 45. Isik on grammatilises mõttes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46
Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka Klass- nimisõnade jagunemine rühmadesse, millele vastavalt sõna grammatiliselt käitub Kääne- sõna süntaksi roll lauses Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Adjektiivi kategooria: Võrdlus- positiiv, komparatiiv, superlatiiv Verbi kategooriad: Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest Isik- näitab tegija olemust lähtuvast kõnelejat Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e
polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat.
Verbid minema ja tulema (suund) ei saa täpselt aru kuhu sa lähed, kui sa ei tea kus asub teine inimene. kohased ees ja taga (perspektiiv) eile, täna homme (lausumishetk) Laste puhul ei pea ka kasutama ,,emme annab sulle selle" vaid võib täiesti õpetadagi teda ,,täiskasvanustiilis" mina anna sulle selle. Definiitsus ...on kantegooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt. inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitsseitav. Ka asesõnad on enamasti definiitsed: Professor istub laua taga. Ta töötab.
• reduplikatsioon- liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täiselik või osaline kordamine Aglutatsioon- see on morfoloogiline protsess , milles tähendusüksused lükatakse järele nii , et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks Fusioon- palju tüvemuutusi Arv – gr.kategooria näitab arvu(2,3,5) Klass- näitab sõna grammatilist käitumist(sh sugu) Kääne- näitab sõna rolli lauses Määratlus e definiitsus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Võrdlus-omadussõnade kategooria. ( suur,suurem, kõige suurem) Aeg-deiktiline gr kat,mis suhestab lause poolt väljendatu kõne hetkega või mõne muu valitud hetkega Isik- tegija olemust lähtuvalt kõneajast Kõneviis-näitab kõneleja suhet lausega(tingiv , käskiv , möödev , kindel) Tegumood-subjekti ja objekti suhe Aspekt-näitab lausega väljandatud tegevuse omadusi Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9
elemente * Sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) – afiksite liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi). Sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. •Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. •Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. •Kääne e casus – sõna funktsioon, roll lauses •Määratus e definiitsus – teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud- määramata). Nimisõna fraasi omadus. •Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. •Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. •Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. •Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut
Kääne • Casus • Käändeid keeltes 2-53; eesti keeles 14 • Näitab sõna süntaktilist rolli lauses • Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded • Ergatiivkeeltes (keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud, patsient aga markeerimata käändes ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A) absolutiiv ja ergatiiv; Määratus ehk definiitsus • Näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. • Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. • Areaalne nähtus! Adjektiivi (omadussõna) kategooria(id): Võrdlus • Algvõrre - ehk positiiv on omadussõna kategooria (võrdlusaste), mis väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta; eesti keeles puudub algvõrdel tunnus;
Skemaatiliselt A=S; P. See süsteem on rohkem levinud. 2) absolutiiv-ergatiivsed keeled sihitisliku lause osalejad võivad olla markeeritud teisiti: sihitisliku lause agent on markeeritud, patsient on markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline süvastruktuur: markeerimata tuumlause (nt lapsed laulsid aulas), millest tehakse markeeritud,
Eesti keeles on sellest jälgi: nt mõlemad (eraldi pöördelõppe meil selle jaoks pole). Klass nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub. - Maskulinum - Femininum - Neutrum Kääne näitab ,mis roll on objektil lauses Instruktiiv nt lehvivi hõlmu tsi; päris kääne pole, sest kõigist sõnadest teha ei saa: nt meilitsi, telefonitsi Määratus e. definiitsus definiitset artiklit kasutatakse, kui mingit objekti on juba mainitud, see pole lause küsimus, vaid on seotud teksti ja olukorraga. Definiitne on selline nimisõna fraas, millele kõneleja arvates on kuulajal iseseisev ligipääs. · indo-germaani keeltest tuttav; nt inglise k artiklid the ja a; definite ja indefinite articles. Kasutusel, kui objekti on ainult üks, nt the sun, the king. · eesti keeles on selle väljendamiseks teistsugused vahendid (nt üks, see)
Eitus eesti keeles sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents
Eitus eesti keeles sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed
tervikfraasile. ( kellelegi kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 7. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat.
ALUS: Vana auto maksab 10 000 krooni. SIHITIS: Ostsin vana auto. ÖELDISTÄIDE: See on vana auto. TÄIEND: ostsin vana auto kummid. LAIEND: läksime sinna vana autoga. ESSÕNA LAIEND: Ma ei saa elada ilma vana autota. TAGASÕNA LAIEND: Vana auto kõrval oli kolahunnik. LAIEND: Fiat, vana auto, hakkab lagunema. Süntaktilised seosed. Tasandiseosed: 1) rinnastav 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) Morfoloogiliselt väljenduvad sosed: Ühildumine ehk kongurents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); rektsioon Eraldi morfeem (näit possessiivsufiks) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1% Muid parameetreid: PREP/POST; NG/GN; NA/AN; Universaalsed tendentsid: VO;PREP; NG; NA; OV;PSP;G;AN http://wals.info/feature/87 -AN Sõnajärg Agenti ja patsienti ( või alus ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende
On eri liike vastandusi, kõige lihtsam neist komplementaarne vastandus (komplementaarselt vastandlikult dentonatsioonid nt mees ja naine) Vastandlikkuse teine tüüp - antonüümia e skalaarne vastandus. Nende dentonatsioonid on omadused, mida on igal konkreetsel juhul rohkem või vähem, saab moodustada võrdlusastmeid. 49. Substantiivide ja verbide grammatilisi kategooriaid. Entiteetide loomulikest om-st on tendents grammatikaliseeruda muutekategooriateks nt järgmistel: Definiitsus - tähendab vastava NP referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses ja on oluline diskursuse referentide mõistmise ja liigitamise seisukohalt. Piiritletus - piiritletus puudutab eelkõige ainesõnade ainsuslikke vorme, kuid ilmneb ka loendavate substantiivide mitmuse vormides. Arvsõnade kasutamisel ainesõnadega on piirangud (nt kolm liiva). Elusus - see väljendub mingil viisil peaaegu kõigis keeltes
ole mingit nähtavat märki. KOHVERMORF- läheb vaja, kui ühte elementi on sulandunud mitu funktsiooni ja neid väljendavaid segmente on võimatu üksteisest eraldada. KATKENDMORF- morf, mille sama grammatilist funktsiooni esindavad osad ei moodusta lineaarset tervikut. JÄÄNUKMORF- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jäänud element. 17. Muutmine, tavalisemad morfoloogilised muutekategooriad noomenitel ja verbidel (arv, definiitsus/indefiniitsus, käändevormid, aeg, aspekt, tegevuslaad, isik, kõneviis, verbi käändelised vormid, tegevusobjekti määratus/määramatus) On võimatu esitleda mingit üldkehtivad morfeemide liigitusalust või kategooriate jaotust, siiski võib märkida rea morfoloogilisi klasse, mida on võimalik tuvastada ja määratleda paljudes maailma keeltes. Säärased on nt peamised sõnaliigid, mida vahel nim primaarseiks grammatilisiks kategooriaiks
Sõnad jagunevad muutmisviisi poolest: 1) sõnad, mis muutuvad arvus ja käändes noomenid; 4 2) sõnad, mis muutuvad ajas ja isikus verbid 3) sõnad, mis ei muutu partiklid. Morfoloogilisi muutekategooriaid nimetatakse sekundaarseteks grammatilisteks kategooriateks, kuna need sõltuvad morfoloogilisest sõnaklassist. Noomeni universaalsed kategooriad: Numerus e arv Genus e sugu Species e definiitsus/indefiniitsus e määratus/määramatus Kääne e kaasus Eesti keeles grammatilised e abstraktsed käänded nimetav, omastav, osastav (põhifunktsiooniks lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine) Semantilised e konkreetsed käänded on kohakäänded (sisse-, sees- ja seestütlev; alale-, alal- ja alaltütlev) ning erikäänded (saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev). Neil on oma spetsiifiline tähendus, väljendavad enamasti määruslikke suhteid.
annaabi.ee 
