Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja
Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja
Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja
aga ka illokutiivne jõud) (Austin, SEARLE) Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu /negatiivne ja positiivne viisakus 90. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad - keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana. Anafoor- võib olla ka sõna/sõnaühendi kordus värsside või lausete algul. 91. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) - Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte
Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 74. Viiteahelad, anafoor keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana. Anafoor võib olla ka sõna/sõnaühendi kordus värsside või lausete algul. 75. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte
SIHTVALDKOND), kognitiivne semantika. Prototüüp kui kategooria tüüpilisim esindaja (hägused piirid, mitte kas/või-kriteeriumid) Tähenduse kujunemine Etümoloogia EKSS online Lekseem ehk sõnaraamatu sõna, selle leksikaalne tähendus ehk denotatsioon. Semeem - sõna üks denotatsioon Üldkeeleteadus 1.12.12 KORDAMINE *tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs *Pragmaatika, kõnetakt, viisakusstrateegiad *viiteahelad, anafoor *Konversatsiooni- e vestlusanalüüd, voor, vooruvahetus, naaberpaar *sotsiolingvistika, keelte geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika *Psühholingvistika uurimisalad - keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika. Miks ja kellele on keeleteadust üldse vaja? *kes on keeleteadlane? *Õige/hea ja vale/halb keel
-ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi) -ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju) -nägu säästev akt -palun / kas sa võiksid -pos/neg viisakus (+mis oleks, kui sa annaks mulle pastakat / -kas te saaksite mulle palun pastapliiatsit laenata) tekst ja diskursus: tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni,; tähenduse realiseerumise koht/ protsess diskursus - tekst koos kontekstiga tekst - viiteahelad anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendidle viitamiseks Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3, oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kunas saaks perenaisele1,3, kaela hüpata. Igavene võrukael3! Teema e tekstiopik - kass, nr 3; sama nr alaindeksis viitab samale referendile konversatsioonianalüüs (ca) -antropoloogia, sotsioloogia, sotspsühholoogia
nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine) negatiivne nägu (tahakse olla omapärased ja iseseisvad). 86. Viiteahelad, anafoor Anafoor - viide millelegi, mida lauses varem on mainitud; korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra. Ilus on surra isamaa eest . 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur
Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, - üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon · Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar · Sotsiolingvistika, keele geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika · Psühholingvistika uurimisalad keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika · Keeleteaduse meetodid · Keelekorpused Kelle varieerumine
positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu Nefatiivne ja positiivne viisakus TEKST: viiteahelad Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Sidusus saab anafooriga teha. Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3 oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kuna saaks perenaisele1,3 kaela hüpata. Igavene võrukael3! Teema e tekstitopik kass, nr 3 Sama number alaindeksis viitab samale REFERENDILE 20.11.2018
annaabi.ee 
