Oli vaja teada ja meeles pidada: 1) jõgede üleujutuste algust 2) kui palju peavad talupojad andamit maksma 3) kui palju inimesi ja töövahendeid läheb vaja kanalite ehitamisel Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri. Riikide kujunemine ja kirja areng toimusid käsikäes. Millist kirja kasutati? Ø piltkiri- joonistati, mida öelda teheti Ø mõistekiri- pildid hakkasid tähendama mitte ainult kujutatud eset, vaid ka mõnd sellega seonduvat mõistet Ø silpkiri- märgid tähistasid sõnade kõrval üksikuid silpe Kas tead ja oskad? Ø Mis on tsivilisatsioon? Ø Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Ø Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø Kuidas tekkisid riigid? Ø Mis on riik? Ø Kuidas tekkis kiri? Ø Täida kontuurkaart nr.2 Ø Täida töövihik lk. 18-19
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
· Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri * algul joonestati koosnevad märgid kivisse.
Kodanikes hinnati vaprust ning distsipliini, argust peeti aga ülimaks häbiks. Pikaaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrgema taseme. 6. Mõisted Minoiline tsivilisatsioon-Mükeene alal välja kujunenud Euroopa vanim kõrgkultuur. Mükeene kultuur- hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. Knsossos-Kreeta kuulsaim loss lineaarkiri A ja B- A-Minoilise kultuuri savitahvlitele vajutatud silpkiri, mida ei osata tänapäeval lugeda. B- Mükeene kultuuri ajajärgul kasutatud Lineaarkirjast A arenenud silpkiri, mida osatakse tänapäeval lugeda. hellen-müütiline hellenite esiisa. barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt arhailine periood- Kreeka riigikorraldus aastatel 800 500 e.Kr, mil toimus tsivilisatsiooni tõus. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus.
Käsitöölised ja kaupmehed- käsitöölised valmistasid omal käel asju, kaupmehed tõid mujalt maadest materjale ning vahetasid oma kaupu Sõltlased ja orjad- sõltlased olid vaesed, teenisid teisi inimesi ning said selle eest palka, aga orjad teenisid ka teisi inimesi kuid nemad selle eest palka ei saanud Piltkiri-kiri mille märgid sarnanevad lihtsalt piltidega Mõistekiri- kiri, mille märgid tähendavad konkreetset mõistet Silpkiri- kiri, mille märgid tähendavad üksikuid silpe Kiilkiri-kiri, mille märgid on vajutatud märjale savitahvlile ning need on kiilukujulised Babülon- jumala värav Hammurapi- kuningas babüloonias ning tema käsul tehti suur seaduste kogu Seaduste kogu- kokku kogutud ja korrastatud seadused Niineve- Assüüria pealinn Paabeli torn- babüloonia linna südamesse ehitatud 90m kõrgune tempel Babüloonia rippuvad aiad- babüloonia kuningalossi katusel ja külgedel olevad aiad
*säilinud ainult 'i Tekstid ,kirjeldused Mesopo- *palju jumalaid *kiilkiri savitahvlitel *astronoomia *kuningalossid *kuninga orkester tähtsaimad Bel, *matemaatika *reljeefid *lüüra taamia Marduk, Istal *silpkiri *usuti astro- *skulptuurid *lauto *kuningasja *Niniveses loogilisi en- *Paabeli torn *templimuusikud preesterjumala saviplaatide nustusi, *"rippuvad e. leviidid asemikud raamatukogu unenägusid aiad" lossi *muusikaõpetuse
Tekkekohad ja areng • Esimesed kõrgkultuurid tekkisid jõgede äärde. • Miks? • Tekkekohtadeks olid: • Niiluse jõgi Egiptuses • Lähis-Idas Mesopotaamias (viljaka poolkuu ala) • Tigrise ja Eufrati jõed • Induse ja Gangese jõed Indias • Huange ja Jangtse jõed Hiinas • Enamik kõrgkultuure kujunes välja umbes 3500 aastaks e. Kr • Selleks ajaks oli tekkinud arenenud kiri – piltkiri või silpkiri või mõistekiri; • Välja oli kujunemas klassiühiskond ja riik: • Rikkamad hakkasid otsustama ja said nii enda kätte võimu; • Võimu hakati pärandama isalt-pojale; • Endiselt usuti kõrgematesse jõududesse.
Mükeenes. Kreeta ja Mükeene ühisjooni on palju, sest Mükeene kultuur võttis üle üht-teist Kreeta kultuurist ning seda sellepärast, et nad jäid oma ühiskonna- ja kultuuritasemelt kreetalastest maha. Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli lineaarkiri, mis oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Erinevus aga see, et tänapäeval ei osata lugeda lineaarkirja A, mis oli kasutusel Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav. See tähendab seda, et Kreeta toonasest ajaloost ei tea me ühtegi valitsejat ega sündmust ja ka kirjandusest pole meil ettekujutust. Kuigi lineaarkirja B osatakse lugeda, siis sellegipoolest ei teata midagi ka selle ajajärgu sündmustest, valitsejatest ega kirjandusest, sest savitahvlitele kirjutati vaid majapidamisaruandeid
mumifitseerimine-spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimseks skarabeus-sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest sarkofaag-muumia kaitsmiseks massiivne kivist. papüüros-kirjutusmaterjal egiptuse poos-Jalad ja pea külgvaates,Õlad ja silm otsevaates sumerid-mesopotaamia tsivilastsiooni rajajad semiidid-sumerite kultuuri pärijad linnriik-hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda. kiilkiri-silpkiri, tsikuraat-massiivne,astangutena ülespoole ahenev torn. Paabeli torn-maailmaime koos rippuvate aedadega,värviline Rippaiad-kaetud vettpidava materjaliga,mille peal muld ja puud Hammurapi seadused-seadustekogu,seisuslikud seadused Antropomorfne-inimesetaoline Gilgamesi eepos-lugulaul,gilgamesist ja tema suguvõsast Astroloogia-tähtede järgi ennustamine Vabaplastika-reljeefist kohmakam,jäik poos Reljeef-pinnamood,mesopotaamia oli madal Willendorfi Veenus-naisekujuke
endale allutada.Uri linna kaitsejumalaks oli kuujumal Nanna. Uri linnas olid: • Nanna tsikuraat; • Kuninga loss; • Väiksemad templid; • 1-2 korruselised elumajad; • Kitsad tänavad; • Väiksed poekesed; • Väiksed pühamud; • Linnal on müür. Kiilkiri Koos esimeste sumeri riikidega, tekkis ka kiri, sest ilma selleta olek riiki võimatu valitseda. Kirja areng Piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri Mesopotaamia kirja kutsutakse kiilkirjaks, sest värskele savitahvlile pilliroost pulgaga vajutatud märgid jätsid kiilukujulise jälje. Mesopotaamia suurriigid: Babülooonia Sumerite linnriikide nõrgenedes tekkisid Mesopotaamiasse suurriigid. Nendes riikides kasutati aga endiselt sumerite kiilkirja ja asutati ka nende jumalaid 1. Babüloonia • Sai alguse Babüloni linnast, mille kuningas Hammurapi vallutas teised Mesopotaamia riigid.
ulatunud. SFINKS lõvi keha ja mehe peaga skulptuur Vana-Egiptuses, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Miks Niilus tähtis on? Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele, mis tulenevad vihmaperioodidest Niiluse ülemjooksul. Egiptuse kultuur: KIRI 4-3 at. Ekr KIRJAMÄRGID: piktograafiline kiri, ideograafiline kiri, silpkiri, tähestikuline kiri KIRJUTUSMATERJAL: papüürus. HARIDUS KOOLID: kuninglike järglaste majad, templid ÕPETAJAD: preestrid ÕPILASED: väike protsent rahvast ÕPPEAINED: lugemine, kirjutamine, arvutamine TEADUS ÜLDISELOOMUSTUS: praktilise suunitlusega ASTRONOOMIA: päikesekalender, 365 päeva aastas, ilma liigaastata GEOMEETRIA: kolmnurga, ringi pindala; püramiidi ja silindri ruumala; arv ARSTITEADUS: osati teha silmaoperatsioone ja erinevaid ravimeid
võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreetal oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Kreetal kuulus naine kõrgesse positsiooni, seal näidati neile välja ka suurt lugupidamist. Ka Mükeene kultuuris austati ilmselt mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Kreetalaste kirjaks oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Nad ei võtnud seda üle ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutasid kohapeal. Kuid pole teada, mis keelt Kreetalased kõnelesid ja seetõttu ei saada nende tekstidest tänapäeval aru. Kreeklased võtsid omaks aga omaks paljud minoilise tsivilisatsiooni tunnusjooned, sealhulgas ka lineaarkirja.Mõlema kultuuri lineaartahvlid puudutasid tavaliselt majapidamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii Kreeta kui ka Mükeene kultuurid sarnanevad kui ka erinevad tolleaja ühiskonnas palju
Second level Minotaurose tappis Kreeka kangelane Third level Theseus. Fourth level Fifth level Lineaarkiri A Click to edit Master text styles Second level Savitahvlitele vajutatav silpkiri Third level Tänapäeval ei osata seda lugeda. Fourth level Fifth level Madude jumalanna Click to edit Master text styles
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr.
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne -
allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud
Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri Kreetlaste kiri kohandati kreeta keelele, tekkis lineaarkiri B Ka mandrile tekkisid suured lossid – suurim Mükeene loss
· ajavahemikus 1500-1480 toimus vulkaanipurse millest suur osa kreetast hävines ning ülejäänud kreetast hävines 1400 eKr kui tulid peloponnesuselt ahhailased ning vallutasid selle. · avastajateks olid Schliemann ja Evans · losside ümbert puudusid müürid ning neid ümbritsesid suured linnad · domineerivaks sooks ühiskonnas oli naissugu Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri · tekstides mainitakse Zeusi ja Herat, Poseidonit, Artemist, Hermest · keskused purustati XII saj. eKr. doorlaste poolt · ühiskonnas suur osa sõjakaaskondlastel · lossid olid kaitstud müüridega ning nende ümbert puudusid suured linnad vastupidiselt kreetale. · sõjakad jooned · riigi juhiks sõjapealik Tume ajajärk · doorlased olid kultuuri poolest madalamad kuid sellegi poolest olid kasutusele
oli selle toime panija Vana-Kreeka · Looduslikud olud-Balkani poolsaarel, Vahemere ääres, piiratud idast Egeuse ja läänest Joonia merega, iseloomulikud mäeahelikud ja merelahed, looduslikult jaguneb Põhja Kreeka, Kesk Kreeka, Lõuna - Kreeka (Peloponnesose ps) + saared 1a ülemerekolooniad · Põhiperioodid o Kreeta e minoiline kultuur u 2000-1500 eKr, tundmatu päritoluga rahvas, silpkiri (lineaarkiri A - ei osata lugeda), lossid (Knossose palee) majanduskeskus, usu- ja kultuskeskus, poliitilise võimu keskus, linnad losside ümber, kaitseehitiste, relvaleidude ja sõjatemaatikat kajastava kunsti puudumine, naiste suhteline domineerimine o Mükeene kultuur u 1600-1100 eKr, rahvas: kreeklaste esivanemad, silpkiri (lineaarkiri B osatakse lugeda), lossid (Mükeene) majanduskeskus, usu- ja
*konkurentsivaim-igaüks püüdis olla teistest parem,põhjustas sagedasi kon flikte *kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad *orjad kallasid kraaterist veega lahjendatud veini külalistele *vaieldi moraali-,usu- ja filosoofiprobleemide üle Demokraatia:Ateena *võim rahval *nõupidamised, *kohtud *sõjapealikud Türannia:*Rahval ei olnud mingit võimu *piinati,orjastati Kreeta kultuur 2000 eKr *lineaarkiri A *silpkiri,mida vajutati savitahvlitele *Knossos * *ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt *lossid kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst: *rahulik ja rõõmus *loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst: *sõjatemaatika *lossid usukeskused
Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused . Eeldusteks viljelusmajandus a metallitöötlemine ning põhjusteks kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti, inimesed allutati juhile vägivalla abil Kirja areng Aeg 3500 eKr 3300eKr 2900 eKr 1500eKr Kiri Piktograafiline Ideograafiline Silpkiri Tähestikuline kiri Tähendus Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab konkreetset eset esemega seotud silpi häälikut mõisteid Egiptuse ajaloo põhietapid, iseloomusta. Jaguneb kolmeks suureks osaks. Vana riik (u 2650-2100eKr)- naabritega läbikäimine hõre, kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks suures püramiidid, asuvad Gizas
2. Egiptus (Niilus) 3. India (Indus ja Ganges) 4. Hiina (Huang He ja Jangtse) 5. Kreeta 5. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused? Varaste tsivilisatsioonide tekke eeldusteks oli viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Rahvas hakkas alluma ülemkihile või allutati vägivaldselt. 6. Milline oli kirja areng? Piktograafiline kiri e piltkiri, 3500 eKr, märk tähistas konkreetset eset -> Ideograafiline kiri e mõistekiri, 3300 eKr, märk tähistas esemega seotud mõisteid -> Silpkiri, 2900 eKr, märk tähistab silpi -> Tähestikuline kiri, 1500 eKr, märk tähistab häälikut. 7. Nimeta Egiptuse ajaloo põhietapid ja iseloomusta neid. 1. Varadünastiline aeg valitsejaks Menes, Ülem- ja Alam Egiptus ühendati üheks riigiks, pealinn Memphis, kujunes hieroglüüfkiri 2. Vana riik pealinn Memphis, Egiptuse kõrgaeg, ehitati Giza püramiidid ja sfinks 3. Keskmine riik pealinn teeba, esile kerkisid nomarhid(noomide asevalitsejad) 4
sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel Saaja (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine sõna jagamine morfeemideks Semantika keeleteaduse haru, uurib keeles väljendatud tähendusi Semantiline roll tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses täidab Seotud morfeem morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht semantiline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri kiri, milles märgid tähistavad silpe Sotsiolekt sotsiaalne murre Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskondlike nähtuste seosed Sotsiolingvistiline liigitus keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas Substraat keel, mida mõjutab mingi teine keel Sufiks tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane Sünonüümia samatähenduslikkus Süntaks lauseõpetus sõnade liitmine suuremateks üksusteks
KREETA MÜKEENE KÕRGKULTUUR Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos. Savitahvlitel silpkiri, lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused, relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos. 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta
muistsetest asjadest") 712. aastal ja ,,Nihongi" (,,Jaapani annaalid") 720. aastal. Esimene neist oli jaapani-, teine hiinakeelne. Mõlemad taotlesid eesmärki näidata, et jaapanlastel olid oma ajaloo- ja kultuuritraditsioonid ammu enne hiina mõjude sissetungi. Nara ajastu lõpu poole (770) tehti Jaapanis tutvust trükikunstiga. Algul trükiti puitplaatide, alates 15. sajandist liikuvate hieroglüüfide abil. Juba 8. sajandil võeti hiina kirjamärkide kõrval kasutusele jaapani oma silpkiri kana, mis arvestas jaapani keele vajadusi. ,,Kojiki" ,,Nihongi" Kultuuri areng Heiani perioodil (8. - 12. sajand) 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. Keisrikoda eemaldus budismist ja hiinameelsus nõrgenes, kuni 10. sajandil katkestati suhted Hiinaga peaaegu täielikult. Õukonnas omandasid suure mõju provintsieliidist pärit kõrgemad sõjaväelased, kelle eesotsas oli vägede juhataja - sogun
Perikles 5 saj keskel seisis riigi eeotsas, kui Ateenas võeti vastu demokraatia. 3 Mõisted Hellen Põhja-, Kesk- ja Lõuna Kreeka rahvas.Kreeklased kutsusid endeid nii ühine keel,komed ja usund. Lineaarkiri A Kreetalased kirjutasid savitahvlile vajutatava kirjaga, silpkiri nn lineaarkiri A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Lineaarkiri B (varaseim)Kreekakeelne kiri, mida me tänapäeval oskame lugeda. Kükloopilised müürid Kreeklaste losse ümbritsenud müürid, nimi tuleb usukumusest et vaid ühesilmsed hiiglased said nende ehitamisega hakkama. Aristrokraatia Ehk kreeka keeles parimate valitsus. Barbar Niiviisi kutsusid kreeklasid kõiki mittehelleneid(st need kes räägivad arusaamatut keelt) Trireem Ahhailased
Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati pühad ehitised-templid. Egiptus. 3000eKr ühendas Lõuna- Egiptuse valitseja Menes Ülem-Egiptuse ja Alam- Egiptuse ühiseks Egiptuse riigiks. Pealinnaks sai Memphis. Tsivilisatsiooni olemasolu sõltus täielikult Niiluse jõest. Tõusud ning mõõnad ja nende ette ennustamine võimaldasid efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. Idast ja läänest
LONGMANI KALJUTEMPEL 100 000 liivakivisse raiutud reljeefi ja skulptuuri BUDDHA VARIOCANA (672-676) 25m KEISER SHI HUANGDI HAUD Elusuuruses ja portreteeritud sõjavägi koos relvadega seismas ümber haua 8500 glasuurimata õõnes terrakotaskulptuuri, relvad tõelised 700 000 orja valmistasid selle detailide kaupa Jaapan 6.saj · Usundid: shintoism, budism, konfutsianism · 8.saj Jaapani kirja iseseisvumine (Jaapani silpkiri KANA 100 märki + 2*46 märki) · 11. saj Murasaki Shikibu ,,Genji monotari" maailma esimene romaan. · 14.saj teetseremoonia Zen-budism õpetus enesevalitsemisest ja meditatsioonist Shintoism loodusobjektides elavate vaimude kami'de kummardamine, paigavaimudele ohvriandide toomine. Shinto pühamu territooriumile minnakse läbi Torii värava. Jaapani põlisusund. Ei soosinud kujutavat kunsti. MEOTO-IWA ehk LAULATATUD KALJUD Arhitektuur
tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitsemiskorralduses oli eesotsas preester-kuningad. S�jakad jooned puudusid. Religioon Kreetalased austasid jumalannasid. Neile ohverdati. Olulisel kohal oli h�rg, kes oli t�htsamaid kultusloomi. M�keene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas S�jaline �leolek Egeuse mere piirkonnas. Kreeklased vallutasid Kreeta saare (1500 eKr). Kreeklased v�tsid omaks minoilise kultuuri ja mugandasid lineaarkirja oma keelele
) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele kirjutatud silpkiri; pole desifreeritud ). Peamine allikamaterjal Arheoloogilised allikad ja müüdid. Kreeta kultuur oli lossidetsivilisatsioon: Lossid ( tuntuim Knossose ) olid: ehitatud ümber keskse väljaku; keerulise plaaniga ( müütides labürint? ). majanduselu keskus ja kultuspaigad ( laoruumid, käsitöökojad, majapidamisdokumendid ). poliitilise elu keskus ja kultusepaigad ( väljaspool losse pole templeid leitud ).
Kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise. Kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks. Kirja tekkimine oli vältimatu. Kirja tekkega jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg. ; 3500ekr piktograafiline kiri (märk tähistab konkreetset eset), 3300ekr ideograafiline kiri (märk tähistab esemega seotud mõisteid), 2900ekr silpkiri (märk tähistab silpi), 1500ekr tähestikuline kiri (märk tähistab häälikut). 6. Loodusolude kujunemine muinas-Eestis a) Jääaja lõpp algas u 2 miljonit aastat tagasi ja lõppe u 13 tuhat a.t. 4-5 jäätumist vaheldusid soojaperioodidega, kui siia võis jõuda ka inimesi. b) maastiku kujunemine paks mandrijää (1-2km paks) paljastas paepinna. Jää sulavesi kujundas järvi ja jõgesid. Kujunes tundrale iseloomulik taimestik
· Ühiskonnad olid varanduslikult kihistunud ülikuteks, lihtkogukondlasteks ning sõltlastest orjadeks. · Seoses varandusliku ebavõrdsuse tekkega kujunes välja riiklus. Rikkamad ülikud kontrollisid ja suunasid sunni ja seaduste toel ülejäänud ühiskonna toimimist. · Riigivalitsemise lihtsustamiseks ja majandusaruannete koostamiseks kasutati kirja (piltkiri mõistekiri silpkiri). · IV III at eKr hakkasid kujunema linnad, mis said riikluse algeteks (linnriigid). Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 10 · Vaimse kultuuri areng (kirjanduse ja teaduse algete kujunemine). Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
Segmentimine: sõna jagamine morfeemideks Semantika: on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi. Semantiline roll: tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses saab, roll, mida ta konkreetses lauses täidab Seotud morfeem: morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht: semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri: kiri, milles üks märk vastab ühele silbile Sotsiolekt: keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest Sotsiolingvistika: keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus: keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem
niisutussüsteemid, mis kutsusid inimesi sinna elama ja põldu harima. Kirja tekkimine tegi võimalikuks tsivilisatsiooni tekke, sest kõik tsivilisatsiooniga seonduv oli vaja kirja panna: maksud, üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri. Näiteks sumerite sõna ,,vesi" hakkas tähistama täht a. Tähestikulise kirja lõid foiniiklased. 6. Egiptuse ja Mesopotaamia looduslikus olud, eripärad ning mõju riigi arengule. Niiluse mõlemal kaldal oli viljakas põlluharimisala. Egiptust piiravad idast ja läänest poolkõrbed ja kõrbed. Vihma ei saja peaaegu üldse. Egiptuse aasta jagunes põllutööde järgi kolmeks: 1) üleujutus (juuli, august oktoober, november); 2)
lõpp-punkti Segmentimine sõna jagamine morfeemideks Semantika on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi. Semantiline roll - tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses saab, roll, mida ta konkreetses lauses täidab Seotud morfeem - morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht - semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri - kiri, milles üks märk vastab ühele silbile Sotsiolekt - keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest Sotsiolingvistika - keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus - keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks - tüve lõppu liituv morfeem
reeglipärasemaks kirjaviisiks, kus häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot samas häälduskohas häälduvad häälikud on kirjas kujult sarnased ja tähtedest moodustunud silbid moodustavad omakorda silbimärke. Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast (piktograafia). Vaheetapiks on mõistekiri (mõistemärgid). Seda mõjutas fonetisatsioon ehk sõna märk hakkas tähistama ka teist samakõlalist sõna vb keeleüksust(reebus)). Tekkis silpkiri>häälikkiri. Egiptuse, semiidi kiri Ladina tähestik arenes egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud hieraatsest kirjast). E. Hieroglüüfkiri oli osalt mõiste, osalt tähtkiri (tglt konsonantkiri, sest tähed märgivad kaashäälikuid). Semi kiri, siis siinai kiri, siis vist foiniikia jt semi kirjad (aramea, heebrea, araabia, etioopia). Egiptlased ja semiidid kirjutasid paremalt vasakule. Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased,
(w, v, f, s, r, l, j, s ja h). Moodustuskoha alusel jagunevad konsonandid huulhäälikuteks (m, p, v, f, w), hammashäälikuteks (t, n, s, r, l), suulaehäälikuteks (k, h, j, s) ja kõrihäälikuteks (h). Millised on erinevad kirjaviisid? Foneetiline kirjaviis on kirjaviis, milles ühele foneemile vastab üks märk, näiteks eesti või inglise keel. Logograafiline ehk mõistekiri on näiteks papüürusele joonistatud pildilood. Märk võib tähistada sõna või silp, näiteks hiina keeles. Silpkiri on silpi tähistava märgistusega kiri, näiteks etioopia või brahmsi. Jaapani kirjas on olemas elemente kõikidest eelnevatest kirjaviisidest. Mis on kirja eelkäijad? Kirja eelkäijad on kipud ehk inkade sõlmnöör, mis on riidekiududele märgitud info, mille kirjaviis sõltub sellest, millega ja millele kirjutati. Vampumid on värvilistest teokarpidest kirja eelkäija. Kirjelda kirja tekkimist. Kiri tekkis sõltumatult u 5000 aastat tagasi Lähis-Ida sumeritel ja Ameerikas
Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33
Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33
Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33
REEBUS! pildil on midagi varjus, siis tuleb teine pilt ja tuleb välja, et see on hoopis teine. http://www.folklore.ee/Reebus/ Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html Inkade kipud nn sõlmkiri on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbilitest. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri · Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast e piktograafiast; · Vahe-etapp mõistekiri (mõistemärgid); · Mõjutas: -fonetisatsioon (sõna märk hakkas tähistama ka teist samakülalist sõna vm keeleüksust, reebus); · Tekkis silpkiri; · Tekkis häälikkiri. Kipud ja vampumid Phaistose ketas Kirjasüsteem, mida pole siiani tuvastatud. Palju korduvaid märke ja arvatakse, et tekst algab keskelt ja edeneb edasi spiraalselt
nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e
igapäevase majanduslike vajaduste rahuldamiseks. d. See kiri tekkis erinevates tsivilisatsioonides üks-teisest sõltumata, näitab, et kirja tekkimine oli vältimatu. e. Kirja tekkega esimestes tsivilisatsioonides jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg. f. Kirja areng piktogrammist tähestikuks: 3500 eKr 3300 eKr 2900 eKr 1500 eKr Piktograafiline kiri Ideograafiline kiri Silpkiri Tähestikuline kiri Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab silpi. Märk tähistab konkreetset eset esemega seotud häälikut. mõisteid. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon 1.Looduslikud tingimused a)Niilus, kui toitja: · Egiptus asub Niiluse kesk- ja alamjooksul jagunedes Alam- ja ülem Egiptuseks.
Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest. Lineaarkirja B savitahvleid ja pitsereid on leitud rohkesti Lõuna-Kreekast:Teebast,Pylosest ja Mükeenest. See silpkiri oli deshifreeritud 50 aastat tagasi. Aastal 1200 oli lineaarkiri B kadunud. Lineaarkirja B avastas Evans,aastal 1900 Knossose kaevamistel. Vanakreeka alfabeet: Kreeka kiri on laenatud arvatavasti XI-IX.sajandil foiniiklastelt ehk semiitidelt. Neil oli konsonantne tähestik. Varakult loodi juba tähtkiri,kreeklased hakkasid tähistama täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike
ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirja algus - Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi). Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') .Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana
Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.htHYPERL INK "http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html" t "_parent" ml Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kipud ja vampumid Phaistose ketas Ladina tähestik Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). Kirja suund Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE
linnu ei juhtinud sõjapealikest kuningad, sest sõjale ja vägivallale viitavaid tõendeid peale tsitadellide ja linnu ümbritsevate müüride praktiliselt pole leitud. Tõenäoliselt võisid linnu sõjapealikest kuningate asemel juhtida hoopis kollegiaalsed nõukogud. 2.5. Induse kultuuri kiri: Induse kultuuri elanikud kasutasid seni veel dešifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või silpkiri. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud tekstid on kirjutatud pitsatitele. Enamus piktograafiliste (e piltkirja) märkidega kunstipäraseid pitsateid on leitud Harappa nn all-linna ühest – tõenäoliselt kaupmeestele kuulunud kvartalist. Kuna tsitadellidest pole ühtegi kirjakatket leitud, siis on arvatud, et kirja ei kasutatud majanduse tsentraliseeritud juhtimiseks (aruanded maksude tasumise kohta?)
Nende materjalide alusel koostati kaks olulist ajalooraamatut, mis näitasid, et jaapanlastel olid oma ajaloo- ning kultuuritraditsioonid juba ammu enne hiina sissetungi. 1. ,,Kojiki" (,,Märkmeid muistswetest asjadest") 712. aastal 2. ,,Nihongi" (,,jaapani annaalid") 720. aastal Trükikunst tekkis Jaapanis Nara ajastu lõpu poole (770.a). algul trükiti puitplaatidele, hiljem alates 15. sajandist liikuvate hierogklüüfide abil. Jaapani silpkiri kana võeti kasutusele hiina kirjamärgkide kõrval 8. sajandil. 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. · Keisrikoda eemaldus budismist, hiinameelsus nõrgenes · Suurt mõju omasid provintsieliidist pärit sõjaväelased, eesotsas vägede juhataja sogun. · Shinoto positsioonid tugevnesid · Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur;
eesti k märgime palatalisatsiooni, väldet. o tehnograafia – oskuskiri, erialade tundjatele mõeldud kirjaviis (nt foneetikud). o mahhinograafia – masinkiri, nt morse. Ümberkirjutus Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme. Kiri on graafiliste märkide süsteem millegi kirjapanekuks – kirjasüsteem. Traditsiooniliselt on 3 kirjasüsteemi: 1) tähtkiri, 2) silpkiri, 3) logograafiline kiri. Tegelikult võib kirjasüsteeme esialgu 2-ks jagada: logograafiline (1 märk esitab keelendit, morfeemi) ja häälikuline (1 märk = 1 häälik). Fonograafia – märgid esitavad häälikut: a) tähtkiri (nt ladina ja kreeka tähestik, kirillitsa). Keeled, mis ei märgi kõiki häälikuid (nt araabia) on puudulikud tähtkirjad. Eripärane on ka see, et araabia keeles kirjutatakse paremalt vasakule. Heebrea keeles ei märgita vokaale.
vokaalid tulevad kontekstist. Koraanis kasutatakse täielikku kirjaviisi, sest see on püha ja peab olema selge, kuidas seda lugeda. Heebrea keel kasutab samasugust kirjasüsteemi. Araabia ja heebrea keeles on pikkade vokaalide märkimiseks kasutusel põhimärgid. Täielik häälikiri hilisem edasiarendus ladina, kreeka, kirillitsa. a. Täielik häälikkiri b. Osaline häälikkiri. 2. Silpkiri. Süsteem, kus ühe märgi tähenduseks on terve silp. See on levinud Lõuna- ja Kagu-Aasias. Puhtaim silptähestik anhari keeles. Selge silpkiri on ka Jaapanis, kus on kaks silpkirja. 3. Logograafia ühele märgile vastab tihti terve sõna. Hiina kiri, jaapani kiri, nimetatud ka hieroglüüfideks (egiptuse puhul). Hinnanguliselt kirjamärke hiina keeles üle 100 000 kasutatud. Tänapäeva inimeste haridustaseme jaoks piisav on mõnituhat
annaabi.ee 
