IDAMAADE MUISTSED TSIVILISATSIOONID Sihtrühm: 6. klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat j...
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
· Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri * algul joonestati koosnevad märgid kivisse.
Kodanikes hinnati vaprust ning distsipliini, argust peeti aga ülimaks häbiks. Pikaaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrgema taseme. 6. Mõisted Minoiline tsivilisatsioon-Mükeene alal välja kujunenud Euroopa vanim kõrgkultuur. Mükeene kultuur- hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. Knsossos-Kreeta kuulsaim loss lineaarkiri A ja B- A-Minoilise kultuuri savitahvlitele vajutatud silpkiri, mida ei osata tänapäeval lugeda. B- Mükeene kultuuri ajajärgul kasutatud Lineaarkirjast A arenenud silpkiri, mida osatakse tänapäeval lugeda. hellen-müütiline hellenite esiisa. barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt arhailine periood- Kreeka riigikorraldus aastatel 800 500 e.Kr, mil toimus tsivilisatsiooni tõus. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus.
Kõrgkultuur-ühiskond kus on välja arenenud põlluharimine ning käsitöölised, ühiskonna välja kujunenud erinevad kihid, kirja tundmine ja kõrgtasemeliste kunsti ja ja kirjandusteoste loomine. Riik-suur maaala, mis on hästi organiseeritud, on oma valitseja ja kindel juhtumis kord Sumeri rahvas- mesopotaamia tasandike põliselanikud Linnriik- Riik mis koosneb linnas ning seda ümbritsevatest küladest koos nende põldudega Tsikuraat- Astmikpüramiid, mille tipus on pühamu Preester- usukombetalituste üle vastutav isik Kuningas-juhtis sõjaväge, mõistis kohut, oli jumala asemikuks Ülikud- rikkad inimesed, kellele kuulusid suured majad, suured põllud ning suured karjad Vabad talupojad- harisid põlde, maksid oma saagist templitele andamit, kuninga kutsel läksid sõjaväkke ning ehitasid kanaleid Käsitöölised ja kaupmehed- käsitöölised valmistasid omal käel asju, kaupmehed tõid mujalt maadest materjale ning vahetasid oma kaupu Sõltlased ja orjad- sõltla...
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Tekkekohad ja areng • Esimesed kõrgkultuurid tekkisid jõgede äärde. • Miks? • Tekkekohtadeks olid: • Niiluse jõgi Egiptuses • Lähis-Idas Mesopotaamias (viljaka poolkuu ala) • Tigrise ja Eufrati jõed • Induse ja Gangese jõed Indias • Huange ja Jangtse jõed Hiinas • Enamik kõrgkultuure kujunes välja umbes 3500 aastaks e. Kr • Selleks ajaks oli tekkinud arenenud kiri – piltkiri või silpkiri või mõistekiri; • Välja oli kujunemas klassiühiskond ja riik: • Rikkamad hakkasid otsustama ja said nii enda kätte võimu; • Võimu hakati pärandama isalt-pojale; • Endiselt usuti kõrgematesse jõududesse.
Mükeenes. Kreeta ja Mükeene ühisjooni on palju, sest Mükeene kultuur võttis üle üht-teist Kreeta kultuurist ning seda sellepärast, et nad jäid oma ühiskonna- ja kultuuritasemelt kreetalastest maha. Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli lineaarkiri, mis oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Erinevus aga see, et tänapäeval ei osata lugeda lineaarkirja A, mis oli kasutusel Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav. See tähendab seda, et Kreeta toonasest ajaloost ei tea me ühtegi valitsejat ega sündmust ja ka kirjandusest pole meil ettekujutust. Kuigi lineaarkirja B osatakse lugeda, siis sellegipoolest ei teata midagi ka selle ajajärgu sündmustest, valitsejatest ega kirjandusest, sest savitahvlitele kirjutati vaid majapidamisaruandeid
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
endale allutada.Uri linna kaitsejumalaks oli kuujumal Nanna. Uri linnas olid: • Nanna tsikuraat; • Kuninga loss; • Väiksemad templid; • 1-2 korruselised elumajad; • Kitsad tänavad; • Väiksed poekesed; • Väiksed pühamud; • Linnal on müür. Kiilkiri Koos esimeste sumeri riikidega, tekkis ka kiri, sest ilma selleta olek riiki võimatu valitseda. Kirja areng Piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri Mesopotaamia kirja kutsutakse kiilkirjaks, sest värskele savitahvlile pilliroost pulgaga vajutatud märgid jätsid kiilukujulise jälje. Mesopotaamia suurriigid: Babülooonia Sumerite linnriikide nõrgenedes tekkisid Mesopotaamiasse suurriigid. Nendes riikides kasutati aga endiselt sumerite kiilkirja ja asutati ka nende jumalaid 1. Babüloonia • Sai alguse Babüloni linnast, mille kuningas Hammurapi vallutas teised Mesopotaamia riigid.
Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv 4-2 milj.a tagasi Aafrika käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene 2,4-1,5 milj.a tagasi Aafrika oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene 2-1,5 milj.a tagasi Aafrika, Euroopa, Aasia jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane 200000-30000 a.tagasi kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene elasid kõikjal kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda, mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg rändlev eluviis kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld...
võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreetal oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Kreetal kuulus naine kõrgesse positsiooni, seal näidati neile välja ka suurt lugupidamist. Ka Mükeene kultuuris austati ilmselt mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Kreetalaste kirjaks oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Nad ei võtnud seda üle ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutasid kohapeal. Kuid pole teada, mis keelt Kreetalased kõnelesid ja seetõttu ei saada nende tekstidest tänapäeval aru. Kreeklased võtsid omaks aga omaks paljud minoilise tsivilisatsiooni tunnusjooned, sealhulgas ka lineaarkirja.Mõlema kultuuri lineaartahvlid puudutasid tavaliselt majapidamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii Kreeta kui ka Mükeene kultuurid sarnanevad kui ka erinevad tolleaja ühiskonnas palju
Second level Minotaurose tappis Kreeka kangelane Third level Theseus. Fourth level Fifth level Lineaarkiri A Click to edit Master text styles Second level Savitahvlitele vajutatav silpkiri Third level Tänapäeval ei osata seda lugeda. Fourth level Fifth level Madude jumalanna Click to edit Master text styles
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr.
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne -
allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud
Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri Kreetlaste kiri kohandati kreeta keelele, tekkis lineaarkiri B Ka mandrile tekkisid suured lossid – suurim Mükeene loss
· ajavahemikus 1500-1480 toimus vulkaanipurse millest suur osa kreetast hävines ning ülejäänud kreetast hävines 1400 eKr kui tulid peloponnesuselt ahhailased ning vallutasid selle. · avastajateks olid Schliemann ja Evans · losside ümbert puudusid müürid ning neid ümbritsesid suured linnad · domineerivaks sooks ühiskonnas oli naissugu Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri · tekstides mainitakse Zeusi ja Herat, Poseidonit, Artemist, Hermest · keskused purustati XII saj. eKr. doorlaste poolt · ühiskonnas suur osa sõjakaaskondlastel · lossid olid kaitstud müüridega ning nende ümbert puudusid suured linnad vastupidiselt kreetale. · sõjakad jooned · riigi juhiks sõjapealik Tume ajajärk · doorlased olid kultuuri poolest madalamad kuid sellegi poolest olid kasutusele
oli selle toime panija Vana-Kreeka · Looduslikud olud-Balkani poolsaarel, Vahemere ääres, piiratud idast Egeuse ja läänest Joonia merega, iseloomulikud mäeahelikud ja merelahed, looduslikult jaguneb Põhja Kreeka, Kesk Kreeka, Lõuna - Kreeka (Peloponnesose ps) + saared 1a ülemerekolooniad · Põhiperioodid o Kreeta e minoiline kultuur u 2000-1500 eKr, tundmatu päritoluga rahvas, silpkiri (lineaarkiri A - ei osata lugeda), lossid (Knossose palee) majanduskeskus, usu- ja kultuskeskus, poliitilise võimu keskus, linnad losside ümber, kaitseehitiste, relvaleidude ja sõjatemaatikat kajastava kunsti puudumine, naiste suhteline domineerimine o Mükeene kultuur u 1600-1100 eKr, rahvas: kreeklaste esivanemad, silpkiri (lineaarkiri B osatakse lugeda), lossid (Mükeene) majanduskeskus, usu- ja
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused . Eeldusteks viljelusmajandus a metallitöötlemine ning põhjusteks kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti, inimesed allutati juhile vägivalla abil Kirja areng Aeg 3500 eKr 3300eKr 2900 eKr 1500eKr Kiri Piktograafiline Ideograafiline Silpkiri Tähestikuline kiri Tähendus Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab konkreetset eset esemega seotud silpi häälikut mõisteid Egiptuse ajaloo põhietapid, iseloomusta. Jaguneb kolmeks suureks osaks. Vana riik (u 2650-2100eKr)- naabritega läbikäimine hõre, kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks suures püramiidid, asuvad Gizas
2. Egiptus (Niilus) 3. India (Indus ja Ganges) 4. Hiina (Huang He ja Jangtse) 5. Kreeta 5. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused? Varaste tsivilisatsioonide tekke eeldusteks oli viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Rahvas hakkas alluma ülemkihile või allutati vägivaldselt. 6. Milline oli kirja areng? Piktograafiline kiri e piltkiri, 3500 eKr, märk tähistas konkreetset eset -> Ideograafiline kiri e mõistekiri, 3300 eKr, märk tähistas esemega seotud mõisteid -> Silpkiri, 2900 eKr, märk tähistab silpi -> Tähestikuline kiri, 1500 eKr, märk tähistab häälikut. 7. Nimeta Egiptuse ajaloo põhietapid ja iseloomusta neid. 1. Varadünastiline aeg valitsejaks Menes, Ülem- ja Alam Egiptus ühendati üheks riigiks, pealinn Memphis, kujunes hieroglüüfkiri 2. Vana riik pealinn Memphis, Egiptuse kõrgaeg, ehitati Giza püramiidid ja sfinks 3. Keskmine riik pealinn teeba, esile kerkisid nomarhid(noomide asevalitsejad) 4
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
KREETA MÜKEENE KÕRGKULTUUR Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos. Savitahvlitel silpkiri, lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused, relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos. 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta
muistsetest asjadest") 712. aastal ja ,,Nihongi" (,,Jaapani annaalid") 720. aastal. Esimene neist oli jaapani-, teine hiinakeelne. Mõlemad taotlesid eesmärki näidata, et jaapanlastel olid oma ajaloo- ja kultuuritraditsioonid ammu enne hiina mõjude sissetungi. Nara ajastu lõpu poole (770) tehti Jaapanis tutvust trükikunstiga. Algul trükiti puitplaatide, alates 15. sajandist liikuvate hieroglüüfide abil. Juba 8. sajandil võeti hiina kirjamärkide kõrval kasutusele jaapani oma silpkiri kana, mis arvestas jaapani keele vajadusi. ,,Kojiki" ,,Nihongi" Kultuuri areng Heiani perioodil (8. - 12. sajand) 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. Keisrikoda eemaldus budismist ja hiinameelsus nõrgenes, kuni 10. sajandil katkestati suhted Hiinaga peaaegu täielikult. Õukonnas omandasid suure mõju provintsieliidist pärit kõrgemad sõjaväelased, kelle eesotsas oli vägede juhataja - sogun
Perikles 5 saj keskel seisis riigi eeotsas, kui Ateenas võeti vastu demokraatia. 3 Mõisted Hellen Põhja-, Kesk- ja Lõuna Kreeka rahvas.Kreeklased kutsusid endeid nii ühine keel,komed ja usund. Lineaarkiri A Kreetalased kirjutasid savitahvlile vajutatava kirjaga, silpkiri nn lineaarkiri A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Lineaarkiri B (varaseim)Kreekakeelne kiri, mida me tänapäeval oskame lugeda. Kükloopilised müürid Kreeklaste losse ümbritsenud müürid, nimi tuleb usukumusest et vaid ühesilmsed hiiglased said nende ehitamisega hakkama. Aristrokraatia Ehk kreeka keeles parimate valitsus. Barbar Niiviisi kutsusid kreeklasid kõiki mittehelleneid(st need kes räägivad arusaamatut keelt) Trireem Ahhailased
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
LONGMANI KALJUTEMPEL 100 000 liivakivisse raiutud reljeefi ja skulptuuri BUDDHA VARIOCANA (672-676) 25m KEISER SHI HUANGDI HAUD Elusuuruses ja portreteeritud sõjavägi koos relvadega seismas ümber haua 8500 glasuurimata õõnes terrakotaskulptuuri, relvad tõelised 700 000 orja valmistasid selle detailide kaupa Jaapan 6.saj · Usundid: shintoism, budism, konfutsianism · 8.saj Jaapani kirja iseseisvumine (Jaapani silpkiri KANA 100 märki + 2*46 märki) · 11. saj Murasaki Shikibu ,,Genji monotari" maailma esimene romaan. · 14.saj teetseremoonia Zen-budism õpetus enesevalitsemisest ja meditatsioonist Shintoism loodusobjektides elavate vaimude kami'de kummardamine, paigavaimudele ohvriandide toomine. Shinto pühamu territooriumile minnakse läbi Torii värava. Jaapani põlisusund. Ei soosinud kujutavat kunsti. MEOTO-IWA ehk LAULATATUD KALJUD Arhitektuur
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitse...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri ...
Kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise. Kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks. Kirja tekkimine oli vältimatu. Kirja tekkega jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg. ; 3500ekr piktograafiline kiri (märk tähistab konkreetset eset), 3300ekr ideograafiline kiri (märk tähistab esemega seotud mõisteid), 2900ekr silpkiri (märk tähistab silpi), 1500ekr tähestikuline kiri (märk tähistab häälikut). 6. Loodusolude kujunemine muinas-Eestis a) Jääaja lõpp algas u 2 miljonit aastat tagasi ja lõppe u 13 tuhat a.t. 4-5 jäätumist vaheldusid soojaperioodidega, kui siia võis jõuda ka inimesi. b) maastiku kujunemine paks mandrijää (1-2km paks) paljastas paepinna. Jää sulavesi kujundas järvi ja jõgesid. Kujunes tundrale iseloomulik taimestik
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
niisutussüsteemid, mis kutsusid inimesi sinna elama ja põldu harima. Kirja tekkimine tegi võimalikuks tsivilisatsiooni tekke, sest kõik tsivilisatsiooniga seonduv oli vaja kirja panna: maksud, üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri. Näiteks sumerite sõna ,,vesi" hakkas tähistama täht a. Tähestikulise kirja lõid foiniiklased. 6. Egiptuse ja Mesopotaamia looduslikus olud, eripärad ning mõju riigi arengule. Niiluse mõlemal kaldal oli viljakas põlluharimisala. Egiptust piiravad idast ja läänest poolkõrbed ja kõrbed. Vihma ei saja peaaegu üldse. Egiptuse aasta jagunes põllutööde järgi kolmeks: 1) üleujutus (juuli, august oktoober, november); 2)
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
jaoks. Oli tp kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt) See kiri tekkis kakskeelses keskkonnas. Hakati märkima vokaale, milleks võeti kasutusele sellised foiniikia kirja konsonandimärgid, mida kreeka k kirjapanekuks ei olnud vaja. Maailmakirjad ladina kirjal põhinevad kirjad - ~30% maailma rahvastikust; Hiina 25%, India silpkiri 20%, Slaavi kirillitsa 10%, Araabia 10%, muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jne 5%) Inglise keel on küll täht- e häälikkiri, aga kuna keele kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud. Inglise kiri erineb hääldusest, sest inglise kirjakeelel on pikk ajalugu, 9. saj alates on seda kirja pandud ladina tähtedega, kirjaviis kinnistus 16. sajandil
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf
mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf
mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf
REEBUS! pildil on midagi varjus, siis tuleb teine pilt ja tuleb välja, et see on hoopis teine. http://www.folklore.ee/Reebus/ Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html Inkade kipud nn sõlmkiri on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbilitest. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri · Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast e piktograafiast; · Vahe-etapp mõistekiri (mõistemärgid); · Mõjutas: -fonetisatsioon (sõna märk hakkas tähistama ka teist samakülalist sõna vm keeleüksust, reebus); · Tekkis silpkiri; · Tekkis häälikkiri. Kipud ja vampumid Phaistose ketas Kirjasüsteem, mida pole siiani tuvastatud. Palju korduvaid märke ja arvatakse, et tekst algab keskelt ja edeneb edasi spiraalselt
nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e
igapäevase majanduslike vajaduste rahuldamiseks. d. See kiri tekkis erinevates tsivilisatsioonides üks-teisest sõltumata, näitab, et kirja tekkimine oli vältimatu. e. Kirja tekkega esimestes tsivilisatsioonides jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg. f. Kirja areng piktogrammist tähestikuks: 3500 eKr 3300 eKr 2900 eKr 1500 eKr Piktograafiline kiri Ideograafiline kiri Silpkiri Tähestikuline kiri Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab silpi. Märk tähistab konkreetset eset esemega seotud häälikut. mõisteid. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon 1.Looduslikud tingimused a)Niilus, kui toitja: · Egiptus asub Niiluse kesk- ja alamjooksul jagunedes Alam- ja ülem Egiptuseks.
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirja algus - Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi). Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') .Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana
Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.htHYPERL INK "http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html" t "_parent" ml Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kipud ja vampumid Phaistose ketas Ladina tähestik Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). Kirja suund Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE
linnu ei juhtinud sõjapealikest kuningad, sest sõjale ja vägivallale viitavaid tõendeid peale tsitadellide ja linnu ümbritsevate müüride praktiliselt pole leitud. Tõenäoliselt võisid linnu sõjapealikest kuningate asemel juhtida hoopis kollegiaalsed nõukogud. 2.5. Induse kultuuri kiri: Induse kultuuri elanikud kasutasid seni veel dešifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või silpkiri. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud tekstid on kirjutatud pitsatitele. Enamus piktograafiliste (e piltkirja) märkidega kunstipäraseid pitsateid on leitud Harappa nn all-linna ühest – tõenäoliselt kaupmeestele kuulunud kvartalist. Kuna tsitadellidest pole ühtegi kirjakatket leitud, siis on arvatud, et kirja ei kasutatud majanduse tsentraliseeritud juhtimiseks (aruanded maksude tasumise kohta?)
Nende materjalide alusel koostati kaks olulist ajalooraamatut, mis näitasid, et jaapanlastel olid oma ajaloo- ning kultuuritraditsioonid juba ammu enne hiina sissetungi. 1. ,,Kojiki" (,,Märkmeid muistswetest asjadest") 712. aastal 2. ,,Nihongi" (,,jaapani annaalid") 720. aastal Trükikunst tekkis Jaapanis Nara ajastu lõpu poole (770.a). algul trükiti puitplaatidele, hiljem alates 15. sajandist liikuvate hierogklüüfide abil. Jaapani silpkiri kana võeti kasutusele hiina kirjamärgkide kõrval 8. sajandil. 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. · Keisrikoda eemaldus budismist, hiinameelsus nõrgenes · Suurt mõju omasid provintsieliidist pärit sõjaväelased, eesotsas vägede juhataja sogun. · Shinoto positsioonid tugevnesid · Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur;
eesti k märgime palatalisatsiooni, väldet. o tehnograafia – oskuskiri, erialade tundjatele mõeldud kirjaviis (nt foneetikud). o mahhinograafia – masinkiri, nt morse. Ümberkirjutus Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme. Kiri on graafiliste märkide süsteem millegi kirjapanekuks – kirjasüsteem. Traditsiooniliselt on 3 kirjasüsteemi: 1) tähtkiri, 2) silpkiri, 3) logograafiline kiri. Tegelikult võib kirjasüsteeme esialgu 2-ks jagada: logograafiline (1 märk esitab keelendit, morfeemi) ja häälikuline (1 märk = 1 häälik). Fonograafia – märgid esitavad häälikut: a) tähtkiri (nt ladina ja kreeka tähestik, kirillitsa). Keeled, mis ei märgi kõiki häälikuid (nt araabia) on puudulikud tähtkirjad. Eripärane on ka see, et araabia keeles kirjutatakse paremalt vasakule. Heebrea keeles ei märgita vokaale.
vokaalid tulevad kontekstist. Koraanis kasutatakse täielikku kirjaviisi, sest see on püha ja peab olema selge, kuidas seda lugeda. Heebrea keel kasutab samasugust kirjasüsteemi. Araabia ja heebrea keeles on pikkade vokaalide märkimiseks kasutusel põhimärgid. Täielik häälikiri hilisem edasiarendus ladina, kreeka, kirillitsa. a. Täielik häälikkiri b. Osaline häälikkiri. 2. Silpkiri. Süsteem, kus ühe märgi tähenduseks on terve silp. See on levinud Lõuna- ja Kagu-Aasias. Puhtaim silptähestik anhari keeles. Selge silpkiri on ka Jaapanis, kus on kaks silpkirja. 3. Logograafia ühele märgile vastab tihti terve sõna. Hiina kiri, jaapani kiri, nimetatud ka hieroglüüfideks (egiptuse puhul). Hinnanguliselt kirjamärke hiina keeles üle 100 000 kasutatud. Tänapäeva inimeste haridustaseme jaoks piisav on mõnituhat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
