Vastus leiad õppematerjalist: Üldkeeleteaduse eksam

Üldkeeleteaduse eksam (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas on keel esindatud inimese meeles?
Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks?
Mis on grammatika?
Kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud?
Kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut?
Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse?
Mida saab teha morfanalüsaatoriga?

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL
Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed:
Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64
Morfoloogia peatükk lk 107-147
Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:)
Soovitav on lugeda ka
Foneetika ja fonoloogia lk 65-107

Keele mõiste. (loengu fail)
Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele.

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21)
Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid.
Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel .

Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)).
Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile.
Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad – mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh -pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e.
Märgid
Sümbolid
Indeksid Ikoonid
Ikoon - oma referendiga sarnane kujutis.
Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga.
Allsüsteemid
Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5.
SEMANTIKA -tähendutse uurimine
SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem
LEKSIKON-sõnavara
MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur
FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine
Avatud süsteemid
Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus . Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on.
Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.)

Keeleuniversaalid . (lk.41)
Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg.
Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel , et keeles on ka omadus a.
Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata.
Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes.
Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles.

Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis- kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43)
Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles
Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi.
Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks.
Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis.
Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule , kõnekäänud, legendid , jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Näiteks põhineb teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne tihti ühisel keelel.
Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena.
Bioloogilis-kognitiivne aspekt
Ajustruktuurid ja – protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks . Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara.
Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks?
Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas.

Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!!
Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele.
Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja – mudeleid . Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest.
Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud.

Generatiivne grammatika
Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused , kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky , tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi.

Onomatopoeetiline sõna
Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad– mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne.
LOENGUD

Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid

Loomulik keel (vs tehiskeel)
Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus.
Tehiskeel on formaalkeel , mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel.
12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, ( genealoogiline , areaalne , sotsiolingvistiline,
tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted ( parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)
Keelte liigitusaluseid
• Genealoogiline ( sugulus ja päritolu)
• Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
• Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
• Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne.

Keelkond , algkeel , haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)
Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm.
Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju.
Haru on

Võrdlev-ajalooline keeleteadus , häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia
Võrdlev-ajalooline keeleteadus
Võrdlev – ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev – ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
• Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele ‘jalg’ on
rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni )
• Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse
AGA
• Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi:
- laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes , seeme)
- juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog)
Häälikuseadused
Häälikuseadused - (erandituse põhimõte põhineb analoogial): sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel.
Rekonstruktsioon
Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel.
Etümoloogia
Etümoloogia uurib sõnade päritolu.

Isolaatkeel
Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli. NT baski keel ja burušaski keel

Areaalse jaotuse põhimõtted
Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu).
Keelekontakt NB!
Substraat , adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika)
Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) – nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes)
Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania , rumeenia , bulgaaria , serbia , horvaadi)
Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi ( http://www.ethnologue.com/ ):
Aafrika
Euraasia
Kagu- Aasia ja Okeaania
Austraalia ja Uus- Guinea
Põhja-Ameerika
Lõuna-Ameerika

Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat
Substraat- aluskeel.
Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel.
Superstraat- tulemus, tekkinud keel.
Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika)

Vähemuskeel, lingua franca, diglossia
Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus.
Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest.
Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses .

Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel ( fusioon , kumulatioon, muutumine)
Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele:
Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne).
19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub:
Analüütilised – vähe või üldse mitte (laua peale)
Sünteetilised – palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole)
Polüsünteetilised – väga palju morfeeme sõna küljes
Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+ usaar +tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
‘sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule ’
Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek „koer“ - köpek+ler+ki „ koeri “ (koer+ mitmus +akusatiiv)
Fusioon- morfeemide piirid on hajusad
nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
Kumulatsioon - ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing )
Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra – söömata), -pira (timpira – andmata)

Keele muutumine, selle põhjused
Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks.
Keele muutmist uurivad:
1) ajalooline keeleteadus: kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud? Millised
on tänapäeva keelte sugulussuhted?
2) sotsiolingvistika : kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel?
3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles)
Keele muutumise põhjused:

ökonoomia

analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks)

keelekontakt (laenamised)

Keeleuniversaalid, universaalide liigid
Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure.
Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust.
Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg.
Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a.
Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata.
Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes.
Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles.

Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism
Strukturalim (F. de Saussure)
Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused.
Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt.

Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet ( parole ).
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
Keel on autonoomne märgisüsteem.
Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne.

Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele???????????

Kõnekommunikatsiooni ahel
Kõneleja mõte – kõneleja signaal – kuulaja mõte
Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand
Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine
Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus
Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand
Närviimpulsid Närviimpulsid
Kõneorganite tegevus Kuulamisorganite tegevus
Akustiline tasand

Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm???????????
Kõnekommunikatsiooni ahela akustiline tasand
Kõnesüntees Kõneanalüüs
Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused- Kõnesüntees (ingl. k. " voice synthesis", " speech synthesis") - inimkõne kasutamine arvuti väljundina. K.-i rakendusvõimalusi on uuritud juba pikka aega, sihiga luua "kõnelev arvuti", kuid kõigest hoolimata on senised saavutused veel suhteliselt tagasihoidlikud. K.-i on õnnestunud edukalt kasutada neis rakendustes, kus sihiks on konkreetse väljundinfo heliline väljastamine - audio-teabesüsteemid, nägemispuuetega inimeste ekraanilugejad jne. K. eeldab head helikaarti ja korralikku audiosüsteemi. Kõneanalüüs- salvestatud kõne töötluse tulemuste alusel kujundatud juhtimisseaded .

Foneetika ( artikulatoorne , akustiline, taju-)
Foneetika – häälikuõpetus, hääldusõpetus – teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid – häälikuid – artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist .
Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis.
Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle tulemusena tekkiva suulise kõne akustilisi omadusi.
Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainete tulemusena tekkiva eristamise ja tajumise probleemidega.
Foneetika põhiüksus- häälik.

Fonoloogia, foneem , allofoon
Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks.
Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon ; fonoloogia põhiüksus.
Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega.

Kõneorganid, kõnetrakt
Kõne produktsioon :
Kõneorganid:
pehme suulagi kõva suulagi
kõripealis keeleluu
sõrmuskõhr söögitoru
diafragma rinnak
hingetoru häälekurrud
kilpkõhr keel
kopsud ninaõõs
suuõõs
http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!!

Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet ; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia
Eesti keele vokaalid
                            eesvokaalid           tagavokaalid
   kõrged vokaalid            i ü                   u
   keskkõrged vokaalid    e ö        õ         o
   madalad vokaalid            ä                    a
Eesti keele konsonandid
(1) - helilised : l, r, m, n, h, v, j
- helitud: p, t, k, h, s, š, f, h
(2) moodustusviisi järgi:
- sulghäälikud e. klusiilid : k, p, t
- ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h
- ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, š, h
(3) moodustuskoha järgi:
- huulhäälikud: p, m, v, f, w
- hammashäälikud: t, n, s, r, l
- suulaehäälikud: k, h, j, š

kõrihäälik: h

Kõne prosoodilised ehk suprasegmentaalsed (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadused on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon , mis kokku moodustavad prosoodia.
Prosoodia võib olla tähendust eristav vahend – sõnade tähenduserinevusi markeerib sõna toon või rõhk.
Koartikulatsioon- kaashääldus ehk kooshääldus; ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni .
- Assimilatsioon - häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia.
-Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks – nt lihulalane = lihulane).
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)).
Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid).

IPA , SUT; maailma keelte häälikud
IPA= International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
SUT= soome- ugri transkriptsioon , uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF
Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS

Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud
Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks.
Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure’i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks.
Kirjasüsteemide liigid
-foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise.
-logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina
- silpkiri , nt etioopia
Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea , etioopia, gruusia , armeenia jt 5%)
Kirja liigid?????????????
Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik??????????

Morfoloogia, morfosüntaks
Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks.
Morfosüntaks- ????????????????

Morfeemianalüüs, glossimine
Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine.
Glossimine- grammatilise info lisamine.

Morfeem , morf, allomorf
Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades =3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s)
Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles.
Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0))

Vaba ja seotud morfeem
Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina.
Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega.
Seotud morfeemide liigid:

Afiksid
- sufiksid
- infiksid
- prefiksid

????????????

Grammatiline kategooria
Grammatilise kategooria liikmed:

väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi
esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku , teine olevikku )
väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil

Markeeritus ja markeerimatus
Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus “markeerimata” võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus , algvõrre, olevik ) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses ).

Sõna???????????????
Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus.

Reduplikatsioon
Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema)

Grammatiliste morfeemide omadusi

grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid
grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon
neil on üldine tähendus
kohustuslikkus
grammatilised morfeemid on seotud morfeemid.

Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid
Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus
Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv , möönev jne

Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine
Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. ( aglutinatsioon , fusioon, muutumine)
Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu.
Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme.
Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde)
Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust. (nt vete)
Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub.

Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest
Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne):

väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi
esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku)
väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil

AGA
Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv , tegusõna ehk verb , omadussõna ehk adjektiiv , määrsõna ehk adverb , arvsõna ehk numeraal , asesõna ehk pronoomen , määrsõna ehk kvantgor.
Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik.

Sõnaliigi ja lauseliikme seostest
Lauseliikmed on: alus ehk subjekt , öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut.
AGA
Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor.
Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik.

Grammatiseerumine , grammatika ja leksika suhe keeles
Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilistemaks üksusteks. Nt -ga, peale, kuna.

Leksikaalne üksus
Grammatiline üksus
Tähendus
Konkreetne tähendus
Abstraktne tähendus
Referentsiaalsus
Viitab reaalse maailma objektile
Väljendab suhteid objektide vahel
Moodustamine
Moodustatakse ebaregulaarselt
Moodustatakse regulaarselt
tõlgendamine
Käsitletakse holistiliselt
Käsitletakse analüütiliselt

Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse?
Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus , kuju).
Klasse eristatakse kas:

substantiivile liituva afiksi abil;

kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil;

ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal.
Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem.
Hispaania k:
la hija ‘the daughter ’
el hijo ‘the son’

Kääne, käändekategooria?????????????
Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle.

Semantiline roll?????????????????
Semantilised rollid:

Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega.

Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile.

Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele.

Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti

Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti

Asukoht

Tee

Instrument

Kogeja

Sõnajärg
Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Pro-sõnad
Pro-sõnad :
Prosubstantiiv – see, too, tema, mina
Proadjektiiv – niisuke, selline
Proadverb – siin, seal

Deiksis
Deiktiline element on selline keelend , mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru.

Definiitsus
Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel.

Arv
Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu.
Hierarhia SG

Isik
Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja.

Polaarsus
Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust.

Aspekt MIS MON?
Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi.
Lõpetatud / lõpetamata
Tulemuslik / mittetulemuslik
Punktuaalne / duratiivne
Progressiivne

Aeg
Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel.

Modaalsus, modaalverbid
Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav , reaalne, obligatoorne vms.

Ühildumine
Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest.

Klusiiv
Klusiiv
On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid.

Inklusiivne ‘meie’ = ‘mina ja sina’.

Eksklusiivne ‘meie’ = ‘mina ja tema’.
Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE 咱們‘meie’; EKSLUSIIVNE 我們‘meie’
Määra klusiivsus:
tok pisini k personaalpronoomen ( murdeti ):
mi
mitupela
mitripela
mipela
yumitupela
yumitripela
yumi
61.Süntaks, morfosüntaks
Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks.
Morfosüntaks-

Lause, fraas , moodustaja; fraasi määratlemise viisid??????????????
Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus.
Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber.
Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on.

Käändemärgistus: absolutiiv -ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled
Käändemärgistus
Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist.
(1) nominatiiv-akusatiivne süsteem
(2) absolutiiv-ergatiivne süsteem
Nominatiiv-akusatiivne
Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses , kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b):
a) Isa sõi putru.
A P
b) Isa sõi pudru ära.
A P
c) Puer hominem planxit.
A P
poiss-NOM mees-ACC lööb
‘Poiss lööb meest’
d) Homo puerum planxit.
A P
mees-NOM poiss-ACC lööb
‘Mees lööb poissi’
Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise
(e ja f).
e) He hits me.
A P
ta-NOM lööma mina-ACC
‘Ta lööb mind’
f) I hit him.
A P
mina-NOM lööma tema-ACC
‘Ma löön teda’
Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega).
Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks.
g) Kass magab .
S
h) The boy is sleeping.
S
poiss-NOM on magav
‘poiss magab’

nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P
Absolutiiv-ergatiivsed
dyirbali k (Austraalia)
a) ŋuma yaba -ŋgu buɽa-n
P A
isa-ABS ema-ERG nägema-PST
‘Ema nägi isa’
b) yabu ŋuma-ŋgu buɽa-n
P A
ema-ABS isa-ERG nägema-PST
‘Isa nägi ema’
c) ŋuma banaga-ɲu
S
isa-ABS tagasi tulema -PST
‘Isa tuli tagasi’
d) yabu banaga-ɲu
S
ema-ABS tagasi tulema-PST
‘Ema tuli tagasi’
VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp –ŋgu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A

Lauseliikmed

Alus ehk subjekt

Öeldis ehk predikaat

Sihitis ehk objekt

Öeldistäide ehk predikaat

Määrus ehk adverbiaal

Täiend ehk atribuut

Süntaktilised seosed
Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos.
Morfoloogiliselt väljenduvad seosed:
*ühildumine ehk kongruents
*rektsioon
*eraldi morfeem
Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed.
65. Süntaksi teooriaid : generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika,
käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika.
Generativismi põhiteesid
Noam Chomsky
1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax
Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused.
Süva- ja pindstruktuur
Süntaksipuud
Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE ( permutatsioon ), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS
Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika
Verbi argumentstruktuur
Komplement
Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne)
Vabad laiendid
Käändegrammatika (semantilised rollid) – Ch. Fillmore
Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg

Eesti keele lausetüübid
GS – grammatiline subjekt; TS – tegevussubjekt; PS – pragmaatiline subjekt
Normaallaused
GS = TS = PS
Ta jookseb .
Ta ehitab maja.
Ta on haige.
Kogeja-omajalaused
GS ≠ TS =PS
Tal on häbi.
Talle meeldib tantsida.
Teda huvitab botaanika.
Tal on see hea raamat.
Eksistentsiaallaused
GS = TS ≠ PS
Peenral kasvavad lilled.
Poisist kasvas mees.
Väljas sajab vihma.

Semantika
Semantika on keeleliste tähenduste uurimine.

Tähistaja/keel – tähistatu/meel – referent /maailm
Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn „sõnakest“, nt maja kirjakuju või häälduskuju.
Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama – loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT
Referent on keeleväline olend , omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas.

Tähendus
Tähendus (ingl meaning )
Tähendus võib olla:
1) abstraktne: süsteemi tähendus
2) konkreetne:
a) kõneleja tähendus
b) kuulaja tähendus
Tähenduse uurimine:
komponentanalüüs ( 1960ndad , sobilik eelkõige ühe tähendusvälja sees kasutamiseks)
prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest)
kontseptuaalne semantika (1980ndatel)
kognitiivne semantika (1990ndatest)

Märgisüsteem, märkide liigid
Märgisüsteem
Märkide liigid (Ch. Peirce):
Sümbol – märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud ( motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke
Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad ( kopp -kopp, kikerikii jne)
Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis

Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika
Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga – mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.
Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon.
Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused.
Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev.

Semantilised primitiivid
Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid – ühised kõikidele keeltele. Distinktorid – mittesüsteemsed.

Denotatsioon e intensioon
Denotatsioon e intensioon on keeletähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma referentidele.

Ekstensioon
Ekstensioon – kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid.

Tähendusväli
Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused.

Polüseemia
Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus.
Polüseemia kognitiivses lingvistikas
Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu.
Polüseemi prototüüpsed tähendused…
Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust
Keelemängukoomiksid, reklaamid

Propositsioon
Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste.

Sünonüümia
Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste.

Metafoor
Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad.

Metonüümia
Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg.

Kujundskeem
Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli .

Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded??????????????????

Tähenduse kujunemine
Tähenduse kujunemine – tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega.

Tekst, diskursus , tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess.
Diskursus- tekst koos kontekstiga
Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste ( Halliday 1970~ )
Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh)

Pragmaatika , kõneakt, viisakusstrateegiad
Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus.
Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess , kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk.
Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev.

Viiteahelad, anafoor
Viiteahelad-?????????????
Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks.

Konversatsioonianalüüs, voor , vooruvahetus, naaberpaar
Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis „toodete“ (Ssõnade, lausete) analüüsina.
Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima
Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses.
Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne

Variatiivsus , keele variandid ( dialekt , sotsiolekt , allkeeled, idiolekt )
Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla:

geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt)

situatsiooniline (stiil, formaalsus ) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt)

sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne)
Keele variandid: dialekt, släng, allkeel , idiolekt, sotsiolekt
Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest.
Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist.
Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad.
Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel.

Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika
Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine , hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel.
Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs.

Psühholingvistika uurimisalad
-keel ja meel (nende areng)
- kakskeelsus
-eksperimentaalne psühholingvistika
lapse keele areng

Korpus, korpuste liigid
Korpus- tekstikogu
Korpuste liigid:
-kirjaliku keele korpused
-suulise keele korpused
-erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne.
-paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge.

Introspektsioon keeleteaduse meetodina
Introspektsioon ehk sisevaatlus . Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt.

Empiiriline keeleuurimine
Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine.

Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele.
Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele.

Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid
Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist.
Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe .

Eksperimentaalsed meetodid
Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed.

Mida saab teha morfanalüsaatoriga?
Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu.
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 – MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)

Keele ja murde eristamine
-Arusaadavuse kriteerium
-Poliitilised põhjused
-Kultuuri ja identiteedi põhjused

Rekonstruktsioonid
Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine.
100. Indoeuroopa keeled
Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled
101. Uurali keeled?????
102. Teised tähtsamad keelkonnad
Afroaasia keeled, kaukaasia keeled
103. Viipekeel
Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate žestide ja miimikaga.

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 83 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

keidiii Õppematerjali autor

Kordamisküsimused vastustega

hääli häälik morfeem morfeemi kõneleja semantika keelete süntaks keeleteadus sümboli uurimine morfeemid keelest allsüsteem referendi morfeemide

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldkeeleteaduse konspekt

· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.

Üldkeeleteadus

doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

docx

üldkeeleteadus

vorm on osaliselt motiveeritud, näiteks auh-auh, kumisema, sihisema jne. Eri keeltes matkitakse hääli erinevalt, see viitab onomatopoeetiliste sõnade osalisele arbitaarsusele ( motiveerimatusele). Onomatopoeetiliste sõnade osa leksikas on tavaliselt üsna väike. Eesti ja soome keeles esineb sellist sõnavara rohkem, kui lähemates indoeuroopa keeltes. Loengu materjal, küsimused loengute põhjal 1. Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus Keeleteadus e lingvistika on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Mõiste keeleteadused ühendab kõiki keelt lingvistilistest aspektidest uurivaid teadusharusid. Kõigi lingvistide ühine lähtekoht on, et keel on süsteem, kuid eelkõige on ta sotsiaalne objekt. Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Põhiliselt tegeletakse

Keeleteadus

docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil. Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi) Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses Keelepuu on võrdlev-ajaoolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused- kirjeldavad süstemaatilisi

Keeleteadus

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse mõisted lihtsustatult

Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs uurib reaalseid vestlusi ja nende seaduspärasusi Korpus lausungite kogum Kujundskeem tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause koosneb ühest või mitmest üksteisele järgnevast sõnast Lingua franca keel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad Lingvistika keeleteadus tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga Logograafiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus Markeeritus mingi keelevormi erilisus Metafoor sõna/väljendi kasutamine ülekantud tähenduses, kujundlikult Metakeel keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt Mitmeliikmeline opositsioon vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, mõned markeerimata ja teised markeeritud

Keeleteadus

docx

Üldise keeleteaduse mõisted

edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema - semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika - keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus - tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks - tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus - jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine - nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb

Filoloogia

doc

Üldkeeleteaduse põhimõisted eksamiks

hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst: keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika: keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus: jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine: nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

doc

Üldkeel

Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluu-kluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb -- sahiseb -- sohiseb -- suhiseb -- sähiseb, sulin -- vulin -- pulin -- mulin -- kulin -- lulin, kilin -- kõlin -- kulin -- kolin. LOENGUD 10. Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus Keeleteadus e lingvistika: · on teadus keelest, selle olemusest, ehitusest, talitlemisest ja arenemisest; · on keele teaduslik uurimine; · käsitleb kõiki probleeme, mis on seotud maailma keeltega. Teoreetiline - eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole. Üldkeeleteadus- 11. Loomulik keel (vs tehiskeel)

Eesti foneetika ja fonoloogia

Rohkem sarnaseid