Korpuses on olemas tarkvara, mis võimaldab programmeerimisvõõral inimesel korpusega töötada. Korpus on ühtsel kujul, kirjeldatud. CLAN tarkvara saab kasutada transkribeerimiseks ja analüüsimiseks. Childes eesti keele korpus: 5 alakorpust, Argus, Kapanen, Kohler, Korgesaar ja Vija. Igas alakorpuses on transkriptsioonid. 6. Teada, milleks keeleteaduslikud välitööd vajalikud on. Mõista välitööde spetsiifikat ja ettetulevaid probleeme. Teada, mis on WALS ja Ethnologue, mida sealt otsida saab. Välitööd - väheuuritud keelte uurimine loomulikus keskkonnas. Välitööde eesmärk on keelekirjelduste saamine. Tavalistest keelekirjeldustest tehakse tavaliselt grammatikad või sõnastikud. Uurijad koguvad materjali otse keele põlisrääkijatelt. Enne kõneleja otsimist on oluline enda jaoks selgeks mõelda, kuidas sa talle oma tööst ja eesmärkidest räägid. Sul peaks olema huvi selle keele vastu ja kui ei ole, siis tuleks see
Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi) 4. Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma struktuuriomaduste (ehituse) alusel maailmas jagunenud on. Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS http://wals.info/ Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: - Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai) või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti - Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt)
araabia keele suulise kõne eri varjundid (=?murded). Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) · Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma omaduste alusel maailmas jagunenud on. · Tüpoloogiliste jaotuste aluseks on keelte omadused (nt grammatilised elemendid, sh nt sõnajärg) · Uuritakse võimalikult suurt tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näiteks WALS Keeletüpoloogia · Keeletüpoloogia oli algul (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: o Kui palju morfoloogilisielemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) o Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Wilhelm, Schlegel, Humboldt lisalugemine Moodle'is · 19
Sellisteks nähtusteks on näiteks kaashäälikute ja täishäälikute olemasolu, vähemalt ühe sulghääliku olemasolu, vahetegemine nimisõnade ja tegusõnade vahel ning küsimuse moodustamise vahendite olemasolu. Absoluutseid universaale on siiski üsna vähe. Universaalsed tendentsid on nähtused, mida leidub enamikus keeltes, kuid mitte kõigis. Selliseid universaale on märksa rohkem, näiteks vokaali [i], sulghäälikute [p], [t], [k], omadussõnade olemasolu. 15. Mis on WALS ja milleks seda kasutada saab? The World Atlas of Language Structures (WALS) on suur strukuurilisi omadusi(foneetilisi, grammatilisi, leksikaalne) hõlmav andmbaas, kogutud kokku erinevatest andmetest 55 autorist koosneva tiimi poolt. 16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks
AB vocabulary 1. Absorption power 1. Imavusvõime 2. Abutment 2. Tugi, kaldasammas 3. Acceleration 3. Kiirendus 4. Accelerator pedal 4. Gaasipedaal 5. Access 5. Juurdepääs 6. Acidity 6. Happelisus 7. Additive 7. Lisand 8. Adhesion 8. Adhesioon, kleepumine 9. Adjacent area 9. Külgnev ala 10. Adjust 10. Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18. Suruõhuhaamer 19. Air resistance 19. Õhutakistus 20. Air sand plower 20. ...
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...
Nt Araabias erineb igapäeval kasutusel olev keel väga palju sellest, mis on riigis standardkeel. Tüpoloogiliste jaotus (keele struktuur ja sõnavara omadused) eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuuri alusel maailmas jagunenud on. Selle aluseks võivad olla nt grammatilised elemendid (sõnajärg) Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS Uuritakse võimalikult suurt andmebaasi. Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: 1) Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) 2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia:
tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna grammatiline tähendus – tähendus, mille loeb välja grammatilisest ehitusest (Grammatiliselt pole meil olemas seda vahet, et kas tulevik on aasta pärast või homme/tunni aja pärast). Nt –ks märgib saavat käänet. leksikaalne tähendus – sõnatüve tähendus (nt nii kirg kui kired omavad sama tähendust) WALS – keeletüpoloogia atlas World Atlas of Language Sructures SAE – Standard Average European. Üks rühm Euroopa keelte jaoks (sest nende tunnustel on väga väikesed erinevused). Jagatakse tunnusjoonte järgi – kui on piisavalt tunnusjooni, kuulub see sinna. Eesti keeles 3 SAE tunnusjoont. Seriaalverb - ehk kasikverb, koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muust finiitverbist. Näiteks lähen annan või tule tee
87. Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid Deskriptiise meetodi eesmärk on kirjeldada keele loomulikke norme. Preskriptiivne meetod on normatiivsed normid. 88. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Emakeele Seltsi aastaraamat, Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 89. Tuntumad andmebaasid www.emakeeleselts.ee, www.murre.ut.ee, www.filosoft.ee, www.linguistlist.org, www.keeleveeb.ee, wals 90. Areaalilingvistika on keeleteaduse suund, milles lähenetakse uurimisobjektile keelepiirkondlikust aspektist. 91. Psühholingvistika on keelemehhanismide selgitamine psühholoogias kasutatavate meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled
Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks.
Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks.
Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks.
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
• Lucy formuleeris meetodi – a) mitme (kahe või enama) keele võrdlus – b) mittelingvistiline stiimul – c) kirjeldus formaalne (morfosüntaktiline) – d) erinevad harjumuslikud keelemudelid näitavad erinevaid mõttemudeleid. • Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. • Tänapäeva keeletüpoloogias päevakorral nt: – suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/ – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika:
20. sajandi teisel kümnendil ilmusid igihalja valsi ja polka kõrvale uued moetantsud: cake walk, boston, one step ja two step, tango. Eestis liikus ka ajakiri Musik für Alle, mis tutvustas uut muusikat ja uudistantse koos. Näiteks 1913. aastal ilmunud 110. numbris on toodud tantsuõpetaja R. L. Leonardi põhjalik tantsuhoiu joonistega õpetus, kuidas tantsida tangot. Lisatud on ka kolme argentiina tango noodid ning veel ühe one step’i, two step’i ja wals boston’i noodid (ajakirjanduse andmeil hakati meil one- ja two step’i õpetama 1919. aasta lõpul 63 ). Ilmet hakkas võtma moodne lööklaul, mis oli tuntava saksa mõju all (Ojakäär 2000: 18). Moes oli kasutada põhiliselt saksa muusikast laenatud viise, millele tehti eestikeelsed sõnad, näiteks “Vändra metsas Pärnumaal” (Schön ist ein Zylinderhut) või “Mu isamaa armas, kus sündinud ma” (Ich hab’ mich ergeben). Pisut hiljem lisandusid sellele loetelule ka vene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
