peab ohutu möödumise võimaldamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, tuleb mööda sõita kavatseval laeval anda oma kavatsusest märku reegli 34 punkti c alapunktis i ettenähtud helisignaaliga. Nõusolekuks peab möödasõidetav laev andma reegli 34 punkti c alapunktis ii ettenähtud helisignaali ja tegutsema nii, et ohutu möödasõit oleks võimalik. Kahtluse korral võib ta anda reegli 34 punktis d ettenähtud helisignaali. ii) Käesolev reegel ei vabasta möödasõitvat laeva reeglis 13 sätestatud kohustusest. f) Laev, mis läheneb kitsuse või faarvaatri käänakule või alale, kus teiste laevade nägemine võib mõne takistuse tõttu olla varjatud, peab edasisõidul olema eriti tähelepanelik ja ettevaatlik ning andma reegli 34 punktis e ettenähtud helisignaali. g) Kui asjaolud lubavad, tuleb kõikidel laevadel vältida ankrusse jäämist kitsuses. 6 Reegel 10
B osa on jagatud kolmeks osaks: • I jagu - laevade käitumine mis tahes nähtavuse tingimustes (reeglid 4– 10). Reegli 4 kohaselt kehtib jaotis mis tahes nähtavuse tingimustes; • II jagu - Laevade käitumine üksteise silmis (reeglid 11–18). Reegli 11 kohaselt kehtib jaotis teineteise vaateväljas olevate laevade suhtes; • III jagu - piiratud nähtavusega laevade käitumine (reegel 19). C osa – Tuled ja Märgid • Reeglis 20 on öeldud, et valguste suhtes kehtivad reeglid kehtivad päikeseloojangust päikesetõusuni. • Reeglis 21 antakse määratlused. • Reegel 22 hõlmab tulede nähtavust - see näitab, et tuled peaksid olema nähtavad minimaalsetes vahemikes (nm). • Reegel 23 hõlmab tulesid, mida peavad kandma käimasolevad mootorlaevad. • Reegel 24 hõlmab tulesid pukseerivatele ja tõukavatele laevadele. • Reegel 25 hõlmab valgustusnõudeid käimasolevatele
siis võib see sõna rahvasuus muututagi selliseks. Samuti kui inimene ei tea mõne sõna kindlat tähendust ja kasutab seda vales kontekstis võib see jätta teistele totaka mulje. Siinkohal tooksin näite sõnadega vahest ja vahel, tihtipeale aetakse segi nende sõnade tähendused ja seega muutub ka lause tervikuna ebaloogiliseks. Arvi Tavast on kirjutanud oma artiklis ,,Mis asi see on, mida me keeleks nimetame?" et kui ilmneb vastuolu normatiivse reegliga, siis on viga reeglis, mitte keelekasutajas. Seega selle tulemusel kui paljud inimesed kasutavad mingit sõna valesti, võidakse ajapeale seda keelereeglit muuta, kuna inimestele on see vastuvõetamatu. Arvi Tavast kirjutas veel, et üks suurim reegel, mida rikuvad peaaegu kõik kõnelejad, on see, et sõnade liitmisel omastava käände asemel kasutatakse nimetavat käänet selline olukord võib mingi aja jooksul põhjustada selle reegli kadumist keelest.
sest nullideks üheks iseend. liig noore aru ennatlikkus Me oleme kõik napooleonid, Oneginit kõik üllatas. kaastrügijate leegionid Ta naeratas vaid endamisi: on meile instrumente ei muud. miks pilgata? Eks tasapisi Nii külmalt küll ei kohelnud aeg temale kõik selgeks teeb ; Onegin oma ligimesi: kord kurvalt kokku variseb ta tundis ja ka põlgas neid, - ta täiuslik maailmahoone. kuid reeglis on ju erandeid, Küll tuleb tund, küll tuleb tund! mispärast mitmeid inimesi Las enne aga õnnetund nii nagu teiste tundeidki ja imekõrgeid illusioone ta respekteeris igati." toob noorusele nooruslik pateetiline palavik." ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja pilgus lõkendav ekstaaas, liig noore aru ennatlikkus Oneginit kõik üllatas. Ta naeratas vaid endamisi: miks pilgata? Eks tasapisi aeg temale kõik selgeks teeb ;
seaduspärasuste toimel kohanduvad isereguleeruvad süsteemid keskkonnatingimustele ja iseenda muutustele ning saavutatu optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni liike ehk hierarhilisi süsteeme on mitmeid. Olemus sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, on antu reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Paljusid inimestevahelisi suhteid reguleerivad tavanormid. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Ühiskond koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid.
äranägemisele nad väljakult ja selle vahetust lähedusest eemaldada; talitab abikohtunike nõuannete kohaselt, kui ise antud juhtumit ei näinud; tagab, et kõrvalised isikud ei tule väljakule; taasalustab mängu pärast selle peatamist RANNAJALGPALL – MÄNGU KESTVUS Mängu kestuvs Mäng koosneb kolmest võrdsest 12 minutilisest kolmandikust. Ajavõtja kontrollib mängu aega, kelle ülesanded on määratletud Reeglis 6. Aeg tuleb seisma panna reeglis 6 kirjeldatud juhtudel: · kui on saavutatud värav; · kui on määratud karistuslöök või penalti; · kui kohtunikud on andnud selleks korralduse; · kui kohtunikud on peatanud mängu mängija vigastuse tõttu väljakul või kui mängija viivitab mängu jätkamisega. Kui mängu aeg saab otsa, kuid on vaja sooritada karistuslöök või penalti, siis see võimaldatakse. Mängu üks kolmandikest või kogu mäng lõpeb, kui:
Vabariik ja mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Lenin defineeris diktatuuri kui võimu mida ei piira miski, ei ükski seadus,mida ei takista absoluutselt mingid reeglis ja mis toetub otseselt sunnivõimule."Ta oli valmis asuma piiramatu terrori juurde , et oma vastaseid hävitada ja ülejäänud elanikkonda hirmu all hoida.Lenin vallandas Venemaal kodusõja kui ta lasi oma alluvatel alla kirjutada ebapopulaarsele rahulepingule.Ta eesmärk oli ülemaailmne revulutsioon. Et võita talupoegade ja tööliste toetust võttis omaks anarhistlikud loosungid,mis õhutasid talupoegi omastama ja omavahel ära jagama eramaid.Kommunistid võitsid kodusõja ,sest nad
Sarnaselt reageerimine loob partnerites meeldivuse normi. Konkreetsete tehnikate näited: enamuse arvamuse loomise tehnika/ määramatuse loomise tehnika / "tavalise inimese arvamuse" tehnika Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi/ Ärevuse vähendamise printsiipi Kaitse mõjustamise vastu :Eesmärk on vähendada matkimist ja sõltuvust muljest Chaldini kirjutas: "Peamine põhimõte Sotsiaalse tõenduse reeglis on üks kõige tõhusamaid viise teha kindlaks isik, mida uskuda teda või kuidas reageerida konkreetsele olukorrale - on vaadata, mida teised usuvad või kuidas reageerivad teisted inimesed." Meeldivuse reegel Toetub: füüsilise veetlusele / inerpersonaalsele veetlusele/ emotsionaalsele sõltuvusele/ positiivsele minapildile Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks Konkreetsete tehnikate näited: "meeldiva inimese mulje" loomise tehnika / tuttavlikkuse
õigusnõuda puhkust vanemal, kes kasvatab 7-10a last. Kui jookseb esimene tööaasta, siis on tal õigus puhkusele pärast 6 kuud kestnud töötamist võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuse osa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või liidetakse töötaja nõusolekul järgmise tööaasta puhkusega. Üldjuhul esimesel tööaastal ei pea puhkust andma ajakava alusel, kui parema ülevaatlikuse huvides võib tööandja uuetöötaja puhkuse osas ajakava täita. Selles reeglis on mõned erandid ehk olenemata töötatud ajast tuleb puhkust täiesulatuses anda: Alaealistele Isikule, kellele on määratud töövõimetus pension või rahvapensionn Naisele enne või pärats sünnituspuhkust Tööga seotud tervise kahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale. Seda loetelu võidakse täiendada kollektiivlepinguga ja puhkuse andmine esimesel tööaastal täies ulatuses võib kokkuleppida juba töölepingut sõlmides.
Neljas reegel - Koostada täielikud loetelud ja üldised ülevaated, et oleks võimatu kahelda selles, et midagi oleks välja jäänud. Hulknurga seisukohalt: Peaks panema samm-sammult kirja lahenduskäigu, kuidas jõudsin selle tulemuseni. Deduktiivne meetod on meetod, kus alguses on olemas üldistus ning siis sellest tehakse kokkuvõte ja saadakse tulemus. (Näiteks: Ema läks täna tööle siis läheb ka isa tööle.) Seega arvan, et tegemist on detuktiivse meetodiga, sest esimeses reeglis otsitakse tõest eeldust ning edasi (teises-neljandas) tehakse kõik, et seda uurimist lihtsustada ja kergendada. Kõige lõpus tehakse üldised ülevaated ja täielikud loetelud, et neist tõesed järeldused teha saaks. Kaine inimaru ehk mõistus eristada tõde valest ja võime hästi otsustada. Kuna meil ei ole samad seisukohad ja seetõttu erinevad ka meie arvamused. Võrreldes kainet inimaru ja selle rakendamist deduktiivse meetodiga, on minu arvamus, et
loodud uuest väärtusest loobuma. Marxi majanduskäsitluses on kesksel kohal palk. Tema arvas, kõik toodetu kuulub töölisele, sest vaid töö loob väärtust. Ta uskus, et turusüsteem võimaldab kapitalistil töölist ekspluateerida ja omastada suurem osa töölise loodus väärtusest. Marx väidab et 8 tootmisvahendid on pidevad muutumises ja tehnoloogia areng viib süsteemitasakaalust välja, sest varasemad reeglis ei sobi enam uute tootmisvahenditega. Marx näeb kapitalismi nõrkusi ka konkurentsis. Omavahel konkureerivad kapitalistid püüavad olla võimalikult efektiivsed, sest vaid efektiivsed jäävad turule püsima. Kapitalismi oluliseks tunnuseks on see, et enamik ressurssidest on eraomanduses, kui sotsialismi tingimustes võivad ressursid olla nii era- kui ka ühisomanduses, kuid nende ressursside jagamist kontrollib valitsus. /1, lk 329-331/
Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Kommentaarid. Esiteks, seda põhireeglit 8 tuleks alati arvestada. Nimelt reeglis toodud tingimuste kehtimisel või ka taastamisel pole vitamiinidega probleeme. Teiseks, põhireeglist ei pea igapäevaselt täpselt kinni ju miljonid inimesed, kuid see ei tekita siiski häireid nende organismis. Miks? Organismis eksisteerivad vitamiinide teatud varud. Need varud on (maksas ja mujal, samuti transportkompleksidega seotud vitamiinid) dünaamilised. See tähendab, et nad ühelt poolt kompenseerivad ajutise vitamiini defitsiidi toidus, teiselt poolt aga suudavad
-semiootika -loogika TEADMINE -usaldusväärsus CHARLES WILLIAM MORRIS Semioos kui 5-liiikmeline suhe -Märk mesilase tants, koera haiukumine -interpretaator -interpretant valmisoleks reageerida märgile -tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris) Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine) Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks. iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi. ROMAN JAKOBSON Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika Fonoloogia arenemine ajas
Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid. (kohtuotsus, ametisse nimetamise käkskiri) 31. Seaduse tunnused 1. Lähtub riigist - seetõttu kannab autoriteetset iseloomu, esineb üldjuhul käsu või keeluna 2. Täitmine tagatakse riigi sunniga igusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud vastavad organid (politsei, kohus) 3. Üldkohustuslik käitumisreegel kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 5. Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas 32. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?
Kõige levinum ligilähedase eelarvest meetod. Sellist hinnangut on kerge koostada ja tulemus on kergesti mõistetav. Üldine reegel on mõõdet kõigi koonuste pinnad ja konutatakse m2 maksumusega, kusjuures sarruste pind = välisseina mõõtude järgi põhiplaanist. Kaheseinte alla jäävaid pindu maha ei võeta. Et tulemused oleks võrreldavad peavad olema teat. kokkuleppel nt korruste põranda pinnad mõõdet hoone sise- või välismõõtmete järgi. Reeglis on see, et rakendat. brutopinda st. Mitte ainult, seda hoonet isel. põhipind vaid ka sellega kaasnevaid abiruume, koridore. Eestis olev kataloog ,,Hoonestuskulud" 1996 . Pinnameetodit rakendat. suhted brutopinna kohta. Möödud võetakse välissuunast, ilma siseseinte mahavõtmist. Üldkasutatav: R.S.-Means, koosneb 10-15 erineva nimetusega raamatut. Kasut. Ameerikas ja mujal. Sisestunu maha ei arvestata. Suurbritannias: Richardon's. Rakendat
( KOOL ) NIMI KREEMID Referaat Juhendaja: ( nimi ) Töö tegemise koht ja aastaarv SISSEJUHATUS Kreemid, salvid, geelid on asjad, mida paljud meist kasutavad iga päev. Kosmeetikatööstuses kasutatavaid aineid on tuhandeid. Samuti on kreemide koostises tohutult palju koostiosi. Tarbitavad kosmeetikakogused kasvavad päev-päevalt. Lisandub uusi tooteid ja neis kasutatavaid komponente. Juba praegu on arvud soliidsed: kosmeetikumide valmistamiseks kasutatakse ligi 8000 ainet, maailmas ringleb üle kolme miljoni toote. Milles on nende erinevus, millest need koosnevad? Kas kreemid võivad ka sisaldada ka inimesele kahjulikke aineid? 1 KREEMID 1.1 Kreemid, losjoonid Lihtsad kreemid ning losjoonid on läbipaistmatud tuunjad nahahooldusvahendid, mis sisaldavad õlisid (taimsed rasvõlid, leotisõlid), vett (näiteks destilleeritud vesi või taimetee) ja emulgaatorit. Olemuselt võib k...
Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult väga ühekülgsed ja näivusutavad. Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Esiteks, seda põhireeglit tuleks alati arvestada. Nimelt reeglis toodud tingimuste kehtimisel või ka taastamisel pole vitamiinidega probleeme. Teiseks, põhireeglist ei pea igapäevaselt täpselt kinni ju miljonid inimesed, kuid see ei tekita siiski häireid nende organismis. Miks? Organismis eksisteerivad vitamiinide teatud varud. Need varud on (maksas ja mujal, samuti transportkompleksidega seotud vitamiinid) dünaamilised. See tähendab, et nad ühelt
Temperatuurist-metalli takistus suureneb temp.tõustes lineaarselt. Metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel hüppeliselt nulliks-ülijuhtivus. R= R0(1+t), kus R0-takistus 0'C juures, ja -takistuse temp.tegur.Kirchoffi reeglid: vooluahela ükskõik hargnemispunktis on juurdevoolavate voolude summa = äravoolavate voolude summaga: I1+I2=I3+I4+I5. Teise reegli võrrandite koostamisel peab vooludele ja emj-dele omistama märgid vastavalt valitud ringkäigusuunale. Esimeses reeglis võetakse positiivseks punkti sisenev vool (toob laengut juurde), negatiivseks aga väljuv vool (viib laengut ära).Teise reegli rakendamisel on märkide valik kokkuleppeline. Magnetväli Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud-on risti nii juhi kui ka magnetvälja jõujoontega. See jõud sõltub veel magnetväljast,mida iseloomustab magnetiline induktsioon. Magnetiline induktsiooni vektor B, ühik tesla T- vooluraamile
KUI U1 on A1r JA U2 on A2r ... JA Ui on Air ... JA UN on ANr (18) SIIS V1 on B1r JA V2 on B2r ... JA Vj on Bjr ... JA VM on BMr VÕI... Air ja Bjr tähistavad siin vastavalt inda sisendmuutuja xi ja j-nda väljundmuutuja yj (i = 1 ... N, j = 1 ... M) lingvistilisi märgendeid, mis on seotud r-nda reegliga (r = 1 ... R). Selline tähistusviis ei tähenda, et üht lingvistilist märgendit tohib kasutada vaid ühe korra ühesainsas reeglis. Üldjuhul on olukord hoopis vastupidine vabade kohtade arv reeglites ületab tunduvalt lingvistiliste märgendite koguarvu ning konkreetne lingvistiline märgend esineb tavaliselt mitmetes reeglites. Eeldades et iga sisendmuutuja Ui on tükeldus koosneb Si hägusast alamhulgast, iga väljundmuutuja Vj tükeldus koosneb Tj hägusast alamhulgast ja et hägus süsteem koosneb R reeglist, vajame me eraldi struktuuri mis defineerib lingvistiliste märgendite ja nende kasutamise
Raske on aru saada, mis võib toimuda pisikese lapse peas ja neid mõista seejuures. Sellest tulenevad ka probleemid nendega. Aga vanema kohus on jääda rahulikuks ja lapsega kõike rahulikult rääkida. Kõige raskem aeg lapsega suhelda on ilmselt siis kui laps on teismeline. Sel hetkel on nad kõige kangekaelsemad. Igal lapsel on halvaks käitumiseks omad põhjused aga sageli on nendeks kas tähelepanu, võim või kättemaks. On ka omad kindlad reeglis, kuidas lastega käituda ei tohiks. Lastega suhtlemine oleneb pisiasjadest. Igat tegu peab jälgima, et mitte lastele halba eeskuju anda või, et neid vihastada. Laste kasvatmine pole lihtne aga õiesti suheldes peaks see kindlasti kergem olema. Teostatud küsitluse põhjal selgus, et 69% vastanutest on suhted vanematega head ning 91% vastanutest usub, et tulevikus suhtlevad nad oma vanematega ka edasi. Meie kooli 6
üldse mitte. Siin väljendatakse terviseriski haiguse esinemise tõenäosusena, mis peegeldab geneetiliste kahjustuste kuhjumist. 12. Environmental legislation as a policy instrument: Strengths and weaknesses. Keskkonnaalased õigusaktid tuleks tekkivate probleemide puhul kiiresti kasutusele võtta. Need peaksid olema selgesõnalised ning õiglased reeglid, mis on osanike suhtes erapooletud. Need peaksid olema samuti reaalselt jõustatavad. Kui küsimus on mitte absoluutses reeglis vaid mingi asja (käitumisviisi) suurendamises/vähendamises (nt majapidamised peaksid rohkem prügi sorteerima), siis sel puhul võivad majanduslikud vahendid olla tõhusamad. Õigusakte võib aga kasutada näiteks kohalike omavalitsuste sundimiseks taaskasutusjaamade rajamiseks. Tugevused: sobib hästi absoluutseteks keeldudeks (kuid peab olema alternatiiv ning võimalus seadusekuulekust kontrollida) Enemasti on instrumentide puhul vaja läbisurumiseks kasutada õigusakte (All
meeltega saadav informatsioon Sruta j. kuuldud informatsioon Avadhi j. ilma meelteta ja kuulmiseta saadud informatsioon manaH paryAya j.- telepaatiline teadmine kevala j. kõike teadmine Õige teadja kuulab või loeb teksti nii hoolikalt, et saab kõigest aru, seejuures alandlik info suhtes, kui ei saa aru, teeb selgeks, entusiastlik info suhtes jne. Õige käitumine. Paljude lääne uurijate arvates seisneb dzainism viies suures reeglis ja nende laiendustes. Viis suurt vannet (mahAvrata): ahiMsA- vägivallatus, hoidumine vägivallast nii mõtte, kõne kui teoga. Teine vanne on satya (tõde). Ka tõe mitterääkimine on valetamine. Kõnelema peab hoolikalt. Kõne peab olema meeldiv ja viisakas. Acaurya- mitte varastamine, mitte võtta seda, mida pole antud. Brahmacarya- vooruslik elu, munkade ja nunnade puhul seksuaalsuhetest loobumine, ilmikutel abielu. Aparigraha- mitte klammerdumine, mitte kinnihoidmine
o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7. RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES Territoriaalne kehtivus on äramääratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite
43. Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad? Loomadele ei tohiks põhjustada üleliigseid kannatusi, ka nendega tuleb käituda nii, et edendatakse naudingut/õnne. Tuleb leevendada nende kannatusi, et tulemuseks oleks suurem hüvang. 44. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära on, et teo õigsust ja väärust ei määra mitte teo tagajärjed, vaid, teatud jooned teos endas või reeglis, mille üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu. 45. Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse? Immanuel Kant 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv
See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. 39 Seaduse tunnused 1. Lähtub riigist - seetõttu kannab autoriteetset iseloomu, esineb üldjuhul käsu või keeluna 2. Täitmine tagatakse riigi sunniga igusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud vastavad organid (politsei, kohus) 3. Üldkohustuslik käitumisreegel kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 5. Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas Confidential SORAINEN 9/13
See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. 39 Seaduse tunnused – 1. Lähtub riigist - seetõttu kannab autoriteetset iseloomu, esineb üldjuhul käsu või keeluna 2. Täitmine tagatakse riigi sunniga – igusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud vastavad organid (politsei, kohus) 3. Üldkohustuslik käitumisreegel – kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 5. Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel – õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas Confidential SORAINEN – 9/13 –
43. Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad? Loomadele ei tohiks põhjustada üleliigseid kannatusi, ka nendega tuleb käituda nii, et edendatakse naudingut/õnne. Tuleb leevendada nende kannatusi, et tulemuseks oleks suurem hüvang. 44. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära on, et teo õigsust ja väärust ei määra mitte teo tagajärjed, vaid, teatud jooned teos endas või reeglis, mille üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu. 45. Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse? Immanuel Kant 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv
Väikeettevõtete osakaalu kasvu põhjused: · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglis tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. · Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. · Langenud püsivkulud väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS.........................................
kordadeks. Võib väita, et õiguslik ühetaolisus ei ole väärtus iseeneses, vaid et selle väärtus sõltub sisust, mis muudetakse ühetaoliseks. See ei pea täielikult paika. Liikmesriigid võivad eelistada olukorda, kus kõigi suhtes kehtib sama reegel A, olukorrale, kus kehtivad eri reeglid, mis on kõik (kehtivusriigi vaatenurgast hinnates) parema sisuga kui A. Veelgi olulisem, väga sageli ollakse – sugugi mitte pea- miselt moraalsetel põhjustel – valmis leppima kokku reeglis üksnes juhul, kui see kehtib kõigi suhtes samamoodi. Teisisõnu ei suudeta niisugusel juhul ühetaolisuse nõude puudumisel üldse milleski kokku leppida. Need kaalutlused on asjakohased ka põhiseaduslikkuse järelevalve puhul. Asjaolu, et ühetao- lisusega seondub sisust sõltumatu väärtus, muudab selle väga tugevaks argumendiks tsentraliseeritud kohtuliku kontrolli kaitseks, sest argumentatsioon ei sõltu enam (üksnes) kontrolli teostava kohtu sisulisest väärtusest
õigus ja kohustus voor üle võtta, teistel seda õigust ega kohustust pole; b. Pole järgmist kõnelejat määratud, hakkab tööle iseregulatsioon: vooru võtab õle see, kes esimesena jaole jõuab; c. Pole järgmist kõnelejat määratud ning keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja jätkata, kuni esile tuleb mõni muu 2) Kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata reeglis 1a ega 1b, vaid kasutatakse reeglit 1c, hakkab reeglistik 1a1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle Naaberpaarid (uuritakse, sest kultuurid on nii erinevad) esinemist vestlutes Küsimusvastus küsimustele eeldatakse vastuseid A. Kumb variant sulle rohkem meeldis? B. Esimene. Tervitus vastutervitus A. Tere! B. Teretere! Ettepanek nõustumine/mittenõustumine A. Lähme õhtul kinno! B. Olgu, lähme Sotsiolingvistika
Kokku 613 käitumise juhist (248 neist on käsud ja 365 on keelud). Toora osa on talmud (seletused) · Talmud - juudi kirjatundjate ehk rabide poolt kirja pandud seletused(kommetaaarid) Toorale: Juhised kuidas jumala teenistust läbi viia, pühi pidada. · Juudid palvetavad 3x päevas. Oma kindlad reeglid (nt ei tohi palvetada peegli ees, abielu naise vastas, kelle juuksed ei ole kaetud, enne palvust ei tohi süüa jne täpsed reeglid) · Kindlad reeglis mis dikteerivad mida tohib süüa ja mida mitte. Toit jaguneb kaheks 1) keelatud - Roomajaid, putukaid ei tohi. 2) lubatud (Kosher) loomadest tohib süüa aind selliseid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestunud (siga, jänes, kaamel ei tohi). Kaladest tohib süüa neid kellel on uimed ja soomused (angerjas, silmud, krabid, vähid ei tohi). Lindusest ei tohi süüa neid kellel on röövlinnu nokk, küünised (kajakad ei tohi). 3)
Korraldus on ühekordse iseloomuga. Käskkirjadel on mittenormatiivne iseloom. Normatiivaktide kehtivus. Iga normatiivakt omab õiguslikku ehk juriidilist jõudu teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Normatiivakti kehtivuse kolm aspekti: 1. Ajaline – kehtivuse piirid on määratletud akti enese kehtima hakkamisega ja kehtivuse lõppemisega. Üldprintsiibina pole jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu. Selles reeglis on kaks erandit: a. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. b. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakt lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisega selleks pädeva organi poolt
tööülesanded lähevad. Kõrvalmeeskonnad ühel hetkel org saavad aru, et kõike ei ole mõistlik ise teha. Küsimus kui palju organisatsioon ostab sisse mingeid tegevusi. Siin puudub ühene loogika organisatsiooni elutsükliga edasi-tagasi teema. Põhitegevused struktuuri loomisel Struktuur on ametikohtade rühmitamine. Rühmad on loogiselt välja kujunenud (turundus, müük jne) teisest küljest jääb mulje, et nii tehakse, sest alati on nii tehtud. Kuid see ei pea just nii reeglis kinni olema. Peab olema nuttikas ja mõelda sellele , mida org teeb. Inimene tuleb võtta tegevusele. Kes kokku käivad? Geograafiline, osakond... . siis tuleb mõelda, kuidas on alluvus ja aruandlussuhe kes kelle sõna kuulab ja kellele raporteerib, kust keegi infot saab ja millist infot kellegagi jagatakse. Kui te nõuate midagi, siis tuleb ka vastu anda õigusi need asjad peavad olema tasakaalus. Tee 0.- suppermüük. Tulemuse saavutamiseks peab olema õigusi, võimalusi ja vahendeid.
Vaid üksi erakuna elades võib inimene käituda ja tegutseda nii nagu ta ise soovib ja õigeks peab – tema käitumine ei häiri kedagi. Kõik me võime kinnitada, et eelistame aega veeta selliste inimestega, kes panevad meid hästi tundma ning kelle käitumisest me aru saame. Siit ka järgmine mõte – reeglid on eelkõige selleks, et mitte häirida teisi ja olla oma käitumises üheselt arusaadav. Huvi ja hool ligimese vastu sisaldub igas reeglis ja soovituses. Ei maksa alahinnata kehakeelt ega sõna võimu! Mis tehtud – see tehtud ja mis välja öeldud – see on välja öeldud. Olnut enam olematuks ei tee. Küll aga on alati võimalik püüda uuesti ja paremini. Enesekriitika on vajalik, kuid seda just parajal määral. Kindlasti ei tohi reeglite järgimine muutuda kinnisideeks ega eluküsimuseks. Orienteerumine etiketis, soov olla viisakas ja meeldiv inimene teistele peaks andma
Kõige levinum ligilähedase eelarvest meetod. Sellist hinnangut on kerge koostada ja tulemus on kergesti mõistetav. Üldine reegel on mõõdet kõigi koonuste pinnad ja konutatakse m2 maksumusega, kusjuures sarruste pind = välisseina mõõtude järgi põhiplaanist. Kaheseinte alla jäävaid pindu maha ei võeta. Et tulemused oleks võrreldavad peavad olema teat. kokkuleppel Lk 14 teine pool nt korruste põranda pinnad mõõdet hoone sise- või välismõõtmete järgi. Reeglis on see, et rakendat. brutopinda st. Mitte ainult, seda hoonet isel. põhipind vaid ka sellega kaasnevaid abiruume, koridore. Eestis olev kataloog ,,Hoonestuskulud" 1996 . Pinnameetodit rakendat. suhted brutopinna kohta. Möödud võetakse välissuunast, ilma siseseinte mahavõtmist. Üldkasutatav: R.S.-Means, koosneb 10-15 erineva nimetusega raamatut. Kasut. Ameerikas ja mujal. Sisestunu maha ei arvestata. Suurbritannias: Richardon's. Rakendat. sisedimensioone, parema võrreldavuse tagamiseks.
1. Mida mitmekesisemad on biotoobis elutingimused, seda liigirohkem on biotsönoos ja seda väiksem on liikidel isendite arvukus. 2. Mida äärmuslikumad on elutingimused, seda liigivaesem on biotsönoos. Selles valitsevad kitsalt kohastunud liigid, kellest mõni võib saavutada suure arvukuse. 3. Mida kestvam läbi aegade on olnud elutingimuste reziim, seda liigirohkem, ühtlasema koosseisuga ja püsivam on biotsönoos. Esimeses reeglis oli kasutatud mõistet biotoop. Mis see on? Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. Ühe väiksema ökosüsteemina võib vaadelda näiteks tiiki. Tiigi taimekooslus koosneb erinevate liikide populatsioonidest, millest enamus on veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja, hõljuvad vees või pinnal
Aga et see asjalik oleks, peavad olemas oelma õigused ja kohustused. Sisi saab riik tagada, et kõigi õigused tagatakse. Tsiviilõigussuhe on õigusega reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik (eelkõige varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused. Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on objektiivne õigus. Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks? Siis on vaja panna õigusnormi ja tsiviilõigussuhte vahele panna juriidiliine fakt. Peab olema mingisugune tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks selle tsiviilõigusliku suhte reaalse väljundi vmt. :S Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on sõlmitud, sisi see on see fakt, mis tekitab tsiviilõigussuhte. Tuleb alati vaadata, kas juriidiline fakt, mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad?
Aga et see asjalik oleks, peavad olemas oelma õigused ja kohustused. Sisi saab riik tagada, et kõigi õigused tagatakse. Tsiviilõigussuhe on õigusega reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik (eelkõige varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused. Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on objektiivne õigus. Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks? Siis on vaja panna õigusnormi ja tsiviilõigussuhte vahele panna juriidiliine fakt. Peab olema mingisugune tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks selle tsiviilõigusliku suhte reaalse väljundi vmt. :S Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on sõlmitud, sisi see on see fakt, mis tekitab tsiviilõigussuhte.
21 Õigusnorm (1). (Slaid 8) Inimkäitumises valitseb kindel kord, nagu ka juriidiliste isikute käitumises, mis pole midagi muud kui inimkäitumise organiseeritud erivorm. Nimetatud kindel kord inimestevahelistes suhetes saavutatakse nende suhete reguleerimisega üldiste reeglite abil. Nimelt määratakse üldiste reeglite abil kindlaks käitumisvariandid kõigi nende jaoks, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Nagu iga teine süsteem, toimib sotsiaalne regulatsioon suhteliselt automaatselt ja see teeb ta teistest süsteemidest suhteliselt eristatavaks. Sotsiaalse regulatsiooni süsteeme on ühiskonnas mitmeid ja nende olemus sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on antud
Pärast seda siirdus Jeesus kõrbesse, et paastuda nelikümmend päeva ja ööd. Usku jumalasse tõestas ta sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Kolme järgneva aasta jooksul jutlustas Jeesus Palestiinas ja kogus enda ümber rühma õpilasi ehk jüngreid. Kristlikke väljavalituid nimetas Kristus Mäejutluses "maa soolaks". Oma õpetuse põhiolemuse andiski Jeesus edasi kuulsas Mäejutluses. Jutlus on kokkuvõetav kuldses reeglis: "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka nendele." (Mt 7:12). Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud. Imetegudega tõendas Kristus paljudele oma järgijatele, et ta on midagi rohkemat kui lihtne usuõpetaja. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, näiteks pidalitõbise, äratas kolm surnut
1) saasteainete merreheitmine on vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimese elu päästmiseks merel; 2) saasteaineid heidetakse merre reostuse tõrjeks reostusest tuleneva kahju vähendamise eesmärgil ning merealal on nende saasteainete kasutamiseks käesoleva seaduse § 8 lõike 5 kohane nõusolek, ning muudel juhtudel saasteainete merreheitmise asukohariigi pädeva asutuse luba või nõusolek; 3) kui see vastab MARPOL I lisa reeglites 15 või 34 või II lisa reeglis 13 sätestatule. [RT I, 10.03.2011, 2 - jõust. 20.03.2011] (4) Saasteainete merreheitmist ei loeta reederi, kapteni ega kapteni vastutusel tegutseva laevapere toimepandud õigusrikkumiseks rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades, majandusvööndis või avamerel aset leidnud saasteainete sellise merreheitmise korral, kui saasteainete merreheitmine on põhjustatud laeva või selle seadmete vigastusest ja kui pärast vigastuse ilmnemist
Maximaxireegli puudused on analoogsed maximinireegli puudustega: maximaxireegel eeldab majandussubjekti äärmuslikku optimismi väliskeskkonna seisundite tekkimise ja nende mõju suhtes subjekti poolt valitud tegevusvariandi kasulikkusele. Hurwiczi reegel kujutab endast ülaltoodud äärmuslike käsitlusviiside vahelis kompromissi. Hurwiczi reeglis olev lambda iseloomustab otsustava subjekti pessimismi-optimismi suhte näitajat. See reegel kaalub lambdat arvestades alternatiivi xi teostamise kõige parema ja kõige halvema tulemuse. Mida lähemal on lambda ühele, seda suurem mõju on lahendile alternatiivi teostamise kõige paremal võimalikul tulemusel. Kui lambda on 1 siis muutub antud reegel maximaxireegliks
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
kus õpetajad on pannud seinale kakskümmend või enam reeglit ning need on sageli tud reeglite ja õigustega. sõnastatud negatiivselt („Sa ei tohi...“, „Sa ei tee...“, „Sul pole lubatud...“), ilma et need Õpilased peavad mõistma, seejuures tooksid välja soovitud käitumisviise. Sellest on vähe kasu, kui öelda lapsele et kui nad rikuvad reegleid, ainult seda, mida ta ei tohiks teha; vähemalt peaks abistavas reeglis olema negatiivne on nad tegelikult kahjus- hõlmatud positiivsesse. Näiteks: „Klassi ühise õpetamise ajal tõstame küsimuste esitamiseks tanud või isegi rikkunud ja sõna võtmiseks kätt (positiivne reegel) ilma hõikumata (piirang).“ õigusi. Kui õpilane segab kordu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
