Sissejuhatus üldkeeleteadustesse
Õpik F.
Karlsson ’’Üldkeeleteadus’’- digilaenutus ebrary
Mis on keel?
Keele all
mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt
teostub
keeleliselt ehk
verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik
tänu inimese keelevõimele.
*Keel on üks
inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja
nägemisega.
Iga teaduslik
lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel
kui
uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine.
-Kommunikatsioonisüsteem-keeleteaduse
uurimisobjektTähenduse,
funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi
kui struktuuri poolt vaadates.
Üldkeeleteadus
(general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika .Viipekeel,,
sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt
kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme.
Keele
allsüsteemid
Edastame
tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada
kuulajale sõnumi.
Kui läheneda
tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete
vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus
lähenemine (40a).
Maailma keeled
on erinevad?Nt Eesti ja
inglise keel. Käänded jms.
Maailma keeled
on sarnased?
Ikkagi
väljendusvahend. Võime võtta tundmatu keele ja seletame lahti
suhted ja vahendid. Peab vaatama mõlemat poolt.
Kuidas(allsüsteemid); väljendusvahendid:käänded, eessõnad jne.
Millest.
Otsime ühiseid
jooni. Keeleteaduse metakeel-keelt kirjeldav keel.
Need terminid
ja mõisted ära õppida. Õpiku lisa 2.
Etnonüüm-selle
keelepärane nimi;(
Saami keel.;Ostjaki keel mitte handi. Mitte
hotentoti vaid khoekhoe jne)
’*’
tähendab keeleajaloo kontekstis rekonstrueeritud vormi ja muus
kontekstis vastuvõetamatut või vale vormi.
GLOSSid
vt. Kayardildi näidet-korda ja/või õpi ära eesti keele
grammatilised kategooriad
’’
vahel on tavaliselt tähendus.
näideLoomulik keel on
keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku
arengu tulemus.
Loomulik keel ei
ole nt
esperanto , eri liiki programmeerimiskeeled ( formaalkeeled,
nt. Java jt)
Nt.
Tolkien mõtles välja haljdate keele
Quenya.
Kayardildi keel
(Põhja
Austraalia keel) ’’The Ethnolouge’’
Spoken
in Bentinck and Sweers
Islands ,
north west Queensland , Australia
Total speakers *kanssa-> *kaas-> -ga täistähenduslik
sõna->grammatiline sõna->
kliitik ->muutelõpp
Miks keeled
muutuvad?
Ökonoomia: kommunikatiivne eesmärk, selle saavutamiseks keelekasutajad üritavad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. KODUNE TÖÖ: mõtle näide ja põhjus miks nii tehakse
Analoogia: ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme kohandatakse, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi
Nt. Mitmuse tunnus de/te on üldistunud enamiku
käänete mitmuse vormides , sest teine mitmuse tunnus –I sulandus
eelneva täish.-ga mille tagajärjel tekkis erinevaid häälikuid
(-e,-I,- u).
Et nii palju ebareeglipärasusi vältida, võeti
kasutusele –de: mitmuse omastav vorm
Keelekontakt : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi.
Keelekontakti
näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega.
Keelte
liigitusalus
* genealoogiline (sugulus ja päritolu)
Keeletüpoloogia
vt. Lisalugemine Moodle’s.
Üldkeeleteadused 22.09
- Foneetika-häälikud
- Fonoloogia-häälikute ühendid
- Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks
- Süntaks – sõnade liitumine suuremateks üksusteks- osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks.
- Tekst
- Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused;
- Pragmaatika – keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti
**funktsioonist
lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on
eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on
the bus
Pidžikeel –
sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus
keel-kreoolkeel(analüütilised-lihtsustatud vormid).
Neil on oma
kindel väljakujunenud grammatika.
Haiitikreool,
palenquerno, jamaikakreool.
Keeletüpoloogia,
põhiküsimused, jaotus: analüütiline-, sünteetiline-,
polüsunteetiline keel.
Diglossia-kaks
keelt on kasutusel, Lingua franca-ühine keel, keele
tüpoloogiline jaotus. Keelte areaalne jaotus, sotsiolingvistiline
jaotus.
Keelekontakt:
substraat, adstraat , superstraat.
Austraalias olid
maad jaotatud selle järgi kes mis keelt rääkis.
- Analüütiline- vrd ee k laua peale
- Sünteetilised- vrd ee k lauale
- Polüsünteetilised – väga palju morfeeme sõna küljes
Nt. Gröönimaal
kalaalisuuti k e innuiti k:
tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
’sa lihtsalt ei
saa end uskuma panna, et sa kunagi enam ei kuule ’.
Morfeem : on
väikseim tähendusega keeleüksus, on oluline tähendus.
Nt. Majades -
tüvi-maja+ mitmus -de+seesütlev kääne ehk
inessiiv-s.
Kuidas morfeeme
liidetakse.
1.Esmaspäeval
võtan raamatukogust uue0 raamatu0 lugemiseks.
2. On Monday I will take a new book to read from
the library.
- Sünteetiline väljendusviis
- Abisõnad e analüütiline väljendusviis
- Reduplikatsioon-tüve v mingit osa korratakse ja saadakse uus tähendus.
Nt. Vanavanaema
ja vanavanaisa. Ülivõrret ja keskvõrret väljendatakse nii muudes
keeltes. Mitmuse väljendamine. ’’Rohkem omadust’’.
Morfeemide
liitumise liigid:
- -fusioon-morfeemide piirid on hajusad nt. Murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
- - kumulatsioon - ühes morfeemis on mitu tähendust nt. Vete (pl.gen.vesi), sang ( sing pst.)
- -muutumine – sama tähendusega morfeemid kuju erinevates ümbrustes muutub.
Keeleuniversaalid :
Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi
väljendada eitust.
Enamik
universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid .
*Joseph Greenberg 1963, 1966 ... – sõnatüüpide uurimine, universaalide
selgitamine.
Keeleuniversaalide
liigitamine:
- Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust
- Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti.
- Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja piirangute kohta.
- Mitteimplikatiivsed- nt. Ülal esitatud abs-d ja mitte abs-d
Mis keeli on? –
mis keel(t)es on?- häälikud, vormid, tähendused
- Kaksikliigendus- häälikud, millel ei ole tähendust. Ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused=morfeemid, teiselt poolt
*siiski: ka üks häälik saab olla morfeem, nt. Venekeeles i=ja;
loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud
- Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk.
Strukturalismi
põhitõed:
- Keel on autonoomne märgisüsteem-võrdlus malega.-
- Tuleb eristada keelt ja kõnet
- Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine
- Keelestruktuur on tasandiline : süntaks, morfoloogia, fonoloogia.
Foneetika:
A-k-n-a-s-t t-u-l-e-b ...
Fonoloogia:
Ak- nast tu-leb...
Morfoloogia:
Akna—st tule—b külm-a õhk-u
Semantika:
’ Aknast tuleb külma õhku’
Pragmaatika:
’aknast tuleb külma õhku’ (vrd. Külma õhku tuleb aknast.)
Funktsioonist:
Missugune keelevahend seda tähendust/funktsiooni keeles väljendatab?
Nt Jah/ei
küsimus: sm. Tulet-ko? Ee sk Tuled-vä? Ingl. K Are you coming ? Ee
ki. Kas sa tuled?
Eri keeltes on
see vahend erinev. Meil on sõna järjekord. Suulises keeles intonatsioon .
KOOD/ SIGNAAL (märgisüsteem)
KANAL
SAATJA (kõneleja)
-----------VASTUVÕTJA( kuulaja )
MÜRA
Foneetika ja
fonoloogia
Kirjutatud keel
ja suuline kõne. Edaspidi selles loengus osalt Einar Meistri
kõnekommunikatsiooni materjalide põhjal.
Kõneleja mõte
–> kõnesignaal-> kuulaja mõte
Lingvistiline
tasand- füsioloogiline tasand- akustiline tasand- füsioloogiline
tasand(närviimpulsid)- lingvistiline tasand.
SÜNTEES ANALÜÜS
Foneetika-kõneorganite
tegevust kõneloome protsessis
Artikulaarne foneetika- uurib häälelainet ja sellega edastatud infot.
Akustilised omadused
Pertseptiivne e.
tajufoneetika.- uurib kuidas häälelainetega edastatu eristub.
Uurida ja nende
tulemuste põhjal selgitada kuidas taju ja liigutused omavahel on
seotud.
-häälik on
väikeim kuuldeliselt eristatav artikultoorsete ja või akustiliste
omadustega määratletav kõnesegment.
Häälikute hulk
on lõpmatu. Kvaliteeti mõj positsioon, naaberh. kõneorganite
anatoomina ja emotsionaalne seisund(toon).
Häälikuklassi
abstraktsioon on foneem .-fonoloogia põhiüksus.
Fonoloogia
uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi mis on piisavad ja
tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide,
fraaside ja lausete eristamiseks.
Iga foneem
realiseerub kõnes häälikuna. Allofoon e. foneemivariant.
Kõnetrakti
piiravad ja muutvad häälduselundid: huuled, hambad, ülalõualuu,
alalõualuu jne.
Häälikute
jaotus:
- Moodustusviis- mis toimub kopsudes ja nina kaudu tuleva õhuga, keele ja huulte asend.
- Moodustuskoht- millisest kõnetrakti osas häälik moodustatakse
Vokaalid saavad
esineda üksi, konsonandid mitte. Takistusteta ja takistatud õhuvool
Üldkeeleteadused 29.09
IPA=
International Phonetic Alphabet -Transkripteerimine-foneetilise järgi
kirja panek. Ladina ja kreeka märgid+muud+diakriitikutest koosneb.
SUT= soome- ugri transkriptsioon (1901)- uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks
loodud transkriptsioonisüsteem.
Kõnetuvastus.
- Igat mingit ajahetke kirjeldab mingi hulk kepstrikordajaid. Neid võrreldakse andmebaasiga ja omavahel, ja tehakse tõenäosuste alusel tehakse järeldused.
- Sisend käib läbi helilaine ja teeb iga teatud sammu tagant teatud ajahetke spektri (st. Mis sagedusel on intensiivsus) – spekter
- Spektrist teeb ta veelkord spektri, seda nim. Kepstriks
- Lõpuks kirjeldab tuvastaja seda kepstrit teatud hulga vektoritega.
Maailma keelte
häälikud, vt. WALSi andmeid.
*vokaalid http://wals.info/feature/2
*konsonandid http://wals.info/feature/1
Aiismilatsioon ja
Dissimilatsioon
Pretseptiivne
foneetika.
Uurib
häälelainega edastavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja
tajumise probleemi (äratundmine)
Eesmärgiks on
erinevate kõneüksuste tajumisekd oluliste tunnuste
väljaselgitamine, kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine
kõne-ja kõnelejatuvastuseks.
Prosoodia.
Pikkus e. kvantiteet -väljahäälduse aeg millisekundites. Vajalik rääkida
siis kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse
kvantiteedikeelteks)
Rõhk on
mingi sõnaosa (nt. Silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes
sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt.silpidega) kas
helikõrguse, hääle tugevuse või rõhutatuma artikuleerimisega.
Keeltes võib
olla kinnistunud pearõhk ( eestik . 1. Silp) Prnts.k ei ole
pearõhk kinnistunud, kõnes raske sõnade piire eristada.
Toon on
keeleteaduses mingi üksuse nt.silbi heli kõrgus suhtes ümbrusega,
nt. Sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon
tähendust (nt. WALSist, fayu, mandariinihiina)
Intonatsioon
on toonimuutus lause tasandil.
Kategooriline
taju.
Eri keeltes on
erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid:
Lühikese-pika
häälikute vastandus jt.
Erinev foneemide hulk, nt. Vokaalid: eestik. 9; soome8; itaalia7; poola6; tšehhi5;
Kiri on nähtavate
või teisiti tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse
kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks.
Kirjasüsteemide
liigid:
-foneetiline
kirjaviis- foneemile vastab täht nt. Eesti inglise kreeka ladina slaavi ,
-logograafiline
ehk ideograafiline e mõistekiri(märk ja sõna nt. Hiina)
Silpi tähistava
märgiga kirjad ehk silpkirjad, nt. Korea, etioopia , brahmsi
AGA nt. Jaapani
kiri= nende süsteemide kooskasutus; kanji-hiina märkide laen ;hiragana-kasut. Gram. Üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, mille kanji märke ei ole) on
silpkirjad. Jaapani keeles kasut mõnede lühendite kirjapanekuks ka
ladina tähti.
Kirja algus
*arvatakse et
kiri sündis sõltumatult Lähis-ida sumeritel u 5000 a. Tagasi ja
maiadel Ameerikas u 2000 a. Tagasi.
*hakati
joonistama pilte, mis olid saussure’i mõttes tähistatava
tähistajad.
*kirja sünniks
võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja ja selle tähistava
sõna vahel.
REEBUS : oluline
areng algas siis kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kirjutama samade märkidega. http://folklore.ee/reebus/
Inkade kipud-nn
sõimekiri- on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbolitest
Üldkeeleteadused 06.10
Kordame
eelmist loengut:
I: IPA,
SUT, spektrogrammid foneetikas, kõnesüntees ja –analüüs,
kõnetuvastus, maailma keelte häälikud, implikatiivsed
universaalid, koartikulatsiooninähtused
: assimilatsioon ja
dissimilatsioon,; tajufoneetika; kõrv; prosoodia: kvantiteet,
kvantiteedikeeled: rõhk, kinnistunud pearõhk, toon, toonikeeled,
intonatsioon; fonologiliste kategooriate kategooriline taju.
II: kiri
ja kirjasüsteemid *kirjasüsteemid: mis on kiri, kirja algused ja
kujunemislood, kirjaviisid (foneetiline ja logograafiline; silpkiri),
tähestikud, ladina tähestiku kujunemislugu, eesti keele teadaolevad
esimesed kirjapanekud.
Kohustuslik
lugeda õpikust lk 107-147= peatükk Morfologia. Morfoloogia test
Moodle’i 4. Moodulis (seal ka täpsemad juhised.)
- Sissejuhatus grammatilistest kategooriatest
- Kordamine tüpoloogiast
- Morfeem, morf , allmorf
- Vaba ja seotud morfeemid
- Markeeritus
- Sõna
- Grammatika
- Grammatika ja leksika suhetest
- Grammatiseerumine
- Sõnaliigid
Morfoloogia ja
süntaksi uurimisuobjektiks on vormilised vahendid, mida keeles
tähenduste väljendamiseks kasutatakse.
Morfoloogia- sõna
ja sõnast väiksem üksus
Süntaks- seosed
sõnade vahel ja lausete ehitus =MORFOSÜNTAKS
Morfeemiaanalüüs- morfoloogiline segmentimine: Ma e-lan veel koleda-ma-s paneel +maja-s
kui eelmise-l aasta-l.
Morfoloogiline
info lisamine-töönimetus glossimine : -1SG –KOMP- ELAT -ELAT-
ADE-ADE
Sõnajärg
Sõnajärg on
väga oluline tähendust kandev vahend (eriti analüütilistes
keeltes)
Nt. Ing.k Mary killed John / john killed Mary
Sünteetilised
keeled +/- muutevormid , nt.
Jahimehe0
tappis karu.
AGA
nullmorfidega ee k käänded: vt jrgm slaid
Aga mitte ainult
analüütilistes keeltes: Muna õpetab kana, Ema peseb pesu, Hullunud
kana peksab isa. Operatsiooni käigus pidasid kurjategijad kinni
politseinikud. Piirivalvurid päästsid kolm Läti kalameest. Hoolekogu valigu direktor .
Millal sõnajärg
muutub?
-lause
esiletõste/ rõhuasetus muutub
-lause
infostruktuur muutub (infosrt= mida esitatakse uuena, mida tuntuna)
Palju rahvast
tuli sööma. Sööma tuli palju rahvast.
Prosoodia
..võib olla
tähendust eristav vahend-sõnade tähenduserinevusi markeerib toon
või rõhk
NT hdi keel
(afroaasia, tšaadi, Nigeerias) TOON.
RÕHK: Kuidas te
msnis kirjutate, kui tahate midagi rõhutada?
*Morfeem-väikseim
tähendusega keeleüksus
*Morf- morfeemi
avaldumisvorm konkreetses keeles
*Allmorf-morfeemi
variant (nt. Eesi k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd –t nt
lõunat ja 0,
nt õuna)
Vabad ja seotud
morfeem
*vaba morfeem
võib esineda iseseisvana
*seotud morf.
Saab esineda vaid koos teiste morf.-ga või sõnadega. Seotud morfeem
on enamasti grammatilise tähendusega.
Seotud morfeemide
liigid:
Vastavalt
liitumise kohale: afiksid
Tüve ees: prefiks - eba;meeldiv
Tüve sees:
infiks- kelle;le;gi
Tüve lõpus: sufiks - jalu;st
Seotud morfeeme
kõigis keeltes pole, nt. Vietnami k. (nende funktsioonid on jagatud
nt. Abisõnadele, sõnajärjele)
Grammatilised
morfeemid:
Nende hulka lisandub harva uusi liikmeid
Neil on fikseeritud positsioon(vt.lähemalt õpikust lik 131-2)
Neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal;
Kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (nt. Ainsus ja mitmus)
Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid nad kuuluvad mingi sõna juurde.
Markeeritus
Sõna ja
grammatili morfeeme markeeritud ja osa markeerimata(loomulikud)
vormid.
Igas
grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid
binaarsed(nt. Asinus ja mitmus) või mitmeliikmelised, nagu eestik.
Kõneviisid: käskiv, kindel tingiv jne opositsioon .
Määratlsu
markeerimata võib tähendada kas tunnuste puudumist (ainsus algvõrre olevik ) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui
markeeritud (nt. Ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses .)
Kuidas määratleda
sõna?
Paus ja vahe: suulises kõnes on pausid , kirjalikus vahe/tühik. Nt. Sk: maitea kk: ma ei tea.
Lahutamatus; kui paluda lisada sõnu lausesse, siis pannakse need sõnade vahele, m itte nende sisse.
Üksikesinemine: sõna kui vaba morfeem ja väikseim tähendusega üksus, mis saab keeles üksi esineda. AGA: ing. K artiklid ’the’ ja ’a/an’ millel on tähendus ei esine üksi, vaid alati mingi teise sõnaga koos.
Foneetilised piirid: sõna kõla osutab, kus on algus ja lõpp (nt. Kõmri keeles)esineb palju erandeid
Semantiline üksus: sõnad on semantilise tähendusega üksused, kuid samas on tähendus ka seotud grammatilistel morfeemidel ja mitmesõnalistel ühenditel, nt maha kirjutama on kahest sõnast koosnev terviktähhendusega üksus.
Sõnade piiride
märkimine kirjas muutus tavaliseks alles keskajal.
On säilinud
selliseid vanemaid tekste , kus on näha et sõnade vahesid üldse ei
kasutatud,
Scriptio
Continua: ANCIENTGREEKWASWRITTENINUPPERCASECHARECTERSWITHVIRTUAL...
Kokku-lahku
Suulise kõne
korpusest:
*vaata sis=ku
’ Kark tuleb, tule’ ise kah
Keeletüpoloogia.
analüütiline-,
sünteetiline-, polüsunteetiline keel.
Kuidas neid elemente liidetakse-sünteetiline väljendusviis.
Keele grammatika
on reeglite süsteem, mis määrab*kuidas sõnu ühendatakse*kuidas
fraase ühendatakse*kuidas osalauseid ühendatakse [on vanem ja
aegunud süsteem]
Grammatika ja
leksika suhe keeles.
Leksikaalne üksus
on tervik.
Grammatilised
sõnad mis fonoloogiliselt on iseseisvad kuuluvad vormiliselt
leksikale aga sisult grammatilisse.
Sõnaliigid:
Substantiiv ehk
sõnaliik millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete nt
esemeid olendeid kohti,- viitab entiteedile
Verb-teod ja
sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse
Adjektiiv-
väljendavad omadusi; MODIFITSEERIB entiteedi omaduse abil.
ADJEKTIIV-
suurus, mõõt, vanus, värv, hinnang
On keeli, kus
adj. Ei ole. Nt. Uus-asteegi Mehhiko. Kasutatakse ka verbisüntaksit
(mina olen õnnelik)
ADVERB-määratleb
verbiga väljendatud tegevuse viisi. Võib laieneda ka kogu
lausele.
Nt. Koer juukseb
kiiresti õues edasi-tagasi.
AVATUD KLASS.
NUMERAAL e
arvsõna
..on sõnaklass,
millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja tähendust.
Suletud klass.
-1,2, mitu- 5(käsi) ja 10 (2 kätt)
PRONOOMEN
Suletud klass.
Grammatiline funktsioon: ’substantiivi asemel’
Üldkeeleteadused
20.10.10
Celestian
Emporium of Benevolent Knowledge
Hiina
Entsüklopeedia
Loomariigi klassifikatsioon :
- Keisrile kuuluvad loomad
- Balsameeritud loomad
- Dresseeritud loomad
- Imikpõrsad
- Merineitsid
- Väljamõeldud loomad
- Äraeksinud loomad
- Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad
- Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi
- Loendamatud loomad
Inklusiiv-ise
otsida
Personaalpronoomen
Paljude
liikmetega arvusüsteem-sursuruga k
Vertikaalne orientatsioon
Kanna ’too seal
all’
Pinnaga ’too
seal üleval’
Relatsiooniline orientatsioon (suhtes rannikuga)
Anna ’too
põhjas (gröönimaa läänerannikul merele vaadates paremal)
Qanna ’too
lõunas (gröönimaa -..- -..- vaadates vasakul)
Põhjasaami 5ne
Dat ’see’
D´at ’just
see’
Diet ’see
siin(kuulaja lähedal)
Duot ’too’
Dot’too seal
kaugemal’
Arv ehk numerus:
singular/pluura/duaal
Klass: sealhulgas
sugu ehk genus maskulinum/ femininum
Polaarsus e
kõneliik ja selle väljendamise vahendid..
Polaarsus
/polarity)
On grammatiline
kategooria, mis eritab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise kõige sagedasem viis väljendamiseks:
Verbile lisatakse eituspartikkel nt. Ee EI lähe
Rumeenia k
Baiat-ul merg-e acasˇa
Poiss minema-3SG koju
Lisatakse eitusverb
Eitust märgitakse verbi afiksitega
AEG
Aeg on
grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või
seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt.
Kõnelemisajaga) . Tavaliselt markeeritakse verbil.
Kui sündmuse
toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga on tegemist
absoluutse ajaga . Nt. Tulevik, lihtminevik jne.
Relatiivne aeg
viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale
mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine
ajahetk ei kattu kõnelemisajaga.
Preesens,
imperfekt, futuurum, perfekt, pluskvamperfekt.
Kõneviis on vormistik , mis annab edasi modaalsust, väljendatakse tavaliselt
verbil.
* modaalsus on
vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega
antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! Ei
iseloomusta sündmust, vaid väite staatust.
*Kõneleja annab
edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav , reaalne,
kohustuslik.
KÕNEVIIS
Kondtisionaali
e. tingiv kõneviis ; kui tuleks, oleks jne
Subjunktiiv
väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteesi või
ebatõenäolisust, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne. Ingk: It was necessary that he speak (present subjunctive)
Seda grammatilist
kategooriat, mida me eesti grammatikas nimetame KONDITSIONAALIKS
(tingiv kõneviis) mille põhifunktsioon on väljendada soovi või
irreaalset tingimust, nim. Saksk. Konjuktiiv, prk: subjunktiiv
Potetsiaal
väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub.
Soome k suffiks-ne
Kvotatiiv
ehk kauge kõneviis –vat kirjakeeles ja pidi-ga
kaudse teatelaadi väljendamine suulises kõnes.
Näide: modaalverbid (kuidas modaalsuse väljendusvahendid tekivad?)
Modaalsuse
klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) >deontiline(luba)
> episteemiline (tõenäosus)
Tähenduste
universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud
nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd võrke merre laskma,
hobust kinni pidama)
VRD nt. Saan kala
> saan kala syya> sain v] imaluse kala syya>
sain loa kala syya, sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle
kala.
TEGUMOOD ( voice )
Tegumood
väljendab lauseliikmelisuse a sematiliste rollide suhet.
Näiteks seda,
kas lause subjekt on agent (teadlik- tahtlik tegija) või hoopis patsient :
John built the
house. (aktiiv)
The house was
built by John. ( passiiv )
Eesti keeles:
aktiiv/impersonaal
Impersonaalis
puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd:
Jaan loeb
raamatut. Või. Loetakse raamatut (*Jaani poolt).
Agenti on
võimalik väljendada eesti k. [loengu materjal internetis!!]
Osasihitis -täissihitis
Objektivalik
sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st. Aspektist .
Piisvõimaluseta
verbiga lauses esineb ainult osaobjekt, neid verbe nimetatakse
mõnikord partitiivverbideks.
NT Ma alahindasin
Peetrit
Eestik.on need:
kuulata, kuulda, jne
Possesiivne
perfekt: Mul on auto pestud; I have washed my car.
Mul on poes
käidud; I have been in the shop /I have done my shopping.
Käändemärgistus
Maailma keeltes
on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda
edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning
mittesihitisliku lause ainsat osalist.
Nominatiiv-akkusatiivne süsteem
Absolutiiv- ergatiivne süsteem
+ segasüsteemid
/nt sõltuvalt lausetyybist esineb 1. Ja 2. Tyybi jooni/
Nominatiiv-akusatiivne
susteem maailma keeltes rohkem levinud.
Euroopa keeled on
peaaegu ainult nominatiiv-akusatiiv keeled.
Üldkeeleteadus
3.11.2010
Klusiiv
Demonstratiivpronoomen
Polaarsus:. Jaatus ja eitus- väljendusvahendid
Aeg ehk tempus ,
eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele
ajakategooria.
Kõneviis ehk modus : modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline),
konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjuktiiv; modaalsuse
väljendusvahendite tekkimine.
Tegumood egk
genus; aktiiv - passiiv, personaal -impersonaal; eesti keele
passiiv=?
Laad ehk aspekt:
pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne)
aspektkategooria väljendamisest eesti keeles
Käändemärgistus
- nom-akk ja abs-erg.
Deiksis
Deiktilised
elemendid on sellised keelendid , mis on otseselt seotud kõnehetke
ja/või kohaga.
(ilma selle
kohata v hetketa arusaamatu)
Verbid: minema ja
tulema (suund) Kohasõnad: ees ja taga (perspektiiv) eile, täna ja
homme (lausumishetk)
Vrd nt 1 ja 2
isiku personaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel ’räägitakse
kolmandas isikus ..nt. tädi teeb’) -iga konkreetne kasutus sõltub
konkreetsest kõnesitustasioonist.
Süntaksi
põhiüksused - Lause ja Fraas
Lause
Kirjakeeles
lause= üksus mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga
Suulises kõnes:
süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh
intonatsioon -lause lõpus toon langeb.
Lause on suurem
üksus, millega süntaksis tegeletakse (suurem on tekstilingvitika)
Lausest väiksem
üksus on osalause (ing.k clause ) mis koosneb tavaliselt ühest
verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest.
Fraas
Fraas koosneb
ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja
väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu.
Osalause
moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka
lausemoodustajateks.
Fraaside
keerukuse aste.
Fraas/ moodustaja
Kuidas kindlaks
teha, kas on fraas/moodustaja?
Moodustaja (ing.k
constituent) - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on
teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on.
Asesõnaga
asendamine: see seal, see seisis seal jne, asendab tervikfraase.
Proverbid.
Sõnaliigid.
käändsõnad
nimisõna ehk
substantiiv: loom, kivi, Mart
omadussõna ehk
adjektiiv: hea, kollane, suur
asesõna ehk
pronoomen: mina, selline, mis
arvsõna ehk
numeraal: üks, seitseteist, neljas
pöördsõnad
tegusõna ehk
verb: tahtma, käima, mõtlema
muutumatud
sõnad
määrsõna ehk
adverb: hästi, täna, vara
hüüdsõna ehk
interjektsioon: oh, aitäh, hurraa
sidesõna ehk konjunktsioon : ja, või, ega
kaassõna ehk adpositsioon : peal, järgi, üle
konjuktsioon ehk
sidesõna -conjuction- ja, et
Lauseliikmed
Keele
kirjeldamisel on vaheastmeteks tähenduse ja vormi vahel
süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tasand: alus (subjekt), sihitis (objekt), määrus(adverbiaal),, öeldis (predikaat) jne.
Keeliti erinev,
milliseid kasutatakse.
Olulisemad S ja O
NP süntaktilised
funktsioonid
ALUS: Vana auto
maksab 10 000 krooni.
SIHITIS: Ostsin vana auto.
ÖELDISTÄIDE:
See on vana auto.
TÄIEND: ostsin
vana auto kummid .
LAIEND : läksime
sinna vana autoga .
ESSÕNA LAIEND:
Ma ei saa elada ilma vana autota.
TAGASÕNA LAIEND:
Vana auto kõrval oli kolahunnik.
LAIEND: Fiat ,
vana auto, hakkab lagunema .
Süntaktilised
seosed.
Tasandiseosed: 1)
rinnastav 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades)
Morfoloogiliselt
väljenduvad sosed:
Ühildumine ehk
kongurents: klassi-, definiitsus -, isikuühildumine (subjekti ja
objektiühildumine); rektsioon
Eraldi morfeem
(näit possessiivsufiks)
Sõnajärje kaudu
väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne)
Sõnajärje
tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1%
Muid
parameetreid: PREP /POST; NG/GN; NA/AN;
Universaalsed tendentsid:
VO;PREP; NG; NA;
OV;PSP;G;AN http://wals.info/feature/87 -AN
Sõnajärg
Agenti ja
patsienti ( või alus ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses
eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel.
Sõnajärg on
eriti oluline neis keeltes, kus :
Agenti ja
patsienti aitab eristada ühildumine - verbile lisandub marker, mis
märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb sihitis.
Eesti keeles
ühildab verbi ainult alus. Ühildumine võib toimuda isikus
ja arvus.
KLASSIÜHILDUMINE
Süntaksi teooria
Generatiivne süntaks, transformaatsioonid
Sytnatctic structures , Aspects of the theory of Syntax
Generativismi
põhiteesid:
Keelt esitagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja
seletab kõik antud keele grammatilised -õiged- laused .
Keeleteadlane võib usaldada oma vaistu.
Süva- ja
pindstruktuuri eristamine.
Keeleõppimise
võime on pärilik.
Süntaktiline
Süvastruktuur.
-markeerimata
tuumlaused-nt laps laulab aulas., millest moodustatakse markeeritud,
ühtekuuluvad pindlaused, NT Lapsed laulsid aulas - kas lapsed lausid
aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid
aulas vä?
Sü VP NP
Süntaktilised
transformatsioonid /generativismis/
Tuumlause: Kevade
on Lutsu parim teos.
SIIRE sh
topikaliseerimine-algusesse tõstmine. Lutsu parim teos on Kevade.
ASENDUS: See on
lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos.
Lisamine: Kas
Kevade on Lutsu parim teos?
KUSTUTUS : Poiss
tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema.
Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika
’’Valentsteooria’’
e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs
vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid
jne.)
X=?
Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama
Käändegrammatika(semantilised
rollid) Charles Fillmore jt
Agent, patsient, kogeja , benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument , komitatiiv,
lokatiiv, põhjus.
Konstruktsioonigrammatika
Konstruktsioonigrammatika
kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega
sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina.
Mingit
süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle
tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või
kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud
konstruktsioonidest. ’ Ta aevastas taskureti laualt maha. ’ ’ta
magas kaineks’
Näiteks
possessiivse perfekti konstruktsioon .
[NP ade olema (P)
PPP]
Nt.
Resultatiivkonstruktsioon.
Eesti lausete
põhitüübid: GS -grammatiline subjekt; TS- tegevussubjekt; PS-
pragmaatiline subjekt.
Normaallaused GS
=TS =PS Ta jookseb
Kogeja omalaused
GS=/ TS=PS Tal on häbi
Eksisteniaallause
GS= TS=/ PS peenral kasvavad lilled.
Üldkeeleteadused 10.11.10
Semantika ehk
tähenduse õpetus
Tähistaja/häälikuline
vorm/keel---Tähistatu/mõiste/meel--- referent / entiteet /maailm
Tähistaja ehk
sümbol, sõna puhul nn ’’sõnakest’’ häälikulise vormi
kirjakuju.KURSIIV
Tähistatu
ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste,
näiteks see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame-kuuleme/loeme
maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT.
Referent-keeleväline olend , omadus, tegevus, sündmus. Nt maja tegelikus maailmas.
The meaning of
meaning Ogden & Richards
Tähendus(meaning)
Tähendus võib
olla:
Abstraktne : süsteemi tähendus
Konkreetne:
a)kõneleja tähendus
b) kuulaja tähendus
Tähenduse uurimine:
-komponentanalüüs
(sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks)
-Prototüüpanalüüs
-Kontseptuaalne
semantika
- Kognitiivne semantika
Märgisüsteem
Märkide
liigid (Ch. Peirce )
*sümbol -
märk mille vorm ja tähendus seotud ei ole. Vrd. Nt enamik
liiklusmärke
* ikoon - on
märk mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles
puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts.
Onomatopoeetilised sõnad( kopp -kopp, kikerikii jne)
*Indeks on
märk, mille vorm ja tähenduson seotud järelduse kaudu. Järeldused
tehakse kokkulepete ja teadmiste alusel, vastavalt olukorrale, kus
seda märki kasutatakse.
Klassikalise
semantika põhimõisted.
Denotatsioon e
intensioon - keele tähenduse süsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus
osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele.
Propositsioon-
lause sündmussisu- see olukord mida lause nimetab v kirjeldab
Presupositsioon -
eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse mingi mõte oleks.
Sünonüümia -
samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduse
sarnasustel. Kujult erinevad, kuid tähendus sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad.
Ekstensioon - ühe
sõna kõik võimalikud referendid. (mitmetähendusliku sõna kõik
tähendused)
Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad,
mis on omavahel semantiliselt määratlevad pragmaatilistes suhetes.
Metafoor -
ülekanne; ühe valdkonna teema mõistete kasutamine teises
valdkonnas.
Kujundskeem( image schema) - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või
mõistete kogum ( kogn .lingv)
Polüseemia -
mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel
süstemaatiliselt seotud.
Metakeeled
*komponendid
*joonised
*’’mappingud’’-metafoorsed
ülekanded
* skeemid
*primitiivid
*tähendusvõrgustikud
Komponentanalüüs
Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud
Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna
Mille alusel:
elus/inimene/maskuliinne.
Prototüüpanalüüs
Mingisusguse
kategooria kõige tavalisem esindaja.
Cruse’i näide
prototüüpse esindaja kohta
VEHICLE -sõiduk
*tehtud teedel
liikumiseks
*sellel on
liikumapanev jõud
*liigub kiiremini
kui inimene jalgsi
*sellel on neli
ratast
*manööverdab
*jne
Mitte
nii head= ei ole prototüüpsed sõidukid:
RONG ei ole tehtud
teede jaoks ega manööverda
TRAKTOR ei ole ka
teede jaoks
JALGRATAS ei oma iseseisvat liikumapanevat jõudu
Prototüüp
e. kategooria kesktee
- Tähenduse koonduvad prototüüpide ümber süstemaatiliselt
- Mis sulle esimesena meelde tuleb?
- Lisaks konkreetsetele objektidele ka nt. Tegevused, seisundid , omadused
- Hüponüüm e alammõiste (pargipink kui istme kategooria osa)
- Häperonüüm ehk ülemmõiste (iste)
- Prototüüp kui keele ’’säästumehhanism’’
Metafoori teooria
*õlekanded e.
’’mappingud’’
*kujundskeemid
ARMASTUS ON TEEKOND (suhted on tupikus, teed viivad lahku, ühine elutee) AEG ON RAHA
(säästa aega, hoia aega kokku, ära raiska aega), HEA ON ÜLES
( emotsioonid on tõusnud taevasse , hõljus pilvedes ) jne.
Kõige tüüpilisemad
ja tavalisemad allikvaldkondadeks on inimese keha, loomade,
taimede ja toiduga seotud valdkonnad ja igasugused füüsilised jõud.
Tavalisemad
sihtvaldkonnad on emotsioon , moraalsus, mõte, inimsuhted ja
aeg.
NÄIDE:aeg kui
abstraktne kategooria
*liikuva aja
metafoor
Nt: jõulud
lähenevad. Sellest on palju aega müüda läinud. Eelmisel aastal,
järgmisel kuul. Eksam tuleb järjest lähemale. Kooliaasta saabus
ootamatult. Juulist detsembrini.
*liikuva vaatleja
metafoor (ajamaastiku metafoor)
Täiega
500 sõna per loeng ;) .
Kujundskeem (ing.k
image scheme)
- Image - seos visuaalsusega , aga ka teiste tajudega ( kuulmine kompimine) (~70% meie tajudest visuaalsel teel!) tajukogemuslik.
- Schema- skemaatiline, abstraktne, ei ole detailne .
- Kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest =pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri.
- Kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondadesse
- Kujundskeem...
Metonüümia
* pimesool tahab koju
minna
Nägu inimese asemel
Mehhanisme :
ELUS ELUTUT
ASENDAMAS ’’ loen tammsaaret mitte tõde ja õigust’’
KONKREETNE ASENDAB
ABSTRAKTSET nähtav objekt asendab tegevust v tunnet
Pea suu; ta on
südametu; läheb kõrvust mööda; nahka päästma
Tähenduse
kujunemine
Grammatiseerumine
Ülekannete
süstemaatilisus
Kognitiivsed~tunnetuslikud
põhisuhted
*inklusioon
*identsus
*separatsioon
* assotsiatsioon
+aktiivtsoonid:
Punkt
Joon
Pind (välispind,
ülapind, alapind, sisepind ) --siin on joonis--
Järjend
Sisu (sisemus)
Serv~äär
Ümbrus...
Näiteid
semantilistest metakeeltest... tüdruk sai noorelt mehele
Semantilised
primitiivid..mingi pdf fail peaks kuskil olema.
Kuju ja käed NSM
is
Kuju -liik
asju mida inimesed võivad teada asjadest
Kui isik näeb
midagi
Käed- iniku
keha 2 osa
Üks osa nagu teine
Isik võib teha
palju asju nendega
Need liiguvad
vastavalt tahtele
Polüseemia
(Lyons)
Semantika klassik
John Lyons: polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk
homonüümia . polüseemia eristamisel.
Lyonsil polüseem
’’one lexeme with different sences’’ (550)
’’polüseem’’
= polüsemaatiline sõna
Keelemängukoomiksid
jne
’’lase mind
nurgapeal maha’’
’’Kojamehe luud
on nurga peal maas ’’
’’ma viskan su
ära’’
Üldkeeleteadus 17.11.10
KORDAMINE
Semantika ehk
tähendusõpetuse olulisimad mõisted: tähistaja, häälikuline
vorm, keel; referent,etiteet,maailm; tähistatu, mõiste, meel TÜPOGRAAFILISED KONVENTSIOONID-kursiiv ja suurtäht
Süseemi
tähendus, kõneleja tähendus, kuulaja tähendus
Märkide liike,
märgid
Denotatsioon e
intension; propositsioon; presupositsioon
Sünonüümia,
polüseemia,tähendusväli, metafoor, metonüümia, kujundskeem
SEMANTIKA
METAKEELI
Komponentanalüüs,
prototüüpanalüüs, metafooriteooria(ALLIKVALDKOND JA
SIHTVALDKOND), kognitiivne semantika.
Prototüüp kui
kategooria tüüpilisim esindaja (hägused piirid, mitte
kas/või-kriteeriumid)
Tähenduse
kujunemine
Etümoloogia
EKSS online
Lekseem ehk
sõnaraamatu sõna, selle leksikaalne tähendus ehk denotatsioon.
Semeem - sõna
üks denotatsioon
Üldkeeleteadus 1.12.12
KORDAMINE
*tekst, diskursus ,
tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
*Pragmaatika,
kõnetakt, viisakusstrateegiad
* viiteahelad ,
anafoor
*Konversatsiooni- e
vestlusanalüüd, voor , vooruvahetus, naaberpaar
* sotsiolingvistika ,
keelte geograafiline jaotumine , variatiivsus, keele variandid
( dialekt , sotsiolekt, allkeeled , idiolekt); praktiline ja
kvantitatiivne sotsiolingvistika
*Psühholingvistika
uurimisalad - keele omandamine, õppimine, kakskeelsus ,
eksperimentaalne psühholingvistika.
Miks
ja kellele on keeleteadust üldse vaja?
*kes on
keeleteadlane?
*Õige/hea ja
vale/halb keel
*keeleteadus ja keelekorraldus keelehoole
*soovitused ja
kirjeldused ja seletused
*Kust sõnad tulevad
ja miks?
*kuidas algas?
Läänes: Antiik-Kreeka - Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr);
kreeka k grammatika - sest suuline keel hakkas oluliselt erinema
Homerose aegsest ja selle säilitanusejs iku vaja luua normid; Idas
palju varem- nt. Indias sanskrit - õige keele säilitamine
*Järgmine etapp
seoses piibli tõlkimisega( Kõigi keelte grammatikaid üritati
mahutada ladina keele grammatika malli.)
Mida keeles saab
uurida?
Sõnavara,
grammatika, päritolu, keeleteaduse algusaegadel olulisel kohal
eelkõige kirjeldamine
*Tänapäeval?
Sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne
*Kuidas? Tugitool
või korpused ?
*Sõltub kindlasti
uurimise eesmärgist, uuritavast objektist.
*Ülevaade
2005.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud eesti keele alastest magistri-
ja bakatöödest
*Üliõpilaste
teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757
Keeleteaduste
meetodid:
*lingvisti
keelepädevus ja korpused
* Empiirilised uurimused
*Andmete kogumine:
salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused,
sõnaraamatud, arhiivid , katsed
*Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid
**perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline
*Uurimise eesmärgid,
nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine
*Metakeele olulisus,
vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika)
Kas uurijale on
tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel?
*emakeelse
keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt.
Tugitoolilaused)
*Mitte- emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid
*Kui tahta
kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, sõnaraamatud,
leksikonid
*kui on vaja
kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Pike
http://en.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Lee_Pike
Tugitoolilaused
Tuomas Huumo: Force dynamics, fictive dynamic...
Näide: Katse:
Laual ja laua peal.
Olgugi et öeldakse, et on sünonüümsed, aga päris alati ei ole
samad.
Erineva koha suhted
ja abstraktsemad suhted. Kus on vaas / tool ?
Katse tulemus:
trajektoori ja orientiiri omavaheline suhe ning orientiiri tüüp
mõutavad ütlemist. Ebaharilik situatsioon nõuab kaassõna. Tool on
laua peal...vaas on laual.
Hüpoteesid
kinnitati.
KORPUSED
Korpus = tekstikogu
Arvutiajastul on
korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktisonaalne
elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad
tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest tekstidest
koosnev tervik annaks keelest tõepärase pildi.
Tekst= nii kirjalik
kui ka suuline keel (kõne transkribeeritud kujul)
Rate - kommentaaride
korpus - isiklik.
Internetikeele
korpused?
- Korpusi on lihtne koguda
- Andmemahud on üüratud
- Keelt saab siduda ajaga
- Suhtlejaid saab jälgida pika aja vältel ja erinevates suhtlusolukordades
Korpuste liigid
- Kirjalik
- Suuline
- Erikorpus- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu nt. Murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus jne.
- Paralleelkorpus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
88 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Revain Warren
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid