analoogiline millega? Analoogiline saavutustega analoogne millega? Analoogne süsteem aru saama millest? Tekstist aru saama arusaamatused mille pärast? Arusaamatused hinnete pärast arvestama mida?millega? Arvestage vastustega baseeruma millel? Liana teadmised baseeruvad õpitul hirm/ hirmu tundma mille ees? Mul on hirm läbikukkumise ees huvi tundma mille vastu? Ma tunnen huvi töö vastu huvituma millest? Indrek huvitus uuest treeningust imestama mille üle? Ta imestas laulu üle kaasnema millega? Kaasneb uue tööga kohanema millega? Ta kohaneb tingimustega kuritarvitama mida? Ta kuritarvitas usaldust lähedane millele? Lähedane nendele la...
vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rektsioon, tüüpsõna, number, õigeks käänamiseks ja pööramiseks vajalikud vormid * eriala, stiilikuuluvust vm näitav märgend * märksõna sünonüümid, tähenduse seletus või tähendusvihje * näiteväljendid sõna iseloomustamiseks * märksõnaga moodustatavad liitsõnad * märksõnast saadud õigekiri * kohanimede õigekiri * teiskeelsete nimede hääldamise juhised * lühendid SÜNONÜÜMISÕNASTIK sünonüümid
->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade gaaside voi vedelikuga.) 6)Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metallic kokkupuutumine elektroluudilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgub kahe omavahel seotud (osa) reaktsioonina. 7) · Metalli korrosiooni kiirus soltub nii metalli isel
Nimi- kindlale olendile, isikule, kohale, tootele, asututusele, perioodikavljaandele antud nimi, mis kirjutatakse lbiva suurthega (Artur, Eesti, Miisu, Reks). Otsekne- lause, kus kellegi kne on edasi antud kneleja enda snastuses (Ema tles:" Hakkame teatrisse minema."). Pealkiri- on teosel, dokumendil, sarjal. Kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides ("Kevade"). Pimlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja hest vi mitmest sellele alistatud krvallausest (Muutusin rmsaks, kui teda ngin). Rektsioon- alistusseos, kus verb (tegusna) mrab selle, missuguses vormis on teised ema juurde kuuluvad snad (phinema millel?). Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest vi enamast krvuti asetsevast samavrsest osalausest (Mesilased sumisevad ja ssed pinisevad). Samaliigilised mrused- samale ksimusele vastavad mrused (Hommikul, peval ja htul kisin trennis). Samaliigilised tiendid- lauses erinevate olendite, esemete, nhtuste samaliigilisi tunnuseid (nt vrvus, suurus, materjal) iseloomustavad tiendid
Hirm puanastamise ees tekib meie enda tunnetustest. Ühesõnaga- me kardame punastamist ning niisuguste mõtete pärast tajume paanikaolukorda ja põsekesed juba õhetavadki! Hirm puanstamise ees tekibki enamasti siis, kui ollakse kogenud midagi iseäranis piinlikku. Kui näiteks inimene satub olukorda, kus teised ehk tema üle naljagi heidavad, tekitab see kannatajas viha ja alandust. Mis loomulikult nagu arvata võite pole õige. Võib-olla ei olnudki teiste rektsioon negatiivselt mõeldud. Kunagi ei tasu paanitseda ja ainuüksi punastamise pärast oma tujul langeda. Mida rohkem me puanstamist kardame, seda rohkem ka punastama hakkame ning probleem aina süveneb. See on nagu ahelreaktsioon, mille põhjus peitub vegetatiivses närvisüsteemis, mille käitumist me tahtlikult mõjutada ei saa. Punastamist ei saa kahjuks välja lülitada, nagu mp3 mängijat või muud elektroonikaseadet sellest imepisikesest on/off nupust
(8 p) 8 p
ragtime- inglise keelest, klaverimuusikastiil, üks dzässi eelkäijaid
boutique- prantsuse keelest, väike moekauba pood
ceteris paribus- ladina keelest, kui muud tingimused on võrdsed
rejoneador- hispaania keelest, ratsa-härjavõitleja
12. Kuidas järgmisi tsitaatsõnu ja -väljendeid hääldatakse? (4 p) 4 p
café au lait-
Mõlemad kultuurid on väärtuslikud. Haridusliku erivajadusega õpilased. Emotsionaal- käitumisraskustega õpilased.. Need on lapsed, õpetaja klassis märkab, olenemata sellest, kas lapsed on diagnoosiga või mitte. Need lapsed vajavad abi eakaaslastega normaalsete suhete loomisel ja õppimisega toimetulekul. Emotsionaal- käitumishäire (EKH) mõjutab õpilase hariduslikku edasijõudmist. EKH on enamat kui ajutine ootuspärane rektsioon keskkonnas olevatele stressi tekitavatele sündmustele; seda esineb püsivalt vähemalt kahes erinevad keskkonnas, millest üks on kool; ei vähene tavalises koolielus kasutatavate otseste sekkumisvõtete järel või siis on koolis kasutatavad sekkumisvõimalused ebapiisavad. EKH lastel on raskused õppimises. Õpilane on samaaegselt häiriv ja ise häiritud. Neil on raske leida sõpru ja hoida sõprussuhteid. Osa neist lastest on omaettehoidjad, teine osa agressiivse ja vaenulikud
R koefitsiendi A väärtus arvutatakse kasutades võrrandit (5). Võrrandi (1) koefitsientide korrektseks määramiseks on soovitav kasutada regressioonanalüüsi. 3. Katsemetoodika On teada, et etüülatsetaadi hüdrolüüs KOH lahuses on 2. järku reaktsioon CH3COOC2H5 + KOH CH2COOK + C2H5OH. Reaktsiooni kiiruskonstandi temperatuuri sõltuvuse määramiseks viime reaktsioon läbi erinevatel temperatuuridel (19,5;24,5;30°C). Rektsioon viiakse läbi vedeliktermostaadis U2. Valmistatakse 2,5 liitrit 0.0208 N etüülatsetaadi lahust, valatakse see termostaati ning soojendatakse etteantud temperatuurini. Seejärel lisame kontsentreeritud KOH lahust 200 ml. Reaktsiooni kiiruste määramiseks võtame 5 minuti järel reaktsioonisegust proovid, milles määrame vaba KOH kontsentratsioon tiitrides proovi 0,1 N HCl lahusega. Teist järku reaktsiooni kineetikavõrrand on järgmine: dc A
Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e. laad- näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi (lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist 7. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõte ja/või suhtluseesmärgi väljendus Voor Fraas-terviklik kõnelõik, (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e
asesõnade (enese ~ enda, iseenese ~ iseenda) puhul kasutatakse nimetava asemel alati osastavat. Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha. Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks. 3. isiku asesõnad käituvad nagu nimisõnad. Tema (*teda) jäeti maha. Asesõna mis puhul võib omastava või osastava asemel kasutada nimetavat. …raamat, mis = mille ma ostsin… Parim, mis = mida sa teha võid,…. Mis = mida te sellest arvate? Mis = mida teha? REKTSIOON Kaasaütlev: kaasnema, kohanema, sarnanema, võrduma, adekvaatne, analoogne, identne, paralleelne Alaleütlev: vastanduma, lähedane, tuginema, toetuma Alalütlev: baseeruma, põhinema, rajanema Osalema kus? milles? Hääletama kelle?/mille? poolt või vastu Alla kirjutama millele?, allkirjastama mida? Vastu: sümpaatia uue naabri vastu, kuritegu inimsuse vastu, huvi harmoonia vastu Omastav + kohta: tõend raha laekumise kohta, seletuskiri õnnetuse kohta,
(maapind alaneb). Leostunud muldade pindmine osa (vähemalt 30 cm kihis) on leostunud vabadest karbonaatidest · NB! Leostunud muldade iseärasused · vegetatsiooniperioodil vereziim stabiilne · profiili ei kogune ülavett · hea õhustatus, soojenevad kevadel hästi · esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, kus areng ligi 10 000 aastat · soodne mulla rektsioon ja kõrge bioloogiline aktiivsus · B horisondi läbikobestumine toimub talviti esinevate läbikülmumiste kaasabil Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil Adavere ümbruse põllumajandusmaastik Põllustatud alad LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam-
Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon – psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ärevus – iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ...reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaks, on hea. ..
Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ...reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaks, on hea. ..
boutique
Sügiseti ja kevadeti küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, juhul kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili alaosas valitseb pidev õhuvaegus ja välja arenevad taandumisprotsessid. Keskmise lõimisega leostunud ja leetjad gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetunud ja leostunud gleimullad (Go) sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Sääraste muldade miinusteks -on kohati liigniiskus, mõnel mullal happeline rektsioon, sageli raske lõimis või tihenenud profiil ning muldade aeglane soojenemine ja kuivamine. (Penu P. 2006) Gleistunud leetjad mullad on väga viljakad. Kuna mulla ülemine osa on vastavalt saviliiv või liivsavi, mistõttu on neid muldi kergem harida ja sobivad hästi rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga ning väga hästi sobivad linale ja ka talirukkile. Kui mulda lubjata, siis sobib see enamustele põllukultuuridele. Terviklikult põllul on väga hea põllumuld
Tihti kuuleme inimesi ütlemas: ,,Kelle eest sa hääletasid?". Selline sõnakasutus tuleb vene keelest, kus hääletatakse za (eest) ja protiv (vastu). Eesti keeles laevad sõidavad, vene keeles ujuvad. Ka nõukogude eesti keeles laevad ujuvad. 4. Teisi mõjusid Muud vene keele mõjud eesti keelele on järgmised: 1) Sõnajärje muutused 2) Tõlkeline fraseoloogia 3) Venepärane rektsioon 4) Lauseehituse nominaliseeurmine 5) Vene vandesõnade kasutamine Üha sagedamini kasutatakse määrsõnades lt-liidet, millel tiht pole mingit muud õigustust kui sõnaliigi selgem markeerimine (kohe koheselt, praegu praegult, õigel ajal õigeaegselt) Kokkuvõte Tänapäeva globaliseeruvas maailmas räägime me üha enam meie keele mõjutatusest teistest keeltest
Kõneliik • tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv); • jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust; • eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust; 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet • grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus • peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale • koosneb lause moodustajatest, milleks võib olla sõnavorm, fraas, osalause ja/või
vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. Ta ei suitseta, ta on mittesuitsetaja, ma ei tule homme kinno, homme ma kinno ei tule, kinno ma homme ei tule. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) – mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse „v“ lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus- alistus, rektsioon-ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaks käsitleb lauseid,mis on lause jne. Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid!
Absoluutset fusiooni ja aglutineerivat keelt pole olemas. Sel juhul oleksid kõik keele morfeemid supletiivsed (nende vahel puuduks vormiline sarnasus ja neid seoks teistega ainult tähendus). 18. Peasõna ja laiendi markeerimine Morfoloogilised ühendused moodustajate vahel. Miks neid on vaja siduda omavahel? Kui laiendi morfoloogiline markeerimine on määratletud peasõna poolt, kuid ta ei mõjuta peasõna semantilisi ja grammatilisi tunnuseid, siis on see rektsioon = alistusseos, kus põhisõna määrab laiendi vormi (tavaliselt mõeldakse verbi esitatavat nõudmist nominaalliikmele). Peasõna laiendina võib vaadata verbi ja objekti, siis lähevad sinna ka rektsiooni asjad sisse. Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv
vormitunnustest või semantilistest omadustest. Ühildumine on väga levinud nähtus keeltes. Nt eesti keeles peavad adjektiivatribuudid olema samas käändes kui nende põhisõnaks olev substantiiv. Sooühildumine Isikuühildumine esubjektikonjugatsioon Ühildumine suurendab teate liiasust ja aitab seega kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid 36. Rektsioon. Rektsioon e sõltumine on sõltuvussuhetega kaasnev kindla vormi nõue. Üks põhisüna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntaktilises struktuuris. Kui tavalise ühildumise korral korratakse sama elementi mitu korda, siis rektsioonisuhete puhul tehakse seda ühe korra. 37. Sõnajärjetüpoloogia. Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Sõnajärjepiirangud toimivad
energiat toimetulekuks ja paremaks kohanemiseks, esine kolme tüüpi käitumist: Eitatakse juhtunut ja välditakse tugevat hingevalu põhjustavaid mõtteid ja tundeid Kohanetakse ja muudetakse oma suhtumist toimuvasse Otsitakse lahendust ja püütakse muuta olukorda Olukorra eitamine on alateadlik kaitsereaktsioon, mis võib ilmneda ootamatute tugevat stressi tekitavate sündmuste korral. Juhtunu või selle episood näib mõneks ajaks otsekui ununevat. Selline rektsioon on organismile eluliselt vajalik, et anda psüühikale aega toimunu omaks võtta. Mälu taastub järk-järgult ning vastavalt sellele, kuidas toimunu läbi töötatakse. Mõnikord tõrjutakse valusa sündmusega seotud tunded ja mõtted teadvusest välja ning tegeldakse mõnda aega tühja-tähjaga, millegi muu olulisega või otsitakse abi väättoimetuleku võtetest. Kui selline periood kestab üle paari nädala ning toob kaasa
- nt mina olen olnud/olin/olen/olin olnud vangistatud. Aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. · lõpetatud / lõpetamata; · tulemuslik / mittetulemuslik; · punktuaalne / duratiivne; · progressiiv - näitab tegevuse kestvust: - laulMAS, rääkiMAS; singING, talkING Eitus näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaks on lauseõpetus. Lihtlause terviklik mõte. Lause algab suure algustähega ja lõpeb kirjavahemärgiga. Lihtlause on tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav tervikliku mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Finiitvorm pöördeline vorm, kus üks tegusõna on öeldis mingis isikus või asjas.
Paljud püüavad olla need, kes nad tegelikult ei ole, ning thtilugu seatakse liiga kõrged sihid, milleni püüdlemine on peaaegu võimatu. Peaasi, et ei jäädaks, käed rüppes, istuma ning ootamaparemaid aegu. Koma sidesõnade ja, ning, ega, või ees siis, kui nende ees on kõrvallause või üte. Rindlause sidesõnad: aga, kuid, vaid, ent. Põimlause sidesõnad: et, sest, kui, nagu, kuna, nii et, sest et; kes, kelle, keda...; kas, kuhu, kust, millal, miks, kuidas. Jne 2.5. Rektsioon teadmisi omama- teadmisi omandama omastada- omandada 2007- da aasta aprillis- 2007. aasta aprillis _ panustaksin haridusele- panustaksin haridusse peale raskeid ja kurnavaid harjutamisi- pärast rasket ja kurnavat harjutamist kaotusevalu- kaotusvalu Raskolnikov'i- Raskolnikovi _ ülesse kerkinud- üles kerkinud teise külje alt- teise külje pealt/ teisest küljest videosi- videoid 2.6. Ühildumine
alistav üks üksus valitseb teise üle, valitsev osa määrab alistuva osa vormi · Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o Ühildumine ehk kongruents(sama grammatiline kategooria haarab enda sisse mitu üksust, subjekti ja verbi omavaheline ühildumine, eesti keeles ainult aluse ja öeldise vahel isik, nt mina laulan): klassi-, difiniitsus-, isikuühildumine(subjekti ja objektiühildumine) o Rektsioon ühepoolne suhe, üks liige nõuab tegusõnalt mingit vormi, aga see sõna ise sinna vormi ei lähe ja ei muutu. Tegusõna nõuab teatud vormis täiendit nt 'mõtlen sinust'. Nimisõna puhul nt 'lugupidamine vanemate vastu' o Eraldi morfeem (nt possessivsufiks) et üks sõna jääb samaks, teine muutub nt poisi raamat, poisi raamatut, poisi raamatusse jne.
Süntaktilised seosed: * Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased „kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine „Ma laulan, raamatud lebavad“. Rektsioon – sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris. Eraldi morfeem – nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) * Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia – S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid:
käändest: subjektipositsioonis on nominatiiv ja objektis akusatiiv) · sidumisteooria (seotud pronoomenite ja refleksiivpronoomenite ning viitavate väljenditega) · seostusteooria (kuidas on võimalik üht elementi teatud kohast nihutada? kuidas siire toimub? Ehitatakse süntaksipuu). On piirangud, mis viitavad suhetele struktuuri: c-command ehk sõltumine, m-command ehk maksimaalne projektsioon (nt nimisõna ainsus määrab ära kogu nimisõnafraasi arvu) ja government ehk rektsioon. Minimalism. Selle mõte oli keeruliseks muutunud teooriaid lihtsustada. 8. Moodustajastruktuur. Kuidas moodustajaid kindlaks teha? Vahetute moodustajate analüüs Lause on hierarhilise ehitusega moodustis, mis jaguneb mitmesuguse keerukusastmega vahetervikuteks ja alles lõppastmel üksiksõnadeks. Lause moodustajad on ühtviisi need vahetervikud kui ka üksikud sõnad. Moodustajate analüüs põhineb näitelausete osadeks jagamisel
Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP • Määrsõna ehk adverb - AdvP • Arvsõna ehk numeraal - QP • Asesõna ehk pronoomen • Määrasõna ehk kvantor - QP • Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) • - PreP ja PspP (kokku PP)
Akusatiiv väljendab olendit või eset, kellele või millele tegevus või tähelepanu on otseselt suunatud. Akusatiiv vastab sihitavale käändele. Eesti keeles sihitav kääne puudub, selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada kolme erineva käände abil: Kauf den Bleistift! Osta pliiats! Nimetav. Er kauft einen Bleistift! Ta ostab pliiatsit! Omastav. Sie hat keinen Bleistift! Tal pole pliiatsit! Osastav. Eessõnade rektsioon: Genitiivi nõuavad: anstatt, auBerhalb, diesseits, halber, hinsichtlich, infolge, inmitten, innerhalb, jenseits, kraft, mittels, oberhalb, statt, um ... willen, ungeachtet, unterhalb, unweit, vermöge, zeit. Daativit nõuavad: aus, auBer, bei, entgegen, gegenüber, gemäB, mit, nach, nächst, nebst, samt, seit, von, zu, zuwider. 15 H. Andresson, M. Paivel Saksa keele õpik algajaile, Tallinn, 1990, lk 35.
See süsteem on rohkem levinud. 2) absolutiiv-ergatiivsed keeled sihitisliku lause osalejad võivad olla markeeritud teisiti: sihitisliku lause agent on markeeritud, patsient on markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline süvastruktuur: markeerimata tuumlause (nt lapsed laulsid aulas), millest tehakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused- kas lapsed laulsid aulas
21. Adjektiivide võrdlus. Komparatiiv (keskvõrre) ja superlatiiv (ülivõrre). Näiteid komparatiivi väljendamisest: (1) eesti ja soome a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi 22. Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid. rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt ühildumine - laiend peegeldab peasõna grammatilisi või semantilisi tunnuseid Ühildumissüsteemid: Grammatilisi suhteid (S; O; IO jm) väljendatakse: - järjekorraga
markeeritud erinevalt nominatiiv-akusatiivsetest keeltest. Neis keeltes on sihitisliku lause agent markeeritud, aga patsient markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata käändes ning teda tähistatakse samamoodi kui patsienti. 52. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed rinnastav ( samatasandiline) ja alistav ( pealause ja kõrvallause). Morfoloogiliselt väljenduvad seosed : * ühildumine e. kongruents * rektsioon ehk sõltumine on sõltuvussuhtega kaasnev kindla vormi nõue. Näiteks ilma nõuab ilmaütlevat. *eraldi morfeem ( näitab suhteid), näiteks possessiivsufiks. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 53. Süntaksi teooriad: generatiinse süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generatiivse süntaksi üks põhiideesid on, et keelt tuleb esitada rangelt
(astmevaheldust). 2) Sõnamoodustus. Nimisõna-, verbi-, adverbiliited tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). 3) Vormiõpetus. Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid.10 käänet. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 4) Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri: 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" 1) Käänamine läänemeresoome keeltes 2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes
8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti) 9. Valitsusväline organisatsioon > vabaühendus (rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon) 10. Ühenduse acquis > ühenduse õigustik (ELi liikmesriike siduvate õigusaktide kogum) 11. Subsidiaarsus > lähimus, lähimuspõhimõte (valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab EL meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest) H 23. Rektsioon. alla kirjutama: Minister kirjutab kirjale alla. allkirjastama: Minister allkirjastab kirja. H 24. Lause sõnajärg. * Ajamäärus paikneb kohamäärusest tavaliselt eespool: Selts korraldas möödunud aastal (ajamäärus) Krimmis (kohamäärus) keelepäeva. * Jälgi, et valitud sõnajärg ei lubaks lauset vääriti tõlgendada: Turult leiab kehvema väljanägemisega moosiks sobivaid marju. > Turult leiab kehvema väljanägemisega marju, mis sobivad moosiks.
Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris. Eraldi morfeem nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) 3) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid fraasid:
Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva- ja pindstruktuur Süntaksipuud
Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva- ja pindstruktuur Süntaksipuud
Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva- ja pindstruktuur Süntaksipuud
Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed 6 Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris. Eraldi morfeem nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) 3) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid fraasid:
missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. Süntaktilised seosed: Tasandilised seosed : · rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) · alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (,______) pealause+kõrvallause. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): - ühildumine ehk kongruents (kaks sõna samas kategoorias nt subjekti ja objekti ühildumine) - rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid on hajusate piiridega sõnade rühmad. Igal sõnaliigil on oma iseloomulik tuumik, st sõnad, millel on kõik selle sõnaliigi tunnused. Eesti keeles on 12 sõnaliiki (nimis, tegus, omaduss, arvs, määrs, ases, asemäärs, abimäärs, rõhumäärs, kaass, sides, hüüds)
ÖELDISTÄIDE: See on vana auto. TÄIEND: ostsin vana auto kummid. LAIEND: läksime sinna vana autoga. ESSÕNA LAIEND: Ma ei saa elada ilma vana autota. TAGASÕNA LAIEND: Vana auto kõrval oli kolahunnik. LAIEND: Fiat, vana auto, hakkab lagunema. Süntaktilised seosed. Tasandiseosed: 1) rinnastav 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) Morfoloogiliselt väljenduvad sosed: Ühildumine ehk kongurents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); rektsioon Eraldi morfeem (näit possessiivsufiks) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1% Muid parameetreid: PREP/POST; NG/GN; NA/AN; Universaalsed tendentsid: VO;PREP; NG; NA; OV;PSP;G;AN http://wals.info/feature/87 -AN Sõnajärg Agenti ja patsienti ( või alus ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel.
hängen, -te, -t (riputama) hängen, i, a (olema, rippuma) sich setzen, -te, -t (istet võtma) sitzen, a, e (istuma) Eessõnad "in" ja "an",aga ka "auf" moodustavad tihti ühisvorme määratud artikliga. ins = in das, ans = an das, im = in dem, am = an dem, aufs = auf das Genitiivi eessõnad. während - sel ajal kui, trotz - sellele vaatamata, wegen - tõttu; on kolm kooligrammatika eessõna. Peale nende veel suur hulk genitiivi eessõnu. VERBIDE REKTSIOON (Rektion der Verben) Möned verbid nõuavad kasutamist teatud kindlas käändes ja /või teatud eessõnaga). Neid verbe on teadagi üsna palju, raskuseks on ainult see, kui neid ei ole meil võimalik otse eesti keelde tõlkida, siis tulevad nad oma "raskusega" pähe õppida. sich interessieren für+Akk. huvituma denken an+Akk mõtlema warten auf+Akk ootama sich erinnern an+Akk. meenuma in Sorge sein um+Akk
tehakse plakat 3. Sõnum sõnade, sümbolite, piltide komplekt mida saatja edastab nt loodud reklaam pannakse ajalehte 4. Kanal kommunikatsioonikanal mille kaudu liigub sõnum saatjalt vastuvõtjale nt raadio, ajalehed 5. Dekodeerimine vastuvõtja annab saadetud sõnumile tähenduse nt tulevane tudeng tõlgendab nähtud reklaami 6. Vastuvõtja kommunikatsiooni see osapool, mis võtab sõnumi vastu nt abiturient 7. Reaktsioon vastuvõtja rektsioon saadetud sõnumile nt kinnistab mõtet, annab uut informatsiooni, pahandab jne 8. Tagasiside tegevus kus vastuvõtja vastab sõnumi saajale nt toob sisseastumisavalduse TÜsse 9. Müra protsessi ajal toimuvad plaanivälised moonutused, mille tulemusel saatja võtab vastu teistsuguse sõnumi, kui saatja soovis saata. Nt teiste ülikoolide reklaamid · Tõhusa turunduskommunikatsiooni etapid 1. Sihtgrupi määramine 2. Turunduskommunikatsiooni eesmärkide piiritlemine
· 10 käänet, ei ole akusatiivi; komitatiivi on postpositsioon, -na, -ni, -ta arverbiliited. Paralleelvormid. · 7 käändkonda + ebareeglipäraste noomenite rühm · 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid · Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmue P vormidel. · Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutati põhivorme. Lauseõpetus: · Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed · Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnsatus, ellips, liitlause. · Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske (1843-1890) võrdlev-ajalooline keeleteadus Õppis Leipzigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist. 1872 väitekiri: · Käänamine läänemeresoome keeltes · n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1874 TÜ eesti keele lektoriks.
EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad? 1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel) b) sõltumine e. rektsioon põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab vihikusse, vihikusse kirjutama; kolm pliiatsit, laua all) Kahepoolse seosena on senistes käsitlustes välja toodud ka predikatsioon (lapsed kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A Ö ühekorraga 4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma Nominaalfraasid: NP nukker vaim AdjP kummaliselt nukker AdvP (määrusfraas) ootamatult kiiresti
1. Tasandilised seosed : •rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) ehk omavahel võrsed üksused •alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (–––––,______) pealause+kõrvallause. Ehk üks üksus juhib teist. 2. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): •ühildumine ehk kongruents – verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline lauses on alus, kumb sihtis(kaks sõna samas kategoorias, nt subjekti ja objekti ühildumine) •rektsioon - üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) •eraldi morfeem - näitab suhteid 3. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Siin määrab lauseliikmed sõnade järjekord. Selline nähtus toimub inglise keeles. Sõnaliigid: 1. Nimisõna(substantiiv) NP 2. Omadussõna (adjektiiv) AP (võib olla öeldistäide) 2. Tegusõna VP (tegevusnimed ja kesksõnad) 4. Määrsõna(adverb) AdvP 5. Arvsõna (numeraal) QP 6. Asesõna (pronoomen) 7
jaatav eitav · aga: klass, kõneviis (indikatiiv või imperatiiv), isik, definiitsus 8. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Süntaktilised seosed Tasandiseosed: rinnastav (sama tasand), alistav (astmeline, kõrvallaused). Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongurents klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objekti ühildumine) -> sõnad kuuluvad ühte kategooriasse, ühed sõnad mõjutavad teiste vorme. Rektsioon üks põhisõna määrab teise sõna kategooria Eraldi morfeem paljudes keeltes puudub Sõnaliigid e fraasid Nimisõna e substantiiv substantiivifraas e noomenifraas - NP Omadussõna e adjektiiv AP Tegusõna e verb (sh infinitiivid ja partisiibid) - VP Määrsõna e adverb AdvP Arvsõna e numeraal QP Asesõna e pronoomen Määrsõna e kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed
Alus ehk subjekt NP/ Öeldis ehk predikaat VP /Sihitis ehk objekt NP /Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP / Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP / Täiend ehk atribuut AP 69. Süntaktilised seosed I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) 70. Süntaksi teooriaid: generatiivse grammatika/süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika Generativismi põhiteesid: Noam Chomsky, 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of
Elektrokeemilise ahela potentsiaal - vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel. E=E(katood)-E(anood) Standartne elektroodpotentsiaal kõikide teiste elektroodide potentsiaalid vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel. · Mida suurem positiivne E, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem, seda tugevam redutseerija, · Anoodiks ehk redutseerijaks on element, mille E on väiksem, katoodiks ehk oksüdeerujaks on element, mille E on suurem, · Rektsioon kulgeb spontaanselt kui Eº(oks) > Eº(red). Metallide pingerida metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi. · Aktiivsed metallid tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku, · Eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast tagapool oleva metalli, · Eespool asuv metall on galvaaniahelad anoodiks, tagapool asuv katoodiks. Nernsti võrrand elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad
huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. Süntaktilised seosed: Tasandilised seosed : · rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) · alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (,______) pealause+kõrvallause. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): - ühildumine ehk kongruents (kaks sõna samas kategoorias nt subjekti ja objekti ühildumine) - rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivse süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika Valentsteooria e sõltuvusgrammatika tuumaks on tegusõna. Verbikeskne lauseehitus. Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt.
säilinud ainult asesõnadel): The boy(A) hit a girl (P) Poiss lõi tüdrukut. muna õpetab kana; isa armastab ema; hullunud kana peksab isa (see, mis vormis on verb, ei anna meile mingit infot). Süntaktilised seosed I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema (tuntud ja tundmatu sõnajärg) suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3% OVS 1% Teadaolevalt ei esine keelt, kus on sõnajärg: OSV.
annaabi.ee 
