Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on The Ethnologue ja milleks seda kasutada saab ?
  • Mis on WALS ja milleks seda kasutada saab ?
  • Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse ?
  • Kes? Objekt, keda ?
  • Mida saab teha morfanalüsaatoriga ?
  • Mis on põhitunnus mis eristab konsonante ja vokaale ?
 
Säutsu twitteris

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013
LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL
Õpikust (Fred Karlsson : Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed:
Morfoloogia peatükk lk 107-147
Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad)
Soovitav on lugeda ka
Foneetika ja fonoloogia lk 65-107
Moodle’ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik)
Kordamismoodul (8.)
  • Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid
    Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone.
    keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt. Kõne on primaarne, kiri sekundaarne, inimeste omavaheline suhtlus keele abil on universaalne ja eristab teda teistest liikidest. Teiste elusolendite suhtlemissüsteem ei ole nii keerukas, tal pole nii suurt hulka sõnavara ning nüansse. Keele abil säilivad suhted varasemate sugulaspõlevedega, see säilib ka raamatute ja muude dokumentide abil.
    Keele allsüsteemid:
    Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu.
    Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri.
    Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited , mis jagunevad omakorda neljaks : infiks, sufiks , prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0.
    Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse.
    TEKST - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess.
    Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia-mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma -inimene jookseb ,vesi jookseb)
    Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega.
  • Loomulik keel
    Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus.
    Loomulik keel on kõige olulisem vahend inimeste vahelises suhtlemises. Vaegkuulajatel on viipekeel ; iga normaalse kognitiivse arenguga inimene räägib mingit loomulikku keelt. Loomulik keel on: 1.arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadadetuhandete aastate jooksul ja sõnavara on kujunenud vastavalt sellele, mida antud ühsikonnas vaja on läinud. 2.inimlaps omandab oma esimese e loomuliku keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta, vajab vaid suhtlemisvõimalust teiste inimestega. 3.kui loomulik keel on omandatud, kasutavad inimesed seda igapäevasel muu maailmaga suhtlemiseks ja selle kujutamiseks. Sõnad on enamasti polüseemsed ehk mitmetähenduslikud.
  • Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, ( genealoogiline , areaalne , sotsiolingvistiline,tüpoloogiline), etnonüüm; keelte arvandmete suhted
    Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu).
    Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi:Aafrika ; Euraasia ; Kagu- Aasia ja Okeaania ; Austraalia ja Uus- Guinea ; Põhja-Ameerika ; Lõuna-Ameerika
    Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuur alusel maailmas jagunenud on.
    Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks .
    Genealoogiline ( sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani , prantsuse, itaalia, sari, rumeenia .ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla juhuslikult kokkulangevuse tulemus. Võib olla ka laenamise tulemus.seetõttu nõuavad sugulushüpoteesid mitmeid kontrollimisi ja üha rohkem võrreldakse lisaks põhisõnavarale ka erinevate teadusharude tulemusi. Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest.
    Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) - uurib ja jagab keeled selle järgi, mis piirkondades neid räägitakse. Keeled on pikalt olnud geograafiliselt üksteisele lähedal ning paratamatult aja jooksul on muutnud sarnasemaks ka nende tähendussüsteemid ja struktuurid .
    Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) - uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Keele variatiivsus on peamiseks uurimisobjektiks. eeldab, et sama keelevarianti kõnelevad inimesed kuuluvad ühte. Keeled peegeldub ühiskonna sotsiaalne kihistumine .
    Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) - eesmärk on selgitada keelte sutruktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Uuritakse semantikat, fonoloogiat, morfologiat, süntaksit
    Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus. Eestikeelsed etnonüümid kirjutatakse väikese algustähega.
    Enda kohta käibel olev rahvanimetus ehk endanimetus on näiteks lätlastel latvieši, poolakatel polacy ja eestlastel eestlased (varem maarahvas).
    Maailma keelte arvandmete suhe :6000 -7000 elavat loomulikku keelt (Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996) - Aasia – 2165 (32%) Aafrika – 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) Ameerika – 1000 (15%) Euroopa – 225 (3%)
  • Keelkond , algkeel , haru; keelepuu
    Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
    Ühte keelkonda kuuluvate keelte omavahelist keelesugulust on võrdlev-ajaloolises keeleteaduses tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil.
    Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi)
    Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses
    Keelepuu on võrdlev-ajaoolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks , näiteks keelkondade kirjeldamisel.
  • Võrdlev-ajalooline keeleteadus , häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia
    Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust
    Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel.
    Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused- kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes) rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele ‘jalg’ on
    rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni). Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA!! Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi:
    - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes , seeme)
    - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog)
    Häälikuseadused - erandituse põhimõte põhineb analoogial: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel.
    Etümoloogia-tegeleb sõnade päritolu selgitamisega
  • Isolaatkeel - Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi . Nt baski , burušaski, jaapani keel.
  • Areaalse jaotuse põhimõtted
    Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu).
  • Mis on The Ethnologue ja milleks seda kasutada saab?
    Ethnologue: Maailma Keeled on kompleksne teatmeteos, mis kategoriseerib kõiki maailma elus keeli. Alates 1951.a on Ethnologue olnud aktiivne uurimustöö, mis kaasab endaga sadu lingviste ja teadlasi ümber maailma.
  • Keelekontakt : substraat , adstraat, superstraat
    KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi.
    Substraat- keeleline mõju vaadeldava keele suhtes varasemalt kontaktis olnud keelet
    Adstraat- mõju, mis on tingitud teisest keelest, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma, et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil
    Superstraat-keeleline mõju kontaktis olevalt keelelt, mis on vaadeldava keele suhtes hilisem
  • Keele ja murde eristamine
    Murre või keel? - Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) - Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) - Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel)
  • Vähemuskeel, lingua franca, diglossia
    Vähemuskeel-keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem, kui teise keele kõnelejaid
    lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k =ELF
    Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju , millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi)
  • Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel ( fusioon , kumulatioon, muutumine)
    Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele:
    Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel - Esimeste puhul koosneb iga sõna lauses vaid ühest morfeemist, süntaktilisi seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje jm abil, sõnu endid ei muudeta ega lisata neile teisi morfeeme või sünteetiline keel - koosnevad paljud sõnad lauses mitmest morfeemist – tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest.)
    Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne)
    Polüsünteetilised – väga palju morfeeme sõna küljes, Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+ usaar +tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit - ‘sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule
    Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks .
    Liitumisviisid:- fusioon – morfeemide piirid on hajusad , nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) - kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang ( sing PST)- muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra – söömata), -pira (timpira – andmata) - Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
  • Keele muutumine, selle põhjused
    Keeled muutuvad - Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel)
    Miks keeled muutuvad:1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt.
    2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi.
  • Keeleuniversaalid, universaalide liigid
    Keeleuniversaal ehk lingvistiline universaal - keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele. Keeleuniversaalid jagunevad hõlmavuse alusel absoluutseteks universaalideks ja universaalseteks tendentsideks. Absoluutsed universaalid on keelenähtused, mis esinevad kõigis seni uuritud keeltes. Sellisteks nähtusteks on näiteks kaashäälikute ja täishäälikute olemasolu, vähemalt ühe sulghääliku olemasolu, vahetegemine nimisõnade ja tegusõnade vahel ning küsimuse moodustamise vahendite olemasolu. Absoluutseid universaale on siiski üsna vähe. Universaalsed tendentsid on nähtused, mida leidub enamikus keeltes, kuid mitte
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #1 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #2 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #3 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #4 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #5 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #6 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #7 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #8 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #9 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #10 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #11 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #12 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #13 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #14 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #15 Keeleteaduse kordamisküsimused 2013 #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hj0005e Õppematerjali autor

    Lisainfo

    SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSEDKORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    40
    docx
    Keeleteaduse alused
    55
    docx
    Keeleteadus konspekt 2018 sügis
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    25
    docx
    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse eksam
    21
    doc
    SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
    9
    doc
    Keeleteaduse alused I
    23
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun