Etteütlus 1)Keelenõuanne on eesti Kelle Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti ,,Keelehoole" väljund. 2)Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3)Uues ehitusmaterjalide ja aiakaupade kaupluses Bauhof pakuti moodsaid ripplagesid Amstrong ja keskküttekatlaid Viadrus U22. 4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised.
Kõige sagedasem kõrvalekalle on lihtsustunud hääldus. Näiteks ''ma'i tea.'' Aga samas, see on siiski täiesti tavaline ja kuulajad seda tavaliselt tähele ei pane. Sammuti ei ole vaja seda ka häbeneda, sest selle kaudu anname me edasi oma päritolu ja informatsiooni. Sammuti kehtestatakse ka kindlaid reegleid, kuidas on õige ja kuidas on väär. Selle tulemusel väheneb vigade ja varieerumise hulk keeles. Ning sammuti aitab keelehoole keelt hoida ühtlasemana, stabiilsemana. Eesti keelekorraldusega tegeleb nimelt Emakeele Seltsi keeletoimkond, mille ülesanne on anda soovitusi korrektseks kirjakeele kasutuseks. Palju on ka vaideldud selle üle, et mis on eesti keele kõige ilusam lause. Mina isiklikult arvan et kõige ilusam lause eesti keeles on ,,Ema tuleb koju.'' Ühesõnaga, mina arvan siiski, et kõik mis meid koos hoiab, on keel!
identiteeti“, mis avaldati keeleajakirjas Oma Keel. Tema artiklitest on meil ka varem juttu olnud seoses suure ja väikse eestiga. 2. Martin Ehala on võtnud aluseks eesti keelenõukogu eestvõttel on koostatud „eesti keele arendamise strateegia“, mille eelnõu novembris 2003 Postimehes avaldati, kus jagatakse kirjakeele kasutust ja arengut suunavad tegevused nelja põhirühma Keeleteadlikkuse suurendamine, keelehoiakute kujundamine - Keelehoole, keelekorraldus, terminoloogiatöö - Kui neid nalja tegevusvaldkonda tervikuna vaadata, võime nimetada seda keelehoiuks, mis on vastandiks siis keele hääbumisele. Keelehoiu mõiste tuleneb inglise keelest language maintenance, mille all tavaliselt mõistetakse vähemuskeeli ja ohustatuid keeli. Ehala aga käsitleb seda teemat laiemalt. Tavaliselt seostatakse keelehoidu ainult vähemuskeelete ja ohustatud keeltega, kuid need eelnevat neli punkti eksisteerivad ka enamuskeelte puhul
eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakseoskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada. II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning internetikeskkonnas kahekesi või mitmekesi suhelda, tekste kokku võtta ja vahendada. Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustatakse kuulamis- ja lugemisstrateegiaid ning süvendatakse võimet teksti paremini mõista ning tekstile reageerida.
mõnikord juhuski. 1920. aastate algul otsustas küsimuse sageli Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professori Lauri Kettuneni autoriteetne arvamus, kuid hiljem oli peamiseks eesti kirjakeele normide kujundajaks siiski Elmar Muuk, kes oma põhimõtetelt oli keeleuuenduse ja keelekorralduse vahepeal, kuid arvestas palju ka tegelikku keelekasutust. • Emakeele Selts ja keelehoole - organiseerinud murdekogumist, korraldanud ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja Oma Keel (alates 2000. a-st)). Andis mitme keeleprobleemi kohta lahendussoovitusi. Rein Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus.
vaid selliseid, mille tähendust väljendab põhisõna (nt vapper kangelane). Ka ebamäärased kaassõnad nagu abil, alal, arvel, osas, poolt jms. tekitavad liigsõnalisust ning ähmastavad mõtet. (Kasik 2007: 76-77) 10 2 EESTI ASJAAJAMISKEELE KASUTUST REGULEERIVAD NÕUDED Keele normide ning normingute loomise ja arendamisega tegelevad keelepoliitika, keelekorraldus ning keelehoole (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Keelepoliitika kuulub Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemislasse. Selle eesmärk on juhtida keelelist arengut ühiskonna tasandil soovitud eesmärkide suunas (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Vastavad eesmärgid püstitatakse Eesti keele arengukavas mitmeks aastaks, mis koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu koostöös. Tiiu Erelti järgi on keelekorraldus teadlik kirjakeele arendamine, rikastamine,
Sünteesigrammatika aga püüab kirjeldada protsesse, mille abil häälikutest ja morfeemidest sõnavorme ja sõnavormidest lauseid moodustatakse. Kuid on ka keeleteadlasi, kes peavad oluliseks seda, kuidas keel suhtluses töötab. Uuritakse näiteks keelekasutust (Kasik 2001: 16). 4. Keelehoolde eesmärk Keelehoolde eesmärk on muuta keelekasutajad oma ja teiste keelekasutuse suhtes analüütilisemaks. Samuti on eesmärgiks keelekasutust parandada. Keelehoole tegeleb keelekorralduse põhimõtete elluviimisega ja rakendamisega (Kasik 2002b: 459). 2002. aastal oli olulisel kohal keele ja ühiskonna suhete uurimine. Ühiskonna ja elu pidev muutumine viib töö iseloomu muutumiseni ja mõjutab seega ka keelekasutust. Haridustaseme pidev kasv toob kaasa üha rohkem inimesi, kelle töö hõlmab lugemist, kirjutamist ja suhtlemist. Samuti on oma osa elektroonilisel sidemel. Keelekasutaja on sunnitud mõistma ja
Keele uuendus- üheks juhtivaks eesti keele korraldajaks kuj J. Aavik. Ta jätkas keeleuuenduse propageerimist, kuigi uuenduslik keel ei levinud enam nii hoogsalt kui esimese paarikümne a jooksul. Mõtles välja sellised sõnad nagu: roim, laup, tõik, sark,süüme,embama, veenma jpt. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Keelekorraldus 20.saj II poolel- hakkas taanduma murdeerinevusest tingitud varieerumine. Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi. Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti. Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre. L-E mood mulgi, tartu ja võru murre. Peamurded jag 107 kihelkondlikuks murrakuks. Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala.
Codification: üks organ fikseerib variandi sõnastikes ja grammatikates. Implementation: periood, mille jooksul normingud viiakse ühiskonda. Õpetatakse korrektsed variandid. Eloboration of function: normikeel peab olema kasutatav kõigis keskse juhtimisega ja kirjutamisega seotud funktsioonides. Lisada uusi keeleüksusi, termineid. Eesti kirjakeele lugu Eesti keelekorraldus normikeelega tegelevad keelepoliitika, keelekorraldus ja keelehoole. Keelepoliitika: riigi tegevus, et juhtida ühiskonna keelelist arengut võimu määratud eesmärkide suunas. Seaduste jms dokumentide vastuvõtmine ja nende täitmise järgimine. Keelekorraldus (Tiiu Erelt): kirjakeele teadlik rikastamine arendamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Selles otsitakse keeleideaali, antakse keelesoovitusi selle poole liikumiseks ja fikseeritakse keelenorminguid. Keelekorralduse 3 osa - üldkeele-, oskuskeele-, nimekorraldus. Keelehoole:
Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane, ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus, helge, edu, võit), asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga • rahvakeelsus, • väga kindlad normid, • Ühtlustamine • Traditsioonidest kinnihoidmine (mitte tegelik keeleareng) Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse sõnaraamat“ (1953), „Õigekeelsuse sõnaraamat“ (1960) VÕK Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel.
Klassi ainekava kirjeldab kokkuvõtvalt antud klassis saavutatavaid õpitulemusi, õppesisu, õppetegevusi, hindamise põhimõtted jmt. AINE NIMETUS / ÕPETAJA ÕPPEAASTA KLASS TUNDIDE ARV Kasutatav õppekirjandus Aine õpetamise eesmärgid Ainealased pädevused Õpitulemused / Osaoskuste kaupa. Suuline ja kirjalik suhtlus. Teksti vastuvõtt. Tekstiloome. Õigekeelsus ja keelehoole. 12. Töökava, kes selle koostab ja mida sisaldab. Õpetaja töökava on õpetaja isiklik töödokument, mis kajastab antud klassis sel õppeaastal toimuvat. Õpetaja töökava peaks vastavalt konkreetse õppegrupi vajadustele, päevakajalistele teemadele jmt pidevalt täienema ja muutuma. Õpetaja töökava võib muutuda/täieneda ka õppematerjali vahetamise tõttu, osalemisel projektides või kooli- ja koolivälistes üritustes jne
Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (3) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4)1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja 7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 8
5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) 7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste
18. saj. – 1986ndad – Vene võim, rootsi keelelt minnakse üle vene keelele, hariduskeel saksa keel, eestlased õpivad lugema, esimesed eestlastest autorid. 1860ndad – 1870ndad – ärkamisaeg, kirjaoskuse levimine, saksa kultuuri mõju. 1880ndad – 1914/1920 – venestamine, saksastumise taandumine, teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline eestistamine, eesti keel kõrghariduskeelena. 1940/1944 – 1980ndad – murdevastane võitlus, murde asendamine argikeelega, vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keel K. Pajusalu jaotus: ... – 1200 vanaeesti keel 1200-1700 muutuste aja keel 1700 - ...
*Konversatsiooni- e vestlusanalüüd, voor, vooruvahetus, naaberpaar *sotsiolingvistika, keelte geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika *Psühholingvistika uurimisalad - keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika. Miks ja kellele on keeleteadust üldse vaja? *kes on keeleteadlane? *Õige/hea ja vale/halb keel *keeleteadus ja keelekorraldus keelehoole *soovitused ja kirjeldused ja seletused *Kust sõnad tulevad ja miks? *kuidas algas? Läänes: Antiik-Kreeka - Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr); kreeka k grammatika - sest suuline keel hakkas oluliselt erinema Homerose aegsest ja selle säilitanusejs iku vaja luua normid; Idas palju varem- nt. Indias sanskrit - õige keele säilitamine *Järgmine etapp seoses piibli tõlkimisega( Kõigi keelte grammatikaid üritati mahutada ladina keele grammatika malli.) Mida keeles saab uurida?
18. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. Keelekorralduse eesmärk Eestis on tagada eesti keele kui riigikeele ja ülemaalise suhtluskeele täisväärtuslik toimimine kõigil elualadel. Selleks on vajalik ajaga kooskõlas hoida keelereeglid, luua uut oskussõnavara, anda nimesoovitusi ja teha heas mõttes keelepropagandat. Keelekorraldus tähendab keele arengu teadlikku suunamist, keelereeglite ja soovituste väljatöötamist. Soovitusi annab Emakeele Seltsi keeletoimkond. Keelehoole hõlmab praktilist tegevust keelekasutuse parandamiseks: keelenõuandeid, hea keele propageerimist, tekstide toimetamist, keelehooldekursusi jne. Keelenõu annavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna töötajad, kellele see on üks tööülesandeid. Põhilised tööd on järgmised: Standardimise meetodeid · Autokraatia o Mõjukas üksikisik teatab, kuidas on õige · Demokraatia o Kindel asjatundjate rühm lepib kokku · Rahvademokraatia
Seaduste jms dokumentide vastuvõtmine ja nende täitmise järgimine. · Keelekorraldus (Tiiu Erelt): kirjakeele teadlik rikastamine arendamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Selles otsitakse keeleideaali, antakse keelesoovitusi selle poole liikumiseks ja fikseeritakse keelenorminguid. (nt eestikeelne terminoloogia) · keelekorralduse 3 osa: üldkeele-, oskuskeele-, nimekorraldus · Keelehoole: praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks, KK käskude või soovituste elluviimine (läbi toimetajate, õpetajate, keelenõuanne jne) + sõnaraamatud ja grammatikad! Üksikisikute roll Eestis suur. Keelereformi aeg 1907/12 - 1920. aastate keskpaik: · KK reform, tagajärjeks suur vahe kirjakeele ja kohamurrete vahel (vt murrete ja kirjakeele suhete kaart Pajusalu) · Soome laenud, eriti abstraktne sõnavara
o Õpib tavaliselt ,,ebaloomulikus" olukorras ja tal on harva ,,ema". Miks ja kellele on vaja keeleteadust üldse? · Kes on keeleteadlane? teadlaseks saab tänapäev siis, kui kaitstakse doktorikraad. (deskriptiivne perspektiiv keele kirjeldamine ja seletamine võtmata seisukohta, kas see on hea või halb. Preskriptiivne perspektiiv kuulub keelehoolde töötajate valdkonda). · Õige/ hea ja vale/ halb keel · Keeleteadus ja keelekorraldus, keelehoole · Soovitused ja kirjaldused ja seletused · Kust sõnad tulevad? Miks? · Kuidas algas? Keeleteadusliku mõtteviisi tekkest ja selle seotusest õigekeelsusega. Läänes: Antiik-Kreeka Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr); kreeka k grammatika sest suuline keel hakkas oluliselt erinema Homerose aegsest ja selle säilitamiseks oli vaja luua normid; Idas palju varem nt Indias sanskrit õige keele säilitamine
(onomastika), Liivimaa kroonika Rakenduslingvistika keeleteaduse osa, milles tegeletakse praktiliste väljunditega. Keeleõpe Arvutilingvistika, korpuslingvistika Õppematerjalid Jne Keeleteadus miks ja kellele Keeleteadlane on keeleolemusega tegelev uurija. Kirjeldab ja seletab Õige/ hea ja vale/ halb keel Keeleteadus ja keelekorraldus (koostab keeleteadlase põhjal reegleid. Sageli on sidemed liiga nõrgad nende kahe vahel ja siis tulevadki halvad reeglid), keelehoole Soovitused ja kirjeldused ning seletused Kust sõnad tulevad? Miks? Etümoloogia sõnastikud. Ühised jooned grammatikas jne Kuidas algas suuline keel oli muutunud rääkiva kõnega erinevaks ja oli vaja luua normid, et seda hoida. Järgmine etapp seoses piibli tõlkimisega (kõigi keelte grammatikat üritati mahutada ladina keele grammatika malli) Praegune etapp suurte võrreldavate andmekogude ja digitaalse meedia ajastus Kas uurijale tuttav või tundmatu keel?
tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv lugemine, st loomulikustunud struktuuride, eriti implitsiitsete tähenduste väljatoomine. Eesmärgid võivad olla normatiivsed, viidata sobivatele keelekasutustele. Sellel on sarnased eesmärgid keelekorraldusega, mis siiski tegeleb vaid keelekasutusega vormitasandil, aga tekstianalüüs on astme võtta kõrgem (R. Kasik „Tekstianalüüs ja keelehoole“, Keel ja Kirjandus, 2006). N. Fairclough esitas põhimõtteid raamatutes „Keel ja võim“ 1989 ja „Diskursus ja sotsiaalsed muutused“ 1992. Hiljem on kokku võtnud analüüsi tulemusi koos paljude näidetega raamatus „Meedia diskursus“ – meediakeele analüüsi õpik. Fairclough järgi tähendab kriitilisus sotsiaalseid tavasid ja harjumusi ning nende hulka loeb keelekasutuse alla. Tavad ja harjumused on seotud
muude keelekirjeldustega kohustuslikuks või vähemalt soovi- tatavaks kuulutada keele konkreetsed omadused: õigekiri, sõna- vara, vähemal määral lause- ja tekstiõpetus ja veel palju vähemal määral semantika ja pragmaatika. Eestis tegelevad keelekorraldusega Emakeele Seltsi keeletoimkond, kirjakeele normingu kehtestamise korras mainitud normatiivsete sõnastike autorid ja terministandardite koostajad. • Keelehoole on kõige levinum tegevus ja seisneb keelepoliitika ja -korralduse suuniste praktilises rakendamises. Põhitööna tegelevad sellega keeletoimetajad, korrektorid, emakeeleõpetajad, keelenõuandjad ja muud keeleala profid, oma suhtluse käigus aga tegelikult kõik, kellel on mingi keeleline väljund. Igaüks teeb 218 Keelekorraldus oma verbaalses väljenduses valikuid, sh selle kohta, kas järgida
annaabi.ee 
