Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Haldusõigus (9)

Tartu Ülikool - Õigus - Õigus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on avalik huvi?
  • Mis on juhtunud?
  • Millise haldustoimingu liiga on tegemist?
  • Millal kuulub haldussund kohaldamisele?
  • Millised normid sellele laiendavad?
  • Mitmepoolne regulatsioon?
TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND

HALDUSÕIGUS


Sisukord

1. Avalik haldus ................................................................. 3

2. Haldusõigus ................................................................. 8
3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20
4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24
5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28
6. Haldustoimingud ................................................................. 35
7. Haldusmenetlus ................................................................. 42
8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47
9. Halduse kontroll ................................................................. 52
10. Riigivastutus ................................................................. 55
11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60

I teema

AVALIK HALDUS
_______________________________________________________
§1 Avaliku halduse määratlemine
1. LOENG
08.09.2008
  • Avaliku halduse mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse tunnused, ülesanded, funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2L
  • Haldusõigus. Haldusõiguse mõiste. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused . Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Haldusõiguse realiseerimine . Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. 2L
    EKSAM : saab kasutada, kaasuse lahendamise metoodikat, ka haldusõiguse üldosasse kuuluvaid seadusi. Haldusmenetluse seadus, riigivastutuse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus ja halduskohtuseadus.Ka põhiseadust võib vaja minna.
    Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes:
    Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui õigusharust, mille normid reguleerivad avalik-õiguslike institutsioonide ja haldusorganite moodustamist eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine ja isikute õiguste kaitse.
    See on siis halduse avaldumise vorm. Mõlemad rühmad omavad teatud struktuuri ja korralduse ühtseid põhimõtteid, kuid neil on ka oma erinevused. Eraisik haldab oma asju või vara. Eraõiguslikud isikud ei ole seotud haldusõigusega. Haldus HÕ tähenduses on seotud avaliku haldusega. Avalik haldus omakorda on seotud avaliku võimu teostamisega.
    Organisatsioonilises mõttes –haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad , linnad jne).
    Formaalses mõttes – halduskandjate ja –organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus).
    Materiaalses mõttes –riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit:
    • negatiivne meetod – avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega
    õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll ).
    • positiivne meetod – haldus on mitmekesine , konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav , plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus.

    Avaliku halduse erinevad määratlused
    Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku. See võimaldab haldust eristada teistest õigusvaldkondadest. Järgnevalt on käsitluse all avalik ehk riigi haldus laiemas tähenduses.
  • Avalik haldus organisatsioonilises mõttes. Tegemist on avaliku haldusega haldusorganisatsiooni tähenduses. H org koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganite ja haldusasutuste kogumist. Nende täita on avalik-õiguslikud haldusülesanded. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või muu seadusega loodud avaliku halduse kandja, näiteks KOV.
  • Avalik haldus materiaalses mõttes. See on haldustegevus riigi ja teiste avaliku halduse kandjate poolt või tegevusena, mille esemeks on avalike halduse ülesannete täitmine. Laiemas tähenduses avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus ja riigi üks põhifunktsioone.
  • Avalik haldus formaalses mõttes – on haldusorganite kogu tegevus, sõltumata(materiaalsest sihist) sellest, kas see tegevus on oma sisult spetsiifilise halduse iseloomuga või on tegemist seadusandluse, valitsemise või õiguse mõistmisega.
    Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab
  • Riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus ).
  • Seadusandlus
  • Täidesaatev võim
  • valitsemine
  • Haldus
  • Õigusemõistmine
  • Riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus)
    1. Seadusandlus- parlament
    2. Täidesaatev- Vabariigi Valitsus, ministeeriumid - haldusorganid
    3. Õigusemõistmine- kohtud
  • Personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites .
  • kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis.
    Riigi põhifunktsioonid

    Legislatiivfunktsioon

    Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine.
    Eksekutiivfunktsioon
    Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide rakendamine, üksiknormide andmine.
    Eristatakse:
    • valitsemine – sise- ja välispoliitika väljatöötamine
    • haldus – täidesaatev tegevus
    Jurisdiktsiooniline
    funktsioon
    Õigusemõistmine. Kohtud rakendavad kehtivat õigust üksikjuhtumite üle otsustamiseks. Erinevus haldusega – kohtutel on õiguse rakendamine eesmärgiks, haldusel vahendiks .
    Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks.

    Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid


    Põhifunktsioon

    Abistav funktsioon

    Parlament

    Legislatiiv
    Haldusfn – parlamendi sisemine haldustegevus oma töö korraldamiseks. kõrgemate riigiametnike ametisse nimetamine, parlamendi haldus (nõunikud, muu põhifunksiooni toetav tegevus)
    Jurisdiktsiooniline fn - parlament otsustab teatud isikute kriminaal - vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus)

    Haldusorganid

    Eksekutiiv
    Legislatiivfn – määruste vastvõtmine seaduse alusel ja täitmiseks ( ministrid , VV).
    Seadlusandlus erakorra-
    listes olukordades ( president )
    Jurisdiktsiooniline fn
    Distsipilinaarkaristuste määramine (ametnike vastutus).
    Vaidemenetlus
    Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus väärteo eest.

    Kohtud

    Jurisdiktsiooniline
    Haldusfn - kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel.
    Legislatiivfn ei teosta
    Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel , et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile , mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse.

    §2 Avaliku halduse tunnused


    Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu.
    Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus).
    Mis on avalik huvi? – puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist:
  • lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast.
  • kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides.
    Teesid kattuvad kahes olulises punktis:
  • avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste.
  • mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi.
    Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
    Avalik tervishoid – elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
    Avalik julgeolek – üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute , sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad).
    Avalik kõlblus – sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast.
    Avalik rahu – isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis -, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine).
    Heausksus ärisuhetes – isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid , kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle).
    Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama.
    Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik hoolitsema nende ülesannete täitmise eest, mida üksikisikud ei suuda ise lahendada. Avalik kord on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid on elanike kaitse nende tervist ähvardavate ohtude eest. Avalik kõlblus on sõltuv ajast ja ruumist . Avalik rahu on isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu. Heausksus ärisuhetes. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
    Haldus on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks ja elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist.
    Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks.
    Haldustegevuse üle peab olemas olema ulatuslik kontroll. Internne kontroll – kontrolliorganid haldusorgani enese sees. Eksternne kontroll asub väljaspool haldusorganit. Eksternset kontrolli teostab halduskohus .
    Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu.

    §3 Avaliku halduse ülesanded


    - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine)
    - üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (koolid,
    haiglad, abirahad, tervise kaitse)
    - kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine
    (teatrite, kinode jms toetamine)
    - riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine ( maksud ,lõivud, trahvid ).
    - personali ja vahendite tagamine ning haldusülesannete täitmine
    §4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid
    Põhifunktsioonid
    Abistavad funktsioonid
    Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel.
    Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d:
    • Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan.
    • Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid – ametijuhend ). Täitmine eeldab ka juhtimist ja reguleerimist.
    • Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine.

    Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine. Sisuks on vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks.
    §5 Avaliku halduse liigid
    Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus, teehaldus, lennundushaldus, finantshaldus, kaitseväehaldus, metsahaldus, liiklushaldus jne. Objekti järgi võib ka määrata halduse erinevaid instituute.
    Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks).
    Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel.
    §6 Avaliku halduse seotus seadustega
    Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip – teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus.

    II teema

    HALDUSÕIGUS
    ______________________________________________________________

    §1 Haldusõiguse mõiste


    Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud.

    Eraõigus

    Avalik õigus

    Lähtekohad

    Objektiks eraisikute õiglased suhted; privaatautonoomia
    Objektiks õigussuhe, milles üheks pooleks on riik või riigi organ

    Funktsioon

    Eraõiguslike suhete reguleerimine
    Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus

    Piiritlemis-

    teooriad
    huviteooria
    subordinatsiooniteooria
    subjektiteooria

    Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad


    huviteooria – õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist
    subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe.
    subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) – üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat . Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial.
    Haldusõiguse määratlemine
    negatiivne meetod – haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust.
    positiivne meetod – haldusõigus on PS ja sellele allutatud õigusallikate produkt . Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normide reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Formaalselt mõistetud haldusõiguse reegli kujutus.

    §2 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused


    Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on:
    • käsud e. ettekirjutused – otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus .
    • keelud – otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus)
    • õigustused – juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele)

    Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik:
    • käsud – ettekirjutused, mida subjekt on kohustatud täitma.
    • ühepoolsus – avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused .

    Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga.

    §3 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega


    Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan . Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne).
    Reguleerimiseseme järgi eristatakse:
    • haldusõiguse üldosa – printsiibid , mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõige haldusmenetlusseadus , asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigvastutuse seadus, halduskoostööseadus. Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub:

    - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS)
    - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS)
    - haldusmenetluse kord (HMS)
    - avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS)
    - haldusvastutus , halduskontroll (AtSS, RVS)
    • haldusõiguse eriosa – reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks.

    Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab:
    • materiaalõigus – reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid
    • formaalõigus –
      • organisatsiooniõigus – organid ja nende pädevus
      • menetlusõigus – õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni

    Haldusõiguse vahekord riigiõigusega
    Riigiõigus
    Haldusõigus
    Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes .
    Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva võimuga seonduvat.
    Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon.
    §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine

    Õiguse realiseerimine

    Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil:
    • normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest
    • normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine
    • normi rakendamise teel – subsumeerimine
    • Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud?
    • Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine : mida ütleb normi abstraktne teokoosseis?
    • Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis?
    • Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib?

    Tõlgendamise meetodid
    1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed).
    2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt.
    Erijuhtumid :
    a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine;
    b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne).
    3) Ajaloolis -geneetiline tõlgendamine:
    a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine
    b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon.
    4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne.
    5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus.

    Haldusõigusnorm

    Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. See määrab haldusorganite, asutuste, kodanike jt nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Üldjuhul haldusõigusnorm:
    • annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud
    • annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud.

    Haldusõigusnormi struktuur

    Hüpoteesis sisalduvad juriidilised faktid, eluliste asjaolude peegeldused, mille esinemine toob kaasa õigusliku tagajärje. Hüpotees võib olla absoluutselt määratletud või suhteliselt määratletud. Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mis käsib, lubab või soovitab . Sanktsioon näeb ette abinõu käitumiseeskirja rikkumise puhul. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon ei pruugi olla ühes õigusaktis.
    §5 Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti haldusõigusele
    EL on volitatud välja andma haldusnorme, mis on otsekohaldatavad liikmesriikides (määrused) või mis direktiivide kaudu kantakse üle siseriiklikku õigusesse. Direktiivid püstitavad eesmärgi, mille liikmesriigid peavad realiseerima (meetodid siseriikliku otsuse küsimus). EL otsekohaldatavad normid katavad osaliselt, piiravad või täiendavad või tõrjuvad kõrvale siseriikliku õiguse.
    Siseriiklik õigus jääb püsivaks ja siduvaks, niivõrd-kuivõrd ei kohaldata EL õigust. Siseriiklik norm jääb püsima, st EL õigusnorm ei saa kehtetuks kuulutada liikmesriigi normi. Tekib tühi norm, mis õiguskorras küll eksisteerib, kuid seda ei kohaldata.
    Materiaalõigus mõjutab ka menetlusõigust, kuivõrd see mõjutab EL õiguse rakendamist. Õiguse rakendaja ei pea üksnes silmas pidama EL õigusnorme, vaid ka muutunud haldusmenetlusõigust (siseriiklik menetlusõigus ei tohiks ka olla takistuseks EL õiguse rakendamise osas, regulatsioon on liikmesriikide päedevuses).
    EL õigus ei sisalda üldosa. See on suures osas kohtupraktika ja õigusteooria loodud.
    Usalduse kaitse printsiip – EL-s on usalduse kaitse vähenenud, eriti EL õiguse rakendamise osas, vaatamata sellele, et kui isik ei olnud süüdi ebaõige toetuse saamisel, peab tagastama raha, hoolimata kas juba ära kasutatud või mitte.
    §6 Eraõiguse normide subsidiaarne kasutamine haldusõiguses
    Haldus võib haldusõiguse rakendamisel lünki täita eraõiguslike normidega, sellisel juhul ei ole tegemist siiski mitte eraõiguse, vaid haldusõiguse tasandiga, kus eraõiguse norme rakendatakse avaliku õiguse normidena. Sellisel juhul on need suhted samaliigilised. Neid rakendatavaid eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s.t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud.
    Eraõiguslike normide kasutamise käsitlused:
  • on olemas õiguse üldised põhimõtted, mis on normeeritud tsiviilõiguses, kuid mis kehtivad üldosana kogu õiguse kohta
  • eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises
  • kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105).
    Halduse toimimine eraõiguslikes vormides
  • kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel).
  • osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud)
  • täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus ).
    - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis
    - avalik-õiguslikus vormis
    - eraõiguslikus vormis
    - eraõiguslikus vormis
    Kui seadusandja on andnud valiku valida, siis haldusorganil on õigus valida. Näiteks kui organile on antud sõnastus “korraldada”, siis mingi toimingu täitmise tee valimiseks on talle jäetud vabad käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte.
    Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema.
    HALDUSE TOIMIMINE
    AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK
    võimuhaldus mittevõimuhaldus haldus - fiskaalne eraõiguslik
    (käsk, sund) (lihthaldus) eraõiguslik abistav ettevõtja
    korrahaldus sooritushaldus
    maksuhaldus (sooritus- ja
    teenindussuhted) varustamine
    §7 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Põhiseaduse printsiibid kujutavad endast väärtusmastaape, mis selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom. Seepärast vajavad printsiibid konkretiseerimist. Nad tekitavad õiguslikke tagajärgi koos õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides.
    Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel – igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse.
    Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon .
    1. Õiguspärasuse printsiip
    Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus . Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast:
    a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon).
    Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata.
    Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest.
    b) ühetaolisus – õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt.

    2. Õiguskindlus


    Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra – me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada. Kui antakse soodustav haldusakt, on problemaatiline selle kehtetukstunnistamine.
    Seda printsiipi ennast ei ole PS nimetatud. Kuid §-st 10 võib selle tuletada, demokraatliku õigusriigi põhimõttest.
    3. Proportsionaalsuse printsiip
    Seda saab tõlgendamise teel tuletada PS §-st 11. Piirangud peavad olema vajalikud ega tohi moonutada normaalseid suhteid. Selle printsiibi jaoks on olemas kolmeosaline test:
  • sobivus - kas vastav abinõu on sobiv õiguspärase eesmärgi saavutamiseks?
  • Juriidiline sobivus ja faktiline sobivus
  • vajalikkus – kas abinõu on vajalik?
  • kas piirab isiku õigusi ja ühtlasi tagab eesmärgi saavutamise
  • kas abinõu on üldse vajalik, kas on olemas tungiv ühiskondlik vajadus.
  • mõõdukus – eesmärgi ja abinõu vahel peab olema õige vahekord. Abinõu ei tohi
    väljuda eesmärgi raamest.
    4. Võrdse kohtlemise printsiip
    Tuletatud PS §-st 12 – kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida soo, rassi, usutunnistuse jms tõttu. On käsitletud ka Euroopa Liidu õiguses. Rakenduspraktika on järginud järgmist konstruktsiooni:
  • kas isikut koheldakse võrreldes teistega erinevalt;
  • kas tegemist on võrdsete situatsioonidega;
  • kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõstlik õigustus;
  • kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega.
    Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega , mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks.
    Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides – mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati.
    5. Hea halduse printsiip
    Tuletatud PS §-st 14. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas on see reguleeritud. Haldusorgan peab käsitlema isikuga seotud küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul – AUS!
    See hõlmab järgmisi küsimusi:
    • õigus pääseda ligi toimikule ( dokumendid , mis on isiku probleemi lahendamiseks
    kogutud), kehtib ka kolmandate isikute suhtes
    • õigus olla ära kuulatud
    • haldusorgani kohustus oma otsuseid põhjendadaf
    • õigus saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral

    6. Demokraatia printsiip
    Tuleneb PS §1 lg-st 1; §-st 10. Võrdlemisi suure abstraktsuse astmega ja nõuab täpsustamist. Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis.
    kokkuleppe ja enamuse põhimõte – vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel.
    Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega.
    Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi.
    Vähemuste kaitse
    Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus
    7. Õigusriigi printsiip
    • isikute põhiõiguste, –vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega . PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu. Põhiõiguste piiramisel peab olema PS-lik alus ja seda saab teha vaid seadusega.

    lihtsa reservatsiooniga kvalifitseeritud reservatsiooniga ilma reservatsioonita
    pole kindlaks määratud, PS-s on loetletud juhud , millal ja ei anta mingit õigust
    mida ja kui palju tohib kuidas tohib teatud põhiõigust pii- PÕ piirata. Siiski tea-
    piirata. rata . Tuleb hinnata, kas eesmärgi tud oluliste printsiipi-
    saavutamiseks on valitud proport- de kollisiooni korral
    sioonaalsed vahendid. seda tehakse
    • isikute õiguste kaitse lai ulatus, õiguste kohtulik kaitse. Kui täidesaatvat võimu teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib pöörduda halduskohtusse.
    • võimude lahusus, võimude funktsioonide korraldussüsteemi olemasolu (PS §4)
    - institutsionaalne VL
    - personaalne VL
    - funktsionaalne VL
    • õiguskindlus, õigusnormi täpne kujundamine, optimaalse abstraktsuse tagamine
    • proportsionaalsus – rakendatavad abinõud peavad vastama kavandatavatele eesmärkidele, põhjustamata liigset kahju. Kitsendused peavad olema minimaalsed ja üksnes eesmärgi tagamiseks.
    • kontrolli teostamine halduse üle
      • internne kontroll (riiklik järelvalve = seaduslikkuse järelvalve; teenistuslik järelvalve = seaduslikkuse ja otstarbekuse järelvalve).
      • eksternne kontroll ( poliitiline kontroll, halduskohtukontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll).

    8. Sotsiaalriigi printsiip
    Nimetatud PS §-s 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus.
  • normaalsete elamistingimuste tagamine, mida kindlustab riik, KOV, teised avaliku halduse kandjad . Põhiraskus langeb valdadele ja linnadele.
  • sotsiaalse julgeoleku tagamine, PS §28, näiteks sotsiaalhooldus , sotsiaalkindlustus, ravikindlustus , töötingimuste kontroll jne.
  • üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus , kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem
  • keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi.
  • riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus ) ja suvensioon (toetused).
  • prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine.
    9. Usalduse kaitse printsiip
    Koormavate uute regulatsioonide puhul seaduse tagasiulatuva jõu rakendamisel, kui muudetakse regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise keeld, eriti koormavate õigusnormide puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õiguses see printsiip kehtib. Euroopa Liidu õiguses on usalduse kaitse vähenenud.
    §8 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste
    1. Diskretsioon
    HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus “võib” midagi teha, mitte ei “pea” midagi tegema.
    Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid. Diskretsioonil peavad õigusriigis olema õiguslikud piirid tulenevalt õiguskindlusest.
    Halduse diskretsioon on eelkõige õiguse rakendamine. Järelikult on see allutatud ka kohtulikule kontrollile . Seadusandja poolt haldusorganile antud volitus valida kahe või mitma samaväärse õigusliku tagajärje vahe või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte.
    Õiguse rakendamine, teokoosseisu eeldused:
  • faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud
  • normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis
  • subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga
  • õigusliku tagajärje väljaselgitamine
    teokoosseis x (valikudiskretsioon)
    A B C
    õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega)
    teokoosseis x (otsustusdiskretsioon)
    õiguslik tagajärg
    Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte.

    Diskretsiooni teostamine ja piirid

    Diskretsioon peab olema õiguspärane.Diskretsiooni piirid:
    • Teokoosseis – olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige.
    • Seaduse eesmärk ja mõte – haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke.
    • Põhiseaduslikud piirid – kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire :
    • põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted
    • konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon , seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita)
    • vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi)
    • piiride ületamise keeld (võrdsuse pr – vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr – haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne).
    Otstarbekus – seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli.
    Diskretsiooni liigid
  • valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama . Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel.
  • otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada.
    Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine
    Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes “võib”, “on õigustatud”, “tohib”. Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga “võib” on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete formuleeringutega nagu on tehtud ülevalpool.
    Diskretsiooni teostamine ja selle piirid
    Õiguslikud piirid on
  • teokoosseis – olemasolu on eelduseks diskretsiooni rakendamisel.
  • seaduse eesmärk ja mõte – haldusorgan ei tohi järgida seadusest mittetulenevaid eesmärke. Näiteks kui usuorganisatsioon pole aktsepteeritud, siis pole õigus tagasi lükata, et ehitis pole vastuvõetav, vaid tuleb lähtuda otse seadusesse kirja pandust. Ei tohi siduda vastavaid otsustusi õiguslikult mitteasjakohaste tingimustega.Näiteks ametniku konkurss ja tingimuseks et kandideerida saavad ainult ühe linnajao elanikud, see pole õige. Haldusorgan võib ise kehtestada mingisugused eeskirjad, mille alusel ta hakkab diskretsiooni teostama . Näiteks valla ja linnavalitsus võivad määrata täiendavat sotsiaaltoetust. Selleks, et oleks arusaadav võetakse vastu täiendavad eeskirjad, kes või toetust taotleda ja kes seda saab. Eeskirjade kohaselt näiteks poleks siis ühel või teisel isikul võimalik toetust taotleda. Valla või linnavalitsus ei saa nii käituda, et sorry teie taotlust me vastu ei võta, sest meil on eeskirjades kirjas, et teil pole õigust seda taodelda. Diskretsiooni puhul on haldusorgan kohustatud taotluse menetlusse võtma, selle käigus hinnatakse täiendavalt asjaolusid, haldusorgan peab kaaluma isiku poolt esitatavaid asjaolusid ja siis kas ära ütlema või nõustuma ja seda põhjendama. Seaduse eesmärk ja mõte kujutab endast ühest küljest haldusõiguse diskretsiooni teostamise piiri ja reisest küljest osutab diskretsiooni teostamise suunale(diskretsiooni direktiiv ). Need võivad olla väljendatud erineva õiguse ja ulatusega. Sageli on nendes normides kasutatud määratlemata õigusmõisteid(avalik huvi,KOV huvi).
  • Põhiseaduslikud piirid – Tuleb kindlaks teha põhiõiguse ulatus.eelkõige põhiõigused, tuleb teostada vastavate õiguste ja huvide kaalumist.
    Seaduse reservatsiooniga põhiõigused – saab piirata seadusega
    Kvalifitseeritud reservatsioon – põhiseadus annab alused ammendavalt
    Seaduse reservatsioonita põhiõigused – PS ei ole ette andnud, et neid võib piirata. Samas neid võib piirata avalikes huvides ja põhiõiguste kollisiooni korral tulenevalt põhiseadusest. Inimene võib pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul peale seda, kui ta saab teada rikkumisest . Tegemist on piiranguga. Selle õigustuseks, piiramise aluseks on õiguskindluse printsiip. Tähtaegade ennistamiseks saavad olla vaid objektiivsed asjaolud e vääramatu jõud.
    Vastandlike huvide ja õiguste kaalumine. Käitumine peab toimuma õiguspäraselt. Tavaliselt vastanduvad era- ja avalikud huvid. Vastavate huvide kaalumise aluseks on väärtushinnangud. Eriti tuuakse vvälja planeerimisdirektsioon, kus seadusandja annab üldise eesmärgi nende planeeringute puhul ja jätab haldusorganitele laia valikuvabaduse nende eesmärkide teostamiseks. Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine. Üldjuhul kollideerivad erahuvid omavahel või era ja avalik või avalikud huvid omavahel.
    Piiride ületamine:
    Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.)
    Otstarbekus:
    See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel.
    Diskretsioonivead
    1) Diskretsiooni mittekasutamine – haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega.
    2) Diskretsioonipiiride ületamine – kui haldusorgan võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused.
    3) Diskretsiooni kuritarvitamine – kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke, mis ei tulenenud seadusest.
    • haldusotsus ei rajane asjakohasel haldusel, võidakse lähtuda pahatahtlikkusest või isiklikest subjektiivsetest kaalutlustest
    • võrdsuse printsiibi rikkumine , seda printsiipi tuleb rakendada kitsendavalt. Üksnes juhtumeid, mis on võrdsed, tuleb võrdselt ka lahendada. Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul.
    Haldusorgan ei ole kohustatud isiku jaoks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis , kui on pandud nõudjale.
    - proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud.
    4) diskretsiooni vähendamine nullini e redutseerimine
    Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas eakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini
    • kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt , et ta peab ük-
    sikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei).
    • puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust.

    Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik.
    2. Määratlemata õigusmõiste
    Diskretsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut. Määratlemata õigusmõiste on eelkõige teokoosseisu ja hindamise ruumi küsimus. Osad abstraktse koosseisu tunnused on ühetähenduslikult määratletavad, eelkõige aja ja koha mõisted. Teisalt on olemas sätted, mis kujutavad mõisteid ( legaaldefinitsioonid ). Osad mõisted ei ole määratud seaduses, kuid igal üksikjuhtumis on nad määratavad (nt kinnine territoorium ).
    Tulenevalt sellest, kas õigusmõiste on määratletud, saame rääkida määratletud õigusmõistetest ja määratlemata õigusmõistetega. Näiteks avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, vajaduse või ohu korral. Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused(abstraktsed teokoosseisu tunnused) väga üldises plaanis. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas.
    Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi.
    Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid.
    Hindamisruum
    Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Õigusriigi printsiip eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest. Need piirid on objektiivsed, millest enam kaugemalt minna ei saa.
    Siin on loodud argumente, et kohus ei saa kõigega kursis olla.
    Piiratud kohtuliku kontrolliga valdkonnad on:
    1. Eksamitel tehtud otsustused või nendega sarnanevad otsustused, Kohus vaatab üksnes formaalset külege, sissulist külge ei vaata.
    • sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab.
    • otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala , töökoht).
    2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid.
  • Sõtumatute ekspertide ja komisjoni otsustused – põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga
  • Prognoosid Kohtud võivad kontrollida prognoosi andmete õigsust. Nt keelati aprillis ära avalikud miitingud mässu välitimiseks. Prognoosida on võimalik olemasoleval kogemusbaasil.
  • Riskiotsustused, kui prognoosotsustuste puhul on olemas mingi kogemus, siis riskiotsustuste puhul ei ole selge, kas risk eksisteerib või mitte, kuna puudub ammendav informatsioon (nt tuumaenergeetika, farmaatsia , taimekaitse jne).
    Planeerimisotsustused – kontrollitakse menetlusnõuetest kinnipidamist, huvide kaalumise õiguspärasust.
    Määratlemata õigusmõiste rakendamisvead
    • hindamispiiride ületamine – kui haldusorgan ületab piire, mis talle on andnud rakendatav määratlemata õigusmõiste või seadus. Määratlemata õigusmõiste ebaõige abstraktne tõlgendamine – kontrollida kas tunnused on tegelikkuses reaalselt täidetud. Ebaõige prognoos. Hindamispiiride ületamine pole menetlusreeglite rikkumine.
    • Hindamise mitteteostamine – kui haldusorgan ei saa aru, et talle on antud seadusliku volitusega õigus vabalt hinnata asjaolusid või ta ei näe faktoreid, millest tuleb lähtuda.
    • Hindamise kuritarvitamine – kui haldusorgan meelega/ekslikult ületab määratlemata õigusmõiste rakendamise sisemised piirid. Kui haldusorgan ei pea kinni üldkehtivatest hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest / kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest.

    III teema
    SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE
    ___________________________________________________________________________
    §1 Subjektiivse õiguse mõiste
    Subjektile õigusnormiga antud õigus oma huve järgida.
    Subjektiivne avalik õigus on kodanike subjektiivsed õigused avaliku võimu kandja vastu. “Kaitsval normil põhinev õiguslik võim avaliku võimu kandja vastu”.
    • õigusriigi tunnuseks nende olemasolu
    • “korraline tee” avaliku võimu vastu

    Objektiivne õigus on õigusnorm või õigusnormide summa ja põhistab õiguslikke kohustusi ja neile korrespondeeruvaid subjektiivseid õigusi. Subjektiivne õigus tekib kehtiva objektiivse õiguse alusel. Subjektiivne õigus on omane nii avalikule kui eraõigusele. Subjektiivse õiguse olemasolu eelduseks on õigussubjekti olemasolu. Avalikust objektiivsest õigusest tuleneb alus isiku õigus nõuda halduselt objektiivsest õigusest kinnipidamist. Isikul tekib siin nõudeõigus haldusõiguse suhtes, et viimane peaks objektiivsest õigusest kinni siis, kui subjektiivne avalik õigust talle selleks õiguse annab. Subjektiivse avaliku õiguse all mõistetakse õigusnormi subjektile avaliku õiguse normiga antud õigustust oma huve järgida ja sellel eesmärgil nõuda teatud tegu, teost hoidumist või soodustusi (teatud kindlat käitumist). Subjektiivne õigus – isikule antud õigus nõuda avaliku võimu kandjalt oma huvide järgimisel teatud kindlat käitumist. Subjektiivne õigus laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õigusele vabaks eneseteostuseks.
    Subj. Avaliku õigusega on tegemist siis kui õnormiga on avaliku võimu kandajale pandud vastav kohustus j a teiseks kui avaliku võimu kandjale on pandud kohustus järgida üksikisikute huve. Selle aluseks võib olla tavaline õnorm.
    Teatud juhtudel on avaliku võimu kandja õigustatud isikuks .
    Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Riigikohtu otsuse järgi – kui on rikutud seadust või muud õigustloovat akti, siis tuleb normi tõlgendada ja teha kindlaks, kas see norm on kehtestatud üksnes avalikes huvides või see norm peab kaitsma ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka üksikisiku huvi, siis tuleneb sellest üksikisiku subjektiivne õigus nõuda sellest sättest kinnipidamist. Õigusvastaste kohustuste pealepanemine rikub alati isiku subjektiivseid õigusi.
    Üldjuhul täisväärtusliku õigusnormi puhul korrespondeeruvad õigustele kohustused. Objektiivne õiguslik kohustus ei too kaasa subjektiivset õigustust (nt keskkonnaõiguses ettevaatusprintsiip).
    Subjektiivne avalik õigus esineb siis, kui eksisteerib õigusega haldusele pandud
    • vastav kohustus
    • teenida isiku huve

    Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s. See võib tulla ka põhiõigustest, eriti vabadusõigustest. Üldiselt on vabadusõigused PS ühes peatükis, kuid see loetelu ei ole ammendav. Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 – igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit ). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust.
    Subjektiivse avaliku õigusega seoses on tekkinud probleem – kas sooritusnõuded on seotud põhiõigustega ja kas nad on viidavad PS tasandile (nt õigus nõuda haldusorganilt teatud toimingut, saada teatud soodustusi jne). Üldjuhul ei ole soodustuste nõudmine taandatav põhiseadusele, v.a teatud erandid, mis on viidavad võrdsusõigustele või õigusele vabalt valida tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, aj need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile.
    Populaarkaebused ei ole lubatud (isikul ei ole õigus kaevata selle peale, et haldusorgan ei pea seadustest kinni, subjektiivset õigust ei ole tekkinud). Mõnedes riikides on isikutele antud õigus esitada konstitutsioonilisi kaebusi.
    Haldusorgan on kohustatud tegema diskretsioonotsustusi ilma vigadeta.
    Diskretsiooninormide puhul on isikutele sisustatud nõudeõigus. Selle sisuks võib olla :
    • isikul õigus nõuda ilma vigadeta diskretsiooniotsuseid
    • diskretsiooni redutseerimise puhul on isikul õigus nõuda ainuvõimalikku vigadeta otsust. Kui haldus nt ise seob end tingimuste ja praktikaga, nt andnud ühtede tingimuste järgi 50 inimesele soodustust. Siis võrdse kohtlemise järgi peab ka 51. saama seda soodustust juhul, kui ei ole mõjuvat põhjust halduspraktikat muuta.

    Subjektiivne avalik õigus Euroopa Liidus
    Subjektiivset avalikku õigust tunnustatskse kõigis demokraatlikes riikides.
    Saksamaal on subjektiivne avalik õigus individuaalse õiguskaitse materiaalne eeldus. Menetlusse võetakse kaebusi, mis põhinevad konkreetsel normil, millest tuleneb subjektiivne avalik õigus. Euroopa Liidus avaldub subjektiivne avalik õigus õigustee objektiivse õiguse elluviimiseks. Kui vastav norm puudutab konkreetset ja individuaalset isikut, siis aksepteeritakse ka subjektiivse avaliku õiguse olemasolu.
    Põhiõigused ja subjektiivne avalik õigus
    Kolmeelemendiline sisu õigussuhtest: õiguse kandja-õiguse adressaat-õiguse ese. Üldiselt eraõiguslikele juriidilistele isikutele põhiõigused sisustavad subjektiivse avaliku õiguse. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see probleem, et kas nad saavad olla samaaegselt põhiõiguste kandjaks ja adressaadiks. Põhiõigused on üldiselt ikkagi üksikisikutele.
    Põhiõigused laienevad juriidilistele isikutele niipalju, kui see on kooskõlas jur.isikute üldiste eesmärkidega ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega (nt MTÜle ei laiene ettevõttevabadus, kuna MTÜ eesmärk ei saa olla kasumi saamine, mis on ettevõtluse eesmärk). Piiratud ulatuses on põhiõiguste kandjateks ka KOV üksused. Kirikud ja kogudused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
    §2 Subjektiivsete avalike õiguste liigid
    1. Õigus avalikust elust osavõtuks
    • poliitilised õigused (valimisõigus)

    2. Üksikisiku õigus esineda nõudega riigi ja teiste avaliku võimu kandjate vastu
    • huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud ük-

    sikisiku heaks.
    • õigus nõuda rohkemmakstud maksude tagasisaamist
    • õigus nõuda haldus- ja üksikaktide andmist
    • korraline kohtutee avaliku võimu vastu; õigus

    saada tagasi rohkemmakstud makse jne
    3. Õigus vabadustele
    • põhiõigused ja – vabadused
    • õigust vabadusele ja isikupuutumatusele
    • õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele.
    • Õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni sõnas jne.
    Õigus vabadusele ei ole absoluutne, teatud riived nendele on lubatud. Igaüks peab oma vabaduste kasutamisel arvestama teistega ja järgima seadust.
    §3 Haldusõigussuhe
    Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv konkreetne ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
    ÕS = tekkiv side + inimkäitumine + subj. õigused + jur. kohustus
    Kui õigussuhe tekib haldusõigusnormi alusel, on tegemist haldusõigussuhtega. Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. On osaliselt subjektiivse õiguse tagajärg. Subjektiivne avalik õigus saab realiseeruda üksnes haldusõigussuhte kaudu.
    Haldusõigussuhte subjektid
    Haldusõigussuhte subjektiks saavad olla kõik õigussubjektid, niivõrd kui nad on haldusõiguse poolt determineeritud õiguste ja kohustuste kandjateks. Haldusõigussuhtesse astumise eeldusteks on haldusõigusvõime ja haldusteovõime. See on eelduseks, et haldusõigussubjekt muutus haldusõigussuhte subjektiks.
    a) Füüsilised isikud
    Füüsilised isikud on õigussubjektid ja võivad osaleda haldusõigussuhtes. Füüsilise isiku haldusõiguslik õigusvõime on võime kanda haldusõiguslikke kohustusi ja omada haldusõiguslikke õigusi. See on ühesugune ja piiramatu kõigi suhtes. Tuleb vahet teha üldise õigusvõime ja konkreetses õigussuhtes oleva õigusvõime vahel.
    Haldusõiguslik teovõime on võime iseseisvalt realiseerida oma haldusõiguslikke õigusi ja kohustusi. Kui haldusõigusnorm annab ka alaealisele võimaluse iseseisvalt realiseerida oma õigusi/kohustusi, siis järelikult on tal ka haldusteovõime. Tuleb vaadata konkreetset normi ja vaadata, kas see sisustab alaealistele haldusteovõime.
    b) Juriidilised isikud
    Eraõiguslikel jur.isikutel tekib õigusvõime registrisse kandmisest. Juriidilise isiku teovõime realiseerub organites olevate füüsiliste isikute kaudu.
    Avalik-õiguslikud juriidilised isikud tekivad seaduse alusel. Õigusvõime on nende õiguste ja kohustuste summa ehk pädevus. Õigusvõime tekib seaduses ettenähtud ajal või jõustumisest (10.-l päeval pärast avaldamist või seaduses sätestatud ajal). Haldusteovõimega varustatakse ka selliseid organisatsioone, mis ei ole juriidilised isikud. Osalise õigus- ja teovõimega institutsioonid.
    Haldusõigussuhte sisu ja liigid
    Seda saab määrata tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud ja mida ta mõjutab. See võib olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Kestvuse järgi võib haldusõigussuhteid jagada
    • Ühekordsed (ad hoc) – tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest (nt mingi kontrolli teostamine ja selle tulemused).
    • Kestvad – õiguslikult suurema tähendusega.
      • Isikutega seotud haldusõigussuhted (suhted avalikus teenistuses, avalik-õigusliku korporatsiooni liikmelisus, advokatuur , ülikool)
      • Varaga seotud haldusõigussuhted (maksuvõlgnemisest tekkinud suhe, pensioniõigus, õigus töötu abirahale)
      • Kasutamissuhted (elamu- ja kommunaalmajanduses, veega, soojaga ja energiaga rajanemisel, ühistranspordi kasutamisel).
    - Deliktsed haldusõigussuhted
    Haldusõigussuhte tekkimine, lõppemine ja muutmine
    Haldusõigussuhe saab tekkida, muutuda või lõppeda juriidiliste faktide mõjul.
    Juriidiliste faktid:
    Sündmused on niisugused asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. Näiteks sünd, teatud vanusesse jõudmine, loodusõnnetus jne.
    Tegudeks loetakse inimese tegevust, s.h. ka teost hoidumist, kui seadus loeb selle juriidiliseks faktiks. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus.
    • õigustoimingud – nt halduse üksikaktid
    • õigusvastased teod – ei vasta haldusõigusliku normi ettekirjutusele. Selline tegu toob kaasa vastutuse.

    IV teema
    HALDUSÕIGUSE ALLIKAD
    __________________________________________________
    §1 Õigusallika mõiste
    Õiguse allikaks on õigusnormi sisaldav akt. Üksikaktid ei ole õiguse allikaks. Õigusallikate kolm määratlust:
    ÕIGUSE ALLIKAD
    Õigustloovate allikate mõttes
    Inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse.
    Subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana.
    Õigushinnangute allikate mõttes
    Õigusallikad on mõõtkava, millega hinnatakse vastavat õiguskorda, nt õiglus, arukus , kord jne.
    Õiguse tunnetamise mõttes
    Õiguse allikas kitsamas mõttes, selle kaudu saame teavet kehtivast õigusest. Kujutab endast sisu (juriidiline dokument, mis sisaldab õigusnorme) ja vormi (õigustloova tegevuse tulemus, väljendab selle vormide paljusust ja erinevusi) ühtsust. Peab sisaldama üldkohustuslikku ja abstraktset normi.
    Õigusteoorias on levinud määratlus, et õigusallikas on positiivse õiguse tunnetamise alus. Õigusnorm (sisu) saab tekkida vaid õigusallika (vorm) kaudu. Õigustloova tegevuse tulemus on õigusallikas, mis sisaldab õigusnorme.
    Teatud juhtudel võib vorm omandada teise sisu. Määrus ja seadus väivad teatud juhtudel olla ka üksikjuhtumi reguleerimiseks (nt riigieelarve seadus, üksikmäärused). Sellel põhineb ka formaalsete ja materiaalsete seaduste eristamine. Formaalsed seadused on need, mis parlament on legislatiivprotsessis vastu võtnud, materiaalsed seadused on need seadused, mis sisaldavad õigusnormi (üldkohustuslikku abstraktset käitumiseeskirja). Õigusallikaks on ikkagi need formaalsed seadused, mis sisaldavad üldkohustuslikku ja abstraktset normi. Materiaalsed seadused = õigustloovad seadused.
    Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui õigusallikale haldusõigusele toetuda. Seaduse kirjutapandud vorm täidab õiguskindluse põhimõtet – selle kohta saab infot ning tõlgendamisel on olemas silmaganähtav pidepunkt.
    §2 Haldusõiguse primaarsed allikad
    1) Põhiseadus – sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid.
    2) Formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi.
    Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda , kuid selle võib tuletada PS-st endast.
    3) Seadlused – täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) – õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid . Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla.
    4) Määrused – õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus
    • riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks.
    • autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne).

    5) Käskkirjad – käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas.
    6) KOV määrused – valitsus ja volikogu võivad anda üldaktina määrusi, reguleerimaks KOV ainupädevuses olevaid valdkondi ja nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada. Seadusega juurdeantud ülesannete puhul võivad KOV anda ka riigimääruste hierarhiasse kuuluvaid määrusi.

    õigustloovad aktid ehk ÕIGUSE ALLIKAD üksikaktid
    - individuaalseadused
    - normseadused - määrused (üksik)
    - seadlused (ainult üld) - käskkiri (üksik)
    - määrused (üld)
    - käskkirjad (üld)
    - KOV määrused (ainult üld)
    - rv lepingud (üld)
    7) Rahvusvahelised lepingud - Kui rahvusvahelised lepingud on heakskiidetud Riigikogu poolt, siis nad omavad prioriteeti siseriiklike õigusnormide ees. Kui Eesti seadused (v.a PS) on vastuolus välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid. Osa välislepinguid sõlmitakse valitsuse poolt. Ka need rahvusvahelised lepingud on haldusõiguse allikad. Kuid kui need on seadustega vastuolus, siis ei pea valitsuse poolt sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid kohaldama. Rahvusvaheliste Lepingute Viini konventsioon ütleb, et KÕIK rahvusvahelised lepingud on osapooltele täitmiseks kohustuslikud. Osades riikides võrdsustatakse valitsuse poolt sõlmitud lepingud õigusjõult määrustega.
    8) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Rahvusvahelise kohtu statuudi art 38.1 määratleb, et RV kohus rakendab talle arutada antud vaidlusete lahendamiseks rahvusvahelisi konventsioone, rahvusvahelisi tavasid kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, kohtuotsuseid ja doktriine. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid Eesti PS kohaselt tuleb tõlgendada kui õiguse põhimõtteid.
    Rahvusvaheliselt üldtunnustatud normid on rahvusvaheline tavaõigus. Selle koostisosaks loetakse (1) rahvusvahelist ühetaolist käitumispraktikat ja (2) õiguslikku veendumust (opinio iuris). Enamik riike tunnustab neid norme kui kohustuslikke. Nad muutuvad riikidele kohustuslikuks ka siis, kui riigid ei ole vastavate konventsioonidega ühinenud.
    9) Euroopa Liidu õigus - Osa Eesti haldusõigusest moodustab Euroopa Liidu õigus, osa moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus , otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist.
    EL õigus jaguneb kahte suurde rühma:
    -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko-
    hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused.
    -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta-
    mislepingute alusel
    • Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja Komisjon koos või ka eraldi.
    • Direktiivid - Iga liikmesriigi suhtes, kellele see on suunatud, saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vahendite vormi ja meetodite valiku siseriiklikele ametiasutustele. Võib anda Nõukogu või Komisjon. Teatud eelduste täitumisel võib olla ka otsene õiguslik mõju (nt kui parlament venitab vastava seaduse vastuvõtmisega või eelnõu esitamisega. Isik võib esitada kahjuhüvitamise nõude riigi vastu)
    • Otsused. Reguleerivad siduvalt üksikjuhtumeid. Adressaadiks võib olla liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik. Otsused ei ole õigusallikad. Vastu võtavad Nõukogu või Komisjon.

    §3 Sekundaarsed allikad
    Kohtulahendid -Eelkõige tõlgenduslik mõju, lünkade täitmine analoogia korras. Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe (ka halduskohtumenetluses). Kui kohus leiab, et akt on vastuolus PS-ga, võib kohus jätta selle kohaldamata ja teha otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, käivitades PSJVmenetluse.
    Pretsedendiks võivad olla nt ECHR lahendid , Euroopa Kohtu lahendid.
    Haldusõiguse printsiibid - Haldusõiguse printsiibid kui abstraktsioonid tulevad PS-st, seadustest, rahvusvahelistest lepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. Neid määratlevad ja arendavad edasi kohtud ja õigusteooria.
    Õigusteadlaste arvamused
    V teema
    HALDUSORGANISATSIOON
    _____________________________________________________
    §1 Avaliku halduse kandja kui õigussubjekt
    1. Mõiste
    Halduse kandjateks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud , s.h riik. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja kohustused avaliku halduse teostamiseks.
    Pidepunktiks halduse kandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Oluline on, et oleks kindlaks määratud subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks (kes teostavad volitusi, mida sisaldab õigusnorm). Teatud institutsioonidele antakse õigusvõime ja nad muutuvad vastutusvõimelisteks subjektideks, kelle on haldusõiguslikud õigused ja kohustused. Selle tulemusena halduse kandja on ka õigussubjekt.
    Riik
    Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    - a.-õ korporatsioon
    - a.-õ asutus
    - a.-õ sihtasutus
    Osalise õigusvõimega haldusüksused
    Eraõiguslikud isikud
    2. Riik
    Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kompetentsi jaotamise kompetents . Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed . Riiki käsitletakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna AÕS-s, TsÜS-s, AÕSRaksS-s.
    Detsentraliseerimine – riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki lõpliku otsustusvõime üle iseseisvatele õigussubjektidele. Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides.
    E. albrecht 1837 a „Tänapäeva riigiõiguse printsiibid“. Abstraktsioon, ei ole realiteet iseenesest, vaid on riigi õigusliku eksistentsi liik. Positiivse õiguse realiteet. Partsiaalne ehk osaline õigussubjekt. Kompetentsi jagamise kompetents – riik määrab ära oma prerogatiivid ja annab teistele juriidilistele isikutele vastavad kompetentsid ehk paneb peale õigused ja kohustused, riigi eripära seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid – detsentraliseerimine – lõplik otsustus õiguslike ülesannete üleandmine iseseisvatele õigussubjektidele. Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente.
    3. Avalik-õiguslik korporatsioon
    Liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid.
    KOV – täidavad haldusülesandeid. Juhivad iseseisvalt kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades kohalikke iseärasusi.
    NOTARITE KODA – notariaaltoimingute praktika ühtlustamine, notarite ametitegevuse koordineerimine , järelevalve ametikohustuste täitmise osas, väljaõppe korraldamine, notarite valik jne.
    ADVOKATUUR – advokaadieksamite korraldamine, järelvalve tegevuse üle, väljaõppe korraldamine.
    VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS – omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks – keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud.
    Liigid
  • autonoomsed korporatsioonid – üldaktide andmise õigus
  • autonoomiat mitteomavad korporatsioonid – üksikaktide andmise õigus
  • territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond määratletud territooriumi alusel
  • personaalkorporatsioonid – liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel
  • reaalkorporatsioonid – liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi
  • liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole).
    4. Avalik-õiguslik asutus
    Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet.
    Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu , Eesti Raadio.
    5. Avalik-õiguslik sihtasutus
    Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks.
    Keskkonnafond, Kultuurkapital .
    6. Osalise õigusvõimega haldusüksused
    Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad.
    7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad
    Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad.
    Notar ei ole riigiametnik , vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa.
    §2 Otsene ja kaudne riigihaldus
    Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele.
    §3 Haldusorgan – mõiste ja liigid
    1. Mõiste
    Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks.
    • institutsionaalselt halduskandja koosseisus
    • organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas)
    • kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides
    • omab teatud kohta haldusorganite süsteemis
    • pädevus peab olema õiguslikult määratletud

    Avaliku halduse kandja
    (õigusvõime)
    organ A organ B organ C
    (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C)
    (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime)
    2. Liigid
    Riigi haldusorganid
    a) keskhaldusorganid
    • Vabariigi President
    • Vabariigi Valitsus
    • Ministeeriumid
    • Ametid
    • Inspektsioonid

    b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas , tegutsevad maakonna piires)
    - maavalitsused
    Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet.
    Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon . Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud.
    Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust).
    Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid.
    Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt – vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt – president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel.
    3. Organ. Asutus. Ametiasutus
    Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) – riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ.
    Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) – kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid.
    Ametiasutus – eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ
    Asutus – iseseisev õigussubjekt.
    4. Organisisene organisatsioon
    Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 – ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites.
    Juhataja (monokraatne/ kollegiaalne )
    Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes)
    Talitused, bürood
    Amet (üksikisik, ametijuhend)
    §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid
    1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem ( hierarhiline alluvus)
    Tsentralisatsioonisüsteem
    • subordinatsioonisuhted
    • hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas
    • kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus.

    Detsentralisatsioonisüsteem
    • koordinatsioonisuhted
    • Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d.

    2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus)
    konsentratsioonisüsteem
    • kogu haldusvõim ühe organi käes

    dekonsentratsioonisüsteem
    • otsustamine on antud erinevate organite kätte
      • horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel.
      • vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele.

    3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem
    Monokraatne süsteem
    • organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi
    õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet.
    Kollegiaalne süsteem:
    - organit juhib kolleegium , mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid.
    4. Territoriaal- ja reaalsüsteem
    Territoriaalsüsteem:
    • haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb

    Reaalsüsteem
    - igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ( valitsemisala ).
    §5 Pädevus: mõiste liigid
    Pädevus näitab halduskandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste mahtu. Pädevuse reguleerimine aitab ära hoida tegevuse dubleerimist. See tõstab ka kodanike usaldusväärsust riigi vastu ning õiguskindluse kasvu. Seega tõstab pädevus üldiselt haldustegevuse efektiivust.
    Näiteks KOV pädevus – kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega mõne teise isiku kätte, lahendatakse KOV poolt.
    Pädevuse liigid
    Reaalpädevus – pädevus seoses ülesande valdkonnaga
    Territoriaalpädevus – pädevus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil
    Instantsiline pädevus – kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta
    Funktsionaalne pädevus – milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab.
    Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel:
    • Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused).
    • Valitusasutuste hallatavad riigiasutused – avalikku võimu ei teosta. Põhiül on teenindav funktsioon või täidavad muid ül kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid).

    §6 Av õig ül era õig isikutele üleandmine
    Õiguslikud piirid:
    • PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus , seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 – riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu.
    • Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Ta on garandiks avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku ja temaga õigussuhtes olevate kolmandate isikute põhiõiguste realiseerimisel. Kaitseõigus – isiku üldine õigus riigipoolsele kaitsele kui tema põhiõigusi rikutakse teiste isikute poolt. Põhiseaduslik kaitse oluliselt nõrgem kui vabadusõiguste puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu.

    Av ül üleandmise õiguslik alus
    PS § 3 lg 1 – range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh haldusvõimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega üleandmine nõuab formaalse seaduse volitust. Halduskoostööseadus – KOV üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku, eraõig juriidilise isiku või füüsilise isiku võib volitada riigihaldus ülesandeid täitma seaduse alusel antud haldusaktiga – peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega.
    Mudelid:
    • Avaliku võimu pädevusega ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikutele – eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga.
    • Avalike ülesannete üleandmine riigi või omavalitsusüksuste või ka teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt moodustatud eraõiguslikele isikutele – formaalne avalike ülesannete üleandmine. Ei ole võimuhaldus vaid lihthaldus, mida võib teostada halduskandja ise või loob eraõigusliku juriidilise isiku ja annab lihtsalt haldusülesanded talle üle. Riik võib luua erinevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid – äriühinguid, sihtasutusi, MTÜ-sid jne. Neid ülesandeid on vaja üle anda et koormust riigieelarvele vähendada (võib ohtu sattuda funktsiooni täitmise kvaliteet – näiteks Riigi Kinnisvara tegevuse tulemusel koolid ei saanudki kasu, mis oli äriühingu eesmärk).
    • Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele, kusjuures riik või KOV üksused tagavad ülesannete täitmise ja järelevalve - funktsionaalne ülesannete üleandmine. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis. N: ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus – KOV volikogu määrab vee-ettevõtja – toimub avalik konkurss. KOV üksus kehtestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja; teenuse hinna kinnitab KOV volikogu. Ühistranspordi seadus – sõidupileti hinna kehtestab vastav riigi- või omavalitsusorgan. Seadus näeb ette järelevalve. Jäätmeseadus – seadus näeb ette , et KOV võib kehtestada jäätmehoolduseeskirja, jäätmete eest võetava käitlemistasu ülempiiri. On tehtud kõik selleks, et oleks teenus osutatud kvaliteetselt ja et teenus oleks hinna poolest kõigile kättesaadav.
    • Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile – materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest.

    VI teema
    HALDUSTOIMINGUD
    _______________________________________________________________
    §1 Haldustoimingute liigid
    reaaltoimingud – eesmärgiks ei ole kaasa tuua õigusuhte tekkimist
    faktilised toimingud – materiaalne tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine)
    teatamistoimingud – kutsed, teated , hoiatused
    tõestamistoimingud – nt vallasekretär tõestab dokumente
    õiguslikud toimingud – eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Avaldusvorm – haldusakt
    §2 Haldusakti määratlused
    Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks.
    formaalne - avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni.
    Põhifunktsioon: haldusfunktsioon
    Kõrvalfunktsioonid:
    • jurisdiktsioonifunktsioon – õigusmõistmise aktid
    • legislatiivfunktsioon – seotud kriisiolukordadega, kui parlament ei saa kokku tulla, ja asjaoluga, et kogu sotsiaalse sfääri reguleerimine oleks parlamendile liiga koormav .

    materiaalne - eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). Materiaalse haldusakti tunnused on:
    • kohustuslik iseloom
    • regulatiivne iseloom
    • reguleerib üksikjuhtumeid
    • antud vastava pädeva haldusorgani poolt

    HMS määratlus
    Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus , käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
    §3 Haldusakti liigid
    Liigitus formaalsete haldusaktide alusel
  • õigusliku iseloomu alusel
    - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid)
    - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid)
  • vormi alusel
    - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid)
    - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused )
  • nimetuse alusel
    - VV määrused, korraldused
    - ministri määrused, käskkirjad
    - KOV määrused, otsused, korraldused
  • avaliku halduse kandja alusel
    - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid
    - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid)
    §4 HALDUSE ÜLDAKTID
    dekreet
    dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid
    Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon . Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda.
    Erakorralised dekreedid antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil
    Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreet võib seadusi ka tühistada ja muuta (erinevalt teistest).
    seadlus
    kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi (e dekreete). President saab seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. konstitutsioonilisi §110). Kontrasignatuuri põhimõte – riigikogu esimees + peaminister kontrollivad presidendi tegevust.
    määrus
    Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral).
    Intra legem määrused – seaduse alusel seaduse rakendamiseks
    Praeter legem määrused – asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega.
    Contra legem määrused – muudetakse seadust – erandid. Nt korramäärused.
    Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib.
    KOV määrused
    • ei pea olema kooskõlas kõrgemate riigihaldusorganite määrustega
    • praeter legem määruste liik.
    • kui seadusandja paneb KOV-le peale mingi kohustuse/volituse midagi teha, ei ole selle alusel välja antud määruse näol tegemist statuudiga.
    • Valdkonnad, mida võib KOV määrustega reguleerida on antud KOKS-is.
    • Seadusandja otsustab,millistel autonoomsetel üksustel on statuudiõigus

    käskkiri
    • üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus.
    • Üldiselt reguleerib siseõiguslikke suhteid. Käskkirjaandmise õigus annab õiguse reguleerida teenistuslikke suhteid (v.a kui expressis verbis teistmoodi).
    • Kuuluvad PS JV kohtukolleegiumi järelvalve alla

    Muud dokumendid
    põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne  juriidilise jõu omamiseks tuleb kinnitada halduse üldaktiga  muutuvad määrusteks /käskkirjadeks.
    §5 HALDUSE ÜKSIKAKTID
    Alluvad halduskohtu kontrollile.
    korraldus
    • üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina.
    • VV, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär

    otsus
    • üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi –vaidlusi ja kaebusi.
      • reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel
      • temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni.
      • Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi
    • Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse.
    • Vaie – kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile.
    • Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule).

    §6 HALDUSLEPING
    Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid.
    Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik.
    Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi.
    §7 Haldusaktidele esitatavad nõuded
    a) Määrused – peavad olema õiguspärased.
    • sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine. Sisu kooskõlas kehtiva õigusega ja RK poolt ratifitseeritud välislepingutega.
    • Formaalne õiguspärasus.
      • volitatud organid annavad välja (VV, ministeeriumi juhtiv minister, KOV volikogu ja valitsus.
      • vastuvõtmise protseduurilised reeglid
      • viide volitavale seadusele.
      • vastavus vorminõuetele
        • Pealkiri, väljaandja, kuupäev, number
        • VV määruse allkirjastavad peaminister + ministrid + riigisekretär
        • Ministri määruse allkirjastab minister
        • KOV volikogu määruse allkirjastab volikogu esimees, KOV valitsuse määruse linnapea /vallavanem + sekretär
      • avaldatud
        • VV ja ministri määrused RT-s, jõustuvad järgmisel päeval, kui pole ette nähtud teisiti.
        • Üldist huvi silmas pidavad KOV määrused samuti RT-s.
        • RT-s mitteavaldatud KOV määrused jõustuvad 10-l päeval.

    b) Korraldused
    • materiaalne õiguspärasus
      • kooskõla seaduste ja õiguse põhimõtetega
      • andmiseks peab olema seaduslik alus e volitus
      • peab täitma samu eesmärke mis volitavgi seadus. Eesmärk peab olema faktiliselt ja õiguslikult saavutatav.
      • proportsionaalsus – abinõu + eesmärk + kolmandad isikud
      • selgelt formuleeritud

    • formaalne õiguspärasus
      • anda saab pädev isik/organ
        • ruumiline pädevus – teatud territooriumil, nt valla piires
        • esemeline pädevus – tuleneb ülesannetest, mida organ/ametnik täidab
      • Vastuvõtmise protseduurilised reeglid
      • Vorminõuded
      • Põhjendus, motivatsioon

    §8. Haldusaktide teatavakstegemine
    Avaldatakse üldakte, mis puudutavad määramata hulka inimesi. Avaldatakse kõik riigi keskhaldusorganite üldaktid.
    1) Vabariigi Valimiskomisjoni otsused Vabariigi Presidendi ja Riigikogu valimiste tulemuste kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeteks asumise ja nende volituste lõppemise kohta;
    2) Vabariigi Presidendi seadlused ja otsused;
    3) Riigikogu poolt vastuvõetud otsused;
    4) Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused;
    5) ministrite määrused;
    6) kohalike omavalitsuste poolt vastuvõetud ja avaldamiseks esitatud üldist tähtsust omavad õigusaktid.
    KOV määruste avaldamise kord nähakse ette valla või linna põhimääruses.
    Haldusakte üksikakte teatatakse täitjatele ja asjaosalistele.
    §9. Haldusaktide toime
    Materiaalne õigusjõulisus - vastu võetud seadustes sätestatud pädevuse piires ja kehtestatud korras ning vastab nii sisult kui ka vormilt kehtiva õiguse nõuetele.
    Formaalne õigusjõulisus – haldusakt kehtib üksnes siis, kui on kõrvaldatud kõik asjaolud, mis õiguslikult takistavad vajalike juriidiliste tagajärgede saavutamist.
    Faktilist toimet ei ole haldusaktil, mida lihtsalt ei täideta, keegi ei nõua tema sooritamist. See võib olla tingitud halduse üksikakti adressaadi äralangemisest.
    akt on õigustühine siis, kui rikutud on akti andmise menetluse kõige olulisemaid nõudeid. Näiteks akti andja on selgelt väljunud oma pädevuse piirest, akt on ilmses vastuolus põhiseaduse ja seadustega, tegemist on jämedate vormivigadega (puuduvad allkirjad jne). Akt on algusest peale tühine.
    kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud .
    Vaidlustamine - Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Halduskohtu ettekirjutuse alusel tühistab akti selle vastu võtnud organ või ametiisik .
    haldusaktide toime peatamise instituut – halduskohtunikul/järelvalveametnikul on õigus peatada haldusakti täitmine kuni otsuse tegemiseni, kui selleks on mõjuv põhjus.
    Haldusaktid hakkavad juriidiliselt toimima alates jõustumisest. Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval. Eraldi võib aja sätestada vastuvõetavas aktis endas.
    President
    Otsused ametiisikute suhtes
    Allakirjutamise päevast
    Seadlused
    Järgmisel päeval peale RT-s avaldamist
    VV
    Määrused
    Järgmisel päeval peale RT-s avaldamist
    korraldused
    Allakirjutamise päeval
    KOV volikogu
    Üldist huvi sisaldavad aktid
    Järgmisel päeval peale RT-s avaldamist
    Määrused
    Neis sätestatud ajal, KOV otsustada
    Otsused
    Neis sätestatud ajal, KOV otsustada
    KOV valitsus
    Üldist huvi sisaldavad aktid
    Järgmisel päeval peale RT-s avaldamist
    Määrused
    10-l päeval, kui pole sätestatud teisiti
    Korraldused
    Neis ette nähtud ajast
    §10. Reaaltoimingud
    Eesmärgiks on faktiline tulemus, mitte õigussuhte loomine. Avalik-õiguslik reaaltoiming on reguleeritud avalik-õigusliku normi poolt, eraõiguslik reaaltoiming aga eraõigusliku normi poolt. Kui norm puudub, tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist.
  • Faktilised toimingud – vormiks on administratsiooni faktiline tegevus.
  • Teatamistoimingud – teated, hoiatused, kutsed... Teatud juhtudel toovad kaasa ka õigusliku tagajärje.
  • Tõestamistoimingud - isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõendid, tunnistused jne.
    Reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile.
    §11. Plaan ja planeerimine
    plaan - kavandatavate toimingute või toimingu kava, mis on seotud kindla eesmärgiga. Peab olema kinnitatud vastava õigusaktiga. Plaanideks on
    • Riigieelarve
    • valla ja linna arengukava – sätestab KOV sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused
    • üldplaneering - linna funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan
    • detailplaneering – üldplaneeringu täpsustav osa

    HALDUSTOIMINGUD
    Õigustoimingud e haldusaktid reaaltoimingud

    faktilised toimingud tõestamistoimingud
    teatamistoimingud
    Üldaktid Üksikaktid
    dekreet korraldus (KOV, VV)
    seadlus (Pres) otsus (KOV)
    määrus (KOV, VV, min)
    käskkiri (min)
    muud aktid:
    -põhikiri
    - põhimäärus
    - juhend
    - eeskiri
    Halduskohtu kontroll:
    • reaaltoimingud
    • halduse üksikaktid
    • notari- ja perekonnaseisuameti aktid

    PS JV kolleegium
    - halduse üldaktid
    VII teema
    HALDUSMENETLUS
    ________________________________________________
    §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid
    Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.
    Haldusmenetluse põhimõtted
    a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema
    • kohane
    • vajalik
    • proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

    b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon). Diskretsiooni kasutamine peab olema kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Arvestada tuleb olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve.
    c) vormivabadus ja eesmärgipärasus. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
    d) uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel .
    e) Avalikkus ja andmekaitse . Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed .
    Haldusmenetluse liigid
    Haldusmenetlus võib olla:
    • haldusorgani tegevus määruse (üldakti) andmiseks.
    • haldusorgani tegevus haldusakti (üksikakti) andmiseks
    • haldusorgani tegevus halduslepingu sõlmimiseks
    • haldusorgani toiming
    • vaidemenetlus
    Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide . Vaidemenetluses võib taotleda haldusakti või selle osa kehtetukstunnistamist, ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks
    §2 Haldusmenetluse osalised ja haldusmenetluse kulgemine
    Haldusmenetluse osalised
    Haldusmenetluse menetlusosalised on:
    taotleja , haldusakti andmist/toimingu sooritamist taotlev/halduslepingu sõlmimiseks ettepanekut tegev isik;
    adressaat, kellelele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks;
    kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada;
    haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks
    Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.
    Haldusmenetluse kulgemine
    Menetluse algus
    Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab:
    - taotluse esitamisega haldusorganile
    • menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil
    • esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil

    Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks.
    Haldusorgani selgitamiskohustus
    Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi.
    Dokumentidega tutvumine
    Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas ja selle avaldamine ei ole seadusega või selle alusel keelatud. Haldusorgan võib menetlusosalistelt nõuda tõendite esitamist, mis on olulised haldusmenetluse jaoks. Haldusorgan võib kaasata tunnistaja ja eksperdi .
    Menetlusosaliste ärakuulamine, vastuväited
    Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
    Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg
    Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.
    Menetlustoimingule ilmumata jäämine
    Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta.
    Haldusmenetluse lõppemine
    Haldusakti andmise menetlus lõpeb:
    • haldusakti teatavakstegemisega
    • taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega
    • taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt
    • haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.
    Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt, milles tuleb põhjendada resolutsioonis, miks see jäeti andmata.
    Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb:
    • halduslepingu sõlmimisega
    • kokkuleppega või ühepoolse otsusega jätta leping sõlmimata
    • halduslepingu poole surma või lõppemise korral.

    Toimingu menetlus lõpeb:
    1) toimingu sooritamisega;
    2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega;
    3) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada;
    4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega;
    5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.
    Menetluse uuendamine
    • kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud alus on ära langenud;
    • uued olulised tõendid
    • pettus, ähvardus haldusorgani mõjutamiseks, haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo (jõustunud kohtuotsus).

    Haldusmenetluse asja arutatakse istungil :
    1) menetlusosaliste vastanduvate huvide korral, kui see ei põhjusta menetluse ülemäärast venimist;
    2) seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel;
    3) juhtudel, kui see on haldusorgani otsusel vajalik asja kiireks ja õigeks lahendamiseks.
    Asjaajamine haldusmenetluses
    Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus e taotlus vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Suulise teaotluse protokollib haldusorgan. Kirjalik taotlus peab sisaldama esitaja nime ja allkirja, kintaktandmeid, esitamise kuupäeva, haldusakti soovitatavat kättetoimetamise viisi. Õigusaktiga võib ette näha ka muid andmeid. Taotluse läbivaatamata jätmist peab haldusorgan põhjendama. Taotluse võib taotleja tagasi võtta haldusmenetluse jooksul.
    Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Puuduste kõrvaldamine. Haldusorgan määrab taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale.
    Haldusorgan võib taotlejat teavitada vajalikkusest saada kooskõlastusi ja arvamusi. Haldusorganil on õigus saata kutse ja kutsuda isik välja menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või tõlgina.
    Haldusmenetlus protokollitakse, kui seda peab vajalikuks menetlusosaline või haldusorgan; kui toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile; protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest.
    Haldusorgan säilitab avaldused , taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. Haldusorgan võib toimikusse teha märkmeid seal mittekajastuvaste olulisete asjaolude kohta.
    Haldusmenetluse keeleks on eesti keel.
    §3 Menetlusosaliste õigused
    Praktiliselt on tähtis, et haldusmenetlus viiakse läbi õiguspäraselt ja tagatakse isikute õigused. Haldus on ise väga keeruline mehhanism , seega on seda reaalses elus raske järgida
    Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega.
    Menetlusosaliste põhiõigused:
    Õigus informatsioonile – tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiastustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks , mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik. Täieliku informatsiooni edastamine välistab, et haldusorgan tegutseks isiku jaoks ootamatult. Otsustused ei tohiks olla ootamatud.
    Teavitamine peab olema ajaliselt õigesti korraldatud. Oluline on esitada info, kui kõik matejalid on kogutud, mille põhjal haldusorgan teeb otsuse. Alles selle info põhjal saab isik kõige paremini saavutada seda, mida ta taotles. Teavitamine väljendub - isikule antakse tutvumiseks toimik või võimaldatakse teha koopia materjalidest ; saadetakse kirjalik teade sellest, mida haldus teeb jne. Oluline on, et isik teaks halduse kavatsusi. See on teavitamise mõte.
    1. Menetlusosalistel on õigus olla ärakuulatud. Demokraatrlike riikide maldusmenetluse üldtunnusttus põhimõte. Põhiideeeks on inimväärikuse kaitse ning on ka selle tagamise instrumendiks. Õigus olla ära kuulatud peab tagama ka siis kui selleks pole õiguslikku regulatsiooni. HMS § 40. Pane haldusorgamile ka kogustuse selle õiguse realiseerimisel. Haldusaksy on kaitstav üksnes selles ulatsuses, mille osas menetlusosalisel oli võimalus onma arvamust ja vastuvääiteid avaldada. See ei tähenda, et see õigus peab olema ilmtingimata realiseeritud, aga see võimalus peab olema antud. Kui tegemist ei ole personaalse menetlusõigusega. Et tagada õ olla ära kuulatud, peab haldusprgan andma enne haldusakti väljastamist, vajalikku informatsiooni. Isikul peab olema arusaadav, mis suhtes tuleb arvamused, vastuväited esitada. Selleks tuleb ette näha ka mõistlik aeg. HMS näeb ette ka teatud erandei, mil ärakuulamist pole vaja HMS § 40 lg 3.
    § 40. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine
    (1) Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
    (2) Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks .
    (3) Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui:
    1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda;
    2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks;
    3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks;
    4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki;
    5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik;
    6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50;
    7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
    Millise haldustoimingu liiga on tegemist? – examis küs.
    HMS Rakendamise seadus112 Lg 2. Vaatamata sellele kui see viide puudub, peab tagama isikutele mentlusõigused.
    Ärakuulamine (HMS §35 ja §40) - Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulmata jätmise korral loetakse koormav haldusakt kindlalt kehtetuks. Igal isikul, kes pöördub halduse poole, on õigus saada vasus oma küsimusele. Haldusakti üllatav toime on vastuolus hea halduse põhimõttega.
    Isikule peab olema tagatud võimalus saada ära kuulatud. Isikul on vaba valik, kas ta soovib vastuväited või taotlusi esitada. Mõningatel juhtudel on see ka nõutav (nt väärteomenetlus).
  • Õigus tutvuda dokumentidega
    Õigus laineb ügaühele, mitte ainult menetlusosalistele. Regulatsiooni aluseks PS § 44 1 lg. § 37
    HMS § 37. Dokumentidega tutvumine
    (1) Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.
    (2) Haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud.
    (3) Toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid.
    (4) Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597) sätestatud korras.
    Siin on oluline Avaliku Teabe seadus.
    3. Õigus saada selgitusi § 36
    Selgitamiskohustus – haldusorgan selgitab menetluse eesmärke ja annab selle kohta teist infot. Info tuleb isikule edastada olenemata isiku tahtest. Seega peab haldusorgan üles näitama teatud aktiivsust, et oma toiminguid selgitada, eriti koormava haldusakti korral.
    § 36. Haldusorgani selgitamiskohustus
    (1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil:
    1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses;
    2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks;
    3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada;
    4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama .
    Haldusorgan on kohustatud selgitama ka materiaalseid õigusi. PS § 14.
  • Õigus äri- ja isikuandmete salastatusele PS § 19 lg 1.
    Hõlmab neid eraelu valdkondi ja erelulisi isikuandmeid, mis jäävad välja PS teiste sätete kaitsesfäärist. Nim säte konstitueerib enesemäärmiseõiguse, mis seisneb isiku õ ise otsustsda, millal ja millistes piirides tema isikuandmed avaldatakse. PS § 17, 26 perekonna ja eraleu puutumatus, § 42 – eriregulatsioonid. § 7 lg 3 HMS
    (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed
    Isiku Andme kaitse seadus ja Avaliku Teabe seadus
  • Õigus esindusele § 13
    Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides menetlustoimingutes, vn mida peab isiklikult teostama. Isik võib kasutada ka nõustaja abi. Nõustaja ei saa astuda menetlusosaleja asemala, aga esindaja toiminguiid loetakse esindatava poolt trehtid toiminguteks.
  • Õigus erapooletule asja arutamisele ja otustamisele HMS § 10
    § 10. Taandamine
    (1) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui:
    1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja;
    2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige;
    3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses;
    4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
    Erandid lg 5 ja 6
    (5) Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada .
    (6) Käesolevat paragrahvi ei rakendata Vabariigi Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmete suhtes.
    (Õiguspärasus jagunes kaheks: matreiaalne ja formaalne)
    HMS § 58 Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed
    Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
    § 72 lg 2
    (2) Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega).
    Va kui nt menetluse käigus rikutakse isiku au ja väärikust.
    Menetlust läbiviiv haldusorgan ei ole men’etluse osaline.
    29.10.07
    Menetluse käik.
    Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse mnetlustoimingu sooritamisega.
    Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus prinsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja seitavad keabuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju.
    HMS § 5,
    Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad).
  • eelmenetlus – selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud.
    Uurimisprinsiip – hal.org ül on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekpertite ja tunnistajate kaasamise vajaduse.
  • tuvastusmenetlus – eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele vastab vastav haldusakt või –toiming, selle põhisisu moodustab tõendamine – tegevus, mis loob veendumuse faktliliste asjolude olemuse kohata. Tõendamise esemeks on faktilised asjaolud. Tõendid tagavad hal.org iniformatsiooni, mida ta otsuse tegemisel vajab. Dokumentaalne tõend, asitõend, tunnistaja ütlus, eksperdi arvamus. Eriseaduse võivad ette näha tunnistaja kaasamise kohustust. Dokumentaalseks tõeniks on iga dokument, milles sisaldav informatsioon omab vastavate asjaolude tõenamisel olulist tähtsust. Paikvaatlus – antud piirkonna ülevaatamaine ja selle üksikasjalik kirjeldamine, paikvaatlus protokollitakse, võib ka jäädvustada filmile , fotona, helisalvestina jne. Asitõen on asi, mille olemasolu või omadused, tõendavad haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tõenditel ei ole ettemääravat tõendamisjõudu ja nende suhtes kehtib nn menetlusõigusliku võrdsuse prinsiip. Samal ajal või erinevatel tõenditel olla objektiivselt erinev tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehti haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria. Tõendamiskoormus lasub haldusorganil. Võib esineda jutumeid, kus vastavate faktiliste asjolude kohta puuduvad tõendid. Siis jääb haldusakt väljaandmata. § 38 lg 3.
  • Otsustusmenetlus – haldusorgan langetab tuvatatud asjolude alusel vastava otsuse: anda haldusakt, keeldutda halusakti andmisest ( see on ka haldusakt).
    Menetluse lõpetamine - § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga.
    Jõustunud haldusakt kuulub täitmisele. Kui ei täida siis tehakse täitementlus.
    Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) - võetakse veel kord aritusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõenid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritauud pettuse või ähvardusega. Neljandaks – jõustunud kohtuotsus
    VIII teema
    HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE
    ________________________________________________
    §1 Haldussunni mõiste ja liigid
    Riigi sund on suunatud õigusnormides kehtestatud käitumisnormide tagamine faktilises käitumises. Õigusriigis saab sundi kohaldada vaid kehtivas õiguses ettenähtud korras ja alustel. Seadus peab välistama võimaluse riigiorganite ja nende ametiisikute omavoliks sunni kohaldamisel.
    Haldussunni tunnused
    • avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks
    • kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid
    • kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid
    • eesmärkideks võib olla:
      • õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine
      • õiguserikkuja vastutusele võtmise ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine
      • üldpreventiivne tähendus
    • kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel
    • põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel

    Haldussunni subjektid
    Haldussundi saab kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Üldreeglina peab füüsiline isik olema deliktivõimeline. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid sõltuvalt haldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõnda liiki haldussunni vahendeid kohaldada ka isikute suhtes, keda ei saa võtta haldusvastutusele (nt. alaealised)
    Juhul kui vastupidine ei tulene otse seadusest, saab haldussundi kohaldada ka riigi- ja KOV organite (ametiasutuste) suhtes.
    §2 Sunnivahendite rakendamise õiguslikud eeldused
    1. Kahju olemasolu
    Kahju hüvitamine toimub rahalise hüvitise vormis. Hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kehavigastuse tekitamisel või tervisekahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega kaasnenud kulutuste hüvitamist, s.h
    a) vajalikke ravikulude hüvitamist
    b) vajaduste suurenemisest tingitud kulude hüvitamist
    c) töövõimetuse tõttu saamatajäänud tulu hüvitamine, sissetulekute vähenemine, edasiste majanduslike võimaluste halvenemine.
    Kahju hüvitamist saamatajäänud tulu osas ei või nõuda osas, mille ulatuses kannatanu saab töövõimetuspensioni.
    Rahalist hüvitist võib maksta perioodiliste maksetena või ühekordse hüvitisena.
    Rahalise hüvitise asemel võib isik nõuda ka õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist tagasiulatuvalt. Avaliku võimu kandja võib ka kannatanu tahtest olenemata kõrvaldada õigusvastased tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
    Avaliku võimu kandja võib rakendada kõiki tema pädevuses olevaid õiguspäraseid abinõusid. Sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmandate isikute vastu eraõiguslikke nõudeid, juhul kui tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületa oluliselt rahalist hüvitist.
    Õiguspärase olukorra taastamine
    a) õigusvastase olukorra tagajärjed kestavad
    b) õiguspärasue olukorra taastamine on õiguslikult ja faktiliselt võimalik
    c) õiguspärase olukorra taastamine on ökonoomne (kulud ei ületa oluliselt rahalist hüvitist).
    2. Õigusvastane tegu
    Oluline on eristada teo formaalset õiguspärasust. Teo all tuleb mõista haldusakti, toimingut, halduslepingut jne. Formaalse õiguspärasuse komponendid on:
    • pädevusnõuded
    • menetlusnõuded (ei too iseseisvalt kaasa h.a kehtetukstunnistamist)
    • vorminõuded (ei too iseseisvalt kaasa h.a kehtetukstunnistamist)

    Teo materiaalne õiguspärasus seisneb sisus . See eeldab:
    • õiguslikku alust
    • kooskõla õiguse üldpõhimõtetega

    3. Põhjuslik seos teo ja kahju vahel
    Kahju peab olema vaadeldav halduse tegevuse tagajärjena. Peab olema adekvaatne põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Adekvaatne seos on olema, kui olukorra normaalse arengu korral oleks saabunud teatud asjaolud. Oluline on märkida seda, et haldusakti õigusvastasuse olemasolu ei tarvitse olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega . Haldusakti põhjendamiskohustuse rikkumine ei ole kohe põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Haldusorgan peab tõestama, et kahju poleks tekkinud ka siis, kui antud akt oleks põhjendatud.
    4. Süü
    Süü olemasolu on vajalik:
    • kaudse varalise kahju korral (saamatajäänud tulu)
    • mittevaralise kahju korral

    Oluline on ka süü vorm ja raskus. Süü vormid on antud VÕS §104 lg2:
  • tahtlus – õigusevastase tagajärje soovimine
  • otsene tahtlus – isik on soovinud ja ka ette näinud õigusvastase tagajärje
  • kaudne tahtlus – isik pidas tagajärge võimalikuks.
    Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest.
  • hooletus
  • hooletus – vajaliku hoole järgimatajätmine
  • raske hooletus – vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine
    Objektiivne hoolsus tuleneb kehtivast õiguskorrast. Objektiivne hoolsus eeldab ka subjektiivseid elemente – tuleb arvestada isiku olukorda, vanust , haridust, teadmisi, võimeid jm isiklikke omadusi.
    §3 Kahju hüvitamine kolmandatele isikutele - haldustäide
    • surma põhjustamisel
    • kehavigastuse tekitamisel
    • tervise kahjustamisel

    Riigivastutuse seadus piiritleb ka selle, mida kolmas isik võib nõuda:
    • kantud kulutuste hüvitamist
    • äralangenud ülalpidamise hüvitamist (saamatajäänud tulu, v.a ulatuses, milles isikul tekkis õigus saada toitjakaotuspensioni).
    • Vastutuse äralangemine või piiramine

    Vastutuse äralangemine või piiramine
    Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3). - Kui kahju vastutust ei olnud võimalik vältida avaliku ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
    Vastutuse piiramise alused (RVS §13 lg1) - Kahju tekkimine oli ettenägematu. Kui on tegemist väheolulise rikkumisega, on tegemist vastutuse piiramisega. Ka siis, kui kahju täielik hüvitamine oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü.
    Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12)
    Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja. Kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult tekitatud kahju, sõltumata sellest kas neid ülesandeid täideti teenistussuhetes, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, v.a kui eriseadus seda ette näeb.
    Füüsilisest või eraõiguslikust isikust avaliku võimu kanda poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, KOV või muu avalik-õiguslik JI, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule JI-le volituse avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumise eest ise. Nad on kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu. Samuti kohtutäitur vastutab ise.
    Kui kahju on tekitanud mitu avaliku võimu kandjat, vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt.
    Avaliku võimu volitused võivad olla delegeeritud eraõiguslikele isikutele:
    • haldusleping
    • seadus (notarid, kohtutäiturid)
    • haldusakt

    Kahjunõude esitamise kord
    Taotlusega kahju tekitanud organile või kaebusega halduskohtule. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse kahju justiitsministeeriumile. Kui kahju tekitati eraõigusliku avalikku võimu teostava isiku poolt, esitatakse taotlus haldusorganile, kes selle õiguse eraõiguslikule isikule üle andis.
    Kui avalike ülesannete täitmise volitus anti üle seadusega, siis tuleb esitada avaldus organile, kes teostab avaliku võimu kandja üle riiklikku järelvalvet.
    Kahjunõude võib esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja kahju põhjustanud isikust, kuid mitte hiljem kui 10 aasta jooksul kahju põhjustanud sündmusest arvates.
    Regressinõuded
    Üldjuhul kahju hüvitab avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õiguslikul isikul on hiljem regressiõigus – a-õ halduskandja õigus nõuda tagasi mingi isiku poolt tekitatud kahju. Regressiõigus on füüsilise isiku puhul üksnes süülise tegevuse korral. Eraõiguslikust isikust avaliku võimu kandja puhul on võimalik sõltumata eraõigusliku isiku süüst. Regressinõue teise avalik-õigusliku võimukandja vastu on samuti sõltumatu tema süüst. Avalike teenistujate puhul reguleerib regressinõuet ATS (avaliku teenistuse seadus) §89’ ja 89’’.
    Regressihüvitist võib nõuda 3 kuu jooksul pärast kannatanule kahju hüvitamise otsustamist või avaliku võimu kandjalt kannatanu kasuks hüvitise väljamõistmisest.
    §4 Vastutuse erijuhtumid
    haldusaktiga tekitatud kahju
    RVS §14. Kahju tekitati vahetult õigustloova aktiga või selle andmatajätmisega. Avaliku võimu kandja rikkus sellega oluliselt oma kohustusi. Kohustuse aluseks olev norm peab olema otsekohaldatav. Kannatanu kuulub eriliselt kannatanud isikute hulka.
    Isik võib esitada kahjunõude. EL direktiivide ülevõtmise venitamise korral on tegemist ka haldusakti andmatajätmisega.
    Õigusmõistmisel tekitatud kahju hüvitamine
    • Kui kahju tekitati kohtuvälisel lahendamisel seaduses ettenähtud organi poolt. Kohtuotsuse. Välistatud on vaidemenetluse käigus tekitatud kahju.
    • Menetleja, s.h ka kohtunik , pani toime kuriteo.

    Õiguspärase teo või aktiga tekitatud kahju
    Kahju tekitati õiguspäraselt, kuid tegemist on isiku põhiõigusi või vabadusi erakordselt piirava haldusakti või toiminguga. Teiseks eelduseks on varalise kahju tekkimine. Põhjuslik seos haldustegevuse ja varalise kahju vahel.
    Vastutus langeb ära, kui kahju põhjustas osaliselt kannatanu ise või õiguste piiramine toimus kannatanu huvides. Kannatanu eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega. Kui on ette nähtud muu hüvitise saamise võimalus või kui vastava juhtumi puhul on tegemist eriregulatsiooniga.
    Alusetu rikastumine avalik-õiguslikes suhetes
    RVS 4 ptk. Avalik-õiguslikus suhtes õigusliku aluseta omandatud vara tuleb tagastada. Kui asja tagastamine ei ole võimalik või seotud ülemääraste kuludega , võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Lisaks alusetult saadud asja või raha tagastamisele võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda:
    • alusetult saadud raha eest intressi
    • alusetult saadud asja kasutamisest või võõrandamisest saadud kasu üleandmist

    Vara või asja omandamine ei ole alusetu, kui see tugineb õigusvastasele haldusaktile, kuid haldusakt ei ole kehtetuks tunnistatud. Õiguslikult ei ole tühist haldusakti algusest peale olemas. Haldusakti tühisuse alused on antud seaduses. Põhjused peavad olema ilmselged. Alusetu rikastumise nõude esitamise tähtaeg kattub kahju hüvitamise nõude tähtajaga.
    IX teema
    HALDUSE KONTROLL
    _____________________________________________
    §1 Mõiste ja liigid
    Kontroll täidab tagasisidefunktsiooni – haldustegevus vajab õiguslikku kindlustamist.
    Või siis saab infot selle kohta, et vastavat tegevust tuleb korrigeerida . Demokraatlik õigusriik nõuab halduse üle teostatvat efektiivset kontrolli, mis elimineeris haldusorganite omavoli. Halduse kontrolli all mõistetakse hal org üle teostatavat järelvalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlaks tegemine ja vajadusel nende parandamine, mis kujutab endast erinevate vorminde, institutsioonide ja meetodite kogumit. Pole tähtis kas hal org esindab riigi, KOV või teiste jur isikute organite süsteemina. Erinevate tunnuste alusel või halduse üle tostatvat kontrolli jaga da erinevateks liikideks:
    Esmase liigituse aluseks on see, kas seda kontrolli teostatakse haldusorganistasiooni enda sees või väljaspool sead:
    1) Interne kontroll – jaguneb erinevateks liikideks:
    a) teenistuslik järelvalve – sisuk on õiguspärasuse ja otstarbekuse kotroll ja seda teostatskse alluvuse korras. Üldist reg pole. On antud VVS-es. VVS § 93 II, kõrgemalseisev hal org võib teha kõrvaldamiseks
    § 93 VVS
    (2) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus:
    1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
    2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
    3) tunnistada akt kehtetuks.
    b) riiklik järelvalve – teostavd spet. selleks moodustatud haldusorganid. Teatud juhtudel teostavad ka ametnikud. Meetodite alusel võib jagada kaheks: õiguspärasuse järelvalve ja valdkondlik e erjärelvalve. Riikliku järelvalve osas kestivad teatud põhimõtted: ei eksisteeri riikliku järelvalvet kui seda ei ole sätestatud seaduses e kui seadus ei näe ette riikliku järelvalve teostamist, siis ei või ükski organ sekkuda isikute või institutsioonide tegevusse. Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtukontrolli all. Otsusega mitte nõustumisel on õigus pöörduda kohtusse. Seadus peab ette nägema ka järelvalve teostamise meetodid. Teatud juhtudeks on järelvalve teostamise meetodiks protsess. Järelvalveorgan ei saa sel juhul iseseisvalt langetada otsust vaid peab pöörduma kohtusse.
    2) Eksterne kotroll
    Halduse olemusest tuleneb oht, et haldusaktid ja -toimingud, mida haldusorgan teostab, sisaldavad endas potentsiaalset ohtu sattuda vastuollu kehtiva õigusega. Demokraatliku ja õiglase halduse jaoks on vajalik ka kontroll. Kontrollist on huvitatud haldus ise, kes vajab tegevuse õiguslikku kindlustamist. Kontrolli tulemusena võib haldus saada kinnitust selle kohta, et tema tegevus on õiguspärane. Või siis informatsiooni sellest, et käitumist tuleb korrigeerida. Kontroll täidab siin tagasiside funktsiooni. Teiseks on kontrolli eesmärgiks ka see, et tagada avaliku halduse kandjate autoriteet avalikkuse silmis . Isikud suhtuvad haldusesse siis positiivselt, kui haldusorganite otsuseid on võimalik vaidlustada ja nende üle teostatakse efektiivset kontrolli.
    Halduse kontroll on halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ja meetodite kogumit. Siin ei ole oluline see, kas on tegemist riigi, KOV või teiste avaliku halduse kandjatega. Kui kontrolli teostatakse organi sees, on see internne kontroll. Välise kontrolli puhul on tegemist eksternse kontrolliga.
    Internse kontrolli puhul tesotavad kontrolli halduse enda asutused ja ametnikud. Eksternset kontrolli teostatakse väljaspool haldusorganit erinevate asutuste ja ametnike poolt.
    INTERNNE KONTROLL
    1. Teenistuslik järelevalve
    Järelevalve alluvuse korras hierarhilistes süsteemides. Sisuliselt on selle puhul õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrolliga. Teenistuslik järelvalve on sätestatud VVS ptk-s 17.
    • õigus teha ettekirjutus akti/toimingu muutmiseks
    • peatada toimingu sooritamine / akti kehtivus
    • tunnistada akt kehtetuks.

    Teenistuslik järelvalve ei laiene riikliku järelvalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisega seotule. Seaduses ettenähtud juhtudel ei laiene ka täidesaatva riigivõimu asutuse ja ametliku akti või toimingu peale või protesti kohtueelsele lahendamisele. Kui isik on esitanud kaebuse halduskohtusse akti peale, ja kohus leiab, et see ei riku isiku õigusi, siis seda ei saa kehtetuks tunnistada enam.
    Minister võib kehtetuks tunnistada ametite.
    Teenistusliku järelevalve süsteem võib olla üles ehitatud igas konkreetses halduse kandjas eraldi.
    2. Riiklik järelevalve
    Õiguspärasuse järelevalve, mille sisuks ongi puhtalt seaduslikkuse järelvalve. Seda järelvalvet teostatakse subjektide üle, millised ei ole subordinatsioonivahekorras. See on piiritletud kahe printsiibiga:
    • järelevalvet ei ole, kui seda ei ole sätestatud seadustes. Kui seadus ei näe seda ette, ei või ükski organisatisoon sekkuda teise instituudi tegevusse.
    • Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtuliku kontrolli all

    Maavanem teostab KOV haldusaktide suhtes. Protestiõigus on antud ka keskkonnainspektsioonile.
    Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi).
    3. Enesekontroll e sisekontroll
    See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92’). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga.
    KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni.
    Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht.
    EKSTERNNE KONTROLL
    1. Poliitiline kontroll
    parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus – saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust – parlamendil õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgemate täitevametnike tegevuse uurimiseks. Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks.
    Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli.
    2. Majanduslik kontroll
    Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Seda kontrolli teostab riigikontroll. Õiguspärasuse all kontrollitakse finantsaruannete tõestust, hinnatakse administratsiooni finantstegevust, kontrollitakse tehinguid.
    Tulemuslikkuse kontroll hõlmab säästlikkuse kotrolli, tõhusust, efektiivsust . Säästlikkuse puhul analüüsitakse vajalike ressursside minimeerimise võimalusi, pidades silmas kvaliteeti. Efektiivsus on seotud tulemustega, mida võrreldakse eesmärkide ja ressurssidega.
    Riigikontroll kontrollib riigi poolt KOV-le antud vara kasutamist nii õiguspärasuse kui tulemuslikkuse aspektis.
    Eksternset kontrolli teostavad veel õiguskantsler, riigikogu, riigikontroll. Õiguskantsler kontrollib KOV määruste õiguspärasust, seadusandliku ja täitesaatva võimu aktide vastavust seadustele ja põhiseadusele. Õiguskantsleril puudub sanktsioneerimisõigus.
    3. Kohtukontroll
    Haldusfunktsiooni üle teostab kontrolli halduskohus. Halduskohus ei astu kunagi tegevusse omal initsiatiivil. Järelevalveorgan võib esitada halduskohtule protesti. Halduskohtul on pädevus tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks, tunnistada akt õigusvastaseks, nõuda eelneva olukorra taastamist, mõista välja kahju.
    X teema
    RIIGIVASTUTUS
    ___________________________________________
    Sunni kohaldamine seondub alati isiku õiguste riivega. Eelkõige puudutab see isiku vabadusõigusi, kuid ka teisi õigusi.
    §1 Sunni liigid
    Karistusõiguslik sund
    selle eesmärk on eelkõige repressioon. Selle kohaldamise teel on saavutatav ka isiku õiguskuuleka käitumise eesmärgid.
    • seoses kuriteoga
    • seoses väärteoga

    Menetlusõiguslik sund
    näiteks kohtumenetluslik sund. Kohus saab seda sundi kohaldada isikute suhtes, et tagada menetluse läbiviimine. See on iseloomulik kõikidele kohtuliikidele. Sundi saab kohaldada ka kohtueelses menetluses või kohtuvälises menetluses (isiku kinnipidamine jne). Need on seotud vajadusega viia läbi teatud menetlus. Kohtutäitemenetluses on kohtutäituril kasutada teatud sunnivahendid.
    Distsiplinaarsund
    kasutatakse avalikus teenistuses olevate isikute suhtes. Distsiplinaarsunniga on tegemist juhtudel, kui neid kohaldatakse erisüsteemide alusel, erireziimides ( vangla , arestimaja). Nendes asutustes kehtivad distsiplinaarreeglid nende suhtes, kes ei allu nt arestimaja sisekorranõuetele, kes ei täida vangistusseadusest isikutele tulenevaid nõudeid.
    Haldussund
    avalik-õiguslik valdkond eeldab juba riigi sekkumist, kuna tegemist on riigi poolt tagatud normidega. Haldussunni eesmärgiks:
    1) ei ole repressioon (erinevalt teistest sundidest). Isiku käitumise hinnangu või tema hukkamõistmine ei ole eesmärgiks.
    2) kohaldab täitevvõim haldusülesannete täitmisel, haldusfunktsiooni teostamisel. Haldusõiguslik sund kohaldatakse haldusmenetluse raames (haldusõigusmenetlusseadus).
    3) spetsiifilised sunnivahendid. Kõikidel sunniliikidel on spetsiifilised sunnivahendid. Ühelgi sunni kohaldajal ei ole võimalik kehtestada või leiutada ühtegi sellist mõjutusvahendit, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud seaduses. Haldussunni vahendid saavad olla sätestatud ainult seadusega.
    4) haldussundi kohaldatakse ainult haldusmenetluse käigus.
    §2 Haldussunni määratletus
    Sunni kohaldamine eeldab õiguslikku määratletust lähtuvalt rule of law põhimõttest. Määratletud peavad olema
    • sunnivahendid, et sunni kohaldajad ei saaks ise mingeid sunnivahendeid välja mõelda.
    • millistel asjaoludel kuulub sund kohaldamisele (teokoosseis).
    • sunni kohaldamine ainult isikute poolt, kellele seadusega on vastav volitus antud. Pädevuse rikkumise nõue on tavaliselt erilise kaaluga. See toob kaasa akti tühisuse ja õigusvastasuse.
    • ühetaoline kohtlemine
    • proportsionaalsus sunnivahendi ja rikkumise vahel. Haldussunni kohaldamisel loetakse proportsionaalseks seda vahendit, mis on minimaalselt vajalik selle vahendiga silmaspeetava eesmärgi saavutamiseks. Ülejäänud halduses on proportsionaalsus ülemäärasuse kriteeriumiks.
    • Kohane menetlus. Tagatud on isikute põhilised menetlusõigused:
      • õigus informatsioonile
      • ärakuulamisõigus
      • kaebeõigus. Ei piirduta ainuüksi haldusmenetluse põhimõtetest. Lähtuda tuleb veel ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklitest, mis seonduvad isiku suhtes algatatud kriminaalmenetlusega.

    Quasi-karistus on haldusõigussunni vahend, mille puhul karistamine ei ole omaette eesmärk, kuid karistamine kui osaeesmärk tuleb esile.
    Õigus informatsioonile
    Tähendab seda, et isik teaks, mida ametnik hetkel menetleb, mis on selle menetluse eemärk, et sa teaks, mis isikut ees ootab. Samuti peab isik saama teada, millistel tõenditel ametniku tegevus tugineb. Antud juhul pole see seaduses sätestatud. Praegu on see ametniku kaalutlusõigus, millal ta informatsiooni isikule jagab . Kuid ametnik peab kindlasti teavitama isikut sellest, et tema suhtes on menetlus alustatud ning seda, kuhu see menetlus on suunatud. Kui informatsioon on kogutud ja jääb üle vaid otsus teha, siis sellel piiril peab isikul olema võimalus tutvuga kogu informatsiooniga. See esitatav informatsioon peab olema adekvaatne, ei tohi viia eksitusse. Isikut tuleb informeerida võimalusest tutvuda selle informatsiooniga.
    Antud menetluslikus kontekstis võimaldab informatsioon isikul anda seletusi ja esitada vastuväiteid. Isiku ärakuulamise õigus peab realiseeruma mitmel menetluse etapil – isik saab anda ütlusi, esitada vastuväiteid. Vastuväiteid peab isik saama esitada piiril, kus kõik tõendid on kogutud ja on vaja vaid otsustada. Oluline on, et isikule oleks loodud vastav juriidiline võimalus kogutud informatsiooniga tutvuga. Isikut ei saa sundida infoga tutvuma .
    Millal kuulub haldussund kohaldamisele?
    Kui pädeval ametnikul tekib piisav kahtlus selles, et isik on toime pannud rikkumise. Isiku õigusvastane tegu võib olla nii väärtegu kui ka muu õigusvastane tegevus. See võib olla ka lihtsalt haldusakti mittejärgimine. Positiivses õiguses on need eeldused siiski määratletud küllaltki laialt. Sunni rakendamisel on pädevale ametnikule jäetud tavaliselt suur diskretsiooniõigus.
    Sunnivahendit kohaldatakse nn sotsiaalse preventsiooni eesmärgil. Sunnivahendi kohaldamise aluseks ei ole isiku õigusvastane käitumine, vaid selle kaudu püütakse ära hoida muid negatiivseid tagajärgi, mis olukorrast tingituna võivad kaasneda ( ebakaine isiku avalikust kohast kainenemisele paigutamine. Avalikus kohas ebakainena olek ei ole alati õigusvastane. Kuid teda on otstarbekas toimetada kainenema, et ta ei külmuks ära, ei langeks kurjategijate ohvriks jne).
    Korrakaitse seadus ehitab sunnivahendite kohaldamise mehhanismi ülesse eelnevast erinevalt – võitlus ohu vastu. Kogu halduse tegevus selgub ohu väljaselgitamise ja ohu tõrjumisega. Seega liigub riigi sund märksa sügavamale inimese käitumisse. Enne oli sund kohaldatav üksnes õigusvastase tegevuse korral, varsti aga juba ohu kahtluse korra lubatakse isikut kinni pidada, läbi otsida.
    Ohu kahtlus iseenesest on subjektiivne arvamus. Seega sellel alusel sunni rakendmisega kaasnevad teatud nõudmised, et sellisel alusel sunni rakendmist ei kuritarvitataks ja liigselt isiku õigustesse ei sekkutaks.

    Ohtõigusvastane tegu sund
    Subjektiivne objektiivne määratletus
    hinnang
    sund
    • oht peab olema eriliiki – terrorism
    • autoriseerimismehhanism – volitusi nende eriliste vahendite kohaldamiseks peab ametnik saama vastava loa selle mehhanismi rakendmiseks. Erivolituste kasutamist kontrollib seadusandja või kõrgem kohus
    • ajaline dimensioon – autoriseerimiseks on antud mingi teatud aeg.

    Korrakaitse seaduse eelnõu ei määra ei ohu liiki ega ajalisi dimensioone ega autoriseerimismehhanismi. Seega on ametnikule antud suur pädevus tegutseda ilma kõrgema autoriseerimiseta. Sellega võib Eesti olla varsti politseiriik. Ohu tõrje vahend asendab sotsiaalse preventsiooni.
    §4 Järelevalvemenetlus
    Järelevalve kontrolli tulemused
    OK ei ole OK
    akt tulemuste kohta
    Kriminaal- või ettekirjutus
    väärteomenetluse
    kohaldamine
    Halduskontroll
    Riikliku järelvalve eesmärk on kontrollida isikute poolt nende suhtes kehtivatest normidest kinnipidamist – õiguspärasuse kontroll. Seda teostavad selleks seadusega pädevuse saanud valitsusasutused. Järelevalvajal on kontrollivolitus. Kontrollivolitused on:
    • õigus relevantsele informatsioonile
    • õigus proovidele, näidistele
    • õigus siseneda ruumidesse, valdustesse.
    Need vahendid ei ole sunnivahendid. Nende kasutamine ei tulene isiku õigusevastasest käitumisest. Loetakse, et isik on võtnud endale kontrolli talumise kohustuse. Sellist kontrollimist ei loeta isiku tahte vastaseks.
    Kontrollitulemused
    Kui kontrollitulemused on korras, siis koostatakse vastav akt selle kohta. See kontrollakt võib olla siduv selles mõttes, et näiteks lähitulevikus kontrollida ei saa. Kui kontrollitulemused ei ole korras, siis on võimalik alustada väärteo- või kriminaalmenetlust. Teisalt võib teha ka ettekirjutuse. Neid kahte ei ole keelatud seadusega paralleelselt rakendada, kuid praktikas tekitaks see palju probleem.
    Isikul on järelevalvele kaasaaitamise kohustus. Isik peab esitama järelevalvajale kõik nõuetekohased dokumendid. Isik peab igal muul viisil kaasa aitama , mitte looma õigusvastaseid takistusi järelvalve teostamiseks. Juhul kui isik kaasa ei aita, saab tema suhtes kohaldada KarS §174 sätestatud vahendeid. Väärteomenetluses kehtib selle kohta “miralda” – isik ei ole kohustatud mitte midagi rääkima, tunnistama iseenda vastu jne. Riikliku järelvalve teostaja on samal ajal kohtuvälise menetluse teostaja. Seega tavaliselt alustab see menetleja järelvalvemenetlusega (saab info kätte), seejärel muutub isik kohtuväliseks menetlejaks (kellel on juba kõik eelnev info kätte saadud). Seega ei tohiks karistusmenetluses arvestada infot, mis on järelvalvemenetluses saadud.
    4.1 Ettekirjutus
    Ettekirjutus peab vastama haldusaktile kehtestatud nõuetele. Ettekirjutuses sisaldub lisaks kirjeldavale osale ka mitmeid eraldi blokke – õiguslikku kui ka faktiliste asjaolude määratlust, kaalumise kirjeldamine. Kaalumisel tuleb arvestada erinevaid huvisid
    • avalik huvi
    • adressaadi huvi
    • kolmandate isikute huvi
    Kaalumise juures eelistatakse avalikku huvi erahuvidele, kui avalik huvi on ilmselgelt domineeriv. Avalik huvi peab tuginema kehtivale õigusele ja see ei ole alati seotud riigiasutuste tegevusega. Ettekirjutuse resolutsioon keelab või kohustab isikut millekski. Isik, kellele ettekirjutus on tehtud, peab konkreetselt arus saama, mida ta tohib teha ja mida ta peab tegema. Ettekirjutus ei saa olla sõnastatud nii üldsõnaliselt, et see ei saa olla praktiliseks tegevusjuhendiks.
    Ettekirjus sisaldab endas ka hoiatuse nende tagajärgede suhtes, mis saabuvad siis, kui seda resolutsiooni nõuetakohalselt ei täideta. Nt kui ettekirjutseda peatati mingi loa kehtivus, siis sellises hoiatuses võib ette näha täiendava sunnivahendi kohaldamise, vastava loa äravõtmise. Kohaldada saab ainult neid sunnivahendeid, mis hoiatuses on ette nähtud.
    §5 Haldussunni vahendid
    Sunnivahendid ei ole õigusaktis alati ühemõtteliselt ära märgitud. Sunnivahendite puhul võib rääkida:
    • formaalsetest ja materiaalsetest
    • primaarsetest ja sekundaarsetest
    • piiravatest ja koormavatest jne.

    Eesmärgi järgi jaotatud sunnivahendid on:
  • tõkendid
  • taastusvahendid
  • stimuleerimisvahendid
  • nn quasi-karistused
    Tõkendid on suunatud rikkumise tõkestamiseks, selle teo kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks. Eelkõige iseloomulik ohu tõrjumiseks ja sotsiaalse preventsiooni teostamiseks. Tõkendid on hajutatud eriseadustesse. Tõkendid on näiteks läbivaatus, võetus, kinnipidamine, isiku toimetamine, sõidukjuhtimisõiguse äravõtmine, rajatise, ehitise kasutamise keelamine , loaga kaasnevate eriõiguste äravõtmine, pangakonto arestimine.
    Taastusvahendid on sundtäitmise vahenditeks. Sellega kohaldatakse asendustäitmist, mis järgeb, kui näiteks ettekirjutust ei järgita. See on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses. Taastusvahendid võivad olla ka teised vahendid, mille eesmärgiks on rikkumisele eelneva olukorra ennistamine .
    Stimuleerimisvahendite eesmärk on ergutada isikut tegutsema nõuetekohaselt. Sunniraha on rahaline stiimul, et isik midagi teeks . Sunniraha peab olema mõõdukas, et ta ei muutuks karistuslikuks vahendiks. Sunniraha suurus on suuruses kuni 10 000 krooni (tegemist on juba quasi-karistusega). Sunniraha võib kohaldada korduvalt.
    Vahetu sund
    Kui avalikku võimu kandev isik kasutab muu isiku suhtes jõudu. Jõud võib olla
    • füüsiline
    • relvade kasutamine
      • tulirelvad – politsei poolt kasutatavate relvade kohta regulatsioon puudu
      • keemiarelv – näiteks pisargaas
      • elektrirelvad
      • valgusrelv – surmav relv
      • helirelv – surmavad relvad
      • veekahur
      • kumminui – Eesti vanglates on olemas ka üldiselt keelatud teleskoopkumminuiad
      • käerauad, rahustussärgid
      • koer
      • hobune

    Kõikide nende vahete kasutamine on haldussunni kohaldamine, see peab alluma haldussunni kohaldamise üldreeglitele. See peab olema kooskõlas antud haldusaktidega. Vahetu sunni puhul tuleb asjaolud fikseerida tagantjärele, kuna ennetavalt ei ole seda võimalik teha.
    Jätkuva jõu kasutamise põhimõte. Madalama toimega jõuvahendilt minnakse järk-järgult edasi tugevama toimega vahendini.
    Vahetu sunni kohaldamine tuleb lõpetada, kui esinevad välistavad asjaolud –sunni rakendamise alused on ära langenud, aluseksolev õigusnorm on tunnistatud kehtetuks.

    XI teema

    HALDUSÕIGUSLIKU KAASUSE LAHENDAMISE METOODIKA

    ___________________________________________________________________________
    Professionaal ei lahenda juriidilist kaasust juhusliku esmamulje põhjal, vaid süstemaatiliste testide abil järk-järgult. Metoodika on püütud välja töötada sellisena, et temast oleks võimalikult palju abi ka praktikas advokaadina, kohtunikuna või haldusametnikuna tegutsedes .
    Praktikas võib haldusõigusega seoses kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Seminarides õpime lahendama tüüpprobleeme, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad:
    1. Millist liiki haldustegevusega (haldusakt, määrus, haldusleping, toiming, eraõiguslik tegevus, siseakt ) on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad?
    2. Kas halduse tegevus on õiguspärane?
    3. Kas haldusakt kuulub täitmisele (on kehtiv)?
    4. Kas halduse tegevuse vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit (otsuse tühistamine, asutuse kohustamine tegevuseks, kahju hüvitamine)?
    Iga eelpool nimetatud probleem on võimalik täpsema analüüsi tarbeks jaotada detailsemateks küsimusteks. Lõppkokkuvõttes moodustub üldine haldusõigusliku kaasuse lahendamise skeem (vt lisasid).
    NB: Seminaride ja eksami kaasustes piirdume vaid haldustegevuse liikide ja õiguspärasuse, samuti haldusakti kehtivuse probleemidega. Teoreetilisi küsimusi võib eksamil tulla ka sundtäitmise ja riigivastutuse peale.
    Kaasuse lahenduse metoodika põhiidee seisneb kaasuse lahendamisel kõigi oluliste aspektide kontrollimises loogilises järjestuses. Skeemist täpne kinnipidamine ei ole eksamil kohustuslik, kuid soovitav , sest tagapool asuvate küsimuste lahendamine sõltub tihti vastustest eespool seisvatele küsimusele. Näiteks haldustegevuse õiguspärasus sõltub sellest, mis liiki haldustegevusega on tegemist (nt haldusakti peab koheselt motiveerima, toimingut aga ei pea).
    Lisaks haldusõiguse üldosa normidele sõltub lahendus sõltub eriosa seaduste sätetest. Viimased on käesoleva õppeaine raames alati antud koos kaasuse tekstiga. Ka neid sätteid tuleb osata haldusõiguse üldpõhimõtete valguses õigesti kohaldada. Samuti on haldusõiguslike kaasuste lahendamisel vältimatu riigiõiguse põhialuste tundmine ja rakendamine: (põhiõiguse riive mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted).
    Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud. Lisaks haldusõiguse normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal haldusmenetluse osaline tuleb ära kuulata, vaid selgitada tuleb ka, ega ei esine erandit üldisest ärakuulamise kohustusest.
    Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata.
    Lahenduskäik tuleb esitada ekspertarvamuse stiilis, s.o püstitades versiooni ja siis seda kontrollides. Mõisteid tuleb kasutada täpselt.
    Seaduse teksti lahenduses ei korrata, vaid seadusele viidatakse maksimaalse täpsusega, mida võimaldab seadusparagrahvide liigendus lõigeteks, lauseteks ja punktideks.
    Tehiolude osas tuleb jätta igasugune fantaseerimine. Kui kaasuse faktoloogiast ei selgu vastupidist, tuleb eeldada, et haldusorgan ja menetlusosalised on käitunud õiguspäraselt, s.o neile aspektidele ei pea lahenduskäigus tähelepanu pöörama. Nt kui kaasuses ei ole vihjeid sellele, et haldusorgan oleks asja otsustamisel olnud erapoolik , ei pea hakkama tema erapooletust analüüsima. Kui kaasuse tekstist ei nähtu asjaosaliste vaidlust faktiliste asjaolude üle, siis tuleb eeldada, et asjaosaliste faktiväited on tõendatud.

    Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (ülevaade)1


    A. Haldustegevuse liik


    I. Haldusorgani tegevus
    II. Avalik-õiguslik suhe
    III. Välismõju
    IV. Regulatiivsus
    V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
    VI. Üld- või üksikregulatsioon?
    B. Õiguspärasus
    I. Pädevus
    II. Menetlusnõuded
    III. Vorminõuded
    IV. Sisuline õiguspärasus

    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus


    I. Teatavaks tegemine
    II. Tühisuse aluste puudumine
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine
    IV. Sundtäitmise eeldused
    V. Asendustäitmist ja sunniraha välistavad asjaolud

    D. Õiguskaitsevahendi kohaldatavus


    I. Õiguse rikkumine
    II. Eeldused
    III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus
    IV. Muude piirangute puudumine

    Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid)


    A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106)


    I. Haldusorgani tegevus?
    1. halduskandjad - Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik
    2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
     kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik
    II. Avalik-õiguslik suhe
    - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul;
    - subjektiteooria - haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu
    - teleoloogiline tõlgendus - haldusvaidluse ja tüüpiliste eraõiguslike vaidluste vahel peab olema sisuline erinevus, mis õigustab avaliku õiguse kohaldamist
    - jt argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu
     kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub
    III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
     välismõju puudumisel: halduse siseakt  ei saa kaevata selle peale.
    IV. Regulatiivsus
    1. Käsk
    2. Keeld
    3. Luba
    4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
     regulatiivsuse puudumise korral: toiming
    vastasel juhul analüüs jätkub
    V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
     ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus
     mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping.
    VI. Üld- või üksikregulatsioon?
    1. Konkreetne adressaat (adressaatid)
    2. Üldkorraldus
    a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
    b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
     üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping
     üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping
    Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist haldusaktiga/halduslepinguga/ määrusega/ toiminguga/ halduse eraõigusliku tegevusega/siseaktiga.
    Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.
    Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
    Üldkorraldus (üksikakt) on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
    Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
    Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.
    Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
    Haldusmenetlus (tegevus)
    • Määrus (üldakt)
    • Haldusakt (üksikakt)
      • Korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri
      • üldkorraldus
      • Muu akt
    • haldusleping
    • toiming

    B. ÕIGUSPÄRASUS


    I. Pädevus
    1. Välispädevus (HMS § 8 lg 1)
    a) Sisuline pädevus (eriseadus)
    b) Territoriaalne alluvus
    c) Haldusorganina tegutsenud isiku kuulumine pädeva haldusorgani koosseisu
    2. Sisepädevus: Haldusorganina tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2)
    II. Menetlusnõuded
    1. Haldusorgani erapooletus
    a) Absoluutsed taandamisalused (HMS § 10 lg 1 p-d 1-3)
    b) Kahtlus erapooletuses (HMS § 10 lg 1 p 4)
    c) Taandamise piirangud (HMS § 10 lg-d 5 ja 6)
    2. Menetlusosaliste kaasamine
    a) Menetlusosaliste ringi määratlemine (§ 11)
    i) Taotleja
    ii) Adressaat
    iii) Kolmas isik
    - Faktiline puutumus
    - Õiguslik külg
    - Ettenähtavus
    iv) Teine haldusorgan
    b) Ärakuulamine (§-d 35 ja 40)2
    i) Ärakuulamise nõutavus
    ii) Erandid
    iii) Teavitamine
    iv) Arvamuse esitamise võimalus
    III. Vorminõuded
    1. Tegevuse vorm: kirjalik, suuline vm (§ 55 lg 2, § 92 lg 1, § 99 lg 3 ja § 107 lg 2)
    2. Resolutsiooni selgus (HMS § 55 lg 1)
    3. Põhjendamine (HMS § 56 ja § 108)
     Pädvus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane.
    IV. Sisuline õiguspärasus (HMS § 51, § 89, § 100 ja § 107 lg 1)
    1. Kooskõla seadusega
    2. Õiguslik alus (määruste puhul volitusnorm )
    a) Vastavus õiguslikule alusele
    b) Õigusliku aluse kehtivus ja põhiseaduspärasus
    3. Diskretsioonivigade puudumine3
    a) Diskretsiooni piiride ületamine
    b) Diskretsiooni kasutamata jätmine
    c) Diskretsiooni kuritarvitamine (asjassepuutumatu asjaolu arvestamine )
    d) Diskretsiooni väärtarvitamine (olulise asjaolu arvestamata jätmine)
    4. Õiguse üldpõhimõtted
    a) Proportsionaalsus – seotud kaalutlusotsustega
    b) Võrdsus
    c) Õiguskindlus
    d) Ühetaoline kohtlemine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on formaalselt/sisuliselt/nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane/õigusvastane.
    Pädevus
    Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
    Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on:
    • menetlusosaline, menetlusosalise esindaja
    • menetlusosalise sugulane, abikaasa, hõimlane, perekonnaliige
    • menetlusosalisest sõltuvuses
    • asjaolude kohaselt erapoolik

    Menetlusosaliseks ei loeta eelnevas haldusorganit, kes peab esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu sooritamiseks. Kui taandamist nõudvad asjaolud ilmnevad, peab ametiisik sellest teavitama teda ametisse valinud isikut, kes otsutab, kas taandamine on vajalik. Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada.
    Pädevusnormi rikkumine on aluseks halduakti tühisuse aluseks. Tühiseks loetakse akt siis, kui pädevuse mittevastavus on ilmselge. Organ ei saa öelda, et üldise pädevuse puudumise tõttu ei saa küsimust lahendada. Samas ei ole olemas ühtegi üldpädevusega organit, mis lahendaks probleemid, mida teised ei saa teha.
    Menetlusnõuded
    Haldusmenetluse menetlusosalised on:
    • taotleja, haldusakti andmist/toimingu sooritamist taotlev/halduslepingu sõlmimiseks ettepanekut tegev isik;
    • adressaat, kellelele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks;
    • kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada;
    • haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks
    Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.
    Menetlusosaliste ärakuulamine, vastuväited
    Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulmata jätmise korral loetakse koormav haldusakt kindlalt kehtetuks. Igal isikul, kes pöördub halduse poole, on õigus saada vasus oma küsimusele.
    Erapooletus
    Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on:
    - menetlusosaline/menetlusosalise esindaja
    - sugulane, abikaasa, hõimlane, perekonnaliige
    - menetlusosalisest sõltuvuses
    - isiklikult huvitatud, kahlused tema erapooletuse kohta.
    Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. Antud taandamisnõuded ei kehti VV ja KOV volikogu ja valitsuse liikmete suhtes.
    Menetlus peab olema erapooletu ja ka näima erapooletuna.
    Vorminõuded
    Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada. Elektroonilist vormi saab kasutada mõlema poole kokkuleppel. Avalduste/taotluste puhul on vajalik digiallkirja.
    Määrus, haldusleping on kirjalikud. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.
    Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.
    Haldusakti põhjendamine
    (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud .
    (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
    (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
    (4) Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.
    Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Selleks on vaja esitada vastav avaldus koheselt peale haldustoimingust teadasaamist.
    Kaalutlusotsuse korral tuleb otsust põhjendada. Kaalumisel on avalik huvi – erahuvi, erahuvi – individuaalne huvi. Taotleja erahuvi tuleb võrrelda nii avaliku huviga kui ka kolmandate isikute huvidega. Nende avalike huvide ring ei ole lõputu, mis võimaldaks isiku erahuve.

    Sisuline õiguspärasus


    Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Haldusleping on õiguspärane, kui ta vastab HMS §-des 54-57 või §-des 89-91 ja § 92 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Nimetatud nõudeid kohaldatakse halduslepingule niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus halduslepingu olemusega. Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus.

    C. HALDUSAKTI KEHTIVUS JA SUNDTÄITMISE VÕIMALIKKUS

    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62)
    1. Üldjuhul (HMS § 62 lg 1)
    a) Isiklik teavitamine
    b) Vormivabadus
    2. Erandid
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2)
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)
    II. Tühisuse aluste puudumine
    1. Tühisuse alused HMS § 63 lg-s 2
    a) Ebaselgus
    b) Välispädevuse rikkumine
    c) Õiguserikkumiseks (süüteoks) kohustamine
    2. Tühisuse ilmselgus (RKHK 3-3-1-32-03)
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2)
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    IV. Sundtäitmise eeldused (AtSS § 2 lg 1, § 8)
    1. Koormav õigussuhteid kujundav haldusakt (ettekirjutus)
    2. Ettekirjutuse kehtivus (p-d I-III)
    3. Ettekirjutuse täitmata jätmine
    4. Seaduses sätestatud sunnivahend
    5. Sunnivahendi proportsionaalsus
    6. Erinõuded asendustäitmisele ja sunnirahale
    a) Hoiatus
    b) Menetlusnormid
    V. Asendustäitmist ja sunniraha välistavad asjaolud (AtSS § 8 lg 3)
    1. Aluste (eelduste) äralangemine
    2. Alusnormi kehtetuks tunnistamine
    3. Edasilükkamine
    4. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. Haldusakt kuulub/ei kuulu sundtäitmisele.
    1. Teatavakstegemine
    vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
    kättetoimetamisega teatavaks, kui:
    • haldusaktiga piiratakse isiku õigusi, pannakse täiendavaid kohustusi
    • isiku kahjuks tunnistatakse kehtetuks / muudetakse varasem haldusakt
    avalikkusele, kui:
    • seda nõuab õigustatult isik
    • haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega
    • dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule
    • pole andmeid isiku kohta

    2. Tühisuse aluste puudumine
    Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Haldusakt on tühine, kui:
    1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan (ebaselgus)
    2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;
    3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; (pädevus)
    4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; (õigusrikkumisele kohustamine)
    5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
    Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud.
    3. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine
    Haldusakt kehtib kuni:
    - Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    - Tühistamine kohtu poolt
    - Kehtivusaja lõpp
    - Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine

    D. ÕIGUSKAITSEVAHENDI KOHALDATAVUS


    I. Õiguse rikkumine
    1. Õigusvastasus (B)
    2. Isiku puudumus (vrd B.II.2.a.iii)
    a) Faktiline
    b) Õiguslik
    II. Eeldused
    1. Haldusakti tühistamine (RVS § 3 lg 1): eeldab kehtiva haldusakti olemasolu
    2. Haldusakti või toimingu keelamine RVS §-d 4 lg 1 ja § 5 lg 1: eeldab veel andmata haldusakti või veel sooritamata või jätkuvat toimingut
    3. Haldusaktiks või toiminguks kohustamine (RVS § 6): haldusorgan peab olema keeldunud haldusakti andmisest või toimingus või olema langenud viivitusse
    4. Kahju hüvitamine (RVS § 7 lg 1)
    a) Kahju
    b) Põhjuslik seos
    c) Süü (saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju puhul - RVS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2)
    d) Kvalifitseeritud põhiõiguste rikkumine (mittevaraline kahju)
     Hüvitamise vorm
    i) Rahas (RVS § 8 lg1)
    ii) Tagajärgede kõrvaldamisega (RVS § 11 lg 1)
    III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus (RVS §3 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 1)
    1. Alternatiivne õiguskaitsevahend
    2. Mõjususe ja kulude kaalumine
    IV. Muude piirangute puudumine (HMS § 58, RVS § 13)
    1. Haldusakti tühistamine
    a) Õiguste rikkumine kõrvaldatud haldusakti muutmisega (RVS § 3 lg 2)
    b) Erandina : kolmanda isiku õiguspärase ootuse kahjustamine
    2. Kahju hüvitamine
    a) Kahju ettenägematus (RVS § 13 lg 1 p 1)
    b) Piisav hool (RVS § 13 lg 1 p 2 ja lg 2)
    c) Ebaoluline rikkumine (RVS § 13 lg 1 p 3)
  • Kannatanu kaassüü (RVS § 13 lg 1 p 1 ja VÕS § 139)
    Järeldus: Isikul on võimalik kaitsta oma õigusi tühistamisnõude/ kohustamisnõudega/ kahjunõudega / Isiku õigusi on rikutud, kuid neid ei ole võimalik kaitsta ühegi õiguskaitsevahendiga / Isiku õigusi ei ole rikutud.
    ÕKV kohaldamise eeldused
    Haldusakti tühistamine – isik võib taotleda haldusakti tühistamist selles ulatuses, millega rikutakse tema õigusi.
    Eeldus – kehtiv haldusakt
    Haldusakti või toimingu keelamine – isik võib nõuda jätkuva toiminguga kaasneva rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. Isik võib nõuda haldusakti andamata jätmist või toimingu sooritamata jätmist, kui see rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärgi, mida ei saa kõrvaldada hilisemal vaidlustamisel.
    Eeldus – andmata haldusakt, sooritamata/jätkuv toiming
    Haldusaktiks või toiminguks kohustamine – isik võib nõuda haldusakti andmist, kui avaliku võimu kandja on selleks kohustatud ja see puudutab isiku õigusi.
    Eeldus – keeldumine aktist/toimingust, viivitus
    Kahju hüvitamine – isikul on õigus nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega.
    Eeldused –
    - kahju. Varaline(otsene, saamatajäänud tulu) või mittevaraline.
    - põhjuslik seos
    • süü – saamatajäänud tulu ja mittevaralise kahju korral. Füüsiline isik võib süülise kahju hüvitamist, millega on alandatud väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, kodu ja pereelu puutumatuse rikkumine, sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamise korral. Hüvitamisel arvestatakse proportsionaalsust ja süü raskust. Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi.
    • Kvalifitseeritud põhiõiguse rikkumine

     kahju hüvitamise vorm:
    • rahas – varaline kahju hüvitatakse rahas, luues olukorra, milles kannatanu oleks,

    kui tema õigusi ei oleks rikutud.
    • tagajärgede kõrvaldamisega – kannatanu võib rahalise hüvitise asemel nõuda

    kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
    Õiguskaitsevahendi ökonoomsus
    Haldusakti ei tunnistata kehtetuks, kui isiku õigused on taastatud haldusakti muutmisega. Jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist võib isik taotleda siis, kui see ei ole seotud ülemääraste kuludega – kui need ületavad oluliselt isikule tekitatavat kahju. Haldusakti andmata jätmist/toimingu sooritamata jätmist võib isik nõuda, kui selle andmine/sooritamine tooks kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada hilisema vaidlustamisega. Kahju hüvitamist võib nõuda siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega.
    Määrus on halduse poolt legislatiivfunktsiooni teostamine. Määrusandlus ei ole halduse tegevuse liik rangelt vaadates. Olemuslikult ei ole see haldusfunktsiooni täitmine, vaid legislatiivfunktsioon.
    Määrus võib olla õigustloov akt (üldregulatsioon) või pigem halduse akt (üksikregulatsioon). Õigustloova aktiga tekitatud kahju on vaid erandlikel juhtudel hüvitatav.
    Üldkorraldus. Akt saab olla üldakt või üksikakt, õigustloov akt või õigust rakendav akt. Üldkorraldus on kunstilikult loodud akt, teoreetiline väljendus. Praktikas on see ikkagi üksikakt. Selle puhul ei ole ärakuulamisõigust, nagu teiste aktide puhul.
    HMS järgi ei pea isikuid ära kuulama , kui neid on rohkem kui 50. See on ebaõnnestunud norm, et järgi õiguse põhimõtteid. Seda saab rakendada põhjendatult, kui isikud pole kindlaks tehtavad jne. Isikute ringil peab ikkagi olema õigus, et ta saaks oma arvamust avaldada. Ükski halduse otsus ei tohi isikut tabada ootamatult. Kui on vajadus, siis haldus peab oma otsustest teada andma näiteks meedia kaudu.
    Põhjendatus. Kui on alusdokument, mille adressaat on kätte saanud (ja kui motiivid ja põhjendused on väga ulatuslikud ), siis eeldatakse, et need põhieesmärgid tuuakse eraldi välja.
    Õigusliku aluse korral tuleb kontrollida nii õigusliku aluse olemasolu kui ka selle aluse enda Põhiseaduspärasust, üldpõhimõtetele vastavust.
    Normi põhiseadusevastasus – kui haldus kahtleb akti PS-pärasuses, siis seda normi ta kohaldamata jätta ei tohi. Haldusorgan kohtusse pöörduda ei saa, isegi mitte kaasuse raames. Haldusel on õigus küsida arvamust õiguskantslerilt, et viimane asja kontrolliks ja pöörduks Riigkohtusse põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi poole. Akt kehtib ka PSJV kohtumenetluse ajal, haldus peab seda ikkagi täitma. Ametnikul endal õigusnormi Ps-pärasuse kontrollimiseks pädevust ei ole.
    Euroopa õiguse puhul on asjad teistmoodi. Määrused on otsekohaldatavad. Direktiivi puhul võib olla otsekohaldatavaid sätteid, kuid üldiselt need tuleb võtta üle siseriiklikkusse õigusesse seaduse vormis. Euroopa õigust ei kontrollida põhiseaduslikkuse JV menetluses. Ainuvõimalus on tuvastada vastuolu ja jätta see säte kohaldamata. ECJ-s on palju riigivastutust puudutavaid küsimusi.
    Kui Euroopa õiguse alusel natud akt on vastuolus Eesti õigusega, jäetakse Eesti õigus tavaliselt kohaldamata. Ühelgi liikmesriigil ei ole õigust Euroopa õigust ise tõlgendada. Selleks tuleb küsida eelotsustust Euroopa Liidu organitest, sh ECJ-st.
    Proportsionaalsus (eesmärgi ja vahendi hindamise test)
    Haldus on alati eesmärgipärane. Erinevate huvide puhul peab sisuliselt hindama, mis on vääralt mõistetud avalik huvi ja mis on oma sisult legitiimne .
    Proportsionaalsuse test
    Kas eesmärk on vajalik ja legitiimne?
  • sobivus, kohasus ?
  • vajalikkus? Kas on olemas sama tõhusad, kuid vähem kahjudavad vahendid
  • mõõdukus?
    Isiku õiguslik puutumus - kas akt rikub isiku subjektiivseis õigusi (ei ole nn populaarkaebus).
    Kahju hüvitamist saab nõuda õigusvastase kahju tekitamist, kui akti ei saa tunnistada kehtetuks, tehingut lõpetada või kohustuslikku akti anda. Eeldusteks on:
    • kahju olemasolu
    • kehtiv haldusakt
    • põhjuslik seos

    Kui haldusakt on õiguspärane, siis RVS kahju hüvitamise nõuet §7 mõttes kasutada ei saa. Kui akt ise oli õiguspärane, siis kahju hüvitamist ei saa tühistada. RVS §16 järgi saab isik nõuda kahju hüvitamist ka õiguspärase aktiga tekitatud kahju suhtes, kui see piiras suures ulatuses tema õigusi ja tekitas suurt kahju. Hüvitis peab sel juhul olema täielik ja adekvaate (ei pea olema 100%).
    Primaarnõuded Esiteks peab isik kasutama primaarnõuet. Kui sellega kahju ei saa kõrvaldada, saab ta nõuda kahju hüvitamist. Kui isik jättis meelega primaarnõuded kasutamata, siis ta ei saa kahju hüvitamist nõuda, kui nende kasutamine oleks toonud probleemi lahenduse. Primaarnõuded on RVS §3-6.
    Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue (RVS § 3)
  • Nõude võimalikkus
    a) kas tegemist on haldusaktiga? (HMS § 51)
    • haldusorgan
    • avalik-õiguslik suhe
    • välismõju
    • regulatiivsus
    • ühepoolne regulatsioon
    • üksikregulatsioon

    b) kas tegemist on kehtiva haldusaktiga?
    • tühisuse aluste puudumine (HMS § 63)
    • haldusakt on teatavaks tehtud (HMS § 62)
    • haldusakti kehtivus ei ole lõppenud (HMS § 62 lg 2)

    2. Õiguslik puutumus
    Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust?
    • ta on haldusakti adressaat
    Talle on antud teatud õigusi või pandud peale teatud kohustusi? Keelduti soodustuste andmisest?
    • ta ei ole haldusakti adressaat, kuid:
    aa) on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks;
    bb) õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid
  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 54)

  • Nõude piirangud
    • menetlus- või vorminõuete mitteoluline rikkumine (HMS § 58)
    • haldusakti on muudetud (RVS § 3 lg 2) või selle osa on tühistatud (HKMS § 26 lg 11)
    • kolmanda isiku õiguspärase ootuse kahjustamine

  • Vastustaja
    • haldusorgan, kes on pädev vaiet läbi vaatama (HMS § 73)
    • haldusorgan, kelle haldusakti peale on kaebus halduskohtusse esitatud (HKMS § 14 lg 2 p 2)

    Toimingu lõpetamise nõue (RVS § 4)
  • Nõude võimalikkus
    kas tegemist on toiminguga? (HMS § 106 lg 1)
    • haldusorgan
    • avalik-õiguslik suhe
    • välismõju
    • regulatiivsus puudub

    kas tegemist on jätkuva toiminguga? (RVS § 4 lg 1)
  • Õiguslik puutumus
    Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust?
    • on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks
    • õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid

  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 108)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 107)

  • Nõude piirangud
    Õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased (RVS § 4 lg 1)
  • Vastustaja
    • toimingut sooritav haldusorgan (RVS § 4 lg 3)
    • haldusorgan, kelle toimingu peale on kaebus halduskohtusse esitatud (HKMS § 14 lg 2 p 2)

    Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (RVS § 5)
  • Nõude võimalikkus
    Haldusakt on veel andmata või toiming sooritamata
  • Õiguslik puutumus
    Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust?
    • on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks
    • õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid

  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56; HMS §-d 8, 10, 40, 108)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 54; HMS § 107)

  • Nõude piirangud
    Põhjendatud kartus kahjuliku tagajärje suhtes, mida ei saaks haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel kõrvaldada (RVS § 5 lg 1)
  • Vastustaja
    • haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pädev haldusorgan (RVS § 5 lg 2)

    Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue (RVS § 6)
  • Nõude võimalikkus
    Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks:
    • haldusakt on andmata
    • toiming on sooritamata

    Vaide või kaebuse korral:
    • taotlus jäeti rahuldamata
    • taotlus jäeti tähtaegselt läbi vaatamata

  • Õiguslik puutumus
    Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust?
    • nõude alus (§ 6 lg 1)

  • on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks
  • õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid
  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56; HMS §-d 8, 10, 40, 108)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 54; HMS § 107)

  • Nõude piirangud
    Avaliku võimu kandjal ei ole HA andmise või toimingu sooritamise kohustust
  • Vastustaja
    • haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pädev haldusorgan (RVS § 6 lg 3)
    • haldusorgan, kes on pädev vaiet läbi vaatama (HMS § 73)

    Kahju hüvitamise nõude üldkoosseis (RVS § 7 jj)
    I. Üldised eeldused (RVS § 7 lg 1)
    1. Avalik-õiguslik suhe
    2. Subjektiivse õiguse rikkumine
    II. Kahju hüvitamise nõude eeldused
  • Kahju
    • varaline kahju (RVS § 8)

    aa) otsene varaline kahju
    bb) saamata jäänud tulu
    • mittevaraline kahju (RVS § 9)

  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56; HMS §-d 8, 10, 40, 108)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 54; HMS § 107)

  • Põhjuslik seos
    Kahju tekitamise ja avaliku võimu kandja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos
  • Süü
    • Tegemist on saamata jäänud tulu hüvitamise nõudega (RVS § 13 lg 2)
    • Tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise nõudega (RVS § 9)

  • Esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus (RVS § 7)
    • esmase õiguskaitsevahendi kasutamine ei oleks kahju tekkimist vältinud või kahju ära hoidnud
    • esmase õiguskaitsevahendi kasutamise vajalikkus ei olnud kannatanud jaoks arusaadav
    • esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmiseks oli mõjuv põhjus

  • Vastutuse piiramise alused
    • kahju tekkimine oli ettenähtamatu (RVS § 13 lg 1 p 1)
    • haldusorgan oli piisavalt hoolikas (RVS § 13 lg 1 p 2 ja § 13 lg 2)
    • õiguste rikkumine oli väheoluline (RVS § 13 lg 1 p 3)
    • kannatanu kaassüü (RVS § 13 lg 1 p 4)
    • muu asjaolu, millest tulenevalt oleks kahju hüvitamine täies ulatuses ebaõiglane (RVS § 13 lg 1 p 5)

    Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue (RVS § 11)
    I. Üldised eeldused (RVS § 7 lg 1)
    1. Avalik-õiguslik suhe
    2. Subjektiivse õiguse rikkumine
    II. Kahju hüvitamise nõude eeldused (vt asjaomast skeemi)
    III. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldused
  • Püsiv õigusvastane tagajärg (RVS § 11 lg 1)
  • Õiguspärase olukorra taastamise võimalikkus (RVS § 11 lg 1 ja lg 2)
    • õiguslikult võimalik

    aa) haldusakt on tühistatud või muudetud
    bb) tagajärgede kõrvaldamiseks on õiguslik alus
    • faktiliselt võimalik

  • Õiguspärase olukorra taastamise ökonoomsus (RVS § 11 lg 2 ja lg 3)
    • õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületa oluliselt rahalist hüvitist

  • Kannatanu osalemine kulude kandmisel (RVS § 13 lg 4)
    • kannatanu on osalenud õigusvastaste tagajärgede tekitamisel ja tal on võimalik osaleda tagajärgede kõrvaldamise kulude kandmisel

    1 Jämedas kirjas on tähistatud eksami ja seminaride kaasustes käsitletavad probleemid.
    2 Menetlusõigusi ja -nõudeid on muidugi märksa enam: selgitamiskohustus, juurdepääsuõigus dokumentidele. Kaasuse lahendamisel seminaris ja eksamil tuleb piirduda vaid peamise menetlusõigusega, s.o ärakuulamisega. Muud menetlusõigused suuresti ongi suuresti abistava iseloomuga ärakuulamise suhtes.
    3 Käsitleda ainult juhul, kui tegemist on diskretsiooniotsusega.
    84
    • .DOC Laadi alla originaalfail 84 lk · .doc · 854 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Haldusõigus #1 Haldusõigus #2 Haldusõigus #3 Haldusõigus #4 Haldusõigus #5 Haldusõigus #6 Haldusõigus #7 Haldusõigus #8 Haldusõigus #9 Haldusõigus #10 Haldusõigus #11 Haldusõigus #12 Haldusõigus #13 Haldusõigus #14 Haldusõigus #15 Haldusõigus #16 Haldusõigus #17 Haldusõigus #18 Haldusõigus #19 Haldusõigus #20 Haldusõigus #21 Haldusõigus #22 Haldusõigus #23 Haldusõigus #24 Haldusõigus #25 Haldusõigus #26 Haldusõigus #27 Haldusõigus #28 Haldusõigus #29 Haldusõigus #30 Haldusõigus #31 Haldusõigus #32 Haldusõigus #33 Haldusõigus #34 Haldusõigus #35 Haldusõigus #36 Haldusõigus #37 Haldusõigus #38 Haldusõigus #39 Haldusõigus #40 Haldusõigus #41 Haldusõigus #42 Haldusõigus #43 Haldusõigus #44 Haldusõigus #45 Haldusõigus #46 Haldusõigus #47 Haldusõigus #48 Haldusõigus #49 Haldusõigus #50 Haldusõigus #51 Haldusõigus #52 Haldusõigus #53 Haldusõigus #54 Haldusõigus #55 Haldusõigus #56 Haldusõigus #57 Haldusõigus #58 Haldusõigus #59 Haldusõigus #60 Haldusõigus #61 Haldusõigus #62 Haldusõigus #63 Haldusõigus #64 Haldusõigus #65 Haldusõigus #66 Haldusõigus #67 Haldusõigus #68 Haldusõigus #69 Haldusõigus #70 Haldusõigus #71 Haldusõigus #72 Haldusõigus #73 Haldusõigus #74 Haldusõigus #75 Haldusõigus #76 Haldusõigus #77 Haldusõigus #78 Haldusõigus #79 Haldusõigus #80 Haldusõigus #81 Haldusõigus #82 Haldusõigus #83 Haldusõigus #84
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 84 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 854 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A G Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    konspekt haldusõiguse aines
    haldusõigus merusk eksam

    Sarnased õppematerjalid

    TÜ Haldusõiguse konspekt
    72
    docx

    TÜ Haldusõiguse konspekt

    Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine . Haldusõigus on tervikuks seonduvate õigusnormide kogum, mis sisaldab kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõiguse mõiste negatiivne määratlus: haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. 2. §2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria ­ õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu.

    Haldusõigus
    Haldusõiguse konspekt
    118
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn diskretsionaarsest ehk suvahaldusest (või vaba haldus). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne). Sellisel juhul ei ole vastavad toimingud konkreetse seaduse poolt otseselt determineeritud. 2. Haldusõigus. 2.1 Haldusõiguse mõiste. 4 Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, s.t on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.

    Haldusõigus
    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
    112
    pdf

    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

    kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Haldusõiguse määratlemine 5 negatiivne meetod ­ haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. positiivne meetod ­ haldusõigus on PS ja sellele allutatud õigusallikate produkt. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normide reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Formaalselt mõistetud haldusõiguse reegli kujutus. §2 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused

    Haldusõigus
    Haldusõigus
    45
    docx

    Haldusõigus

    Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja

    Haldusõigus
    Halduso igus
    70
    pdf

    Halduso�igus

    Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest

    Haldusõigus
    Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused
    18
    docx

    Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused

    kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral Haldusõigusnormi realiseerimine: 1) normist kinnipidamise teel

    Haldusõigus
    Haldusõiguse konspekt
    16
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tag

    Õigus
    Haldusõiguse konspekt
    13
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid

    Haldusõigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (9)

    dolchetta profiilipilt
    dolchetta: Väga põhjalik, lähen ainult selle materjali peale välja eksami tegemisel :D
    14:32 13-01-2012
    siiruviiru1 profiilipilt
    siiruviiru1: Oli abi eksamiks õppimisel teises aines. Hea põhjalik konspekt, aitähh!
    12:20 20-02-2011
    Kiisumiisu30 profiilipilt
    Kiisumiisu30: Väga sisukas ja põhjalik konspekt.

    Tänan!
    08:27 17-03-2011



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun