karjääriinfo spetsialistidele; · probleemsetes situatsioonides toimetulekuks läbisid infospetsialistid ning osakondade ja büroode juhatajad konfliktse situatsiooni koolituse, suuremates osakondades toimusid turvakoolitused kõigi töötajate osalusel. 6 4. Kas ülesandeid tuleb täita haldusorganisatsiooni poolt või täidetaks paremini erasektoris? Eesti töötukassa on haldusorganisatsioon, mis tegutseb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikirja alusel RT I 2001, 58, 354, vastu võetud 06.06.2001, jõustumine 01. 01.2002. (Riigiteataja...2012) Leian, et ülesandeid peaks täitma haldusorganisatsiooni poolt, kuna on pidev kontroll ja kursis olemine avalike huvidega. Erasektoris jääks inimeste mured tahaplaanile sest on rohkem orienteeritud kasumi teenimise eesmärgile. 5. Kas ülesandeid teostatakse madalaimal tasandil, selmet see
Istungid toimuvad igal *Julgeolekunõukogu aastal oktoobrist tähtsaim detsembrini. püsivalt tegutsev organistatsioon, koosneb 15 liikmest. *Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 9 alalist komiteed, millele lisanduvad ekspertorganisatsioonid, funktsioonaal- ja regionaalkomisjonid. *Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid piirkondi *Sekretariaat ÜRO haldusorganisatsioon, keda juhib peasekretär. Pragu on selleks Ban Ki- moon. ÜRO lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ka Eesti on ÜRO liige. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. Eestis asub ÜRO arhiiviraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogus.
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid
kogumit. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, koolid, haiglad, parlament, valitsus, ministeeriumid jne. Üldossa kuuluvad normistikud: 1. Haldusõiguse printsiibid 2. Haldusorganisatsioon 3. Haldusmenetlusõigus 4. Haldustäitemenetlus 5. Riigivastutusõigus 6. Halduse kontroll e isikute õiguste kaitse 7. Korrakaitse Haldusõiguse üldosa võib jaotada ka kaheks: 1) haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, haldusorganisatsiooni kuuluvate asutuste omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused. 2) haldusaparaadi välised küsimused: üksikisiku ja halduse omavaheline
8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse valdkondi hõlmavad) ● Haldusõiguse eriosa moodustavad kõiki haldusaparaadi üksikuid sektoreid puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse õigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus jne. ● Haldusõiguse üldosa - haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, asutustevaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jne; üksikisiku ja halduse vaheline suhtlemine: kodaniku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. 9) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguse suhe ● (subj. av. õ. teooria sisuks on see, et igaühel meist on õigus millelegi, ennekõike põhiseadused ja -kohustused
Tallinn 1997, lk 58-61. 11 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusorganisatsioon I Haldusekandja Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kes on iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on õigusvõime ja kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Haldusekandjateks on: - riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
haridusele) - Solidaarsusõigused (õigus rahule, keskkonna arengule) Sisu järgi: - Vabadusõigused: tagavad mittesekkumise isiku vabadussfääri - Võrdsusõigused: võrdseid tuleb kohelda võrdselt - Õigused riigi positiivsele tegevusele: riik tagab, et isik on kaitstud. 40. Haldusõigus. Rajaneb riigiõiguslikel alustel ja seondub eeskätt riigivõimu ühe harutäidesaatva riigivõimu teostamisega. 41. Avalik haldus. a) Haldusorganisatsioon, kuidas riigi avalik sektor on üles ehitatud. b) Materiaalõiguslik, seotud kogu riikliku tegevusega c) Korralduslik tegevus, formaalses mõttes – tähtis pool on korraldamine. Korrahaldus, Soodustav haldus (sotsiaal), Juhtimishaldus, Maksuhaldus, Personalihaldus. Peaks veel midagi olema vist 42. Haldusõiguse süsteem. Üldosa – üldised küsimused Eriosa – välja toodud nö need küsimused, mis on reguleeritud konkreetsete suhete ja juhtumite kohta. 43
2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted
II. Avaliku korra, julgeoleku ning personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks III. Toetada üksikisikut IV. Kindlustada riigi rahalised vahendid Avaliku halduse funktsioonid: 1) Prognoosimine ja planeerimine 2) Täitmine 3) Kontroll Detsentralisatsioon – suurendab paindlikkust, on iseseisvaid halduskandjaid, võimu hajutamine iseseisvate üksuste vahel Tsentralisatsioon – kiirendab otsustamist, ei ole iseseisvaid halduskandjaid Eesti haldusorganisatsioon on detsentraliseeritud : Võim on hajutatud 3 iseseisva halduskandja vahel, kes on üksteisega koostöösuhetes, mitte alluvussuhetes. Mida rohkem on iseseisvaid halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. 5. Avaliku halduse organisatsioon Riigil ei ole alati võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma asutuste kaudu (valitsusasutuste või valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste kaudu)
........................................15 Kasutatud kirjandus .................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
Solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused Sisu järgi võib põhiõigusi liigitada: Vabadusõigused Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm haldusinstitutsioonide kogumist; materiaalses mõttes see on haldustegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine; formaalses mõttes see on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. Avalik haldus rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks.
korraldusi) · Õigus kehtestada / koguda makse 8. Tsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis a.i. Detsentralisatsioon suurendab paindlikkust, on iseseisvaid halduskandjaid, võimu hajutamine iseseisvate üksuste vahel a.ii. Tsentralisatsioon kiirendab otsustamist, ei ole iseseisvaid halduskandjaid Eesti haldusorganisatsioon on detsentraliseeritud: Võim on hajutatud 3-me iseseisva halduskandja vahel, kes on üksteisega koostöösuhetes, mitte alluvussuhetes. Mida rohkem on iseseisvaid halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. 9. Avaliku huvi õiguslik väljendus riigi õiguskorras. Avalik ja eraõigus <=ERISTAMISE TEOORIAD!!!!! Avalik haldus tegutseb avaliku õiguse alusel. 9 Avaliku ja eraõiguse eristamise teooriad: HSS I
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole.
avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt Puudub mõiste legaaldefinitsioon Mitmekesisus 38. Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim Avalikku haldust saab vaadelda mitmes erinevas aspektis: 39. Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks 40. Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt 41. Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt Avaliku võimu pädevus Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole.
teenimine (haigekassa, kultuurkapital). · Osalise õ võimega h üksused õ subj ei ole, kuid neil on teatud õ ja kohustused (linnaosad, a või ülikoolide teaduskonnad, kolledzid) · Eraõig isikud kui avaliku halduse kandjad riik võib üle anda teatud h funkts eraõig isikutele, millega tunnistatakse ka eraõig isikud av h kandjateks (füüsilised isikud notarid, kohtutäiturid, piletikontrolörid; juriidilised isikud MTÜ) Haldusorganisatsioon jaguneb vahetuks (teostavad riigiorganid) ja kaudseks riigihalduseks (teostavad a või jur isikud va riik korp!, a või asutused, a või sihtasutused ja eraõig isikud füüsilised ja juriidilised isikud). Haldusorgan Halduse kandja muudetakse teovõimeliseks tema organite kaudu, kus toimub h kandja ja töötajate ühendamine, kes muudavad h kandja teovõimeliseks ehk nad teostavad h kandja teovõimet organi käsutaja. Organ peab vastama teatud tingimustele:
Mitmekesisus Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. Avalikku haldust saab vaadelda mitmes erinevas aspektis: Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt Mõlemad mõisted on määratletud haldusorganisatsiooniga Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt
Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint" Haldus vs arendusorganisatsioon: Haldusorganisatsioon: stabiilne organisatsioon; täpselt formuleeritud ülesanded; mängureeglid on kõik paigas; hierarhiline juhtimine; individuaalne vastutus. Arendusorganisatsioon: arenev, muutuv, pidevalt õppiv organisatsioon; osa reegleid kujuneb töö käigus; projektiorganisatsioon; meeskonnatöö meeskonnavastutus; protsessipõhine juhtimine; pakub lisarahuldust ametnikele, kellel tavaline süsteem jääks kitsaks
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ....................................
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadu...
ühistranspordi kasutamisel jne. - Eraldi rühma moodustavad nn deliktilised haldusõigussuhted, mis on seotud haldusõiguserikkumisega ja haldusvastutusega. Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Neid asjaolusid nimetatakse juriidilisteks faktideks, need on sätestatud õigusnormi hüpoteesis. Haldusorganisatsioon Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Avaliku halduse kandja on oluline, sest ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. Riik on eriline haldusekandja
(nt kui parlament venitab vastava seaduse vastuvõtmisega või eelnõu esitamisega. Isik võib esitada kahjuhüvitamise nõude riigi vastu). Otsused – reguleerivad siduvalt üksikjuhtumeid. Adressaadiks võib olla liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik. Otsused ei ole õigusallikad. Vastu võtavad Nõukogu või Komisjon. II. HALDUSORGANISATSIOON 1.1 Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid. 26 1. Mõiste Halduse kandjateks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud , s.h riik. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja kohustused avaliku halduse teostamiseks. Pidepunktiks halduse kandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Oluline on, et
Pretsedendiks võivad olla nt ECHR lahendid, Euroopa Kohtu lahendid. Haldusõiguse printsiibid - Haldusõiguse printsiibid kui abstraktsioonid tulevad PS-st, seadustest, rahvusvahelistest lepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. Neid määratlevad ja arendavad edasi kohtud ja õigusteooria. Õigusteadlaste arvamused V teema HALDUSORGANISATSIOON _____________________________________________________ §1 Avaliku halduse kandja kui õigussubjekt 1. Mõiste Halduse kandjateks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud , s.h riik. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja kohustused avaliku halduse teostamiseks. Pidepunktiks halduse kandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Oluline on, et oleks kindlaks
On välja töötaud kaks printsiipi: analoogia printsiip ja efektiivsuse printsiip (siseriiklik menetlusõigus ei tohi takistada EL materiaalõiguse rakendamist. Kui mingi siseriiklik norm siiki takistab EL materiaalõiguse rakendamist, ei tohi siseriikliku normi rakendada). EL õigusel puudub üldosa ja seda lünka täidab EL kohus Luxembourgis (töötab välja üldpõhimõtted) V teema 5. HALDUSORGANISATSIOON _____________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid 1. 1. Mõiste Mõiste ,,riik" või ,,haldus" all mõistetakse üldiselt avaliku halduse kandjate summat. Kõik avaliku halduse kandjad moodustavad kokku halduse (,,riigi", laiemas mõttes). Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel
Näiteks ametnik annab käskkirja isiku avalikku teenistusse määramiseks. Õigusvastased teod ei vasta haldusõigusnormi ettekirjutustele. Tegemist on õiguserikkumisega. Tekkinud haldusõigussuhete sisuks on õigusliku vastutuse vahendite rakendamine. Kui see vastutus on sätestatud haldusõigusnormiga, siis rakendatakse haldusvastutust. Selliseid suhteid nimetatakse deliktseteks haldusõigussuheteks. Järgnev skeem annab ülevaate juriidilistest faktidest: IV. Haldusorganisatsioon §1. Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid 1. Avaliku halduse kandja mõiste Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Pidepunktiks haldusekandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Kui me peame silmas, et avalik haldus kui tegevus peab olema
Näiteks ametnik annab käskkirja isiku avalikku teenistusse määramiseks. Õigusvastased teod ei vasta haldusõigusnormi ettekirjutustele. Tegemist on õiguserikkumisega. Tekkinud haldusõigussuhete sisuks on õigusliku vastutuse vahendite rakendamine. Kui see vastutus on sätestatud haldusõigusnormiga, siis rakendatakse haldusvastutust. Selliseid suhteid nimetatakse deliktseteks haldusõigussuheteks. Järgnev skeem annab ülevaate juriidilistest faktidest: IV. Haldusorganisatsioon §1. Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid 1. Avaliku halduse kandja mõiste Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Pidepunktiks haldusekandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Kui me peame silmas, et avalik haldus kui tegevus peab olema
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
