Halduso�igus (0)

Haldusõigus 



Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest ■ haldusaparaat ○ Formaalses tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsiooni tegevus sõltumata sellest, kas tegevus on materiaalses tähenduses halduse teostamine ● Avaliku halduse materiaalses tähenduses defineerimise katsed ○ positiivne definitsioon ■ avalik haldus – riigi eesmärkide elluviimine üksikjuhul (Peters) ■ plaanipärane ja eesmärgistatud poliitiliste otsuste elluviimine konkreetsetel juhtudel (Thieme) ○ negatiivne definitsioon ■ avalik haldus on riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus/õigusemõistmine (Mayer, Jellinek) ○ kirjeldamine läbi tunnuste ■ näiteks korrastatud, üldistes huvides toimuv tegevus avaliku võimu poolt, mis on tulevikku suunatud ja õigusakte täitev ● Haldusõigus on osa avalikust õigusest, mis reguleerib ○ avalikku haldust teostavate organite korraldust, sisemist tegevust ■ haldusorganisatsioon ○ avalikõiguslike õiguste sisu, tekkimist, muutmist, ülekandmist ja lõpetamist ■ materiaalne ehk sisuline haldusõigus ■ menetlust, mille abil kohaldatakse materiaalõiguse settenähtud õiguslikke tagajärge konkreetsetel juhtudel (haldusakt, toiming) ja võetakse vastu määrusi (menetluslik ehk protsessuaalne haldusõigus) ■ vastutust õigusvastase haldustegevuse eest ● Haldusõiguse keskne teema – haldusmenetlus


1. Menetluse algus → a. taotlusega b. haldusorgani initsiatiivil 2. Asjaolude väljaselgitamine, menetlusosaliste ärakuulamine 3. Menetluse lõpp a. haldusakt b. toiming c. haldusleping d. määrus 4. Haldustäitemenetlus C. Haldusõiguse ülesehitus ● Haldusõiguse ülesehitus mõistmiseks tuleb teha eriustusi ○ Haldusõiguse üldosa ↔ haldusõiguse eriosa ○ materiaalne menetlusõigus ↔ menetluslik haldusõigus ○ halduse välisõigus ↔ halduse siseõigus ● Haldusõigus on sarnaselt tsiviil- ja karistusõigusele jaotatud üld- ja eriosaks ○ Üldosa ■ Haldusmenetlusõigus HMS ■ Haldustäitemenetlus ATTS


■ Riigivastutus RVastS ■ Halduskorraldusõigus ● Materiaalne haldusõigus ○ reguleerib haldusõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimine, muutmise ja lõppemise aluseid ○ sisaldub ka valdavad eriseadustes, aga ka haldusõiguse üldosas ● Menetluslik haldusõigus ○ reguleerib küsimust, kuidas tuleb otsuseni jõuda ehk nõuded protsessile ○ sisaldub peamiselt HMS-is, menetluslikud erisused võivad olla ka eriseadustes Menetlus- ja materiaalõigus on vaja eristada, sest ● materiaalõigus määrab haldustegevuse sisulise õiguspärasuse, menetluslik õigus formaalse õiguspärasuse ● menetlus ei eksisteeri menetluse pärast, vaid “teenindab” haldustegevuse sisulist õiguspärasust ● Välissuhe – haldusekandja ja haldusvälise isiku (üksikisiku) vaheline suhe ● Sisesuhe – haldusekandja sisene õigussuhe → ei ole haldusmenetlus HMS tähenduses ○ füüsilise isiku õigusi puudutav tegevus on välisõigus, isegi kui see toimub halduskandja sees ● Suhted halduskandjate vahel → teine haldusekandja ei ole haldusväline isik HMS tähenduses (ei ole põhiõiguste kandja), kuid haldusekandjal võivad siiski olla avalik-õiguslikud subjektiivsed õigused (nt autonoomia) MIKS on vaja välissuhet, sisesuhet ja halduskandjate-vahelisi suhteid eristada → nõuded tegevusele + õiguskaitse ● Välissuhtes peab halduse tegevus vastama seadustes või nende alusel kehtestatud määruse nõuetele. Kohaldub HMS. Üksikisikul on avatud halduskohtutee. ● Sisesuhtes tehakse küll otsuseid, kuid neid ei anta HMS-i järgides. Otsusteni jõudmine toimub kooskõlas seadustega jm õigusaktidega, kuid järgides ka halduse siseakte, juhendeid/soovitusi. Halduskandja-siseste vaidluste lahendamisele loodud eriregulatsioonid: ○ nt vaidluse lahendamine alluvuskorras, ministrite või ministri poolt, VVS § 101 – ERAND: protestiga halduskohtusse pöördumine, HKMS § 256 (nt Andmekaitse Inspektsioon, IKS § 59): „Kui riigiasutusest isikuandmete töötleja ei ole Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutust selles määratud tähtaja jooksul täitnud, pöördub Andmekaitse Inspektsioon halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras protestiga halduskohtusse.“


Kaasused – välissuhe/sisesuhe? 1. Talituse juht annab talle alluvale ametnikule korralduse koostada seaduseelnõu kavand. Sisesuhe 2. Juulis 2021, kui maskide kandmine ei olnud veel kohustuslik, leidis ministeerium X, et tema ametnikud peaksid majas sees siiski järgima ohutusmeetmeid. Selleks kehtestas ministeerium a. ministeeriumi hoones maski kandmise kohustuse b. vaktsineerimiskohustuse. Välissuhe 3. K kandideeris sügisel ministeeriumi ametnikuks. K võeti ametisse 6-kuulise katseajaga. Tema tööülesandeks oli teostada vajalikke arvutusi riigieelarve seaduse eelnõu koostamiseks. Kuigi K oli õppinud matemaatikat, polnud arvutamine olnud kunagi „tema teema“. Eelnõus esinesid olulised arvutusvead, millele pööras nördinult tähelepanu ka Riigikontroll. Kantsler X soovis K-st kiiresti lahti saada ning kirjutas K-le e-maili: „Võid asjad pakkida. Terv, X.“ Välissuhe E. Avaliku ja eraõiguse piiritlemine ● Avalik õigus ○ kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud ■ tuleneb seadusereservatsiooni põhimõttest ● teatud aspektid on koondatud üldseadustesse (HMS, ATSS), materiaalõigus aga pillutatud arvukatesse eriseadustesse ● riigi sisemine korraldus ja suhtes riik-isik ● Eraõigus ○ kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud ■ tuleneb põhiõihustest ● tsiviilõiguses valdavalt kodifitseeritud (TsÜS, VÕS, AÕS) ● suhted eraisikute vahel Avaliku ja eraõiguse piiritlemine on vajalik, sest 1. Pädeva kohtu määramine Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1: „Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.“ 2. Avalikõiguslikule tegevusele kehtivad teised nõuded kui eraõiguslikule tegevusele


a. nt nõuded haldusmenetluses, HMS Avaliku ja eraõiguse tegevuse piiritlemise skeem ● Vaidlus on alati avalikõguslik, kui see on tekkinud avalikõiguslikust suhtest ○ kui tegutseb riik, KOV või muu avalikõiguslik juriidiline isik, kehtib avalikõigusliku suhte presumptsioon ehk ümberlükatav eeldus ● eraõigusliku (füs./jur) isiku tegutsemisel kehtib eraõigusliku suhte presumptioon ehk ümberlükatav eeldus Kui tegevuse iseloom ei ole üheselt selge, tuleb kontrollida järgmist: ● avalikõiguslik õigusnorm? ○ suhe on avalikõiguslik, kui õigusnorm, mille alusel see on tekkinud, on avalikõiguslik ○ selleks on piiritlemisteooriad ■ modifitseeritud subjektiteooria – õigusnorm on avalikõiguslik, kui see annab õiguse või kohustuse avaliku võimu kandjale kui sellisele ■ huviteooria – õigusnorm on avalikõiguslik, kui see lähtub avaliku huvi kaitsest ■ subordinatsiooniteooria – õigusnorm on avalikõiguslik, kui see reguleerib alluvussuhet avaliku võimu teostaja ja üksikisiku vahel ● õigussuhet reguleeriv õigusnorm puudub/kõne alla tuleb mitu õigusnormi ○ reaalaktid, millel ei ole selget õiguslikku suhet ■ ametnikku solvavad avaldused ■ sõit ametiautoga ● piiritlemine selle järgi, kus oli tegevuse raskuskese/eesmärk ○ haldusülesannete täitmine eraõiguslikus vormis ■ haldusülesanded võib põhimõtteliselt täita avalikõiguslikus vormis/eraõiguslikus vormis, aga ● kahe astme teooria ○ I aste → kas on avalikõiguslik ○ II aste → võib olla nii avalik- kui ka eraõiguslik ○ Miks? haldusülesannete teostamisel ei saa haldusõiguse piirangutest vabaks ● erand: haldusülesannet ei saa teisel astmel täita eraõiguslikus vormis, kui teostatakse avaliku võimu volitusi/halduskandja ja isiku vahel on eristaatussuhe, ehk suhe kus isik on eriti intensiivselt allutatud riigi võimule


E. Haldusõiguse põhimõtted 10.09 loeng V. Haldusõiguse üldpõhimõtted ● hea halduse tava ○ sätestatud § 14 ○ hea halduse mõiste ■ kitsamas tähenduses – kasutusmõiste, mis hõlmab kõki teisi olulisi haldusõiguse ja -menetluse põhimõtteid ● seaduslikkus ● kaasamine ● ärakuulamine ● efektiivsus ● selgus ja mõistetavus ● jne ■ laiemas tähenduses – halduse inimlikkus (abivalmidus, lahkus, korrektsus jne) ● seaduslikkuse põhimõte, PS § 3 lg 1 ○ seaduse prioriteetsus ■ seaduse ülimuslikkus – tegutseda ei tohi vastuolus seadustega ■ madalama astme õiguse kohaldamise prioriteet ○ üldine seadusreservatsiooni põhimõte ■ seadusliku aluse põhimõte – PÕ ja muid subjektiivseid õigusi ja PS olulisi põhimõtteid saab piirata üksnes parlamendiseadusega või selle alusel seadusandja volitusega ● kas õigusi võib üldse minna piirama? ■ parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte – PÕ ja muude subj. õiguste ja PS oluliste põhimõtete seisukohalt olulised küsimused peab otsustama seadusandja ise ● ei saa edasi delegeerida ● kes peab määratlema sekkumise olulised tingimused? ● proportsionaalsuse põhimõte PS § 11 ○ sobivus, vajalikkus, mõõdukus ○ proportsionaalsuse testi läbiviimiseks tuleb alati esmalt määratleda mingi meetme eesmärk ● võrdse kohtlemise põhimõte PS § 12 lg 1, HMS § 107 lg 2 ○ üldine võrdsuspõhiõigus


○ keeld kohelda ebavõrdselt ilma mõjuva põhjuseta ○ kui haldusele antud lai kaalutlusruum, siis aitab isikute võrdset kohtlemist tagada praktika ühtlustamine ● õiguskindlus PS § 10 ○ õigusselgus – õigusaktid piisavalt selged ja arusaadavad, et isikud saaks riigi tegevust ette näha ■ HMS § 55 lg 1 ○ õiguspärane ootus – isiku mõistlik ootus, et õiguskorras talle antud õigused ja andud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas ■ HMS § 64 jj Määruste kohta tuleneb eelnevast: ● alus PÕ ja muu subjektiivse õiguse piiranguks peab reeglina tulenema parlamendiseadusest, piirangu olulised tingimused peab otsustama seadusandja ise ● seadusandja võib väheintensiivsete piirangute kehtestamise õiguse delegeerida määrusandjale → selleks vajalik parlamendiseaduses sätestatud volitus, mis määratleb määruse andmise eesmärgi, sisu, piirid ehk ulatuse. Haldusaktide/toimingute tuleneb eelnevast: ● PÕ või muud subjektiivset õigust piirav haldusakt/toiming vajab volitust. Haldusakti/toimingu tegemise kõik olulised eeldused peab sätetama seadusandja ise. ○ Olulised on nt koosseisutunnused ja õiguslik järelm ● Koormava haldusakti/toimingu volituse kehtestamise õiguse delegeerimine on üksnes piiratud juhtudel. Määrusandja ei tohi ilma seadusliku aluseta kehtestada Näidiskaasus: K on noor viiuldaja. Ta soovib suvel mängida Tallinna vanalinnas tänaval – inimeste rõõmuks – muusikat. Sõber ütleb talle, et K peab taotlema enne esinemist luba. K kahtleb, kas see on põhiseaduspärane – pillimäng on ju PS § 19 lg-ga 1 kaitstud! Kas K-l õigus? ● Tallinna Linnavolikogu määrus „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord“ § 3 lg 6: „Tallinna vanalinna muinsuskaitsealas võib tänavamuusik või muu artist esineda vabas õhus ainult Tallinna Kesklinna Valitsuse määratud ajal ja kohas. Tänavamuusik või muu artist esitab Tallinna Kesklinna vanemale taotluse. Linnaosa vanem või tema volitatud teenistuja otsustab viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist esinemisloa andmise, määrates kindlaks tänavamuusiku või muu artisti esinemiskoha ja – aja. ● Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 3 ja lg 3 ning § 59 lg 1 alusel.


Lahenduskäik: 1. Kas määrus on kooskõlas PS § 19 lg-ga 1? Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. a. PÕ kaitseala i. esemeline – vaba eneseteostus ehk kogu inimlik tegevus ii. isikuline – igaüks iii. PÕ kaitseala on avalik b. Riive – tegu on avaliku võimu poolse riivega c. Riive põhiseaduspärasus i. PÕ piiratav – piiriklausel ii. Piirangu õiguslik alus → seadusega/seaduse alusel - 1. Seadus → Tallinna Linnavalitsuse määrus 2. Seaduse alusel → volitusnorm PÕ piiramiseks § 59 Ürituse korraldamise ja pidamise nõuded (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrus. Üks inimene viiulit mängimas ei ole üritus, seega tegu on riivega, mis ei ole põhiseaduspärane. Määrus ei ole kooskõlas PS § 19 lg-ga 1. PS § 3 lg 1 → HMS § 3 VI. Haldusmenetluse põhimõtted ● Vormivabadus, eesmärgipärasus, mõistliku aja põhimõte ○ HMS § 5 lg 1, 2 ● Uurimispõhimõte ○ HMS § 6 ● Kaasamise ja ärakuulamise põhimõte ○ HMS § 40 lg 1, 2 F. Haldusõiguse põhimõisted I. Objektiivne õigus / subjektiivne (avalik) õigus / avalik huvi A. Objektiivne õigus – kõigi õigusnormide kogum


B. Subjektiivne avalik õigus – õigus nõuda õigusnormi alusel avaliku võimu kandjalt üksikisiku huvides mingit tegu/tegematajätmist 1. alus objektiivne õigus, aga mitte iga objektiivse õiguse norm ei sisalda subjektiivset avalikku õigust 2. õigusele nõuda millegi tegemist vastab avaliku võimu kohustus nõutav tegu teha 3. Subjektiivse avaliku õiguse aluseks võivad olla: a) põhiõigused (PS), aga ka nt KOV autonoomia b) seaduste ja määruste normid, tulenevad: (1) otseselt sõnastusest, nt õppelaenu seadus § 5: (a) Üliõpilasel on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui... (2) kaitsenormiteooria ehk peab tuletama normist c) haldusakt, haldusleping, toiming (1) subjektiivne õigus sellele, et üliõpilane saab haldusaktiga määratud õppetoetuse alles hoida ja kasutada 4. subjektiivset avalikku õigust on vaja, kuna see avab tee kohtusse a) kaebeõigus PS § 15 lg 1 b) HKMS § 44: (1) Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. 5. Avalik huvi – ese on üldised huvid ja ei ole pelgalt subjektiivsete huvide summa a) nt tagada puhas looduskeskkond II. Ülesanne / pädevus / volitus C. ülesanne – määratleb üldise eesmärgi/funktsiooni D. pädevus – määratleb, kellel on õigus mingit ülesannet täita E. volitus – luba PÕ ja muid subjektiivseid õigusi piirata 1. pädevusest ei tulene õiguste piiramise volitust! III. Määratlemata õigusmõiste / kaalutlusõigus Õigusliku aluse struktuur (haldusakti andmiseks/toimingu tegemiseks) F. Õigusliku aluse koosseisutunnused: 1. eeldus 1 – nt oht 2. eeldus 2 – nt vahetu oht 3. eeldus 3 – avalikule korrale


- Võivad olla kumulatiivsed eeldused või alternatiivsed või mõlemat segamini - Õigusliku järelmini jõuame vaid siis, kui on olemas õigusliku aluse koosseisutunnused! G. Õiguslik järelm: 1. seotud otsus a) “tuleb”, “tehakse”, “peab” VÕI 2. Kaalutlusõigus – haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuse vahel (HMS § 4 lg 1) a) sätestatud alati õigusliku aluse õigusliku tagajärje osas → kaalutlusõigust saab teostada alles siis, kui õigusliku aluse koosseisutunnused on täidetud b) “on õigus”, “võib” jne c) Kaalutlusõigus jaguneb kaheks: (1) otsustuskaalutlus – kas üldse teha otsus (2) valikukaalutlus – kuidas otsustada ● Määratlemata õigusmõiste –  õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. ○ sisuliselt suurema abstraktsusastmega mõiste ○ Määratlemata õigusmõiste sisustamine haldusorgani poolt on täiel määral kohtulikult täidetav ○ võib kasutada nii õigusnormi koosseisutunnustes kui ka õigusliku tagajärje juures ○ haldusorgan peab määratlemata mõiste ise defineerida Normianalüüs: Välismaalaste seaduse (VMS) § 241 (Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine) (1) Pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui: 1) välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või kasutanud pettust; 2) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule; 3) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; Õiguslik tagajärg Koosseisutunnused (hetkel peavad kõik olema täidetud) Määratlemata õigusmõiste


IV. Kaalutlusvead 1. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine – haldusorgan ei tea, et tal on otsuse tegemisel kaalutlusõigus 2. Kaalutlusõiguse piiride ületamine – haldusorgan kohaldab õiguslikku tagajärge, mida õiguslik alus kohaldada ei võimalda 3. Kaalutlusõiguse väärkasutamine – asjakohatute eesmärkide ja asjaolude arvestamine, proportsionaalsuse põhimõtte vastu eksimine jm § 2. Halduskorraldusõigus A.Lähtealused ● Haldus ↔ üksikisik ● Õiguste ja kohustuste kandmiseks peab mõlemal pool olema õigusvõimeline subjekt: ○ Üksikisiku poolel: ■ füüsiline isik – õigusvõime sünnist surmani ■ eraõiguslik juriidiline isik – registrikandest kuni lõpetamiseni ○ Halduse poolel halduskandjad: ■ Avaliku halduse kandja on avaliku halduse ülesandeid täitev iseseisva õigusvõimega subjekt ● riik ● KOV ● muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ● FIE-d ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellele on antud täita avaliku halduse ülesanne




Avaliku ülesande võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud. B.Haldusorgan ● HMS § 8 ● Haldusorgani määrab pädevus midagi teha III.Haldustegevuse liigid 13.09 loeng Sissejuhatus Lähtudes eri liigitusalustest, saab eristada eri õiguslikke vorme ehk haldustegevuse liike: ● halduse tegevus avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus vormis ● tegevused, mille eesmärgiks on kaasa tuua õiguslik tagajärg ja faktiline tegevus ● haldusevälise ja haldusesisese mõjuga tegevused Üldnõude kohaselt peaks akti vorm olema vastavuses selle materiaalse sisuga → Haldustegevuse liigitus on materiaalne Eestis RKPJK 3-4-1-6-10 p 43: Riigikohus ei saa akti liigi määramisel lähtuda üksnes volitusnormi tekstis väljendatud seadusandja eelistusest, vaid peab hindama akti liiki selle sisu järgi. … seadusandja määratud akti liik ei takista kohtul hinnata akti liiki akti sisu järgi. Seadusandja ei või oma suva järgi otsustada, et sisult üksikakti reguleerimisesemesse kuuluvas valdkonnas tuleb anda üldakt või vastupidi. Määruse põhiseaduslikkuse kontroll toimub Riigikohtus - kontrollida saavad piiratud inimesed, nt kohus, õiguskantsler - menetlus → avalik diskussioon - pädevus → mä Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse halduskohtus - võib pöörduda igaüks, kui ta leiab, et haldusakt piirab tema õigusi


- menetlus → isiklik lähenemine, inimest teavitatakse asjade käikudest - pädevus → võib anda iga amet 1. Avalik-õiguslikud vormid a. haldusakt i. HMS eristab alaliike: 1. üldkorraldus 2. eelhaldusakt 3. osahaldusakt b. toiming c. määrus d. haldusleping e. halduse siseakt f. menetlustoiming 2. Eraõiguslikud vormid a. samad vormid, mis on eraõiguses ette nähtude tegutsemiseks muudele isikutele. b. Eraõigusliku lepingu sõlmimine, eraõiguslik toiming või -tahteavaldus Esineb dokumente, mis võivad sisaldada mitme erineva haldustegevuse liigi elemente (üld- ja üksiknormid, eraõiguslik tahteavaldus) või kuuluda sarnasest nimetusest ja vormist hoolimata erinevatesse haldustegevuse liikide hulka. 1.Haldusakt ● Haldusakt formaalses mõttes – iga haldusorgani poolt antud akt sõltumata sellest, millist ülesannet haldusorganisatsiooni kuuluv isik/organ/asutus seda andes täidab ○ politseiametniku tehtud väärteootsus/ministri määrus ● HMS § 51 lg 1 Haldusakt materiaalses mõttes – haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste/kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt Kui haldusaktis on määratud karistus, siis tegu on ainult formaalses mõttes haldusaktiga. ● Haldusakt on halduse õiguslikult kõige tähtsam tegevusnorm ○ haldusmenetlus on eelkõige haldusaktide andmise menetlus


○ haldusakt individualiseerib ja konkretiseerib õigusnormi, loob õigussuhte haldusorgani ja haldusvälise isiku vahel ○ haldusakt realiseerib abstraktse õigusnormi konkreetses olukorras ○ kehtiva haldusakti olemasolu on eeldus haldustäitemenetluse läbiviimisele 1.1. Haldusakti tunnused ● HMS § 51 lg-st 1 tulenevalt: 1. haldusorgani poolt; a. Haldusorgani mõiste HMS § 8: (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. 2. avalik-õiguslikus suhtes; a. haldusaktid ei ole haldusorganite eraõiguslikus suhtes tehtud tahteavaldused/muu tegevus eraõiguse normide alusel → ehk haldusakt peab alati olema antud avalik-õiguslikus suhtes b. siiski, kahe astme teooria – kui riigil on piiratud ressurss ja sellest on huvitatud mitu isikut, siis see, kes piiratud ressursi saab, tuleb otsustada avaliku õiguse põhimõtete järgi avalik-õiguslikus suhtes i. I aste: enampakkumine ii. II aste: eraõiguslik leping 3. haldusülesande täitmisel; a. haldusakte ei anta muude võimuharude materiaalselt mõistetud ülesannete täitmisel (õigusemõistmine, seadusandlik võim, kohtueelne ja kohtuväline süüteomenetlus) b. nende ülesannete täitmisel antud akte ei saa lugeda haldusaktideks ka siis, kui on väliselt haldusaktidega väga sarnased 4. üksikjuhtumi reguleerimiseks; a. haldusaktil on regulatiivne mõju – sellega soovitakse otseselt tkitada õiguslikke tagajärgi b. see eristab haldusakti halduse toimingutest,, mille eesmärk pole õiguslike tagajärgede tekitamine c. õiguslik tagajärg võib seisneda: i. õiguste ja kohustuste loomises, muutmises, lõpetamises (valdav osa haldusaktidest ehk kujundavad haldusaktid) ii. asjaolude õiguslikult siduvad tuvastamises (tuvastatavad haldusaktid)


iii. asja avalik-õigusliku seisundi muutmises d. regulatiivne mõju on ka haldusakti andmisest keeldumisel, haldusakti andmise menetluse algatamisest keeldumisel ja vaideotsusel kui haldusaktil e. haldusakti regulatiivne mõju on lõplik (menetlustoimingul tunnus puudub) f. haldusakt on üksikjuhtumi lahendamiseks antav õigusakt. Üksikjuhtumi mõiste saab avada õigusakti individuaalsuse ja konkreetsuse mõistete kaudu: i. individuaalne haldusakt – üldine haldusakt 1. suunatud tooma kaasa õiguslikke tagajärgi ühele/mitmele kindlaks määratletavale isikule, isikud ei pea olema haldusaktist tuvastatavad nimeliselt a. nt kõik konkreetses vanglas viibivad kinnipeetavad 2. vastand on üldkohustuslik õigusakt (ka õigustloov akt), mis on suunatud määratlemata ringi isikute tegevuse reguleerimisele (sisaldab õigusnorme, seadused, määrused) ii. konkreetne haldusakt – abstraktne haldusakt 1. määratud reguleerima konkreetset elulist juhtumit a. nt konkreetse sõiduki peatamise korraldus liikluspolitseiniku poolt 2. konkreetse õigusakti vastand on abstraktne õigusakt, mis reguleerib määratlemata arvu elulisi juhtumeid a. nt Tartu Linnavolikogu määrus, mis reguleerib koolitoetuse andmist 5. ühepoolselt antud; a. haldusaktiga reguleerib haldusorgan õigussuhteid ühepoolselt b. õigussuhete tekkimise üle ei ole haldusakti adressaadil otsustusõigust → haldusakti sisu ja vormi määrab ainult haldusorgan, teatud juhtudel on vajalik haldusakti adressaadi nõusolek c. see tunnus eristab haldusakti halduslepingust kui haldusõigussuhteid reguleerivast kokkuleppest haldusorgani ja haldusevälise isiku vahel (HMS § 95) → teatud juhtudel võib ühepoolse haldusakti asendada ka halduslepinguga (HMS § 98) 6. välismõjuga; a. haldusakti välismõju – peab olema antud seoses haldusvälise isiku õiguste ja kohustustega → suunatud avalikust haldusest väljapoole b. see eristab haldusakti halduse siseaktidest – haldusesisesed korraldused, halduseeskirjad


i. kui puudutavad ametnikku kui füüsilist isikut, loetakse aktid haldusaktideks, mitte siseaktideks → nt ametniku ametist vabastamine, karistamine, ametisse nimetamine 7. (lõpliku) regulatiivse eesmärgiga õigusakt 1.2. Haldusaktide liigid HMS toob eriliikidena välja järgnevad: 1.2.1. Üldkorraldus a) haldusaktid, mis sisaldavad individuaalabstraktseid või üldisi-konkreetseid regulatsioone. Kuna need on tavalistest haldusaktidest üldisemad ja abstraktsemad, sarnanevad määrustele, moodustavad määruste ja haldusaktide vaheastme b) HMS § 51 lg 2 – üldkorraldus on haldusakt, mis on i) suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele → nt konkreetse kooli/vangla kodukord VÕI ii) asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele (asjale tekitatakse avalik-õiguslik staatus → nt detailplaneering, viibimiskeeld teatud kohas määratlemata isikute ringile c) praktikas ei ole tähtis eristada haldusakti muudest aktidest, pigem on üldkorralduse eraldi väljatoomine seaduses vajalik selleks, et näidata selgelt selle kuulumist haldusaktide hulka. Samas praktikas on oluline ja keerukas üldkorralduse eristamine määrusest: i) pädevus – õigustloovaid akte saavad vastu võtta vaid PS-is määratletud või PS-st tuletatavad organid ii) akti vastuvõtmise menetluse ja vormi, teatavaks tegemise erinevused iii) haldusvälise isiku jaoks sõltub liigitamisest see, millisel viisil tal on võimalik oma õigusi konkreetse akti vastu kaitsta 1.2.2. Osa- ja eelhaldusakt Osahaldusakt ja eelhaldusakt (HMS § 52) on iseseisvad ja iseseisva õigusliku tähendusega haldusaktid, millele kohaldatakse haldusakti kohta käivaid säteid (HMS § 52 lg 2). Nende andmise mõte on jagada keerukas või mahukas haldusmenetlus osadeks ja lahendada asi mitmes järgus. Omavad iseseisvat kaebetähtaega. I. Osahaldusakt – antakse asja osaliseks lahendamiseks


A. nt kasutusluba suure ehitise ühele osale, mille nõuetelevastavus on juba kindlaks tehtud, ülejäänud osas menetlus jätkub B. kehtib otsustatud osas täielikult ja seda saab hiljem muuta, kehtetuks tunnistada ainult üldisi haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tingimusi arvestades (õiguskindluse põhimõte) II. Eelhaldusakt – antakse lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu õiguslikult siduvaks kindlakstegemiseks. Üldjuhul tuvastatavad haldusaktid A. nt ülikooli eksamitulemused, millega on “siduvalt kindlaks tehtud asjaolud, millel on möödapääsmatu mõju ülikooli edaspidistele kaebajat puudutavatele otsustele õppetöö korraldamisel B. hanketeade, hankedokumendid, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded jms 1.3. Kõrvaltingimus Tihti ei ole võimalik haldusakti väljendada vaid ühe konkreetse käsu, keelu või loana, vaid see vajab paindlikkuse tagamiseks ja eri huvidega arvestamiseks täiendavad piiravaid või täpsustavad sätted. Saab eraldi vaidlustada. HMS § 53 lg 1 loetleb haldusakti võimalikud kõrvaltingimused: a) haldusakti kehtivusaja piiramine kindaksmääratud tähtpäevaks või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes b) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohutus i) luba korraldada linnas avalik üritus ja ala puhastamine pärast c) lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks i) ettevõtja peab täitma enne vajaliku nõude, et teha loakohustusega tegevus → teostab teenuse osutamise ruumides remondi d) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine i) luba antakse tingimusega, et see võidakse tulevikus tagasi võtta Kõrvaltingimuse võib kehtestada üksnes HMS § 52 lg 2 loetletud juhtudel: a) seaduses või määruses selgelt ette nähtud juhul; b) kui ilma kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata; c) asutusel on kaalutlusõigus selle otsustamiseks, kas haldusakt üldse anda või mitte. Haldustegevusvormid jätk


HMS § 51 lg 2: Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud /…/ asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. HMS § 51 lg 2: Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele /…/ 2. Haldusleping HMS § 95 lause 1 – haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. ● Erinevalt halduse ühepoolsetest õigusaktidest (määrusest, haldusaktist) on haldusleping kahe- või mitmepoolne ● Mõte on muuta haldusõigussuhteid paindlikumaks ja arvestada eri olukordadega ○ Tagab haldusvälise isikute suurema kaasamise haldusmenetlusse ● Avalik-õiguslik leping, alus avaliku õiguse normid ja vähemalt üks halduslepingu osapool on avaliku halduse täitja ○ nt riik, KOV üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kes seaduse alusel kannab avaliku halduse ülesandeid. ● Tuleb eristada tsiviilõiguslikuest lepingutest, mille sõlmimine haldusorganite poolt on ka võimalik (haldusülesannete täitmine eraõiguslikus vormis) ● Võib olla mitme haldusekandja vaheline leping ○ KOV üksus/riik + avalik-õiguslik ülikool 2.1. Halduslepingute liigid Saab liigitada eri alustel: a. koordinatsioonilised halduslepingud – sõlmitakse õiguslikult staatuselt samaväärsete halduskandjate vahel i. kahe KOV üksuse vaheline leping nt ühise hooldekodu või kooli pidamiseks → kohaliku ülesande ühiseks täitmiseks b. subordinatsioonilised halduslepingud – sõlmitud avaliku võimu kandja ja füüsilise/eraõigusliku juriidilise isiku vahel. Eraõiguslik isik on avaliku võimu kandjaga teatud aluvussuhtes i. nt vee erikasutusloa andmine KOV poolt veekogu kasutavale äriühingule halduslepinguga, lepitakse kokku vee kasutamise tingimused → eelkõige halduslepingud, mis sõlmitakse haldusakti andmise asemel c. üksijkuhtumit reguleerivad halduslepingud – konkreetse üksijuhtumi või vähemalt üldiste tunnuste alusel määratlevate juhtumite lahendamiseks i. nt haldusleping toetuse maksmiseks konkreetsele äriühingule või füüsilisele isikule


d. piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud – üldisem ja nende puhul ei ole lepingupooled ega menetlusosalised kolmandad isikud, lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. Sarnaneb määrusega ja eeldab määruse andmisega sarnaste nõuete järgimist i. Praktikas on küsimus üksikjuhtumit ja piiritlemata hulka juhtumeid reguleeriva halduslepingu eristamisest problemaatiline. Samas on eristamine oluline, sest mitmed küsimused, nt jõustumise kord, on nende puhul reguleeritud erinevalt. e. Eriliigina võib välja tuua füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigile ja KOV-ile avaliku halduse ülesannete iseseisvaks täitmiseks volitamise halduslepinguid, mida reguleerib HKTS. 2.2. Halduslepingu sõlmimise lubatavus ● Üksikjuhtumi reguleerimisele suunatud halduslepingu võib sõlmida, kui seadus või määrus seda ei välista – HMS § 98 lg 1 ● Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks võib halduslepingu sõlmida vaid seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul – HMS § 97 lg 1 ● Haldusülesannete delegeerimise lepingud sõlmitakse HKTS-i alusel – eeldavad alusena seaduses sätestatud volitusnormi olemasolu ● Halduslepingu saab haldusorgan sõlmida ainult oma pädevuse piires – HMS § 97 lg 2 2.3. Halduslepingu sõlmimine ja jõustumine ● Sõlmitakse kirjalikult ● Riigi või KOV üksuse nimel sõlmib halduslepingu haldusorgan, kelle pädevuses on täita halduslepingu esemeks olev ülesanne – HMS § 96 lg 2 ● Üksikjuhtumi reguleerimiseks sõlmitava halduslepingu puhul kohaldatakse HMS-i 1.osas sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus halduslepingu  olemusega Haldusülesande delegeerimise lepingus sõlmitakse HKTS-is sätestatud korras: a. analüüsi koostamine, sisaldab: i. täitmiseks volitamise tingimuste majanduslikke arvestusi ja riigile või KOV- ile kaasnevate kulutuste suurust ii. haldusülesande täitmise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamise abinõusid iii. haldusülesande täitmiseks volitamisest tingitud õiguslikku ja faktilist mõju isikutele, kelle suhtes täitmiseks volitatavat haldusülesannet täidetakse b. poliitilisel tasandil tehtav otsus delegeerida – nt VV, volikogu, minister c. üldjuhul hankemenetlus HKTS erisustega d. kirjaliku halduslepingu sõlmimine – lepingu kohustuslikud tingimused


● HMS § 101 lg 1 kohaselt jõustub üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping tsiviilõiguslike lepingute jõustumiseks ettenähtud korras (VÕS § 11 lg 4: kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad). ● HMS § 101 lg 4 kohaselt jõustub piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping määruse jõustumiseks ettenähtud korras, st vajab mh avaldamist. 2.4. Halduslepingu õiguspärasus ● Haldusleping on õiguspärane üldjuhul samadel eeldustel, mis kehtivad haldusakti ja määruse suhtes. Tingimusel, et nõuded pole vastuolus halduslepingu olemusega ● Peab olema sõlmitud pädeva haldusorgani poolt menetlusnõudeid järgides ja kirjalikus vormis ● Peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta Halduslepingu õigusvastasus ja tühisus ● õigusvastane, aga mittte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita, välja arvatud juhul, kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel halduslepingu õigusvastasusest teadlik või kui haldusleping sõlmiti tema poolt esitatud valede või mittetäielike andmete alusel või haldusorgani ähvardamise, petmise või muul viisil õigusvastase mõjutamise tulemusel. ● Haldusleping on tühine ehk kehtetu algusest pealt, kui: ○ tühine oleks sama sisuga haldusakt – HMS § 63 lg 2 ○ esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse – TsÜS §-d 84-89, nt näilik tehing või vastuolu heade kommete ja avaliku korraga 2.5. Halduslepingu muutmine ja lõpetamine ● Halduslepingut muudetakse ja lõpetatakse tsiviillepingutele ettenähtud korras, arvestades HMS-i ja teiste seaduste erisusi. 3. Määrus ● Määrus – õiguse üldakt ja seadus materiaalses mõttes ○ sisaldab õigusnorme, mis reguleerivad piiritlemata hulga isikute piiritlemata arvu käitumisjuhtumeid ● Määrusi annavad oma pädevuse piires: ○ VV ○ ministrid ○ valla- ja linnavalitsused, -volikogud ○ Eesti Panga president


○ avalik-õiguslikud ülikoolid 3.1. Määruse liigid ● Õigusteoorias eristatakse: ● intra legem ehk seadust täpsustavaid, ● praeter legem ehk seadust asendavaid ● contra legem ehk seadust muutvaid või tühistavaid määrusi. ○ Eesti õiguskorras on üldjuhul võimalik ainult intra legem määruste andmine. ○ Praeter legem määrusi on võimalik anda üksnes erandjuhtudel ja selge seadusega antud volituse alusel (RKPJKo 3-4-1-3- 96). Praeter legem määrusteks on nt kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kohaliku elu küsimuste omavastutuslikuks otsustamiseks antavad määrused ehk statuudid. Contra legem määrused ei ole Eesti õiguskorras võimalikud. 3.2. Määruse õiguspärasus HMS § 89 lg 1 – formaalne ja materiaalne õiguspärasus ● Formaalne õiguspärasus ○ On antud seaduses sisalduva volitusnormi alusel selles normis nimetatud haldusorgani poolt. Erand, kohaliku omavalitsuse kohaliku elu küsimustes antud määrused ehk statuudid (HMS § 90 lg 2). ○ On antud seadusega ettenähtud menetlusnõudeid järgides. ○ Vastab vorminõuetele. ■ Määrus peab olema antud kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. ● Materiaalne õiguspärasus ○ Määrus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega. ○ Määrus olema kooskõlas põhiseaduse, seaduste ja kõrgema õigusjõuga määrustega. 3.3. Määruse kehtivus HMS § 93 lg 1 – määrus kehtib alates selle jõustumisest (HMS § 93 lg 2) kuni: ● kehtetuks tunnistamiseni selle andnud haldusorgani või tema üle teenistuslikku järelevalvet teostava organi poolt; ● määruse põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamiseni Riigikohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras;


● määruse andmise aluseks olnud volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni (NB! Kui seadus tunnistatakse kehtetuks, muutuvad kehtetuks ka kõik selle seaduse volitusnormide alusel antud määrused). Määrus on kehtetu algusest peale ehk tühine (HMS § 94), kui: ● seda ei ole kehtivas korras avaldatud; ● sellest ei nähtu määruse andnud haldusorgan. ● Tühist määrust ei rakendata. 4. Toiming HMS § 106 lg 1 – toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes ● Õiguskirjanduses nimetatakse toimingut ka reaaltoiminguks või haldustoiminguks ● Haldusorgani faktiline tegevus, millel ei ole õiguslike tagajärgede tekitamise eesmärki, pole eraõiguslikku iseloomu ● Vahetu halduseväline mõju ● Toimingud moodustavad küll suurema osa haldusorgani tegevusest, kuid nende õiguslik tähtsus ei ole nii suur kui haldusaktidel. Näited: ● vahetu sunni kasutamine ● rahasumma väljamaksmine (sotsiaaltoetus) ● avalikkuse teavitamine ohust ● spordiväljaku korrashoidmine ● pressiteate avaldamine ● isiku kirjale vastamine/mittevastamine → Toiming on ka tegevusetus, sh viivitus toimingu tegemisel 4.1. Toimingute liigid Lähtuvalt tegevuse sisust võib eristada tabetoiminguid ja reaaltoiminguid. ● teabetoimingud – suunatud teabe kogumisele, andmisele või muule teabe töötlemisele ○ avalikud hoiatused, teavitamine libeduseohust, märgukirjale vastamine ● reaaltoimingud – suunatud muu faktilise tagajärje saavutamisele ○ haljasala korrashoidmine, ehitamine, füüsilise jõu rakendamine korrarikkuja vastu, põleva hoone kustutamine Toimingu eesmärgist lähtuvalt võib toiminguid jagada: ● täitetoimingud – haldusakti regulatiivosa elluviimisele


○ haldussunni toimingud ○ muud täitetoimingud ● muud toimingud – pole suunatud vahetult haldusaktide elluviimisele 4.2. Toimingu õiguspärasus ● „Kolleegium on varem selgitanud, et põhiõigusi riivav haldustoiming saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see tugineb seaduses sätestatud õiguslikule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne.“ (RKHK 3-3-1-83-14, p 13) ● Toiming ei pea omama õiguslikku alust, kui sellega ei riivata põhiõigusi (RKHK 3-3-1-22-15, p 23). ● Sama põhiskeem õiguspärasuse hindamiseks, mis haldusaktil. Eristatakse formaalne ja materiaalne õiguspärasus ● Toimingul ei ole HMS-iga kindlaksmääratud vormi ega menetlust ● kehtivad haldusmenetluse läbiviimise üldised põhimõtted: ○ proportsionaalsus ○ võrdne kohtlemine ○ võimalikult vähe koormav isiku jaoks ○ efektiivsus ● Toimingu materiaalne õiguspärasus – kooskõlas kehtiva õigusega nii õiguse üldaktide kui ka haldusaktidega 5. Menetlustoiming Menetlustoiming – haldusmenetluse lõpptulemust (haldusakti, halduslepingut, toimingut või määrust) ettevalmistavad ja selle saavutamise eesmärgil tehtavad toimingud, millel pole üldjuhul iseseisvat õiguslikku tähenndust ● menetlustoimingutele et kohaldata HMS-is toimingu kohta ette nähtud sätteid – HMS § 106 lg 2 ● hulgaliselt erinõuded vastavalt HMS kui ka eriseadustele ○ kui eraldi nõudeid pole, otsustab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muude haldusmenetluse üksikasjade üle oma kaalutlusõiguse alusel – HMS § 5 lg 1 ● erinevalt haldusaktide ja toimingust on menetlustoimingut üldjuhul võimalik vaidemenetluses või halduskohtumenetluses vaidlustada ainult koos menetluse lõpptulemusega → menetlustoiming ei ole üldjuhul vaid üksikult vaidlustatav


○ erandiks juhud, mil menetlustoiming kujutab endast kaebaja õiguste iseseisvat rikkumist ■ Nt: kui joobes isiku suhtes kasutatakse tema autoroolist kõrvaldamiseks füüsilist jõudu, siis riivatakse sellega iseseisvalt tema õigust isikupuutumatusele ja füüsilisele vabadusele. Kui jõu kasutamine oli isiku meelest ülemäärane, võib ta selle menetluse lõpptulemusest sõltumatult vaidlustada (nt 3-3-1-65-07). Haldusmenetluse kulgemine a. Menetlustoiming 1 i. haldusmenetluse alustamine kas isiku taotluse alusel või haldusorgani algatusel b. Menetlustoiming 2 i. nt seletuse võtmine menetlusosaliselt c. Menetlustoiming 3 i. valduse läbivaatus d. Menetlustoiming 4 i. haldusakti eelnev kooskõlastamine teise haldusorganiga e. Haldusmenetluse lõpp i. haldusakti andmine, toimingu tegemine, halduslepingu sõlmimine, määruse andmine 6. Siseakt Haldusesisesed aktid ehk internsed aktid – halduse õigusaktid, millel ei ole üldjuhul haldusest väljapoole suunatud mõju. Korraldavad haldusesisest tegevust ja kuuluvad halduse siseõigusesse. ● halduse siseaktid ei muutu haldusaktidest või määrusteks üksnes kuna neil võib olla kaudne halduseväline mõju ● haldusesisesed üksikaktid on halduskohtus vaidlustatavad (HKMS § 6 lg 1), kui neil on vahetult haldusevälise isiku õigusi rikkuv toime ● haldusesisesed üldaktid ei ole halduskohtus vaidlustatavad, kui nende alusel antakse haldusakt, siis haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel kontrollitakse kaudselt ka haldusesisese üldakti õiguspärasust Jagunevad: a. haldusesisesed üksikaktid – antakse konkreetse olukorra või piiritletud hulga olukordade lahendamiseks i. suunised dokumendi koostamiseks, ametiasutuste eelarved


b. haldusesisesed üldaktid – kehtestavad haldusesiseseid tegutsemisreegleid piiriltmeta arvuks juhtudeks i. halduseeskirjad, sisekorrad 7. Halduse eraõiguslik tegevus ● eraõiguslikus vormis võib haldusülesandeid eelkõige täita juhul, kui täidetava ülesandega ei kaasne riigivõimuvolituste rakendamise vajadust või seadusandja ei ole selgelt ette näinud, et vastavat ülesannet täidetakse ainult vaalikõiguslikus vormis Haldusmenetlus I.Haldusmenetluse mõiste ja sissejuhatavad märkused HMS § 2 – haldusmenetlus on haldusorgani tegevuse määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel → seega on haldusmenetlus defineeritud läbi tegevusvormide, mida seejuures tuleb sisustada materiaalselt Haldusmenetlus HMS tähenduses ei ole: ● tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus ● riigihangete teostamise ja vaidluste lahendamine RHS tähenduses ● väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine Haldusmenetlus on näiteks: ● haldusakti kehtetuks tunnistamise menetlus ● haldusakti muutmise menetlus ● taotletud haldusakti andmata jätmise menetlus ● vaidemenetlus RKHK 3-3-1-30-09, p 10: HMS § 112 lg-st 2 ei tulene, et HMS kohaldamiseks mingis konkreetses valdkonnas peaks eriseaduses sisalduma viitenorm. Selleks, et erivaldkonnas toimuvat haldusmenetlust saaks käsitada HMS § 112 lg-s 2 nimetatud „eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusena“, peab vastav eriregulatsioon olema sellise mahu, tiheduse ja detailsusastmega, mis on võrreldav HMS enda regulatsiooniga ja tagab isikule HMS-ga võrreldava menetlusliku õiguskaitse. Kui


konkreetses valdkonnas toimuv haldusmenetlus on vaid osaliselt reguleeritud eriseadusega, ei ole HMS kohaldamiseks nõutav eriseaduses sisalduv viitenorm. ● Menetlusnormide muutmisel vaadatakse alati esiteks rakendusseadust või -sätteid, kas on erinorme regulatsiooni jõustumise hetkel käimasoleva menetluse kohta. ● Kui ei ole, siis HMS § 5 lg 5 – kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme ● Haldusmenetluse keel on eesti keel – HMS § 20 lg 1 ○ Menetlusosalise taotluses võib kaasata tõlgi, kulud kannab reeglina menetlusosaline – HMS § 21 ● Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatd kirjaliku asjaajamisega, võttes arvesse elektroonilisest asjaajamisest tulenevaid erisusi – HMS § 5 lg 6 ○ Erinormid ■ elektrooniline taotlus ■ elektrooniline kättetoimetamine ■ elektroonilise haldusakti ja määruse vormistamine II.Haldusmenetluse põhimõtted ● hea halduse põhimõte – PS § 14 ● õiguste kaitse – HMS § 3, PS § 3 ● võrdne kohtlemine – PS § 12 ● vormivabadus ja eesmärgipärasus – HMS § 5 ● avalikkus ja andmekaitse – HMS § 7 ● uurimispõhimõte – HMS § 6 2.1. Vormivabadus, eesmärgipärasus HMS § 5 a. menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti i. nt õigus teavitada puudustest taotluses isikule kas e-kirja või tähtkirja näol (HMS § 15 lg 2) → ametnik ise otsustab, see on kaalutlusõigus b. haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele


Vormivabadus ei tähenda suvaõigust, vaid seda et kui õigusakt ei sätesta konkreetseid menetluse läbiviimise detaile, otsustab selle haldusorgan. 2.2. Avalikkus ja andmekaitse HMS § 7 a. haldusmenetlus on avalik b. haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. /…/ Tegelikkuses aga toimib haldusmenetlus suht suletud protsessina ja üldiselt on avalik protsessi lõppedes ↓ c. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. d. Haldusmenetluses tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta /…./ ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda, arvestades seaduses sätestatud erisusi. 2.3. Uurimispõhimõte HMS § 6 a. haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel ● Uurimisprintsiip peaks tagama, et küsimus lahendatakse õigesti – kogutakse kõik asjas tähtsust omada võivad tõendeid, nii isiku kasuks kui ka kahjuks. Põhimõte omab tähendus nii menetlusosalisele, haldusorganile kui ka kohtule. ● Tõendamiskoormis sõltub emsalt sellest, kas tegu on soodustava või koormava haldustegevusega ● Kaasaaitamiskohustus ehk inimene peab aitama menetluses kaasa – HMS § 38 lg 3 ○ probleemne süüteomenetlusega seotud haldusmenetluses ja distsiplinaarmenetluses enese mittesüüstamise privileegiga seoses


○ eri valdkondades võivad olla erinormid nii lubatavatele tõenditele kui ka tõendamiskoormise jaotusele ja tõendamisstandardile Mida uurida ehk mis faktilised asjaolud välja selgitada ja neid tõendavaid tõendeid koguda: ● eeldused ehk mis on õigusliku tähendusega asjad → õiguslik tagajärg ○ “asjas olulise tähendusega asjaolud” → tulenevad eriseaduse õigusnormist ○ otsustamise õiguslik alus võib olla lihtsa, alternatiivse või kumulatiivse faktilise koosseisuga III.Menetluses osalejad Menetluses osalevad a. haldusorgan b. menetlusosalised (omavad menetlusõigusi) i. taotleja ii. adressaat iii. kolmas isik iv. kaasatud haldusorgan v. muu kaasatud isik või organ, kelle huve puudutab c. tunnistaja tõlk 3.2. Menetlusosalised a. taotleja – haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik b. adressaat – isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks c. kolmas isik – isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada d. arvamuse/kooskõlastuse andja e. muu isik, organ, kelle huve võib menetluse tulemus puudutada ja keda kaasatakse ● Õigus- ja teovõime, esindus ja volitus →  kohalduvad üldised eraõiguse reeglid. ● Alaealisele võib eriseadusega anda õiguse teha menetlustoiminguid.


○ probleem – lapsevanema tegemata jätmise omistamine lapsele ● Seadus võib kohustada menetlusosalist osalema isiklikult KAASUS Marten on Eesti kodanik. Aastal 2012 tekkis tal võimalus minna tööle Hollandisse eksperdina. 2014. a tekkis Martenil suhe Hollandi ülikoolis õppiva Ukraina kodaniku Ivaniga. Aasta pärast sõlmisid nad seal ka (samasooliste) abielu. 2017. a juulis lõppes Martenil Hollandis tööleping ning kuna ka Ivani õpingud olid just lõppenud, sooviti tulla elama Eestisse. Ivan pöördus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole taotlusega saada Eestis tähtajaline elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Ivan täitis PPA kodulehel oleva blanketi ja läks PPA teenindusse seda ära viima. Paraku unustas ta taotlusele lisada abielutõendi ning ka taotlust vastu võttev ametnik ei märganud seda kohe küsida. Olete PPA ametnik. - Kirjeldage HMS konkreetsetele normidele (lõike ja punkti täpsusega) viidates järgmist: 1. Kes on menetluses osalejad: menetlust läbiviiv pädev haldusorgan ja menetlusosalised (HMS §-d 8 ja 11)? a. Menetluses osalejad – PPA, Ivan, Marten b. Menetlust läbiviiv pädev haldusorgan – Politsei ja Piirivalveamet c. Menetlusosalised – taotleja ja adressaat Ivan, kolmas isik Marten 2. Kuidas haldusmenetlus algab (HMS § 35)? a. Ivani poolt taotluse esitamisega PPA-le 3. Mis keeles peab Ivan elamisloa taotluse esitama (HMS § 20)? a. eesti keeles 4. Kuidas toimite, kui abielutõend on puudu (HMS § 15)? Kirjeldage täpselt. a. HMS § 5 lg 1 vormivabadus – ise saab valida, kuidas anda teada puudusest (kas telefoni teel, e-kiri vms). Andma tähtaja ning kui tähtajaks puudust ei kõrvalda, siis teavitada protsessi lõppemisest 5. Millised menetlusõigused, kellele ja kuidas tuleb Teil tagada (HMS §-d 36, 37, 38, 40)? a. Selgitamiskohustus – PPA peab selgitama nt nende õiguseid ja kohustusi haldusmenetluses b. Toimikuga tutvumine – Ivanil ja Martenil õigus näha toimikut c. Tõendid – PPA-l õigus nõuda tõendeid (nt abielutõend) d. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine – Ivanil ja Martenil on õigus öelda elamisloa kohta oma arvamus ja vastuväited 6. Mida tähendab antud kaasuses uurimisprintsiibi järgimise kohustus (HMS § 6)? a. abielutõend – kas abielu on tegelik b. tegelik elukoht


c. psühholoogiline sõltuvus IV. Haldusmenetluse alustamine a. isik esitab taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks b. haldusorgan algatab menetluse i. kas esimese toimingu sooritamisega (tõendite kogumisega alustamine) ii. isiku teavitamisega Taotluse esitamine ja käitlemine HMS § 14, 15 ● taotlus esitatakse vabas vormis, kui sellele ei ole kehtestatud kindlat vormi ● taotluse võib esitada suuliselt, sh telefoni teel, aga tuleb protokollida ● haldusorgan on kohustatud esitatud taotluse vastu võtma sõltumata selle puudustest ● kui taotluses on kõrvaldatavaid puudusi (puudu andmeid, dokumente, tahe on ebaselge), tuleb taotlus ikkagi vastu võtta ja määrata esimesel võimalusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ○ Kui isik puudusi ei kõrvalda, võib jätta taotluse läbi vaatamata. V. Haldusmenetluse läbiviimine Haldusmenetluse eesmärk on: a. kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine ja selleks tõendite kogumine → teha sisuliselt õige otsus (uurimisprintsiip) b. inimese kohtlemine inimesena, teha õige ja õiglane otsus, mis inimesele ka sellisena tundub Menetlusosalise menetlusõigusi saab liigitada erinevalt ● õigus omada esindajat ● õigus tõlgi abile ● õigus, et menetlustoimingud viiakse läbi viivitusega, kuid mitte hiljem, kui õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul ● õigus selgituste saamiseks ● õigus tutvuda toimikuga ● õigus ärakuulamisele ● õigus põhjendatud otsusele


Euroopa Kohtu praktika seab esiplaanile kaitseõiguse – kaitseõigused peavad olema tagatud isiku vastu algatatud mis tahes menetluses, mille tulemusena võidakse vastu võtta tema huve kahjustav akt (C-358/16, p 60). - Kaitseõiguse osaks või tõhusaks tagamiseks on vaja õigust tutvuda toimikuga ja õigust ärakuulamisele. 5.1. Õigus menetlusele mõistliku aja jooksul HMS § 5 lg 4 a. menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul 5.2. Selgitamiskohustus HMS § 36 a. haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 1.1) millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed ning andmesubjekti õigused; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. (2) Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. 5.3. Toimikuga tutvumise õigus HMS § 37 (1) Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. (2) Haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. (3) Toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid. (4) Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras.


5.4. Ärakuulamisõigus HMS § 40 (1) Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. (2) Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. ● Ärakuulamisõigus on osa kaitseõigusest ja on lahutamatult seotud teiste menetlusõigustega (selgituskohustus, toimikuga tutvumine) ● Ärakuulamise eesmärk: ○ inimese kohtlemine subjektina (menetluse õiglus) ○ tõenduslik tähendus – ärakuulatav saab eelnevalt teada, milline on haldusorgani valduses olev teave ja selle pinnalt parandada vead, esitada täiendavaid tõendeid ja argumente ● Ärakuulamisõiguse tõhus tagamine ei eelda, et isikule saadetakse haldusakti eelnõu ○ tal peab olema piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ● HMS ei reguleeri, millises menetlusetapis peaks ära kuulama → kohtupraktikast järeldub, et eeskätt menetluse lõpuosas VI. Haldusmenetluse lõpp ● Haldusakti andmise menetlus lõpeb: ○ haldusakti teatavakstegemisega; ○ taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; ○ haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; ○ haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga ● Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. ● Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb: ○ halduslepingu sõlmimisega; ○ kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata; ○ halduslepingu poole surma või lõppemise korral. ● Toimingu menetlus lõpeb: ○ toimingu sooritamisega; ○ põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada;


○ taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; ○ haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; ○ toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga. Haldusõigus loeng 15.10 § 5. Haldustegevuse kontroll A. Riigiõiguse kordamine I.Põhiõiguste üldosa 1. Põhiõiguste olemus 2. Põhiõigused PS-is 3. PÕ liigitus 4. PÕ kohustatud isik (adressaat) – põhiõiguste õigustatud isik (PÕ kandja) 5. Üldine vabaduspõhiõiguse kontrollskeem a. kaitseala b. riive c. riive õigustus 6. Üldine võrdsuspõhiõiguse kontrollskeem a. erinev kohtlemine b. erineva kohtlemise õigustus Põhiõigused jagunevad: a. üldised ja erilised põhiõigused b. vabadus-, sooritus- ja võrdsuspõhiõigused NB! Kui kõne alla tuleb mitme PÕ samaaegne riive, tuleb teostada kontrolli järjekorras: a. eriline vabadusPÕ enne üldist vabadusPÕ b. eriline võrdsusPÕ enne üldist võrdsusPÕ c. vabadusPÕ enne võrdsusPÕ


Vabaduspõhiõiguse kontrollskeem 1. PÕ kaitseala a. isikuline kaitseala b. esemeline kaitseala 2. PÕ riive a. iga PÕ adressaadi meede, mis raskendab või takistab PÕ kaitstud tegevust b. riive välistatud, kui isik on õiguste piiranguga nõustunud c. on PÕ, mille riivele ei saa nõusolekut anda, nt inimväärikus 3. Riive põhiseaduspärasus a. PÕ piiriklausel i. lihtne – volitus piirata PÕ igal eesmärgil, mis ei ole PS-ga vastuolus ii. kvalifitseeritud 1. formaalselt 2. materiaalselt iii. reservatsioonita ehk 0-klausel – pole öeldud kindlaid eesmärke ega et seaduse alusel võiks piirata; PÕ piiramise õigustusena saab arvestada üksnes teisi PÕ või põhiseaduslikke väärtusi b. riive formaalne põhiseaduspärasus i. pädevus, menetlus, vorm – § 3 lg 2, § 108, §104 lg 2 ii. õigusselgus – § 10, § 13 lg 2 iii. parlamendireservatsioon – § 3 lg 1 I lause, § 87 lg 6 iv. kvalifitseeritud piiriklauslist tulenevad spetsiaalsed formaalsed riive põhiseaduspärasuse tingimused c. riive materiaalne põhiseaduspärasus i. legitiimne eesmärk – milline eesmärk konkreetse PÕ piiramiseks on piisav, tuleneb piiriklauslist. 1. Meetme õiguspärasus sõltub meetme eesmärgiks ii. riive proportsionaalsus 1. sobivus – sobiv on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi täitmisele 2. vajalikkus – meede on vajalik, kui puudub alternatiivne meede, mis riivaks isiku PÕ vähem, aga oleks sama efektiivne 3. mõõdukus ehk proportsionaalsus kitsamas tähenduses – meede on mõõdukas, kui legitiimse eesmärgi olulisus kaalub üles PÕ riive a. hinda eesmärgi olulisust b. hinda, kui intentsiivne on PÕ riive


c. hinda, kui eesmärk on riivega disporportsioonis (tasakaalust väljas) 4. Järeldus Võrdsuspõhiõiguse kontrollskeem 1. ebavõrdne kohtlemine a. võrdlusgruppide moodustamine – genus proximum b. ebavõrdne kohtlemise alus – differentia specifica 2. ebavõrdse kohtlemise põhiseaduspärasus a. põhiseaduspärane – kui ebavõrdseks kohtlemiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus b. tuleb võtta arvesse, kui sarnased on võrdlusgrupid ja kui ulatuslik on erinev kohtlemine (mida sarnasemad on võrdlusgrupid ja mida ulatuslikum on erinev kohtlemine, seda mõjuvam peab olema põhjus) II. Põhiõiguste eriosa (ülevaade olulisematest vabaduspõhiõigustest) Inimväärikus 1. Kaitseala a. isikuline kaitseala – igaühe põhiõigus, ei laiene jur. isikutele b. esemeline kaitseala i. inimväärikuse pos. definitsioon (teooriate paljuus) 1. inimväärikus kui kaasasündind 2. inimväärikus kui sooritus 3. inimväärikus kui ühiskondlik kokkulepe ii. inimväärikuse neg. definitsioon – inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks 2. Riive – PÕ kandja kaitstud tegevuse, omaduse või seisundi takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine 3. Riive põhiseaduspärasus a. piiriklausel puudub b. kas inimväärikuse riivet saab üldse õigustada? i. inimväärikus kui absoluutne õigus – iga riive on rikkumine ii. inimväärikus kaalutav põhiõigus – puuduvad piisavalt kaalukad argumendid, et inimväärikuse riivet õigustada Kaasus:


Riigikogu plaanib võtta vastu seadusmuudatuse, mis lubab Eesti Kaitseväe juhatajal anda korralduse lasta Eesti õhuruumis alla tsiviilõhusõiduk, kui see on kaaperdatud ning on olemas vältimatult eelseisev oht, et õhusõidukiga sooritatakse suurte inimohvritega õnnetus. Seadusmuudatuse algataja põhjendas ERR-i uudistele: Kaaperdatud õhusõidukis olevad inimesed on sellisel juhul niikuinii hukule määratud. Parem siis juba õhusõiduk alla lasta, et säästa teisi inimesi. Kui peab ohverdama paar inimelu 1000 inimelu nimel, siis peab seda kõhklemata tegema. - Kas selline seadus oleks põhiseaduses sätestatud inimväärikuse põhimõttega (PS § 10) kooskõlas? Hüpotees – Selline seadus on § 10-ga vastuolus, kui on riive ja see ei ole põhiseaduspärane 1. Kaitseala a. isikuline – igaühe põhiõigus b. esmeline – kaitseb isikuid selle eest, et nad ei muutuks riigivõimu objektiks (inimväärikuse neg. definitsioon) 2. Riive – inimväärikuse kahjustamine kaaludes omavahel inimelusid ja muutes need statistilisteks numbriteks 3. Riive põhiseaduspärasus – elu ei saa elu vastu kaaluda Järeldus – Selline seadus on § 10-ga vastuolus, kui on riive ja see ei ole põhiseaduspärane Seaduse põhiseaduspärasuse kontroll Üldine vabaduspõhiõigus – PS § 19 lg 1 1. Kaitseala a. isikuline kaitseala – igaühe põhiõigus, mis laieneb vastavalt § 9 lg 2 järgi ka jur. isikutele b. esemeline kaitseala – kaitstud vaba eneseteostus i. probleem – kuidas defineerida vaba eneseteostust 1. kitsas – vaba eneseteostus on vaid väärikad tegevused, mis tähtsuselt on teiste eriliste vabaduspõhiõigustega võrreldavad 2. lai – vaba eneseteostuse alla kuulub vabadus ise ehk iga omadus/seisund, mis ei ole keelatud ülekaalukate põhjustega. Annab igaühele õiguse teha ja tegemata jätta mida iganes. N.ö kinnipüüde PÕ 2. Riive a. põhiõiguse kandja kaitstud tegevuse, omaduse, seisundi takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine i. nt keeld sööta tuvisid või jahti pidada


3. Riive põhiseaduspärasus a. kuidas riivet õigustada saab sõltub PÕ piiriklauslist b. probleem – PS § 19 lg 1 ei sisalda piiriklauslit, aga see tuleneb lg-st 2 III. Erilised vabaduspõhiõigused 1. Isikuvabadusega seotud põhiõigused Õigus isikuvabadusele – PS § 20 1. Kaitseala a. isikuline – igaühe, ei laiene jur. isikutele b. esemeline – kaitstud füüsiline vabadus 2. Riive 3. Riive põhiseaduspärasus a. piiriklausel § 20 lg 2 – kvalifitseeritud seadusreservatsioon b. riive formaalne põhiseaduspärasus c. riive materiaalne põhiseaduspärasus Kaasused: 1. Ettevõte Money OÜ pakub finantsnõustamist. Ettevõtte juhatuse ainus liige vahistati kahtlustatavana maksupettuses. Money OÜ osanikud on häiritud, et „nende osaühing ei saa enam vabalt tegutseda“. - Kas Money OÜ saab tugineda sellele, et nende õigust isikuvabadusele on rikutud? Hüpotees – Money OÜ õigust isikuvabadusele on rikutud PS § 20 alusel 1. Kaitseala a. isikuline – ei laiene jur. isikutele Järeldus – Ei saa tugineda sellele, et õigust isikuvabadusele on rikutud. Tegu on isikulise kaitseala probleemiga – õigus isikuvabadusele ei laiene juriidilistele isikutele. 2. Reisihimuline M. reisis paari nädala eest tagasi soojalt maalt. Paar päeva pärast naasmist selgus, et M. nakatus välismaal tuberkuloosi. Arsti visiidil leidis M, et tal ei ole häda midagi ning soovib tavapärase eluga jätkata. Tema arst ei olnud sellega nõus ning määras M.-ile nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 4 lg 1 alusel M.-i nõusolekuta haiglaravi. Arst põhjendas, et tuberkuloos kuulub ülinakkavate nakkushaiguste hulka. M. viibib vastumeelselt


haiglas, ei saa sealt lahkuda ja kahtleb sügavalt, kas füüsilist liikumist piirav NETS § 4 on üldse põhiseaduspärane. Hüpotees – Füüsilist liikumist piirav NETS § 4 alusel on PS § 20 lg-ga 1 vastuolus, kui see riivab kaitseala ja riive ei ole põhiseaduspärane 1. Kaitseala a. isikuline – igaühepõhiõigus, M on füüsiline isik b. esemeline – kaitstud on liikumisvabadus ühest kohast teise 2. Riive – riive on olemas, sest füüsilist liikumist on piiratud 3. Riive põhiseaduspärasus a. piiriklausel – kvalifitseeritud, seadusega tehtud piirang b. riive materiaalne põhiseaduspärasus i. sobiv – meede on sobiv eesmärgi täitmiseks ii. vajalik – meede on vajalik, sest pole alternatiivset meedet, mis oleks sama efektiivne. Koju saata ei saa, sest nakkus võib nt levida siiski edasi toidukullerile. iii. mõõdukas – c. riive formaalne põhiseaduspärasus Järeldus – Füüsilist liikumist piirav NETS § 4 alusel ei ole PS § 20 lg-ga 1 vastuolus Väljaandmise keeld – PS § 36 lg 2 1. Kaitseala a. Isikuline kaitseala Kodanikupõhiõigus, mis ei laiene juriidilistele isikutele. b. Esemeline kaitseala i. Kodanik on kaitstud selle eest, et riik teda välja ei annaks. Seejuures tuleb eristada väljaandmist (lõige 2) ja väljasaatmist (lõige 1). Erinevus seisneb selles, et väljaandmisel ei saa isik valida oma sihtriiki. 2. Riive a. Nt Eesti annab oma kodaniku välja teisele riigile 3. Riive põhiseaduspärasus a. Formaalselt kvalifitseeritud seadusreservatsioon i. välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras ii. väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus


2. Elu ja kehalist puutumatust puudutavad põhiõigused Õigus elule – § 16 1. Kaitseala a. Personaalne kaitseala i. Igaühepõhiõigus, mis ei laiene juriidilistele isikutele b. Esemeline kaitseala i. Kaitstud on elu kui bioloogilis-füüsiline eksistents. Elu algab sünniga ja lõppeb surmaga. Surmapunktiks on ajutegevuse lõpp ehk ajusurm ja mitte südame seiskumine. 1. Probleem: eluõigus juba enne sündi? a. iseseisvalt eluvõimeline loode kui põhiõiguse kandja? b. objektiivne kaitsekohustus? 2. Riive a. Nt politsei surmav lask, surmanuhtluse elluviimine i. NB: Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokoll nr 6 artikkel 1 kohaselt tuleb surmanuhtlus kaotada. Kedagi ei või sellega karistada ega surmamõistva kohtuotsuse alusel hukata. Eesti on protokolli ratifitseerinud. 3. Riive põhiseaduspärasus a. Probleem: piiriklausli liik? i. Kas § 16 lause 2 sätestab lihtsa piiriklausli või nullreservatsiooniga põhiõigus, s.t riive õigustamisel tuleb kõne alla üksnes mõni põhiõigus või muu põhiseaduse järku põhiväärtus? ii. Nullreservatsiooniga põhiõigus Piinamise, julma ja väärikust alandava kohtlemise keeld – § 18 lg 1 1. Kaitseala a. Isikuline kaitseala i. Igaühepõhiõigus, mis ei laiene juriidilistele isikutele b. Esemeline kaitseala i. Kaitse piinamise, julma ja väärikust alandava kohtlemise eest. ii. Jaotatud raskusastmete kaupa: kõige intensiivsem tegevus on piinamine, seejärel julm kohtlemine ning väärikust alandav kohtlemine. 1. S.t iga piinamine hõlmab endas ka julma ja väärikust alandavat kohtlemist, kuid mitte vastupidi.


2. Riive a. Nt vang kallatakse üle külma veega ja saadetakse talvel välja 3. Riive põhiseaduspärasus a. Probleem: Kas üleüldse saab kaaluda või on tegemist absoluutse keeluga? b. Ilma seadusreservatsioonita põhiõigus Õigus tervise kaitsele – PS § 28 lg 1 1. Kaitseala a. Isikuline kaitseala i. Igaühepõhiõigus, juriidilistele isikutele ei laiene. b. Esemeline kaitseala i. Üldjuhul sotsiaalpõhiõiguslik soorituspõhiõigus. ii. Tõrjepõhiõiguslikult füüsiline ja vaimne tervis. 2. Riive 3. Riive põhiseaduspärasus a. Nullreservatsioon Õigus eraelu puutumatusele – PS § 26 lg 1 1. Kaitseala a. Isikuline kaitseala i. Igaühepõhiõigus, teatud piirides ka juriidilised isikud. b. Esemeline kaitseala i. Isiku sfääride kaitse (intiimsfäär), seksuaalne enesemääramine, informatsiooniline enesemääramine, õigus enda kujutisele ja pildile 2. Riive 3. Riive põhiseaduspärasus a. Kvalifitseeritud piiriklausel 3. Ühinemis-, erakonna- ja koosolekuvabadus Koosolekuvabadus § 47, mittetulundusühinguvabadus § 48 lg 1 lause 1 4.Vaba liikumist puudutavad põhiõigused Liikumisvabadus – PS § 34 1. Kaitseala a. Isikuline kaitseala


i. Igaühepõhiõigus, mis ei laiene juriidilistele isikutele b. Esemeline kaitseala i. Kaitstud on liikumine lähtekohast sihtkohta – ehk siis liikumine hõlmab vanast asukohast uude mineku ning ajutise viibimise. ii. Eelkõige on kaitstud jõuda sihtkohta. Elukoha valimine tähendab viibimist tahtega mitte ainult ajutiselt jääda, vaid uus asukoht elu keskpunktiks muuta. iii. Füüsiline vabadus hõlmab nii õiguse igale poole minna, kui ka õiguse iga kohta vältida. Seetõttu on ta õigus isikuvabadusele (PS § 20, 21) erijuht. Lisaks veel lex specialis üldise vabaduspõhiõiguse suhtes (PS § 19 lg 1). 2. Riive a. Nt keeld alaealistel viibida öösel avalikes kohtades ilma täiskasvanuta 3. Riive põhiseaduspärasus a. Kvalifitseeritud seadusreservatsioon 5. Ettevõtlusvabadus – PS § 31 lause 1 1 alternatiiv 6. Kutsevabadus – PS § 29 lg 1 7. Omandipõhiõigus – PS § 32 a. kaitseb seda, mis on juba olemas. Tulevikus juurdesaavat kaitseb ettevõtlusvabadus Kaasused: 1. Riigikogu võtab vastu alkoholiseaduse muudatuse, mis keelab alkoholi müügi alla 21- aastastele isikutele. Alkoholimüüjad hindavad, et muudatuse tõttu langeb nende kasum vähemalt 15%. Nad leiavad seega, et uus regulatsioon on vastuolus PS §-ga 32. Anna nende seisukohale hinnang. Vale põhiõigus 2. K. kinnistul avastati väike-konnakotka pesa. Kuigi kinnistule ei ole määratud kaitseala, on looduskaitseseaduse alusel pesast 100m raadiuses kaitsevöönd, milles kehtib kaitserežiim. See keelab vööndis pea igasuguse tegevuse. a. Millise riivega on tegemist, kui i. tegemist on ajutise meetmega, s.t hilisema kaitseala määramisega leevendatakse kaitsevööndi nõudeid? ii. Kaitseala ei määrata riigi poolt 10 aastat, s.t keeluvöönd säilib?


III. Seaduse põhiseaduspärasuse kontroll Seaduse põhiseaduspärasuse kontroll Seadus on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. a. Formaalne põhiseaduspärasus 1. Seadus on formaalselt põhiseaduspärane, kui täidetud on: a. Pädevus b. Menetlus c. Vorm b. Materiaalne põhiseaduspärasus 1. Materiaalselt põhiseaduspärane on seadus, mis on kooskõlas põhiseaduse üldiste põhimõtete ning põhiõigustega. 2. (NB: eelnevalt nimetatud põhiõiguste kontrolli skeem ehita vajadusel siia! 3. Sõltuvalt sellest, millised probleemid on kaasuses tõstatatud, tuleb kontrollida seaduse asjakohaste sätete kooskõla põhiseaduse üldiste põhimõtetega ja/või põhiõigustega.) a. Kooskõla põhiõigusega (nt PS § 19 lg 1) a. Küsitav on, kas seadus on kooskõlas põhiõigusega (järgneb põhiõiguste kontroll, nagu eelnevalt tegime) b. Kaitseala i. Isikuline kaitseala ii. Esemeline kaitseala c. Riive d. Riive põhiseaduspärasus b. Järeldus seaduse materiaalse põhiseaduspärasuse kohta c. Järeldus B. Avaliku halduse üle teostatav kontroll I Avaliku halduse üle teostatava kontrolli ese a. Avaliku halduse üle teostatava kontrolli ese on eelkõige haldustegevuse õiguspärasus ja selleks, et määrata haldustegevuse õiguspärasust, on vaja osata määrata haldustegevuse liik


Avaliku halduse üle teostatava kontrolli ese on eelkõige: a. Haldustegevuse liigid i. haldusakt ii. toiming iii. haldusleping iv. määrus v. muud (nt menetlustoiming, halduse siseaktid) Haldusmenetluse käik a. Menetluse algus i. taotlusega ii. haldusorgani initsiatiiv b. Asjaolude väljaselgitamine, menetlusosaliste ärakuulamine jm c. Menetluse lõpp i. haldusakt ii. toiming iii. haldusleping iv. määrus v. muul alusel lõpetamine Haldusakti õiguspärasus – kontrolliskeem Haldusakt on õiguspärane, kui selle andmiseks on õiguslik alus ja haldusakt on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane – HMS § 54 A. Õiguslik alus 1. Kas õiguslik alus on piisav? → koormav, mittekoormav haldusakt i. Koormav haldusakt → Seadusreservatsiooni põhimõttest (PS § 3 lg 1) ja HMS §-dest 3 ja 54 tulenevalt vajab koormav haldusakt seaduslikku alust, 2 mis sisaldab haldusakti andmise volitust. ii. Mittekoormav haldusakt → haldusakt, mis ei piira kellegi õigusi või vabadusi, peab HMS §-st 54 tulenevalt tuginema õiguslikule alusele. iii. piisav on õiguslik alus, mis võimaldab anda kaasuses nimetatud haldusakti 2. Õiguslik aluse kehtivus ja põhiseaduspärasus


a. õiguslik alus peab olema kehtiv ja PSpärane i. kehtiv, kui norm pole täielikult/osaliselt PSvastaseks ja kehtetuks tunnistatud ii. PSpärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt PS-ga kooskõlas. Kui on kahtlus, et õiguslik alus on PS-ga vastuolus, saab normi kohaldamata jätta kohus. iii. õiguslik alus peab olema kooskõlas parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõttega iv. Parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõtte kohaselt peab põhiõiguste teostamise seisukohalt olulised otsused langetama rahva poolt demokraatlikult valitud seadusandja. Otsuse, mille peab langetama seadusandja, ei tohi delegeerida määrusandjale. v. Parlamendireservatsioonist järeldub seega, et õiguslik alus, millega volitatakse haldusorganit andma isiku õigusi ja vabadusi piiravat haldusakti, peab üldjuhul sisalduma parlamendiseaduses, sest seadusandja peab ise otsustama üksikisiku õigustesse sekkumise olulised koosseisutunnused ja õigusliku tagajärje (seotud otsus/kaalutlusotsus). Piiratud ulatuses ning täpse volitusnormi alusel võib seadusandja delegeerida määrusandjale õigusliku aluse täpsustamise õiguse. → Kui õiguslik alus sisaldub seaduses, on seadus on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaaselt põhiseaduspärane, vt seaduse põhiseaduspärasuse kontrolli skeem. → Kui õiguslik alus sisaldub määruses, v.t määruse õiguspärasuse kontrolli skeem. B. Formaalne õiguspärasus a. Pädevus i. Välispädevus (HMS § 8 lg 1) 1. Sisuline pädevus 2. Territoriaalne pädevus → Välispädevuse ilmselge puudumine toob kaasa haldusakti tühisuse, HMS § 63 lg 2 p 3. ii. Sisepädevus (HMS § 8 lg 2) → Sisepädevuse puudumine on menetluslik rikkumine, mis ei pruugi anda alust haldusakti tühistamiseks (vt HMS § 58). b. Menetlus i. Menetlusosaliste kaasamine 1. Menetlusosaliste ringi määratlemine (HMS § 11) a. Vastavalt asjaoludele taotleja, adressaat, kolmas isik ja/või teine haldusorgan.


b. Menetlusosaliste teavitamine i. Reegel: teavitamiskohustus, HMS § 35 lg 1 p 2, § 35 lg 2 ii. Erandid: HMS § 40 lg 3 (analoogia) ii. Uurimispõhimõte (HMS §-d 6, 38, 39) i. Kohustus välja selgitada kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. iii. Ärakuulamine i. Reegel: kohustus ära kuulata, HMS § 40 lg 1 1. võimalus menetlusosalisele esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited 2. menetlusosalise teavitamine sellest, millise sisuga haldusakt kavatsetakse anda ja mis on selle peamised põhjendused i ii. Erandid, HMS § 40 lg 3 iv. Selgitamiskohustus, HMS § 36 v. Muud menetlusnõuded i. Menetlustähtaja järgimine, HMS § 5 lg 2 ja 4, §§ 33, 34, 41) 1. seaduses või määrusessätestatud tähtaja puudumisel võimalikult kiirelt ja viivituseta ii. Haldusorgani erapooletus, HMS § 10 iii. Menetluse avalikkus, HMS § 7 iv. Dokumentidega tutvumise võimaldamine, HMS § 37 c. Vorm i. Kirjalik või muu vorm, HMS § 55 lg-d 2 ja 3 b ii. Haldusakti sisu, HMS § 55 lg 4 iii. Haldusakti selgus, HMS § 55 lg 1 iv. Põhjendamiskohustus, HMS § 56 1. märgitud peab olema haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2), seejuures tuleb avada määratlemata õigusmõistete sisu 2. kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3)


d. Vahejäreldus formaalse õiguspärasuse kohta i. Haldusakt on formaalselt õiguspärane/õigusvastane C. Materiaalne õiguspärasus Haldusakt on materiaalselt õiguspärane, kui õigusliku aluse koosseisutunnused on täidetud ning haldusorgan on õiguslikus aluses sätestatud õiguslikku tagajärge õiguspäraselt kohaldanud. a. Õigusliku aluse koosseisutunnused i. Õigusliku aluse koosseisutunnuste olemasolu kontrollimine on kaasuse lahendamisi üks olulisemaid osasid. Õiguslik alus tuleb siin n-ö juppideks lahti võtta ja kontrollida, kas kaasuse asjaolud täidavad normikoosseisu. Õigusliku aluse koosseisutunnustes võib sisalduda määratlemata õigusmõiste. Sellisel juhul peab kaasuse lahendaja mõiste defineerima. Ilma vastava definitsioonita ei ole võimalik koosseisutunnuste alla konkreetseid asjaolusid subsumeerida. → Kui koosseisutunnused ei ole täidetud, ei saa haldusakti nimetatud õiguslikul alusel anda; sellest tulenevalt ei saa ka õigusliku aluse kohaldamine olla õiguspärane. Sellisel juhul jääb siin (kaasuse esitaja vastupidise juhise puudumisel) pooleli. Järgneb üksnes järeldus, et haldusakt on materiaalselt õigusvastane ja seega tervikuna õigusvastane. b. Õiguslikus aluses sätestatud tagajärje õiguspärane kohaldamine i.  Kui õiguslik alus näeb ette seotud otsuse, s.t haldusorgan peab mingit kindlat õiguslikku tagajärge kohaldama, ning haldusorgan on seda teinud, lõppeb materiaalse õiguspärasuse kontroll siin. Järgneb järeldus, et haldusakt on materiaalselt õiguspärane. ii. Kui õiguslik alus näeb haldusorganile ette kaalutlusõiguse, tuleb kontrollida edasi. 1. NB: Kaalutlusõiguse alusel antud kaalutlusotsuse materiaalse õiguspärasuse kohtulik kontroll on piiratud, HKMS § 158 lg 3. Kontrollida saab üksnes kaalutlusvigu, kuid mitte seda, kas haldusorgani otsus oli otstarbekas. iii. Esineb kolme tüüpi kaalutlusvigu: 1. Kaalutlusõiguse kasutamata/teostamata jätmine → haldusorgan lähtub ekslikult sellest, et õiguslik alus näeb ette seotud otsuse ning ei märka kaalutlusruumi olemasolu 2. Kaalutlusõiguse piiride ületamine → haldusorgan kohaldab õiguslikku tagajärge, mis ei ole õigusliku alusega kaetud.


3. Kaalutlusõiguse väärkasutamine → haldusorgan kohaldab õiguslikku tagajärge, mis ei ole kooskõlas õigusliku aluse eesmärgiga, ei võta arvesse olulisi asjaolusid või põhjendatud huve, või rikub mõnda põhiõigust või põhiseaduse üldpõhimõtet. → Kontrollida tuleb üksnes sellise rikkumise olemasolu, mis konkreetses kaasuses tõstatatud on. a. Kaalutlusõiguse kooskõla põhiõigustega i. Kooskõla vabaduspõhiõigusega (kui asjakohane): 1. Põhiõiguse kaitseala 2. Kaitseala riive 3. Riive põhiseaduspärasus Riive on põhiseaduspärane, kui sellel on legitiimne eesmärk ja riive on proportsionaalne. a. Meetme eesmärk i. Kontrollida tuleb, kas haldusorgan on lähtunud eesmärgist, mis on kooskõlas õigusliku alusega (NB: küsimus sellest, kas õigusliku aluse poolt järgitav eesmärk on legitiimne, on õigusliku aluse põhiseaduspärasuse küsimus. Õiguslik alus, mis ei järgi legitiimset eesmärki, on põhiseadusega vastuolus.) → Kui haldusorgan ei ole lähtunud õigusliku aluse eesmärgist, on ühtlasi tegemist kaalutlusõiguse väärkasutusega. → Kui haldusorgani eesmärk on kooskõlas õigusliku aluse eesmärgiga, võib liikuda edasi järgmise punkti juurde. b. Sobivus Sobiv on meede, mis (tagab või vähemalt) aitab eesmärgini jõuda. → Meede, mis mitte kuidagi ei aita eesmärgini jõudmisele kaasa, ei ole sobiv ja on ebaproportsionaalne. c. Vajalikkus


Meede on vajalik, kui puudub isiku põhiõigusi vähem riivavam, kuid vähemalt sama efektiivne alternatiivne meede. → Kui on olemas teine, vähemalt sama efektiivne, kuid isiku õigusi vähemriivavam meede, siis on kohaldatud meede ebaproportsionaalne. d. Mõõdukus (ehk proportsionaalsus kitsamas tähenduses) - Meede on mõõdukas ehk proportsionaalne kitsamas tähenduses, kui saavutatav eesmärk ei ole meetmega põhjustatud riivega disproportsioonis (ülemäärane). Kui meetmega põhjustatud riive on meetme eesmärki arvestades ebaproportsionaalselt suur, on haldusorgani kohaldatud meede ebaproportsionaalne. - NB: Proportsionaalsuskontroll keskendub konkreetse, olemasoleva kaalutlusotsuse hindamisele. Kui kaasust lahendatakse n-ö kohtu perspektiivist, ei tohi kaasuse lahendaja hinnata meetme otstarbekust ning öelda, et haldusorgan oleks pidanud mitme proportsionaalse valikuvariandi seast valima mõne teise, otstarbekama variandi. Kooskõla võrdsuspõhiõigusega (kui asjakohane) a. Erinev kohtlemine i. Võrdlusgruppide moodustamine ii. Võrdlusgruppide erinev kohtlemine b. Erineva kohtlemise põhiseaduspärasus c. Vahejäreldus materiaalse õiguspärasuse kohta Haldusakt on materiaalselt õiguspärane/õigusvastane D. Järeldus Haldusakt on õiguspärane/õigusvastane.


MTÜ Elu Eest soovib Riigikogu esisel korraldada meeleavalduse. Demonstreeritakse abortide keelustamise poolt. Meeleavaldusele on oodatud ligi 100 osalejat. Meeleavaldusest on pädevat haldusorganit õigeaegselt teavitatud. Kohalik politseiprefekt Margus on minevikus kuulunud mõtteringi „Valikuvabaduste poolt!“, mis ühendab neid, kes pooldavad seda, et iga naisel on otsustusõigus (teatud nädalate vältel) laste teha abort. Margus leiab, et plaanitud meeleavaldus paiskab Eesti ühiskonna tagasi kontrolli- ja ultrakonservatiivsesse seisundisse. Margus küll teavitab MTÜ-d, et algatatud on meeleavalduse keelamise haldusmenetlus, kuid MTÜ esindajaid ta ära ei kuula. Ta leiab, et nad niikuinii ei muuda oma meelt ja meelsust. Kaks päeva enne meeleavalduse toimumist annab pädev prefekt Margus otsuse, millega keelatakse koosoleku läbiviimine. Samal päeval toimetatakse otsus MTÜ esindajatele ka kätte. MTÜ Elu Eest esindajad on nördinud, et neil ei lubata vabalt soovitud kohas ja vabalt soovitud sõnumi kaitsmiseks koguneda. MTÜ esindaja Lilli küsib: „Kas see on üldse ok? Meil on koosolekuvabadus!“ - MTÜ pöördub teie poole ja küsib, kas prefekti otsus keelata koosolek on õiguspärane? Haldusakt on õiguspärane, kui selle andmiseks on õiguslik alus ning haldusakt on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane 1. Õiguslik alus – KorS § 72 lg 1 p 2 i. õigusliku aluse piisavus 1. koormav haldusakt ii. õigusliku aluse kehtivus ja põhiseaduspärasus 1. õiguslik alus on kehtiv 2. Formaalne õiguspärasus Haldusakt on formaalselt õiguspärane, kui täidetud on pädevus-, menetlus- ja vorminõuded a. Pädevus – probleeme ei esine b. Menetlus i. Menetlusosaliste kaasamine 1. menetlusosaliste teavitamine – haldusorgan peab teavitama menetlusosalisi HMS § 11 alusel, antud juhul haldusakti adressaat MTÜ. MTÜ-d on teavitatud kaasusest tulenevalt. Seega on HMS § 11 sätestatud nõue täidetud. ii. Ärakuulamine 1. kaasuses on probleem, kas haldusorgan on täitnud ärakuulamise nõudeid HMS § 40 lg 1 alusel → kõik menetlusosalised peab ära kuulama enne haldusakti andmist. Hetkel pole seda tehtud. 2. erandid – HMS § 40 lg 3 a. erandit ei tule kõne alla 3. Ärakuulamisnõuet on rikutud.


iii. Vahejäreldus – Menetlusnõudeid on rikutud, täpsemalt ärakuulamisnõuet. Kontroll läheb edasi. c. Vorm i. vormiga probleeme pole d. Vahejäreldus – tervikuna on haldusakt formaalselt õigusvastane menetlusliku rikkumise pärast. § 58 – menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed 3. Materiaalne õiguspärasus Haldusakt on materiaalselt õiguspärane, kui õigusliku aluse koosseisutunnused on täidetud ning haldusorgan on õiguslikus aluses sätestatud õiguslikku tagajärge õiguspäraselt kohaldanud. a. Kooskõla õigusliku aluse koosseisutunnustega HMS § 54. i. eeldus (tulenevad §-st 72) – kõrgendatud oht, vaheetapp 1. nr 1 eeldus – koosolek 2. nr 1 eeldus – on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ja ohtu ei ole võimalik tõrjuda 3. KorS § 5 järgi: a. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine. → kõne alla tuleb kehalise puutumatuse riive. Abordi keelustamine läheb kehalise puutumatuse alla, sest igaühel peaks olema võimalus otsustada ise oma keha mõjutavate asjaolude üle ning abort kuulub kindlasti nende alla. b. Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. → vahetu oht on kohe algamas või leiab juba aset, kuid kaasuses on alles kahe päeva pärast. - Vahejäreldus –  Kokkuvõttes § 72 lg 2 koosseisutunnused ei ole täidetud. Ei lähe edasise kontrolli alla! Haldusakt on materiaalselt õigusvastane. 4. Lõppjäreldus – Haldusakt on tervikuna õigusvastane.


Näidiskaasus II Tartu Ülikool immatrikuleeris X-i õigusteaduse magistriõppe tasuta täiskoormusega üliõpilaseks. 6. jaanuarist 1. septembrini 2021 oli kaebaja tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel. 3. oktoobri 2021. a korraldusega määras ülikool X-le ettenähtud õppemahu täitmata jätmise alusel 2020/2021. õppeaasta sügissemestri eest õppetasu 24 EAP eest 1200 eurot. Otsuses on selgitatud, et kuna kaebaja viibis akadeemilisel puhkusel vähem kui poole semestrist, on 2020/2021. õa sügissemester läinud arvesse õpitud semestrina. Seejuures ei ole oluline, mis alusel üliõpilane akadeemilise puhkuse võttis. Kuna semester läks arvesse õpituna, on õppetasu määratud õigesti. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus 3. oktoobri 2021. a korralduse tühistada. Kaebaja selgitab, et akadeemilisele puhkusele jäämise aluseks oli talle 4. jaanuaril 2021. a väljastatud arstitõend puhkuse vajalikkuse kohta tervislikel põhjustel. Kaebaja leiab, et 2020/2021. õa sügissemestri õpitud semestri eest õppetasu küsimine ei ole õiguspärane ega proportsionaalne. Enne otsuse tegemist ei antud kaebajale võimalust oma seisukohta esitada. Kõrgharidusseaduse § 16. Õppekulude hüvitamine (1) Eestikeelse õppekava alusel õppimine on üliõpilase jaoks tasuta juhul, kui ta õpib täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu. (2) Kui üliõpilane õpib eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega, aga ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu, võib kõrgkool nõuda temalt täitmata ainepunktide eest tasu kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud ülemmäärani. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu ei nõua kõrgkool üliõpilaselt, kes ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid, kui üliõpilane jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja on: 1) keskmise, raske või sügava puudega; 2) alla seitsmeaastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või 3) õppinud välisriigis, eeldusel, et seal läbitud õpinguid arvestab kõrgkool vähemalt 15 ainepunkti mahus tema õppekava täitmise osana, välisriigis õppimise ja sellele järgneva semestri eest. - Kas haldusakt on õiguspärane? - Haldusakt on õiguspärane, kui selleks on õiguslik alus, formaalselt õiguspärane ja materiaalselt õiguspärane § 54 alusel


1. Õiguslik alus – Kõrgharidusseadus § 16 lg 2 a. Kas õiguslik alus on piisav? → jah iv. Koormav haldusakt – paneb rahalise kohustuse peale. Vaja on volitusvormi → “võib kõrgkool nõuda” Kõrgharidusseadus § 16 lg 2 v. õiguslik alus on piisav b. Õiguslik aluse kehtivus ja PS-pärasus vi. õiguslik alus peab olema kehtiv ja PS-pärane – täidetud, volitusnorm on kehtiv ning põhiseaduspärane. 2. Formaalne õiguspärasus Haldusakt on formaalselt õiguspärane, kui täidetud on pädevus-, menetlus- ja vorminõuded. a. Pädevus – probleeme ei esine b. Menetlus i. Menetlusosaliste kaasamine 1. menetlusosaliste teavitamine – eeldame, et menetlusosalisi on teavitatud. Seega on HMS § 11 sätestatud nõue täidetud. ii. Ärakuulamine – Enne otsuse tegemist ei antud kaebajale võimalust oma seisukohta esitada. → ärakuulamiskohustust on rikutud HMS § 40 lg 1 alusel, seda ei ole hetkel tehtud. 1. erandid – HMS § 40 lg 3 ei tulene erandeid, mis hetkel kohalduda võiksid. Ehk siis on menetlusnõuet rikutud. e. Vorm – eeldame, et vorm on täidetud. Vahejäreldus – Haldusakt on formaalselt õigusvastane. 3. Materiaalne õiguspärasus Haldusakt on materiaalselt õiguspärane, kui õigusliku aluse koosseisutunnused on täidetud ning haldusorgan on õiguslikus aluses sätestatud õiguslikku tagajärge õiguspäraselt kohaldanud. a. Kooskõla õigusliku aluse koosseisutunnustega HMS § 54. i. Kõrgharidusseaduse § 16 lg 2 eeldused: 1. üliõpilane → jah 2. õpib eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega → jah 3. ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu → jah


4. ei esine lg-s 4 esinevaid asjaolusid → üliõpilane oli lihtsalt tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel. Õigusliku aluse koosseisutunnused on täidetud. b. Õiguslikus aluses sätestatud tagajärje õiguspärane kohaldamine i. Seotud- või kaalutlusotsus? 1. hetkel näeb kõrgharidusseadus § 16 lg 2 ette haldusorgani kaalutlusõiguse. Kohus saab lähtudes HMS § 158 lg 3, kas on tehtud kaalutlusvigu, mitte otsuse otstarbekust. Antud juhul tuleb kõne alla kaalutlusõiguse väärkasutamine → riivab omandipõhiõigust. a. Kaalutlusõiguse kooskõla põhiõigustega i. Kooskõla vabaduspõhiõigusega (kui asjakohane): 1. Põhiõiguse kaitseala → esemeline kaitseala 2. Kaitseala riive → omandipõhiõiguse riivamine 3. Riive põhiseaduspärasus Riive on põhiseaduspärane, kui sellel on legitiimne eesmärk ja riive on proportsionaalne. → täidetud a. eesmärk – raha tagasi saamine b. sobivus – saab raha kätte, on sobiv c. vajalikkus → alternatiivmeede puudub, seega on vajalik d. mõõdukus – eesmärgi tähtsus ja selle kaal+isiku põhiõiguse riive (kui intensiivne) → mängu tuleb lisaks omandipõhiõigusele ka tervis. Aspektid: i. Haigeks jäämine ei sõltu isikust endast ii. Kas ülikool peaks arvestama sellega, miks isik akadeemilisele puhkusele jääb? → ülikool on avalik-õiguslik jur isik ja peab tagama sooritusena isiku tervise kaitse. Riive on seega intensiivne, sest terviseaspekti pole arvestatud. - Haldusakt ei ole materiaalselt õiguspärane. 4.Järeldus – Haldusakt on tervikuna õigusvastane.


Toimingu õiguspärasus – kontrollskeem Toiming on õiguspärane, kui (koormava toimingu puhul: selle tegemiseks on õiguslik alus ning) toiming on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Toimingul peab alati olema mingi valismõju. 1. Õiguslik alus a. Õiguslik alus piisav?  → koormav/mittekoormav toiming b. Õiguslik alus kehtiv ja põhiseaduspärane? 2. Formaalne õiguspärasus a. Pädevus b. Menetlus c. Vorm 3. Materiaalne õiguspärasus (koormava toimingu puhul) a. Õigusliku aluse koosseisutunnused b. Õiguslikus aluses sätestatud tagajärje õiguspärane kohaldamine Koormava toimingu õiguslikud alused: Korrakaitseseadus § 48. Isiku läbivaatus (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida; 2) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. Haldusleping – kontrolliskeem Haldusleping on leping. Sellest tulenevalt tõusetub kaasustes eekõige küsimus, kas halduslepingus ettenähtud kohustust saab teiselt lepingupoolelt nõuda (vrd lepinguõiguslike nõuete kontroll). 1. Nõude tekkimine a. Pooltevaheline kokkulepe b. Tühisuse aluste puudumine 2. Nõudeõigus ei ole lõppenud a. Halduslepingu muutmine b. Halduslepingu lõpetamine


c. Nõude täitmine ning muud tsiviilõiguses lepingutele kohalduvad alused 3. Puuduvad nõude täitmist välistavad/takistavad vastuväited 4. Järeldus Määrus – kontrolliskeem Määrus on õiguspärane, kui määruse andmiseks on volitusnorm ning määrus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane 1. Volitusnorm a. Volitusnorm vajalik? vt HMS § 90 b. Volitusnorm piisav, kehtiv, põhiseaduspärane 2. Formaalne õiguspärasus a. Pädevus  → Üldine pädevus / volitusnorm b. Menetlus →  HMS § 89 lg 2 c. Vorm  → § 92 3. Materiaalne õiguspärasus a. Kooskõla volitusnormi eesmärgi, sisu ja piiridega b. Kooskõla kõrgemalseisva õigusega 4. Järeldus Määrus vs üldkorraldus Ümberklassifitseerimisteooria (materiaalne teooria) → akti hindamine materiaalsete kriteeriumite alusel a. ülalt-alla ümberklassifitseerimine (määrusest üldkorralduseks) b. alt-üles klassifitseerimine (üldkorraldusest määruseks) c. PROBLEEM: kas üld- ja üksikakte on materiaalselt võimalik üldse eristada? - Seaduses määruse vorm + volitus → akti õiguspärasuse mõõdupuu HMS määruse sätted (akti pealkiri ei ole määrav) - HMS § 90 lg 2 erand (ei kehti põhiõiguste piiramisel, PS § 3 lg 1) → kui võeti vastu kui määrus, siis määrus - Üldkorraldus, HMS § 51 lg 2 → kui ei ole tegemist määrusega, kuid suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele - Muud haldustegevuse liigid: halduse siseaktid, menetlustoimingud 1. Halduse siseaktid →  kooskõla õigusaktidega; a. NB: põhiõiguste piirangud  ei ole enam halduse sisesuhe


2. Menetlustoiming →  ei ole toiming (s.t haldusmenetlust lõpetav), aga oluline teada: a. millal tegemist menetlustoiminguga, millal mitte? võib olla, et ühe haldusmenetluse kestel tuleb anda haldusakt, et nõuda välja mingit teavet. Siis selle eraldiseisva haldusakti jaoks omakorda  haldusmenetlus. b. millal menetlustoiming eraldiseisvalt vaidlustatav? eraldi vaidlustatav, kui riivab isiku põhiõigusi sõltumata menetluse lõppresultaadist sellisel juhul tuleb kohaldada toimingu nõudeid Haldustegevuse õiguspärasuse kriteeriumid sõltuvad haldustegevuse liigist. Haldustegevuse liigi määramine: 1. Haldusorgani tegevus haldusülesannete täitmisel?  → HMS § 8 2. Avalik-õiguslik suhe? --> kui ei, eraõiguslik 3. Välismõjuga? → kui ei, siseakt 4. Regulatiivsus? →   kui ei, toiming 5. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? → haldusakt või haldusleping 6. Üld- või üksikregulatsioon? → määratle, kas määrus; kui ei, siis üldkorraldus/haldusakt HMS § 51 lg 1. NB: Riigikohtu praktika Kokkuvõte 1. avaliku halduse üle teostatava kontrolli ese – haldustegevus 2. avaliku halduse üle teostatava kontrolli sisu – laiemalt halduse tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega 3. avaliku halduse üle teostatav kontroll vajalik mitmel põhjusel: a. tagada õigusaktide õiguspärane rakendamine b. tagada, et haldusorgan rakendaks talle antud kaalutlusõigust õiguspäraselt 4. kontroll oluline õigusriigi ja riigikorralduse toimimiseks, üksikisiku ja avalike huvide kaitseks, kuid ka haldusele endale II Haldusväline kontroll 1. Kohtulik järelevalve a. Tuleb kontrollida mh: (täpsemalt HKMS loengus) i. Kas halduskohtutee avatud? HKMS § 4 lg 1: „Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. ii. Kaebuse esitamise üldine eeldus – kaebeõigus


1. HKMS § 44 lg 1: Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. 2. Lg 2: Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. iii. Kaebuse liigid: HKMS § 37 lg 2: kaebusega võib nõuda: 1. haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2. haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3. haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4. avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5. haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6. haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). 2. Parlamentaarne järelevalve a. kirjalikud arupärimised b. kirjalikud küsimused c. uurimiskomisjonid d. umbusaldus (s.t poliitiline vastutus) 3. Õiguskantsleri järelevalve a. järelevalve õigustloovate aktide üle (reaktiivne abstraktne normikontroll) - b. ombudsman (õiguskantsleri seadus § 33 jj.) i. Loeme ÕKS § 35’ ja 35’’ 4. Riigikontrolli järelevalve a. majanduskontroll (auditid) III Haldusesisene kontroll 1. Vaidemenetlus a. sisu: isiku vaide alusel → haldusorgani võimalus korrigeerida oma seisukohta ehk halduse kontroll iseenda üle b. mitte üksnes õiguspärasuse kontroll, vaid ka otstarbekuse kontroll (vrd kohtuliku kontrolliga, HKMS § 158)


c. üldiselt vabatahtlik, kuid teatud juhtudel kohustuslik enne kohtusse pöördumist (vangistusõigus) 2. Teenistuslik järelevalve ja haldusjärelevalve a. Teenistuslik järelevalve → valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks. b. Haldusjärelevalve → ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja alluvuses (muidu tuleks kõne alla teenistuslik järelevalve) c. Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi. d. Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. 3. Distsiplinaarjärelevalve a. ametnikud (§ 69: Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine) b. kinnipeetavad (§ 63 lg 1: Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi) C. Avaliku halduse POOLT teostatav kontroll NB! ei tohi ajada sassi avaliku halduse üle teostatava kontrolliga. a. lühike sissevaade sellesse, kuidas riik tagab õigusaktide täitmist üksikisikute poolt korrakaitseõigus b. Teeme lühikese sissevaate, kuna korrakaitseõigus praktikas üks olulisemaid haldusõiguse erivaldkondi c. NB: korrakaitseõigus ei ole iseseisev haldusõiguse eksami teema d. riigi meetmed korrakaitses on need, mille üle saab avaliku halduse väliselt ja siseselt kontrolli teostada Korrakaitse on avalikku korda ähvardava ohu (edaspidi oht) ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine. a. Lähtepunkt: Korrakaitseseadus (KorS): § 4 lg 1 (Avalik kord) i. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud 1. õigusnormide järgimine ning


2. õigushüvede ja 3. isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. § 6. Haldustäide A. Sissejuhatus ● Haldusmenetluse tulemusel võivad sündida haldusaktid, toimingud, määrused ja halduslepingud. ● Kui vaadata neid haldustegevusi lähemalt, siis võib küsida, et kuidas on tagatud nende täitmine? ○ toimingu puhul täidab haldusorgan oma tahte vahetult (s.t reaalaktina); ○ määruse puhul on määruses sisalduvad käsud/keelud jms avaliku korra osa ○ neid saab omakorda jõustada haldusaktide ja toimingutega; ○ halduslepingu puhul on olemas vähemalt kaks poolt. Lepingu täitmist saab nõuda üks lepingupool teiselt – vajadusel ka kohtu kaudu. ● Kuid kuidas on tagatud see, et isik täidaks talle haldusaktiga pandud kohustust? ● Haldustäide ehk haldussund = füüsilisele või muule õigussubjektile haldusaktiga pandud kohustuste sunniviisiline täideviimine ● Haldustäitemenetlus on olemuselt samuti haldusmenetlus, s.t sellele kohaldub üldseadusena HMS, kuid sellele on vastavas seaduses kehtestatud erinõuded ● Haldustäitele on omakorda kehtestatud üldregulatsioon, millest igakordselt haldussunni rakendamisel lähtutakse → haldustäiteõigus on haldusõiguse üldosa osa ● Haldusõigus ei ole ainuke valdkond, kus haldustäidet rakendada saab → riigi sunni rakendamise volitusi võib leida ka muudes valdkondades (nt protsessiõigus) ● NB: Haldustäite puhul joonistub ilmekalt välja avaliku õiguse erinevus eraõigusest. ○ Eraõiguses → nõuete täitmiseks peab pöörduma kohtu poole → siis täitemenetlus ○ Haldusõiguses → haldusorgan annab haldusakti → võib ise täita haldusakti Haldusakti täitmine vs. karistus ● Mis on haldussunnivahendi eesmärk? ● Haldussund ei ole karistus selle eest, et haldusakt jäi täitmata. ○ → vaid: eesmärgiks on haldusakti täitmine. ■ Vt asendustäitmise ja sunniraha seadus § 3 lg 2: „Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena.“: see tähendab mh, et: →


● haldussunnivahendit saab kasutada korduvalt (kuni haldusakti täitmiseni) ● isikut saab lisaks haldussunnimeetmele paralleelselt karistada, kui täitmata jätmine on süütegu ● kas isik oli süüdi või mitte, kas tegutses tahtlikult või ettevaatamatusest, ei ole haldussunnivahendi rakendamise eelduseks Asendustäitmise ja sunniraha seadus (sunniraha, asendustäitmine) → korrakaitseseadus (vahetu sund) → haldusmenetluse seadus Haldustäitemenetluse seos eelneva haldusakti-haldusmenetlusega Menetluse lõpp, haldusakt ( mis paneb adressaadile mingi kohustuse (midagi teha või tegemata jätta) → haldustäitemenetlus (NB: haldustäitemenetlus on haldusmenetlus, mis on suunatud toimingu tegemiseks (ehk toimingu haldusmenetlus) Haldussund – millise haldustegevuse liigiga on tegemist? ● Haldussunnile peab eelnema haldusakt, kuid mis haldustegevuse liik on haldussund (sunniraha/asendustäitmine/vahetu sund)? Tegemist on toimingu-haldusmenetlusega. ● Meeldetuletus: ka haldustäitemenetlus tugineb HMS-i üldkorrale. ● Haldussunnivahendi rakendamine ei nõua mingit formaalset otsust (haldusakti). ● Täitekorraldus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mis viib lõpliku täitmiseni. (HMS § 61) Haldusakt on kehtiv, kui: ● ei ole tühine ○ § 63 tulenevad tühisused ● kohustava haldusakti puhul on kätte toimetatud ○ kättetoimetamine on formaliseeritud teatavakstegemine, üks viis kuidas teatavaks teha ● kas keegi on kehtetuks tunnustanud/kehtivus muul viisil lõppenud NB! Haldusakti kehtivus EI VÕRDU haldusakti õiguspärasusega! Sunnivahendid 1. ASENDUSTÄITMINE = Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine).


a. kui haldusorgan laseb kohustuse kolmanda isiku poolt, siis sõlmitakse leping haldusorgani ja täitja vahel (reeglina eraõiguslik isik) b. kolmandast isikust täitja (haldusabiline) saab tasu haldusorganilt (tasu maksmise alus leping) c. kolmandast isikust täitjale makstud tasu on asendustäitmise kulu d. asendustäitmise kulu → ATSS § 15 lg e. Asendustäitmise käik: i. → ettekirjutus (hoiatus võib olla kohe ettekirjutuses, ka eraldi kättetoimetatud ii. → vabatahtliku täitmise tähtaeg (antakse hoiatusega) iii. → haldusakti adressaat ei täida kohustust (nt õigusvastase hoone likvideerimise kohustus) iv. → asendustäitmise ettevalmistamine (nt haldusorgan palkab ehitusfirma illegaalse ehitise eemaldamiseks) v. → asendustäitmine – asendustäitja täidab isikule pandud kohustuse ise (haldustäitemenetlust lõpetav toiming) I. Asendustäitmise õiguspärasus (ei sõltu sellest, kas algne haldusakt on õiguspärane või mitte, see on adressaadi enda mure algne haldusakt vaidlustada.) f. Asendustäitmise õiguslik alus g. Asendustäitmise formaalne õiguspärasus i. Pädevus ii. Menetlus → protokoll, ATSS § 13 iii. Vorm h. Asendustäitmise materiaalne õiguspärasus i. Kooskõla asendustäitmise koosseisutunnustega 1. Asendustäitmise aluseks olev haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ettekirjutus), ATSS § 4 lg 1 2. Kohustus, mis ettekirjutusega on pandud, ei ole ettekirjutuse adressaadiga lahutamatult seotud, kuid mis ei ole rahaline kohustus, ATSS § 11 lg 1, § 2 lg 4 c 3. Ettekirjutuse kehtivus (vt lähemalt haldusakti kehtivuse juures), ATSS § 8 lg 1 d. Hoiatus, ATSS § 7


4. Ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata jätmine, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 5. Asendustäitmist välistavate asjaolude puudumine, ATSS § 8 lg 3 a. NB: Haldussunni rakendamine ei eelda ettekirjutuse õiguspärasust. See tähendab, et täita saab ka kehtivaid, kuid õigusvastaseid ettekirjutusi. b. NB: Kuigi hoiatus on oma olemuselt menetluslik nõue, on see ATSS § 2 lg-st 1 („hoiatuses märgitud tähtaja jooksul“) siiski haldussunnivahendi rakendamise koosseisuline eeldus. ii. Õigusliku tagajärje õiguspärane kohaldamine 1.  Kui ülal nimetatud asendustäitmise eeldused on täidetud, on võib haldusorgan asendustäitmist rakendada. Haldusorganil on sunnivahendi rakendamisel otsustuskaalutlusõigus (kas?) ja valikukaalutlusõigus (kuidas?). 2. Kaalutlusvigade kontroll (vt ülal). ▪ Valikukaalutlusõiguse osas on oluline, et asendustäitmiset saab rakendada kahel viisil: asendustäitmine haldusorgani poolt või täitekorralduse alusel kolmanda isiku poolt haldusorgani nimel, ATSS § 11. 3. ATSS § 12 lg 3 lubab asendustäitmist rakendada ka täitekorralduseta, kui on vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tingib ettekirjutuse kiirendatud täitmise. i. Järeldus 2. SUNNIRAHA = on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. a. Erinevus asendustäitmisest? Sunniraha „motiveerib“ isikut kohustust täitma, vastasel korral peab tasuma raha. b. Sunniraha on sobiv nii selliste kohustuste jaoks, mis on asendatavad (s.t neid ei pea täitma tingimata isik ise) kui ka isikuga lahutamatult seotud tegevuste jaoks c. (NB: Asendustäitmine tuleb kõne alla üksnes asendatavate kohustuste puhul. Kontrollküsimus alati: kas kohustust saab täita üksnes see kindel isik, kellele kohustus pandi, või ka keegi teine?) d. Sunniraha käik: i. → ettekirjutus (hoiatus võib olla kohe ettekirjutuses, ka eraldi kättetoimetatud ii. → vabatahtliku täitmise tähtaeg (antakse hoiatusega) iii. → haldusakti adressaat ei täida kohustust (nt õigusvastase hoone likvideerimise kohustus) iv. → haldusorgan annab sunniraha rakendamiseks täiturile


v. sunniraha rakendamine → kohtutäitur nõuab raha sisse (haldustäitemenetlust lõpetav toiming) e. Sunniraha rakendamise õigus ja ülemmäär määratakse kindlaks eriseaduses (ATSS § 10 lg 2). Kui sunniraha ülemmäära ei ole, siis selle seaduse alusel antud ettekirjutuse täitmiseks sunniraha rakendada ei saa. i. tavapärane määr 9600 eurot. ii. majandushaldusõiguse valdkonnas ka tunduvalt suuremad: 100 000 eurot I. Sunniraha rakendamise õiguspärasus A. Sunniraha kohaldamise õiguslik alus B. Sunniraha kohaldamise formaalne õiguspärasus 1. Pädevus 2. Menetlus → üldjuhul peab andma isikule vabatahtliku täitmise võimaluse, RKHKm 3-20-1245, p 18.2. 3. Vorm C. Sunniraha kohaldamise materiaalne õiguspärasus 1. Kooskõla sunniraha kohaldamise koosseisutunnustega a) Sunniraha kohaldamise aluseks on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ettekirjutus), ATSS § 4 lg 1 b) Ettekirjutus sisaldab kohustust, mis ei ole rahaline kohustus, ATSS § 2 lg 4 c) Ettekirjutuse kehtivus (vt lähemalt haldusakti kehtivuse juures), ATSS § 8 lg 1 d) Hoiatus , ATSS § 7 d. Ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata jätmine, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 e e) Sunniraha kohaldamist välistavate asjaolude puudumine, ATSS § 8 lg 2. Õigusliku tagajärje õiguspärane kohaldamine a) Kui ülal nimetatud sunniraha kohaldamise eeldused on täidetud, on haldusorganil õigus sunniraha kohaldada. Haldusorganil on sunnivahendi rakendamisel otsustuskaalutlusõigus (kas?) ja valikukaalutlusõigus (millises ulatuses). (1) Kaalutlusvigade kontroll (vt ülal).


b) Sunniraha kohaldatakse täiturile täitekorralduse saatmisega, ATSS § 9. c) Edasine menetlus täitemenetluse seadustiku alusel –> ei ole enam haldusmenetlus d) Haldusorgan võib sunniraha kohaldada väiksemas ulatuses kui hoiatuses märgitud. Hoiatuses märgitud summa on haldusorganile siduv üksnes ülempiiri osas. D. Järeldus 3. VAHETU SUND = Vahetu sund on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. a. Füüsilist jõudu, erivahendit või relva võib kasutada politsei. Muu korrakaitseorgan võib füüsilist jõudu, erivahendit või relva kasutada ainult seaduses sätestatud juhul. - b. Vahetu sund on sätestatud korrakaitseseaduses, kuna seal tuleb seda kõige enam kohaldamisele c. Vahetu sunni rakendamise õiguspärasus (eelneva ettekirjutusega) i. Õiguslik alus → peab olema sätestatud volitusnormi juures (Näiteks: „Isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.“) ii. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus (NB: vahetu sunni rakendamise pädevus, KorS § 75), 2. menetlus, 3. vorm iii. Materiaalne õiguspärasus 1. Koosseisutunnused a. kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. b. Kui käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud hoiatusega määratakse isikule haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohaldada, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt täitmata. c. Hoiatamine, KorS § 78 2. Õigusliku tagajärje õiguspärane kohaldamine a. Kaalutlusõigus (kas? ja kuidas?), proportsionaalsus


Kaasus asendustäitmise kohta „2002. aastal ehitati Hansu talu pererahva mingigi privaatsuse tagamiseks 1,2 meetri kaugusele kunstitalli seinast kõrge aed. Mõni aasta hiljem andis muinsuskaitseamet lõpuks loa teha kunstitalli uus uks hoone külatänava poolsesse külge. Alles jäid ka varasemad, Hansu talu hoovi poole avanevad laiad klaasuksed. Muhu vallavalitsus käskis aga seejärel kahe talu vahel oleva aia lammutada, selline oli ka muinsuskaitseameti soovitus. Hansu talu omanik saatis vallavalitsusele kirja, milles ta põhjendas, et kunstitalli ettevõtmised, kus kunstimüügile oli lisandunud ka alkoholimüük, häirivad kõvasti nende pere kodurahu ja privaatsust. Tualettruumi kunstitallis ei olnud ja nii kippusid külastajad Hansu talu koduõue reostama. Vallavalitsus arutas küsimust ja leidis, et muinsuskaitse ettekirjutus aia lammutamise kohta tuleb ikkagi täita. Hansu talu rahvale mingit vastust aga ei saadetud.“ Vallavalitsus otsustas asja kätte võtta ning sõlmis asendustäitmiseks lepingu OÜ-ga Saare Lammutus. OÜ-le anti täitekorraldus. Hansu talu rahvast asendustäitmisest ei hoiatatud. OÜ saabus kolm päeva peale lepingu sõlmimist Hansu tallu ning lammutas plangu. Hinda asendustäitmise õiguspärasust! 1. Asendustäitmise õiguslik alus 2. Asendustäitmise formaalne õiguspärasus a. Pädevus – probleeme ei esine b. Menetlus → protokoll, ATSS § 13 – probleeme ei esine c. Vorm – probleeme ei esine 3. Asendustäitmise materiaalne õiguspärasus a. Kooskõla asendustäitmise koosseisutunnustega b. Õigusliku tagajärje õiguspärane kohaldamine 4. Järeldus Kaasus sunniraha kohta Kaasus sunniraha kohta Toompeal korraldati suur meeleavaldus. Meeleavalduse läbiviimisel kehtis nõue (Vabariigi Valitsuse korraldus → üldkorraldus), et inimesed peavad kandma maski ning seisma üksteisest vähemalt 1,5 meetri kaugusel. L ja F seisid Riigikogu ees tihedalt kõrvuti ning maske ei kandnud. Neile lähenes pädev korrakaitset teostav politsei, kes viitas VV korraldusele ning palus kanda maski ning pidada vahemaad. L ja F seda ei teinud. Selle peale kutsus politsei F-i endaga kaasa politseisõiduki juurde. F pani maski ette ja läks kaasa. Sõidukis oli politseil ettevalmistatud sunniraha hoiatuse blanketid (hoiatuseks 9600 eurot, ülemmäär: KoRS § 23 lõikes 4 ). Politsei ulatas F-ile sunniraha kirjaliku hoiatuse ning seejärel koostas sunniraha määramise akti, mille lubas esimesel võimalusel täiturile saata. Kas sunniraha rakendamine politsei poolt on õiguspärane?


1. Sunniraha rakendamise õiguspärasus a. Sunniraha kohaldamise õiguslik alus – ettekirjutuses on VV üldkorraldus b. Sunniraha kohaldamise formaalne õiguspärasus 1. Pädevus 2. Menetlus → üldjuhul peab andma isikule vabatahtliku täitmise võimaluse, RKHKm 3-20-1245, p 18.2. 3. Vorm c. Sunniraha kohaldamise materiaalne õiguspärasus 1. Kooskõla sunniraha kohaldamise koosseisutunnustega 2. Õigusliku tagajärje õiguspärane kohaldamine d. Järeldus – Sunniraha pole mõistlik, sest olukord on juba lahendatud – F pani maski ette. § 7 Ülevaade halduskohtumenetlusest ja ÕKV Kaebuse lubatavus: a. üldnõuded b. kaebuse liigist sõltuvad nõuded Kaebuse liigid § 5 ja § 37 omavahelises seoses ja paarilised – määravad kindlaks milliseid kaebuseid halduskohtule esitada saab 1. TÜHISTAMISKAEBUS a. peab olema suunatud haldusakti tühistamisele i. peab olemas olema haldusakt 1. Haldusakti tingimused: a. haldusorgani poolt b. haldusülesande täitmisel c. avalik-õiguslik d. üksikjuhtumile suunatud – on regulatsioon b. tähtaeg HKMS § 46 lg 1 i. 30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest c. kehtiv i. haldusakt on teatavaks tehtud ja kehtivus ei ole lõppenud


2. KOHUSTAMISKAEBUS a. mistahes sooritus või toiming; haldusakti andmine i. v.a rahasumma kindlaksmääramine/väljamaksmine b. erand HKMS § 41 lg 3 – kohus võib kohustada haldusakti andma/toimingut sooritama või sooritamist uuesti kaaluda → kohtu perspektiivist pole vahet, kas küsitakse haldusakti andmist. i. Kohustamiskaebuse korral pole vahet, kas tahad haldusakti andmist või KOV otsustamist kaalutlusvigadeta nt ehitusloa väljastamise. Halduskohus kontrollib mõlemal juhul kaalutlust, kas see on 0-le taandatud → kui on, siis kohustab halduskohus KOV ehitusluba väljastama c. esitatud on taotlus haldusorganile i. haldusorgan on sellest keeldunud ehk pole seda täitnud d. tähtaeg HKMS § 46 lg 2 – 30 päeva keeldumisest 3. KEELAMISKAEBUS a. isik tahab millegi keelamist i. praktikas koos esialgse õiguskaitse taotlusega enamasti b. lubatavuse tingimused: i. sarnane olukord nagu esialgse õiguskaitse puhul HKMS § 45 lg 1 ii. (tähtaeg puudub) 4. HÜVITAMISKAEBUS a. isik soovib hüvitist b. 2 viisi: i. kohus määrab summa ja kohustab haldusorganit summat maksma ii. kohus kohustab haldusorganit summat välja arvutama ja välja maksma c. tähtaeg 3 aastat d. sooritus e. taotlus f. HKMS § 46 lg 4 → g. erinorm riigivastutusseadus § 17 lg 3


5. HEASTAMISKAEBUS 6. TUVASTAMISKAEBUS a. HKMS suurim müsteerium b. tuleb teha kindlaks: i. haldusakti tühisus ii. õigussuhte/toimingu õigusvastasus iii. faktilised asjaolud c. lubatavustingimused: i. tuvastamiskaebuses endas HKMS § 38 lg 4 põhjendus, miks on see vajalik isiku õiguste kaitseks 1. → isik peab ise esitama, miks ta seda tahab. Kui tuvastamist soovitakse, siis on isikul endal tõendamiskoormus ii. saab esitada, kui pole tõhusamaid vahendeid HKMS § 45 lg 2 1. Reeglina tõhusam vahend tuvastamiskaebuse asemel on tühistamiskaebus, sest tühistamise puhul hävitatakse haldusakt ära ja see on tühine. Tuvastamise puhul jääb haldusakt endiselt püsima. 2. Teine tõhusam vahend oleks hüvitamiskaebus, hüvitamiskaebuses on tuvastamiskaebus sees. Hüvitamiskaebust ei taheta esitada, sest hüvitise hinnalt võetakse lõivu. Tuvastamiskaebus 15 € – hüvitamiskaebuse puhul kohus ise määrab tavaliselt d. HKMS § 46 lg 5 – 3 aastat i. mõnesid saab tähtajatult ka esitada e. tuvastamiskaebust ei saa esitada põhjendusega, et hiljem hüvitamiskaebust saada 7. JÄTKUTUVASTAMISKAEBUS a. HKMS § 152 lg 1 p 4 + lg 2 b. kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja ta seda ka taotleb c. lg 2 – vajalik kaebuste kaitseks → laiem, kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse puhul i. praktikas ebakindel ja värske d. algul peab olema kas: i. tühistamiskaebus


ii. kohustamiskaebus iii. hüvitamiskaebus 1. nendest võib kasvada välja jätkutuvastamiskaebus