Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll: teenistuslik järelevalve, riiklik järelevalve ja sisekontroll. Halduse välimine kontroll: poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri järelevalve ja kontroll, kohtukontroll. 9. HALDUSSUND. Haldussund kui haldustäide. Asendustäitmise mõiste. Sunniraha ja vahetu sund. 10. RIIGIVASTUTUS. Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused. Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused. Õiguste kaitse ja taastamine. Kahju hüvitamine, kahju hüvitamise kord. Regress. Alusetu rikastumine. 1. Avalik haldus mitmetähenduslik! Avalik haldus on seotus avaliku võimu teostamisega.
Hüvitamise alused: · Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). · Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on... · Arvestatakse ainult otsest kahju (juhuslike asjaolude tõttu tekkinud kahju eest riik ei vastuta) · Alati hüvitatakse kahju kõige odavamal viisil Võib nõuda haldusakti vältimist, sooritamist, kehtetuks tunnistamist, toimingu lõpetamist. Teema 5. Haldussund 28. Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus. · Haldussund karitusõigus isiku õiguste kitsendamine (ntks vabaduse ja valimisõiguse piiramine), sund on õiguslik ja seadusega määratletud. Haldussunni kohaldamise alused: · Rakendatakse seadusega sätestatud korras, alustel ja mahus · Kohaldatakse ühiskonna halduskorra kaitseks · Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud tagajärjed. Kohaldatakse
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mi...
käitumises sellise teo tunnused, mis on seadusega tunnistatud õigusvastaseks. Siiski ei pea õigusrikkumise tunnustega teo olemasolu alati kaasa tooma täiendava sunnivahendi kohaldamist. Seetõttu seobki seadus selle kohaldamise õigusaktides konkreetselt määratud täiendavate tunnuste esinemisega. Põhiliselt on sellisteks asjaoludeks teiste vahendite 7 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 8 Koolmeister, I; Orion, K. Haldussund kehtivas õiguses. Juridica 1998 nr 8, lk 382-389. 9 Merusk, K; Koolmeister, I. Haldusõigus. Tallinn: Õigusteabe AS, 1995, lk 167. 10 Koolmeister, I; Orion, K. Op.cit. lk 382-389. 6 ärakasutatus ja eelneva korralduse mittetäitmine. 11 Ka Eestis kasutusele võetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine on tugevalt seotud eelneva karistatusega ning faktiga, et
Hüvitamise alused: • Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). • Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on • Arvestatakse ainult otsest kahju (juhuslike asjaolude tõttu tekkinud kahju eest riik ei vastuta) • Alati hüvitatakse kahju kõige odavamal viisil TEEMA 5 19. Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus. • Haldussund – karistusõigus – isiku õiguste kitsendamine (ntks vabaduse ja valimisõiguse piiramine), sund on õiguslik ja seadusega määratletud. Haldussunni kohaldamise alused: • Rakendatakse seadusega sätestatud korras, alustel ja mahus • Kohaldatakse ühiskonna halduskorra kaitseks • Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud tagajärjed. Klassikalised sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus:
Ta on halduse õigus. See ei tähenda muidugi, et haldusõigusel on määrav tähtsus üksnes haldusorganitele ja nende tegevusele. Paljud normid reguleerivad suhteid haldusorganite ja teiste subjektide vahel, määravad ära kodanike õigused ja kohustused jne. Kuid nii või teisiti on ka nende suhete üheks pooleks valdavalt haldusorganid. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Siinjuures on haldussund kõige enam kasutamist leidev sunni liik. Haldussunnivahendite kohaldamise üldiseks eesmärgiks on õiguskorra tagamine. Sõltuvalt õiguskorra tagamise viisist ja sunnivahendi kohaldamise konkreetsest eesmärgist saab eristada haldussunnivahendite liike. Haldussunnivahendite põhiliigid on haldustõkendid ja halduskaristused. Haldustõkendid on mittekaristuslikud sunnivahendid. Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 121 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (4) Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Varalise kahju hüvitamine Mittevaraline kahju hüvitatamine Teema 5. Haldussund 19. Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus. (Loengu materjal) Haldussund ehk õiguslik sund (karistusõigus)- isiku õigusi võib piirata vaid seaduses ettenähtud korras ja seaduse poolt määratud ametnikuõiguse korral. Haldussundi: 1) kohaldatakse eelkõige avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks 2) kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid 3) kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid
Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) – võetakse veel kord aritusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõendid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritanud pettuse või ähvardusega. Neljandaks – jõustunud kohtuotsus. V. HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE 1. Haldussund 1.1 Haldussunni mõiste. Haldussund on üks riikliku sunni liikidest. Riiklik sund on üks riikliku tegevuse meetodeid. Riiklik sund on suunatud õigusnormides kehtestatud normide tagamiseks. Riiklik sund on õiguskorra tagamise oluline vahend. Haldussunni tunnused Avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks – eelduseks haldusõigusrikkumise toimepanek Haldussundi kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid
......................... 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60 2
Kui ei täida siis tehakse täitementlus. Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) - võetakse veel kord aritusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõenid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritauud pettuse või ähvardusega. Neljandaks jõustunud kohtuotsus VIII teema HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE ________________________________________________ §1 Haldussunni mõiste ja liigid Riigi sund on suunatud õigusnormides kehtestatud käitumisnormide tagamine faktilises käitumises. Õigusriigis saab sundi kohaldada vaid kehtivas õiguses ettenähtud korras ja alustel. Seadus peab välistama võimaluse riigiorganite ja nende ametiisikute omavoliks sunni kohaldamisel. Haldussunni tunnused - avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks
Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) - võetakse veel kord arutusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõendid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega. Neljandaks jõustunud kohtuotsus VIII teema 8. HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE ________________________________________________ 1. §1 Haldussunni mõiste ja liigid Riiklik sund on suunatud õigusnormides kehtestatud käitumisnormide tagamine faktilises käitumises. Õigusriigis saab sundi kohaldada vaid kehtivas õiguses ettenähtud korras ja alustel. Seadus peab välistama võimaluse riigiorganite ja nende ametiisikute omavoliks sunni kohaldamisel
Viimasel koosolekul lõpetab üldkogu oma otsusega ühingu tegevuse ja kinnitab lõppakti. Otsus tegevuse lõpetamise kohta saadetakse kolme tööpäeva jooksul registripidajale ja ühingu põhikirja registreerinud asutusele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 järgi juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisel. Likvideeritud ühingu dokumendid säilitatakse seaduses määratud tähtaja jooksul. Raamatupidamise dokumentide säilitamise korra kehtestab raamatupidamise seadus. VIII. Haldussund §1. Haldussunni olemus Riiklik sund on üks riikliku tegevuse meetodeid. Riikliku sunni kasutamise vajadus tekib õiguslikult määratud riigi tahte (avaliku huvi) ja õigusliku ettekirjutuse adressaadi tahte konflikti korral, s.o. juhul, kui viimane neid ettekirjutusi ei täida või täidab mittekohaselt. Riiklik sund on suunatud riigi poolt vajalikuks tunnistatud käitumise tagamisele. Riiklik sund on õiguskorra tagamise oluline vahend. Riiklik sund õigusriigis on ainult õiguslik sund
Viimasel koosolekul lõpetab üldkogu oma otsusega ühingu tegevuse ja kinnitab lõppakti. Otsus tegevuse lõpetamise kohta saadetakse kolme tööpäeva jooksul registripidajale ja ühingu põhikirja registreerinud asutusele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 järgi juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisel. Likvideeritud ühingu dokumendid säilitatakse seaduses määratud tähtaja jooksul. Raamatupidamise dokumentide säilitamise korra kehtestab raamatupidamise seadus. VIII. Haldussund §1. Haldussunni olemus Riiklik sund on üks riikliku tegevuse meetodeid. Riikliku sunni kasutamise vajadus tekib õiguslikult määratud riigi tahte (avaliku huvi) ja õigusliku ettekirjutuse adressaadi tahte konflikti korral, s.o. juhul, kui viimane neid ettekirjutusi ei täida või täidab mittekohaselt. Riiklik sund on suunatud riigi poolt vajalikuks tunnistatud käitumise tagamisele. Riiklik sund on õiguskorra tagamise oluline vahend. Riiklik sund õigusriigis on ainult õiguslik sund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
