Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

TÜ Haldusõiguse konspekt (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Haldusõigus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on avalik huvi?
  • Mis on juhtunud?
  • Mitmepoolne regulatsioon?

I teema

  • AVALIK HALDUS


    _______________________________________________________

  • §1 Avaliku halduse määratlemine


    Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes:
    Organisatsioonilises mõttes –haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne).
    Formaalses mõttes – halduskandjate ja –organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus).
    Materiaalses mõttes –riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit:
    • negatiivne meetod – avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega

    õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll ).
    • positiivne meetod – haldus on mitmekesine , konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav riiklik tegevus, mis on vastutav , plaaniline, täidesaatev ja kujundav. Puudueks on liigne laialivalguvus.

    Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab
  • riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus ).
  • riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus)
  • personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites .
  • kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis.

  • Riigi põhifunktsioonid


    Legislatiivfunktsioon
    Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine.
    Eksekutiivfunktsioon
    Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide rakendamine, üksiknormide andmine. Eristatakse:
    • valitsemine – sise- ja välispoliitika väljatöötamine
    • haldus – täidesaatev tegevus
    Jurisdiktsiooniline
    funktsioon
    Õigusemõistmine. Kohtud rakendavad kehtivat õigust üksikjuhtumite üle otsustamiseks. Erinevus haldusega – kohtutel on õiguse rakendamine eesmärgiks, haldusel vahendiks .
    Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks.



  • Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid


    Põhifunktsioon
    Abistav funktsioon
    parlament
    legislatiiv
    Haldusfn – parlamendi sisemine haldustegevus oma töö korraldamiseks.
    Jurisdiktsioonilinkoe fn - parlament otsustab teatud isikute kriminaal - vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus)
    haldusorganid
    eksekutiiv
    Legislatiivfn – määruste vastvõtmine seaduse alusel ja täitmiseks ( ministrid , VV).
    Seadlusandlus erakorra-
    listes olukordades ( president )
    Jurisdiktsiooniline fn
    Distsipilinaarkaristuste määramine (ametnike vastutus).
    Vaidemenetlus
    Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus väärteo eest.
    kohtud
    jurisdiktsiooniline
    Haldusfn - kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel.
    Legislatiivfn ei teosta
    Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile , mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse.

  • §2 Avaliku halduse tunnused


    1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu.
    2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus).
    Mis on avalik huvi? – puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist:
  • lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast.
  • kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides.
    Teesid kattuvad kahes olulises punktis:
  • avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste.
  • mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi.
    Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
    Avalik tervishoid – elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
    Avalik julgeolek – üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad).
    Avalik kõlblus – sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast.
    Avalik rahu – isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis -, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine).
    Heausksus ärisuhetes – isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid , kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle).
    Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama.
    Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik hoolitsema nende ülesannete täitmise eest, mida üksikisikud ei suuda ise lahendada. Avalik kord on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid on elanike kaitse nende tervist ähvardavate ohtude eest. Avalik kõlblus on sõltuv ajast ja ruumist . Avalik rahu on isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu. Heausksus ärisuhetes. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
    3) Haldus on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks ja elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist.
    4) Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks.
    5) ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.;
    6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu

  • §3 Avaliku halduse ülesanded


    - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine)
    - üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (koolid,
    haiglad, abirahad, tervise kaitse)
    - kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine
    (teatrite, kinode jms toetamine)
    - riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine ( maksud ,lõivud, trahvid ).
    - personali ja vahendite tagamine ning haldusülesannete täitmine

  • §4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid


    Põhifunktsioonid

    Abistavad funktsioonid
    Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel.
    Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d:
    • Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan.
    • Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid – ametijuhend ). Täitmine eeldab ka juhtimist ja reguleerimist.
    • Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine.

    Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused . Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine. Sisuks on vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks.

  • §5 Avaliku halduse liigid


    Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus, teehaldus, lennundushaldus, finantshaldus, kaitseväehaldus, metsahaldus, liiklushaldus jne. Objekti järgi võib ka määrata halduse erinevaid instituute.
    Liigitamine ülesannete ja eesmärkide järgi. Võib välja tuua korraldava halduse, soodustava halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks).
    Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel.
    Soodustav haldus- sooritushaldus- isikule antakse teatud soodustusi või tagatakse teatud sooritus . Nt toetust andmine, lubade andmine, samuti ametnike ametisse nimetamine. Õigusliku seotuse alusel sellest probleemist juba rääkisime.

  • §6 Avaliku halduse seotus õigusega


    Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip – teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus.

  • II teema

  • HALDUSÕIGUS


    ______________________________________________________________

  • §1 Haldusõiguse mõiste


    Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
    teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud
    suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine
    Haldusõigus on tervikuks seonduvate õigusnormide kogum, mis sisaldab
    kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest
    ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka.
    Haldusõiguse mõiste negatiivne määratlus: haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust.

  • §2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad


    huviteooria – õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist
    subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid . Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe.
    subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) – üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat . Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial.

  • §3 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused


    Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on:
    • käsud e. ettekirjutused – otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus .
    • keelud – otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus)
    • õigustused – juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele)

    Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik:
    • käsud – ettekirjutused, mida subjekt on kohustatud täitma.
    • ühepoolsus – avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused .

    Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga.

  • §4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega


    Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan . Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne).
    Reguleerimiseseme järgi eristatakse:
    • haldusõiguse üldosa – printsiibid , mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõigehaldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigvastutuse seadus, halduskoostööseadus. Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika ( kohtulahendid ). Üldosas sisaldub:

    - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS)
    - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS)
    - haldusmenetluse kord (HMS)
    - avaliku teenistuse ja õ
    teenistujate õiguslik seisund (ATS)
    - haldusvastutus , halduskontroll (AtSS, RVS)
    • haldusõiguse eriosa – reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks.

    Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab:
    • materiaalõigus – reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid
    • formaalõigus –
        • organisatsiooniõigus – organid ja nende pädevus
        • menetlusõigus – õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni

    Haldusõiguse vahekord riigiõigusega
    Riigiõigus
    Haldusõigus
    Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes .
    Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva võimuga seonduvat.
    Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon.

  • §5 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine


  • Õiguse realiseerimine


    Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil:
    • normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest
    • normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine
    • normi rakendamise teel – subsumeerimine
      • Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud?
      • Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine : mida ütleb normi abstraktne teokoosseis?
      • Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis?
      • Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib?

    Tõlgendamise meetodid
    1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed).
    2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt.
    Erijuhtumid :
    a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine;
    b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne).
    3) Ajaloolis -geneetiline tõlgendamine:
    a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine
    b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon.
    4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne.
    5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus.
    Haldusõigusnorm
    Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. See määrab haldusorganite, asutuste, kodanike jt nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Üldjuhul haldusõigusnorm:
    • annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud
    • annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud.

  • Haldusõigusnormi struktuur


    Hüpoteesis sisalduvad juriidilised faktid, eluliste asjaolude peegeldused, mille esinemine toob kaasa õigusliku tagajärje. Hüpotees võib olla absoluutselt määratletud või suhteliselt määratletud. Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mis käsib, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette abinõu käitumiseeskirja rikkumise puhul. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon ei pruugi olla ühes õigusaktis.
    Haldus võib haldusõiguse rakendamisel lünki täita eraõiguslike normidega, sellisel juhul ei ole tegemist siiski mitte eraõiguse, vaid haldusõiguse tasandiga, kus eraõiguse norme rakendatakse avaliku õiguse normidena. Sellisel juhul on need suhted samaliigilised. Neid rakendatavaid eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s.t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud.

  • §6 Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti haldusõigusele


    EL on volitatud välja andma haldusnorme, mis on otsekohaldatavad liikmesriikides (määrused) või mis direktiivide kaudu kantakse üle siseriiklikku õigusesse. Direktiivid püstitavad eesmärgi, mille liikmesriigid peavad realiseerima (meetodid siseriikliku otsuse küsimus). EL otsekohaldatavad normid katavad osaliselt, piiravad või täiendavad või tõrjuvad kõrvale siseriikliku õiguse.
    Siseriiklik õigus jääb püsivaks ja siduvaks, niivõrd-kuivõrd ei kohaldata EL õigust. Siseriiklik norm jääb püsima, st EL õigusnorm ei saa kehtetuks kuulutada liikmesriigi normi. Tekib tühi norm, mis õiguskorras küll eksisteerib, kuid seda ei kohaldata.
    Materiaalõigus mõjutab ka menetlusõigust, kuivõrd see mõjutab EL õiguse rakendamist. Õiguse rakendaja ei pea üksnes silmas pidama EL õigusnorme, vaid ka muutunud haldusmenetlusõigust (siseriiklik menetlusõigus ei tohiks ka olla takistuseks EL õiguse rakendamise osas, regulatsioon on liikmesriikide päedevuses).
    EL õigus ei sisalda üldosa. See on suures osas kohtupraktika ja õigusteooria loodud.

  • Usalduse kaitse printsiip – EL-s on usalduse kaitse vähenenud, eriti EL õiguse rakendamise osas, vaatamata sellele, et kui isik ei olnud süüdi ebaõige toetuse saamisel, peab tagastama raha, hoolimata kas juba ära kasutatud või mitte.

  • §7 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides


  • kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel).
  • osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud)
  • täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus ).
    - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis
    - avalik-õiguslikus vormis
    - eraõiguslikus vormis
    - eraõiguslikus vormis
    Kui seadusandja on andnud valiku valida, siis haldusorganil on õigus valida. Näiteks kui organile on antud sõnastus “korraldada”, siis mingi toimingu täitmise tee valimiseks on talle jäetud vabad käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte.
    Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema.
    HALDUSE TOIMIMINE
    AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK
    võimuhaldus mittevõimuhaldus haldus - fiskaalne eraõiguslik
    (käsk, sund) (lihthaldus) eraõiguslik abistav ettevõtja
    korrahaldus sooritushaldus
    maksuhaldus (sooritus- ja
    teenindussuhted) varustamine

  • §8 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid


  • Põhiseaduse printsiibid kujutavad endast väärtusmastaape, mis selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom. Seepärast vajavad printsiibid konkretiseerimist. Nad tekitavad õiguslikke tagajärgi koos õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides.
    Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel – igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse.
    Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon.

  • 1. Õiguspärasuse printsiip


    Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus . Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast:
    a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon).
    Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata.
    (PS kommentaarid, lk 123: „Halduse seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõtte keskne säte on § 3 lg 1 esimene lause. Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt ) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Esimest võib nimetada seaduse reservatsiooni ehk seadusliku aluse põhimõtteks; teist seaduse prioriteedi, primaarsuse ehk ülimuslikkuse põhimõtteks.)
    Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest.
    b) ühetaolisus – õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt.

  • 2. Õiguskindlus


    õiguskindluse põhimõtte struktuur:
    • õigusselguse põhimõte - selgus kehtivate õigusnormide sisu osas
    • õigupärase ootuse põhimõte - kindlus kehtestatud normide püsimajäämise suhtes
    • usalduskaitse põhimõte:
      • nulla poena sine lege põhimõte (karistusõiguses)
      • ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld
      • salajase õiguse keelu põhimõte
      • /õiguspärase ootuse põhimõtte võib paigutada ka siia/

    Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra – me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada. Kui antakse soodustav haldusakt, on problemaatiline selle kehtetukstunnistamine.
    Seda printsiipi ennast ei ole PS nimetatud. Kuid §-st 10 võib selle tuletada, demokraatliku õigusriigi põhimõttest.
    Usalduse kaitse printsiip. Koormavate uute regulatsioonide puhul seaduse tagasiulatuva jõu rakendamisel, kui muudetakse regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise keeld, eriti koormavate õigusnormide puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õiguses see printsiip kehtib. Euroopa Liidu õiguses on usalduse kaitse vähenenud.

  • 3. Proportsionaalsuse printsiip


    Seda saab tõlgendamise teel tuletada PS §-st 11. Piirangud peavad olema vajalikud ega tohi moonutada normaalseid suhteid. Selle printsiibi jaoks on olemas kolmeosaline test:
  • sobivus - kas vastav abinõu on sobiv õiguspärase eesmärgi saavutamiseks?
  • Juriidiline sobivus ja faktiline sobivus
  • vajalikkus – kas abinõu on vajalik?
  • kas piirab isiku õigusi ja ühtlasi tagab eesmärgi saavutamise
  • kas abinõu on üldse vajalik, kas on olemas tungiv ühiskondlik vajadus.
  • mõõdukus – eesmärgi ja abinõu vahel peab olema õige vahekord. Abinõu ei tohi
    väljuda eesmärgi raamest.

  • 4. Võrdse kohtlemise printsiip


    Tuletatud PS §-st 12 – kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida soo, rassi, usutunnistuse jms tõttu. On käsitletud ka Euroopa Liidu õiguses. Rakenduspraktika on järginud järgmist konstruktsiooni:
  • kas isikut koheldakse võrreldes teistega erinevalt;
  • kas tegemist on võrdsete situatsioonidega;
  • kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõistlik õigustus;
  • kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega.
    Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega , mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks.
    Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides – mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati.

  • 5. Hea halduse printsiip


    Tuletatud PS §-st 14. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas on see reguleeritud. Haldusorgan peab käsitlema isikuga seotud küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul – AUS!
    See hõlmab järgmisi küsimusi:
    • õigus pääseda ligi toimikule ( dokumendid , mis on isiku probleemi lahendamiseks

    kogutud), kehtib ka kolmandate isikute suhtes
    • õigus olla ära kuulatud
    • haldusorgani kohustus oma otsuseid põhjendada
    • õigus saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral

  • 6. Demokraatia printsiip


    Tuleneb PS §1 lg-st 1; §-st 10. Võrdlemisi suure abstraktsuse astmega ja nõuab täpsustamist. Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis.
    kokkuleppe ja enamuse põhimõte – vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel.
    Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega.
    Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi.
    Vähemuste kaitse
    Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus

  • 7. Õigusriigi printsiip


    • isikute põhiõiguste, –vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega . PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu. Põhiõiguste piiramisel peab olema PS-lik alus ja seda saab teha vaid seadusega.

    lihtsa reservatsiooniga kvalifitseeritud reservatsiooniga ilma reservatsioonita
    pole kindlaks määratud, PS-s on loetletud juhud , millal ja ei anta mingit õigust
    mida ja kui palju tohib kuidas tohib teatud põhiõigust pii- PÕ piirata. Siiski tea-
    piirata. rata . Tuleb hinnata, kas eesmärgi tud oluliste printsiipi-
    saavutamiseks on valitud proport- de kollisiooni korral
    sioonaalsed vahendid. seda tehakse
    • isikute õiguste kaitse lai ulatus, õiguste kohtulik kaitse. Kui täidesaatvat võimu teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib pöörduda halduskohtusse.
    • võimude lahusus, võimude funktsioonide korraldussüsteemi olemasolu (PS §4)

    - institutsionaalne VL
    - personaalne VL
    - funktsionaalne VL
    • õiguskindlus, õigusnormi täpne kujundamine, optimaalse abstraktsuse tagamine
    • proportsionaalsus – rakendatavad abinõud peavad vastama kavandatavatele eesmärkidele, põhjustamata liigset kahju. Kitsendused peavad olema minimaalsed ja üksnes eesmärgi tagamiseks.
    • kontrolli teostamine halduse üle
        • internne kontroll (riiklik järelvalve = seaduslikkuse järelvalve; teenistuslik järelvalve = seaduslikkuse ja otstarbekuse järelvalve).
        • eksternne kontroll ( poliitiline kontroll, halduskohtukontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll).

  • 8. Sotsiaalriigi printsiip


    Allikas: PS § 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus.
  • normaalsete elamistingimuste tagamine, mida kindlustab riik, KOV, teised avaliku halduse kandjad . Põhiraskus langeb valdadele ja linnadele.
  • sotsiaalse julgeoleku tagamine, PS §28, näiteks sotsiaalhooldus , sotsiaalkindlustus, ravikindlustus , töötingimuste kontroll jne.
  • üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus , kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem
  • keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi.
  • riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus ) ja suvensioon (toetused).
  • prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine.

  • §9 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste


  • 1. Diskretsioon


    HMS § 4 lg 1: „Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.“
    Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Haldusorgan võib midagi teha, mitte ei pea midagi tegema.
    Halduse diskretsioon on eelkõige õiguse rakendamine, järelikult on see ka allutatud kohtulikule kontrollile .
    Diskretsiooni liigid
  • otsustusdiskretsioon – halduse valikuvõimalus seisneb selles, kas ta üldse otsustab rakendada lubatud abinõud
  • valikudiskretsioon – halduse valikuvõimalus seisneb selles, millise valitud abinõudest ta kasutusele võtab
    Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid. Diskretsioonil peavad õigusriigis olema õiguslikud piirid tulenevalt õiguskindlusest.
    Õiguse rakendamine, teokoosseisu eeldused:
  • faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud
  • normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis
  • subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga
  • õigusliku tagajärje väljaselgitamine
    Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus.

  • Diskretsiooni teostamine ja piirid


    Diskretsioon peab olema õiguspärane. Diskretsiooni piirid:
    • Teokoosseis – teokoosseisu olemasolu on eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige.
    • Seaduse eesmärk ja mõte – haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. Näiteks kui usuorganisatsioon pole aktsepteeritud, siis pole õigus tagasi lükata, et ehitis pole vastuvõetav, vaid tuleb lähtuda otse seadusesse kirja pandust. Ei tohi siduda vastavaid otsustusi õiguslikult mitteasjakohaste tingimustega. Näiteks ametniku konkurss ja tingimuseks et kandideerida saavad ainult ühe linnajao elanikud, see pole õige. Haldusorgan võib ise kehtestada mingisugused eeskirjad, mille alusel ta hakkab diskretsiooni teostama. Näiteks valla ja linnavalitsus võivad määrata täiendavat sotsiaaltoetust. Selleks, et oleks arusaadav võetakse vastu täiendavad eeskirjad, kes või toetust taotleda ja kes seda saab. Eeskirjade kohaselt näiteks poleks siis ühel või teisel isikul võimalik toetust taotleda. Valla või linnavalitsus ei saa nii käituda, et sorry teie taotlust me vastu ei võta, sest meil on eeskirjades kirjas, et teil pole õigust seda taodelda. Diskretsiooni puhul on haldusorgan kohustatud taotluse menetlusse võtma, selle käigus hinnatakse täiendavalt asjaolusid, haldusorgan peab kaaluma isiku poolt esitatavaid asjaolusid ja siis kas ära ütlema või nõustuma ja seda põhjendama. Seaduse eesmärk ja mõte kujutab endast ühest küljest haldusõiguse diskretsiooni teostamise piiri ja teisest küljest osutab diskretsiooni teostamise suunale (diskretsiooni direktiiv ). Need võivad olla väljendatud erineva õiguse ja ulatusega. Sageli on nendes normides kasutatud määratlemata õigusmõisteid(avalik huvi,KOV huvi).
    • Põhiseaduslikud piirid – kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire :
    • põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted
    • konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon , seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita)
    • vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi)
    • piiride ületamise keeld (võrdsuse pr – vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr – haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja mõõdukas).

    Otstarbekus. Seadusandja on h-le andnud õiguse ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarbekuse aspekti kohtud ei kontrolli.
    Vastandlike huvide ja õiguste kaalumine. Käitumine peab toimuma õiguspäraselt. Tavaliselt vastanduvad era- ja avalikud huvid. Vastavate huvide kaalumise aluseks on väärtushinnangud. Eriti tuuakse välja planeerimisdirektsioon, kus seadusandja annab üldise eesmärgi nende planeeringute puhul ja jätab haldusorganitele laia valikuvabaduse nende eesmärkide teostamiseks. Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine.
    Diskretsioonivead
  • Diskretsiooni mittekasutamine – haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid.
  • Diskretsiooni piiride ületamine – kui haldusorgan valib diskretsiooninormiga sätestamata õigusliku tagajärje. Sisuliselt: võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused.
  • Diskretsiooni vale kasutamine (diskretsiooni kuritarvitamine) – kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke, mis ei tulenenud seadusest. Võidakse lähtuda pahatahtlikkusest või isiklikest subjektiivsetest kaalutlustest
  • Põhiõiguste ja üldiste halduspõhimõtete rikkumine
      • võrdsuse printsiibi rikkumine, seda printsiipi tuleb rakendada kitsendavalt. Üksnes juhtumeid, mis on võrdsed, tuleb võrdselt ka lahendada. Võrdsuse printsiibi kohaselt ei saa asjakohane isik nõuda, et haldusorgan kordaks tema kasuks viga, mida ta oli teinud teise juhtumi puhul. Haldusorgan ei ole kohustatud isiku jaoks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise isiku suhtes. Kui haldusorgan kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale väljakujunenud halduspraktikast. Haldusorgan võib end õiguslikult siduda halduspraktikaga. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui ta muudab väljakujunenud halduspraktikat. Ei saa nõuda ka seda, et teisele isikule pandaks peale samasugune koormis , kui on pandud nõudjale.
      • proportsionaalsuse printsiibi rikkumine. Kui diskretsioon on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid õiguslikke tagajärgi, mis ei ole mitte ainult ebaotsarbekad, vaid ka ebasobivad ja mittevajalikud.

    Diskretsiooni vähendamine (e. redutseerimine ) nullini
    Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama . Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul redutseeritakse diskretsiooni nullini.
    • kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab üksikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üksnes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei).
    • puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust.

  • 2. Määratlemata õigusmõiste ja hindamisruum


    Määratlemata õigusmõiste võib tähendada kahte (lähedalt seotud) asja:
    • Kasutatakse selliste seaduses sätestatud normi koosseisu tunnuste kohta, mis ei ole seaduses üheselt määratletud, kuid on igal konkreetsel juhul määratletavad (nt. „ pimeduse saabumine“, „ tuisu lõppemine“).
    • Määratlemata õigusmõisted kui täpsemalt määratlemata abstraktsed mõisted seaduses, mille täpne sisu on tunnetuslik. Näiteks: „avalik huvi“, „üldine heaolu“, „mõjuv põhjus“, „usaldusväärsus“, „sobivus“, „vajadus“ jne.

    Kui diskretsioon oli eelkõige õigusliku tagajärje küsimus, siis määratlemata õigusmõiste on eelkõige faktilise koosseisu küsimus. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas.
    Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi.
    Ühendnormid – õigusnormid, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid.
    Hindamisruum – kohtulikult ainult piiratud määral kontrollitav väärtushinnangute ja otsustuste ala määratlemata õigusmõistete kasutamisel haldusorgani poolt. On üldiselt toetatav seisukoht, et seadusandja andis määratlemata õigusmõistete kasutamisega haldusele volitused ainuvastutavate, kohtulikult ainult piiratult kontrollitavate otsuste tegemiseks.
    Põhjendused (ainult piiratult kontrollitava) halduse hindamisruumi olemasoluks:
    • Määratlemata õigusmõisted lubavad erinevaid väärtushinnanguid, seega juba normi-loogiliselt ei saa olla ainult ühte „õiget“ lahendust.
    • Haldus on asjatundlikum ja suuremate kogemustega ja seisab konkreetsetele haldusküsimustele lähemal.

    Riigikohtu seisukoht: haldusakti põhjenduses tuleb ära tuua, kuidas ja miks otsusetegija sellest mõistest just nii aru saab ja seda sisustab. Kohus ei tohi määratlemata õigusmõistele tugineva haldusakti kontrollimisel küll hakata mõistet ise sisustama, kuid ta peab saama veenduda, et mõiste sisustamine ei toimunud meelevaldselt.
    Näiteid piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest:
    • Eksamitulemused. Kohtud üldjuhul tunnustavad halduse lõplikku otsustamisõigust eksamitel tehtud otsustuste suhtes.
    • Avalikust teenistusest tulevad hinnangulised otsustused (ametnike sobivuse, võimekuse, teenistusalaste saavutuste kohta)af
    • Sõltumatute ekspertide ja komisjonide väärtusotsustused (rajanevad subj väärtushinnangutel).

    III teema

  • SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE


    ___________________________________________________________________________

  • §1 Subjektiivse õiguse mõiste


    objektiivne avalik õigus – kehtivate avaliku õiguse normide summa
    subjektiivne avalik õigus – objektiivse avaliku õigusega kodanikule antud õigusvõim nõuda riigilt oma huvides kindlat käitumist. Tegeleb küsimusega kas ja millises ulatuses on kodanikul subjektiivseid õigusi (nõudeõigusi) suhetes haldusega.
    Subjektiivne õigus tekib kehtiva objektiivse õiguse alusel. Iga subjektiivse õiguse loogiline eeldus on teise isiku õiguslik kohustus, mis tugineb omakorda objektiivsel õigusnormil.
    Subjektiivse avaliku õigusega on tegemist siis kui õigusnormiga on avaliku võimu kandajale pandud vastav kohustus ja teiseks kui avaliku võimu kandjale on pandud kohustus järgida üksikisikute huve. Selle aluseks võib olla tavaline õigusnorm.
    Subjektiivset õigust tunnistatakse ainult siis, kui selle aluseks olev objektiivse õiguse norm ei ole kehtestatud mitte ainult avalikes huvides, vaid ka iga üksikisiku isiklikes huvides. Sellest lähtuvalt on subjektiivse õiguse tekkimise eeldusteks:
  • õigusnormi olemasolu, mis kohustab haldust kindlaks käitumiseks
  • see õigusnorm peab teenima iga üksikisiku huve (erahuvi)
    Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s (põhiõigustest, eriti vabadusõigustest). Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 – igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit ). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust.
    Subjektiivse avaliku õigusega seoses on tekkinud probleem – kas sooritusnõuded on seotud põhiõigustega ja kas nad on viidavad PS tasandile (nt õigus nõuda haldusorganilt teatud toimingut, saada teatud soodustusi jne). Üldjuhul ei ole soodustuste nõudmine taandatav põhiseadusele, v.a teatud erandid, mis on viidavad võrdsusõigustele või õigusele vabalt valida tegevusala , töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, ja need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile.
    Populaarkaebused ei ole lubatud (isikul ei ole õigus kaevata selle peale, et haldusorgan ei pea seadustest kinni, subjektiivset õigust ei ole tekkinud). Mõnedes riikides on isikutele antud õigus esitada konstitutsioonilisi kaebusi.
    Haldusorgan on kohustatud tegema diskretsioonotsustusi ilma vigadeta.
    Diskretsiooninormide puhul on isikutele sisustatud nõudeõigus. Selle sisuks võib olla :
    • isikul õigus nõuda ilma vigadeta diskretsiooniotsuseid
    • diskretsiooni redutseerimise puhul on isikul õigus nõuda ainuvõimalikku vigadeta otsust. Kui haldus nt ise seob end tingimuste ja praktikaga, nt andnud ühtede tingimuste järgi 50 inimesele soodustust. Siis võrdse kohtlemise järgi peab ka 51. saama seda soodustust juhul, kui ei ole mõjuvat põhjust halduspraktikat muuta.

    Subjektiivne avalik õigus Euroopa Liidus
    Subjektiivset avalikku õigust tunnustatakse kõigis demokraatlikes riikides.
    Saksamaal on subjektiivne avalik õigus individuaalse õiguskaitse materiaalne eeldus. Menetlusse võetakse kaebusi, mis põhinevad konkreetsel normil , millest tuleneb subjektiivne avalik õigus. Euroopa Liidus avaldub subjektiivne avalik õigus õigustee objektiivse õiguse elluviimiseks. Kui vastav norm puudutab konkreetset ja individuaalset isikut, siis aktsepteeritakse ka subjektiivse avaliku õiguse olemasolu.
    Põhiõigused ja subjektiivne avalik õigus
    Põhiõiguste kolm elementi:
  • õiguse kandja – isik, kellele õigus laieneb
  • õiguse adresaat – avaliku võimu kandja, kohustatud isik
  • õiguse ese
    Põhiõigused tekitavad subjektiivset avalikku õigust.
    Põhiõigused laienevad juriidilistele isikutele niipalju, kui see on kooskõlas jur.isikute üldiste eesmärkidega ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega (nt MTÜle ei laiene ettevõttevabadus, kuna MTÜ eesmärk ei saa olla kasumi saamine, mis on ettevõtluse eesmärk). Piiratud ulatuses on põhiõiguste kandjateks ka KOV üksused. Kirikud ja kogudused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
    Kui eraõiguslikele juriidilistele isikute jaoks tekitavad põhiõigused subjektiivset avalikku õigust, siis avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on küsitav, kas nad saavad olla samaaegselt põhiõiguste kandjaks ja adressaadiks.

  • §2 Subjektiivsete avalike õiguste liigid


    Subjektiivseid avalikke õigusi võib liigitada vastavalt huvide suundumusele kolme rühma:
  • õigus avalikust elust osavõtuks – poliitilised õigused: aktiivne ja passiivne valimisõigus; õigus kuuluda erakondadesse
  • üksikisiku õigus esineda nõudega riigi vastu – näiteks ametniku õigus nõuda teenistuse eest palka, nõue rohkem makstud maksude
    tagasisaamisek
    s).
  • õigus vabadustele – põhiõigustest tulenevad õigused, nt õigus vabale eneseteostusele, õigus vabadusele
    ja isikupuutumatusele, õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele

  • §3 Haldusõigussuhe


    • Õigussuhe on vähemalt kahe õigussubjekti vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsetest asjaoludest.

    • Haldusõigussuhe on õigussuhete eriliik ja tihedalt seotud subjektiivse avaliku

    õigusega. Kui õiguslikud seosed on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on
    tegemist haldusõigus suhtega.
    Subjektiivne avalik õigus saab realiseeruda üksnes haldusõigussuhte kaudu.

  • Haldusõigussuhte subjektid


    Haldusõigussuhet subjektideks saavad põhimõtteliselt olla kõik õigussubjektid, kes on haldusõigusnormidega tunnustatud õiguste ja kohustuste kandjateks.
    • Eelduseks haldusõigusvõime olemasolu ehk võime omada haldusõigusnormidega

    sätestatud õigusi ja kohustusi.
    • Peab olema ka haldusteovõime e võime praktiliselt realiseerida õigussuhetes oma haldusõigusvõimet, täita haldusõiguslikke õigusi ja kohustusi.
    • Haldusõigusvõime ja haldusteovõime koos loob tingimused, et haldusõiguse subjekt muutuks haldusõigussuhete subjektiks. Kodanike subjektiivsete õiguste maht võib olla erinev sõltuvalt vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jms. Eesti kodanike ja välismaalaste haldusõigusvõime võib olla sama, aga võib olla ka erinev.

    Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel.

  • Haldusõigussuhte sisu ja liigid


    Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud.
    Haldusõigussuhteid võib liigitada näiteks kestvuse alusel. Näiteks nii:
    • Ühekordsed (ad hoc) – tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest (nt mingi kontrolli teostamine ja selle tulemused).
    • Kestvad – õiguslikult suurema tähendusega.
      • Isikutega seotud haldusõigussuhted (suhted avalikus teenistuses, avalik-õigusliku korporatsiooni liikmelisus, advokatuur , ülikool)
      • Varaga seotud haldusõigussuhted (maksuvõlgnemisest tekkinud suhe, pensioniõigus, õigus töötu abirahale)
      • Kasutamissuhted (elamu- ja kommunaalmajanduses, veega, soojaga ja energiaga rajanemisel, ühistranspordi kasutamisel).
    • Deliktsed haldusõigussuhted – seotud haldusõigusrikkumistega ja haldusvastutusega

  • §4 Haldusõigussuhte tekkimine, lõppemine ja muutmine


    Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul , mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Neid asjaolusid nimetatakse juriidilisteks faktideks ja nad on sätestatud õigusnormi hüpoteesis.
    Juriidiliste faktide klassifikatsioon:
  • sündmused – ei sõltu inimese tahtest (sünd, vanusesse jõudmine, loodusõnnetus)
  • teod – inimese tegevus või tegevusetus
  • õigustoimingud (nt kõikvõimalikud halduse üksikaktid)
  • õigusvastased teod
    IV teema

  • HALDUSÕIGUSE ALLIKAD


    __________________________________________________

  • §1 Õigusallika mõiste


    Õigusallikate kolm määratlust:
  • õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses - Need on inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse, ehk teiste sõnadega subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana.
  • õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses – Kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.
  • õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses – Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta.
    Õigusteoorias on levinud määratlus, et õigusallikas on positiivse õiguse tunnetamise alus. Õigusnorm (sisu) saab tekkida vaid õigusallika (vorm) kaudu. Õigustloova tegevuse tulemus on õigusallikas, mis sisaldab õigusnorme.
    • formaalsed seadused – parlament on legislatiivprotsessis vastu võtnud
    • materiaalsed seadused – seadused, mis sisaldavad õigusnormi (üldkohustuslikku abstraktset käitumiseeskirja).
      • Õigusallikaks on ikkagi need formaalsed seadused, mis sisaldavad üldkohustuslikku ja abstraktset normi.
      • Materiaalsed seadused = õigustloovad seadused.
      • Eristus materiaalsed vs. formaalsed seadused põhineb sellel, et teatud juhtudel ei pruugi vorm ja sisu kokku langeda: nt formaalses mõttes seadusega võidakse reguleerida üksikküsimust (nt riigieelarve seadus) ja seega ei ole tegu seadusega materiaalses mõttes.

    Eristatakse kirjalikke ja kirjutamata õigusallikaid. Viimaste hulka kuulub näiteks tavaõigus. Eesti põhiseaduse järgi on primaarseteks õigusallikateks kirjalikud õigusallikad. Õigusallika kirjalik vorm teenib õiguskindluse eesmärki, kuna tema abil määratakse kindlaks õigusnormi tekkimise aeg ja selle sisu. Õigusnormi sõnastus võib olla mitmetähenduslik ja kahtlusi tekitav, kuid tal on olemas kirjalik alus, mis on pidepunktiks tema tõlgendamisel.

  • §2 Haldusõiguse allikate hierarhia


  • Põhiseadus – sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. +Juurajuura
  • Gmail
  • Calendar
  • Documents
  • Photos
  • Sites
  • Search
  • More
  • Juurajuura Juurajuura

  • Share…




  • 9
  • 8
  • 7
  • 6
  • 5
  • 4
  • 3
  • 2
  • 1
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8


  • Enable screen reader
  • PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid.
  • rahvushvahelised lepingud – Kui rahvusvahelised lepingud on heakskiidetud Riigikogu poolt, siis nad omavad prioriteeti siseriiklike õigusnormide ees. Kui Eesti seadused (v.a PS) on vastuolus välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid. Osa välislepinguid sõlmitakse valitsuse poolt. Ka need rahvusvahelised lepingud on haldusõiguse allikad. Kuid kui need on seadustega vastuolus, siis ei pea valitsuse poolt sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid kohaldama. Rahvusvaheliste Lepingute Viini konventsioon ütleb, et KÕIK rahvusvahelised lepingud on osapooltele täitmiseks kohustuslikud. Osades riikides võrdsustatakse valitsuse poolt sõlmitud lepingud õigusjõult määrustega.
  • formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi.
    Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast.
  • seadlused – täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) – õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid . Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla.
  • määrused – õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus
    • riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks.
    • autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne).
  • käskkirjad – käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas.
  • KOV määrused – valitsus ja volikogu võivad anda üldaktina määrusi, reguleerimaks KOV ainupädevuses olevaid valdkondi ja nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada. Seadusega juurdeantud ülesannete puhul võivad KOV anda ka riigimääruste hierarhiasse kuuluvaid määrusi.
  • rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid – (vt järgmine)
  • Euroopa Liidu õigus – (vt järgmine)

  • Sekundaarsed allikad


    Kohtulahendid -Eelkõige tõlgenduslik mõju, lünkade täitmine analoogia korras. Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe (ka halduskohtumenetluses). Kui kohus leiab, et akt on vastuolus PS-ga, võib kohus jätta selle kohaldamata ja teha otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, käivitades PSJVmenetluse.
    Pretsedendiks võivad olla nt ECHR lahendid , Euroopa Kohtu lahendid.
    Haldusõiguse printsiibid - Haldusõiguse printsiibid kui abstraktsioonid tulevad PS-st, seadustest, rahvusvahelistest lepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. Neid määratlevad ja arendavad edasi kohtud ja õigusteooria.
    Õigusteadlaste arvamused

  • §3 Euroopa Liidu ja rahvushvaheline õigus haldusõiguse allikana


  • Rahvusvaheline õigus


    Rahvusvahelise kohtu statuudi art 38.1 määratleb, et RV kohus rakendab talle arutada antud vaidlusete lahendamiseks rahvusvahelisi konventsioone, rahvusvahelisi tavasid kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, kohtuotsuseid ja doktriine. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid Eesti PS kohaselt tuleb tõlgendada kui õiguse põhimõtteid.
    Rahvusvaheliselt üldtunnustatud normid on rahvusvaheline tavaõigus. Selle koostisosaks loetakse (1) rahvusvahelist ühetaolist käitumispraktikat ja (2) õiguslikku veendumust (opinio iuris). Enamik riike tunnustab neid norme kui kohustuslikke. Nad muutuvad riikidele kohustuslikuks ka siis, kui riigid ei ole vastavate konventsioonidega ühinenud.

  • Euroopa Liidu õigus


    Osa Eesti haldusõigusest moodustab Euroopa Liidu õigus, osa moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus , otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist.
    EL õigus jaguneb kahte suurde rühma:
    -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko-
    hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused.
    • Asutamislepingud ja lisaprotokollid

    -Teisene e sekundaarne õigus. Õiguslikud ettekirjutused, mida annavad EL organid asuta-
    mislepingute alusel
    • Määrused - üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja Komisjon koos või ka eraldi.
    • Direktiivid - Iga liikmesriigi suhtes, kellele see on suunatud, saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vahendite vormi ja meetodite valiku siseriiklikele ametiasutustele. Võib anda Nõukogu või Komisjon. Teatud eelduste täitumisel võib olla ka otsene õiguslik mõju (nt kui parlament venitab vastava seaduse vastuvõtmisega või eelnõu esitamisega. Isik võib esitada kahjuhüvitamise nõude riigi vastu)
    • Otsused. Reguleerivad siduvalt üksikjuhtumeid. Adressaadiks võib olla liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik. Otsused ei ole õigusallikad. Vastu võtavad Nõukogu või Komisjon.


    Lapipõllu süsteem – teatud valdkondi reguleerib EL õigus, teatud valdkondi eesti õigus. On välja töötaud kaks printsiipi: analoogia printsiip ja efektiivsuse printsiip (siseriiklik menetlusõigus ei tohi takistada EL materiaalõiguse rakendamist. Kui mingi siseriiklik norm siiki takistab EL materiaalõiguse rakendamist, ei tohi siseriikliku normi rakendada). EL õigusel puudub üldosa ja seda lünka täidab EL kohus Luxembourgis (töötab välja üldpõhimõtted)
    V teema

  • HALDUSORGANISATSIOON


    _____________________________________________________

  • §1 Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid


  • 1. Mõiste


    Mõiste „riik“ või „haldus“ all mõistetakse üldiselt avaliku halduse kandjate summat. Kõik avaliku halduse kandjad moodustavad kokku halduse („riigi“, laiemas mõttes).
    Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Halduse kandjateks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud s.h riik (kitsamas mõttes).
    Lähtepunktiks halduse kandjate määratlemisel on nende õigusvõime, mis antakse neile vastavate õigusnormidega. Avaliku õiguse õigusnorm peab täpselt ära määratlema, kes on vastavate õiguste ja/või kohustuste kandjateks.
    Detsentraliseerimine – riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki lõpliku otsustusvõime üle iseseisvatele õigussubjektidele. Sellega liigub otsuse tegemine lähemale huvitatud isikutele ning see tagab otsuste parema kvaliteedi. Iseseisvateks avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-õ. sihtasutused e fondid b) a.-õ. asutused c) a.-õ. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad olema loodud avalikes huvides.
    Näide: avaliku halduse kandja on vald. Vallavalitsus on tema organ (haldusorgan).

  • 2. Liigid


  • Riik


    Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kõik juriidilisele isikule omased tunnused. Samas eristub ta kõigist teistest halduse kandjatest: tal on ( ainsana ) kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed .

  • Avalik-õiguslik korporatsioon


    Avalik-õiguslik korporatsioon on liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. (Oluliseimaks erinevuseks teistest ongi liikmeskond!)
    Näiteks: Notarite koda, Advokatuur.
    Liigid:
  • territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond määratletud territooriumi alusel (nt kohalikud omavalitsusüksused)
  • personaalkorporatsioonid – liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel (nt. advokatuur)
  • reaalkorporatsioonid – liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi. (Eestist näited puuduvad.)
  • liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud. (Eestist näited puuduvad.)

  • Avalik-õiguslik asutus


    Tunnused:
    • kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade (hooned, sisseseade, tehnilised

    vahendid jne.) organisatsioonilist koondamist, ühtsust;
    • täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad

    teatud teenuseid;
    • neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad.

    Näiteks: Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu .

  • Avalik-õiguslik sihtasutus (e. fond)


    Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks.
    Näiteks: Keskkonnafond, Kultuurkapital.

  • Osalise õigusvõimega haldusüksused


    Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad.

  • Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad


    Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. (Vt. alapunkt „Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine“).

  • §2 Otsene ja kaudne riigihaldus


    • otsene riigihalduse – riik täidab haldusülesandeid ise
    • kaudse halduse – riik delegeerib haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele.

  • §3 Haldusorgan – mõiste ja liigid


    1. Mõiste
    Haldusorgan on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks.
    • institutsionaalselt halduskandja koosseisus
    • organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas)
    • kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides
    • omab teatud kohta haldusorganite süsteemis
    • pädevus peab olema õiguslikult määratletud

    Näiteks vallavolikogu on valla organ (vald on siin halduse kandjaks). Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust.
    • Mõiste ametiasutus (asutus) on üldiselt käibel mõiste „organ“ sünonüümina.
      • „ametiasutus“ organisatsiooniline tähendus – riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ.
      • ametiasutus funktsionaalses tähenduses – kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid.

    Avaliku halduse kandja
    (õigusvõime)
    organ A organ B organ C
    (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C)
    (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime)
    2. Liigid
    Riigi haldusorganid
    a) keskhaldusorganid
    • Vabariigi President
    • Vabariigi Valitsus
    • Ministeeriumid
    • Ametid
    • Inspektsioonid

    b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires)
    - maavalitsused
    Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Selline staatus on vajalik, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Vastasel korral tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet.
    Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. Näiteks:
    • kohaliku omavalitsusüksuse organid on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon .
    • notarite koja organid on koosolek ja eestseisus

    Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust).
    Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid.
    Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt – vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt – president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel.

  • §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid


    1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem ( hierarhiline alluvus)
    Tsentralisatsioonisüsteem
    • subordinatsioonisuhted
    • hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas
    • kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus.

    Detsentralisatsioonisüsteem
    • koordinatsioonisuhted
    • Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d.

    2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus)
    konsentratsioonisüsteem
    • kogu haldusvõim ühe organi käes

    dekonsentratsioonisüsteem
    • otsustamine on antud erinevate organite kätte
      • horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel.
      • vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele.

    3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem
    Monokraatne süsteem
    • organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi

    õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet.
    Kollegiaalne süsteem:
    - organit juhib kolleegium , mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid.
    4. Territoriaal- ja reaalsüsteem
    Territoriaalsüsteem:
    • haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb

    Reaalsüsteem
    - igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ( valitsemisala ).

  • §5 Pädevus: mõiste liigid


    Pädevus näitab halduskandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste mahtu. Pädevuse reguleerimine aitab ära hoida tegevuse dubleerimist. See tõstab ka kodanike usaldust riigi suhtes, õiguskindlust ning haldustegevuse üldist efektiivsust .
    Pädevuse liigid
    • sisuline e. esemeline pädevus – pädevus seoses ülesande valdkonnaga. Määrab ära, millised ametiasutused milliste eluvaldkondade ülesandeid täidavad (ehitus, side, haridus, transport jne.);
    • territoriaalne pädevus – pädevus seoses territooriumiga. Määrab ära, kus mingi ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama.

    Näide: Pärnu politseiprefektuur on pädev tagama avalikku korda Pärnumaal, kuid mitte tegema seda Tartus (puudub territoriaalne pädevus) või andma Pärnus välja ehituslube (puudub sisuline pädevus).
    Teine pädevuse määratlus:
    • välispädevus e. eksternne pädevus – määrab ära, kas haldusorgan tervikuna on pädev mingit küsimust lahendama
    • internne pädevus – milline ametiisik võib haldusorganit haldusmenetluses esindada (sisuliselt: kes kirjutab alla).

    Näiteks KOV pädevus – kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusorgani kätte, lahendatakse KOV poolt.
    Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel:
    • Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused).
    • Valitusasutuste hallatavad riigiasutused – avalikku võimu ei teosta. Põhiülesanne on teenindav funktsioon või täidavad muid ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid).

  • §6 Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine


    Ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirangud:
    • PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus , seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 – riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi . Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu.
    • Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Ta on garandiks avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku ja temaga õigussuhtes olevate kolmandate isikute põhiõiguste realiseerimisel. Kaitseõigus – isiku üldine õigus riigipoolsele kaitsele kui tema põhiõigusi rikutakse teiste isikute poolt. Põhiseaduslik kaitse oluliselt nõrgem kui vabadusõiguste puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu.

    Avalike ülesannete üleandmise õiguslik alus
    • Üleandmine nõuab formaalse seaduse volitust. Tuleneb seaduslikkuse printsiibist – riigivõimu (sh haldusvõimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3 lg 1)
    • Halduskoostööseadus – juriidilise või füüsilise isiku võib volitada riigihaldus ülesandeid täitma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga. (§ 3 lg 1)

    Mudelid:
    • Avaliku võimu pädevusega ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikutele – eraõiguslikud isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga.
    • Avalike ülesannete üleandmine riigi, omavalitsusüksuste või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt moodustatud eraõiguslikele isikutele – formaalne avalike ülesannete üleandmine. Ei ole võimuhaldus vaid lihthaldus, mida võib teostada halduskandja ise või loob eraõigusliku juriidilise isiku ja annab lihtsalt haldusülesanded talle üle. Riik võib luua erinevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid – äriühinguid, sihtasutusi, MTÜ-sid jne.
    • Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele, kusjuures riik või KOV üksused tagavad ülesannete täitmise ja järelevalve - funktsionaalne ülesannete üleandmine. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis.
    • Nt ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus – KOV volikogu määrab vee-ettevõtja – toimub avalik konkurss. KOV üksus kehtestab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja; teenuse hinna kinnitab KOV volikogu.
    • Nt ühistranspordi seadus – sõidupileti hinna kehtestab vastav riigi- või omavalitsusorgan. Seadus näeb ette järelevalve.
    • Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile – materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest.

    VI teema

  • HALDUSTOIMINGUD


    _______________________________________________________________

  • HALDUSTOIMINGUD
    õigustoimingud reaaltoimingud

    faktilised toimingud tõestamistoimingud
    teatamistoimingud
    üldaktid üksikaktid (haldusaktid)
    dekreet korraldus (KOV, VV)
    seadlus (president) otsus (KOV)
    määrus (KOV, VV, min)
    käskkiri (min)
    muud aktid:
    - põhikiri
    - põhimäärus
    - juhend
    - eeskiri
    • alluvad halduskohtu kontrollile:
      • reaaltoimingud
      • halduse üksikaktid (haldusaktid)
      • notari- ja perekonnaseisuameti aktid
    • alluvad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kontrollile:
      • halduse üldaktid

    Haldustoimingute liigitus:
  • õigusliku iseloomu alusel
    - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid)
    - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid)
  • vormi alusel
    - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid)
    - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused )
  • nimetuse alusel
    - VV määrused, korraldused
    - ministri määrused, käskkirjad
    - KOV määrused, otsused, korraldused
  • avaliku halduse kandja alusel
    - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid
    - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid)

  • § 1 Haldusakti mõiste ja liigid


    HMS definitsioonid
    • Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus , käskkiri või muu õigusakt. (HMS § 51 lg 1)
    • Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. (HMS § 51 lg 2)

  • Korraldus


    • üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina.
    • VV, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär

  • Otsus


    • üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi –vaidlusi ja kaebusi.
      • reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel
      • temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni.
      • Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi
    • Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse.
    • Vaie – kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile.
    • Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule).

    Alluvad halduskohtu kontrollile.
    Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks.
    Haldusakti mõiste: formaalne vs. materiaalne määratlus
    formaalne - avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni.
    Põhifunktsioon: haldusfunktsioon
    Kõrvalfunktsioonid:
    • jurisdiktsioonifunktsioon – õigusmõistmise aktid
    • legislatiivfunktsioon – seotud kriisiolukordadega, kui parlament ei saa kokku tulla, ja asjaoluga, et kogu sotsiaalse sfääri reguleerimine oleks parlamendile liiga koormav .

    materiaalne - eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). Materiaalse haldusakti tunnused on:
    • kohustuslik iseloom
    • regulatiivne iseloom
    • reguleerib üksikjuhtumeid
    • antud vastava pädeva haldusorgani poolt

  • §2 Haldusaktidele esitatavad nõuded, õiguspärasuse eeldused


    b) Korraldused
    • materiaalne õiguspärasus
      • kooskõla seaduste ja õiguse põhimõtetega
      • andmiseks peab olema seaduslik alus e volitus
      • peab täitma samu eesmärke mis volitavgi seadus. Eesmärk peab olema faktiliselt ja õiguslikult saavutatav.
      • proportsionaalsus – abinõu + eesmärk + kolmandad isikud
      • selgelt formuleeritud

    • formaalne õiguspärasus
      • anda saab pädev isik/organ
        • ruumiline pädevus – teatud territooriumil, nt valla piires
        • esemeline pädevus – tuleneb ülesannetest, mida organ/ ametnik täidab
      • Vastuvõtmise protseduurilised reeglid
      • Vorminõuded
      • Põhjendus, motivatsioon

  • Halduse õigusaktide teatavakstegemine


    Avaldatakse üldakte, mis puudutavad määramata hulka inimesi. Avaldatakse kõik riigi keskhaldusorganite üldaktid.
    1) Vabariigi Valimiskomisjoni otsused Vabariigi Presidendi ja Riigikogu valimiste tulemuste kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeteks asumise ja nende volituste lõppemise kohta;
    2) Vabariigi Presidendi seadlused ja otsused;
    3) Riigikogu poolt vastuvõetud otsused;
    4) Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused;
    5) ministrite määrused;
    6) kohalike omavalitsuste poolt vastuvõetud ja avaldamiseks esitatud üldist tähtsust omavad õigusaktid.
    KOV määruste avaldamise kord nähakse ette valla või linna põhimääruses.
    Haldusakte üksikakte teatatakse täitjatele ja asjaosalistele.

  • §3. Haldusakti kehtivus, muutmine ja kehtetuks tunnistamine


    Materiaalne õigusjõulisus - vastu võetud seadustes sätestatud pädevuse piires ja kehtestatud korras ning vastab nii sisult kui ka vormilt kehtiva õiguse nõuetele.
    Formaalne õigusjõulisus – haldusakt kehtib üksnes siis, kui on kõrvaldatud kõik asjaolud, mis õiguslikult takistavad vajalike juriidiliste tagajärgede saavutamist.
    Faktilist toimet ei ole haldusaktil, mida lihtsalt ei täideta, keegi ei nõua tema sooritamist. See võib olla tingitud halduse üksikakti adressaadi äralangemisest.
    Akt on õigustühine siis, kui rikutud on akti andmise menetluse kõige olulisemaid nõudeid. Näiteks akti andja on selgelt väljunud oma pädevuse piirest, akt on ilmses vastuolus põhiseaduse ja seadustega, tegemist on jämedate vormivigadega (puuduvad allkirjad jne). Akt on algusest peale tühine.
    Kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud .
    Vaidlustamine - Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Halduskohtu ettekirjutuse alusel tühistab akti selle vastu võtnud organ või ametiisik.
    Haldusaktide toime peatamise instituut – halduskohtunikul/järelvalveametnikul on õigus peatada haldusakti täitmine kuni otsuse tegemiseni, kui selleks on mõjuv põhjus.
    Haldusaktid hakkavad juriidiliselt toimima alates jõustumisest. Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval. Eraldi võib aja sätestada vastuvõetavas aktis endas.

  • §4. Halduse reaaltoimingud


    Eesmärgiks on faktiline tulemus, mitte õigussuhte loomine. Avalik-õiguslik reaaltoiming on reguleeritud avalik-õigusliku normi poolt, eraõiguslik reaaltoiming aga eraõigusliku normi poolt. Kui norm puudub, tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist.
  • faktilised toimingud – vormiks on administratsiooni faktiline tegevus.
  • teatamistoimingud – teated, hoiatused, kutsed... Teatud juhtudel toovad kaasa ka õigusliku tagajärje.
  • tõestamistoimingud - isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõendid, tunnistused jne.
    Halduse reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile.

  • §5 Määrus: mõiste ja liigid


    HMS definitsioon:
    • Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.(HMS § 88)

    Avaliku administratsiooni poolt antud seadusele alluv üldakt. Generaaldelegatsioon - üldiselt määratletud volitus määruste andmiseks, mis võib olla sätestatud PS-s või seadustes. See on pädevus kestvaks teostamiseks. Spetsiaalvolituse - ühekordne volitus määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Edasivolitamine pole üldiselt lubatud (v.a expressis verbs korral).
    • määrused intra legem – seaduse alusel seaduse rakendamiseks
    • määrused praeter legem – asnedavad seadust. Kooskõlas ligilähedaste seadustega.
    • määrused contra legem – seadusega vastuolus olevad, seadust muutvad määrused. Nt korramäärused. Eesti õigussüsteemis ei esine.

    Seaduses peab olema vastav delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib.
    KOV määrused
    • ei pea olema kooskõlas kõrgemate riigihaldusorganite määrustega
    • praeter legem määruste liik.
    • kui seadusandja paneb KOV-le peale mingi kohustuse/volituse midagi teha, ei ole selle alusel välja antud määruse näol tegemist statuudiga.
    • Valdkonnad, mida võib KOV määrustega reguleerida on antud KOKS-is.
    • Seadusandja otsustab, millistel autonoomsetel üksustel on statuudiõigus

    käskkiri
    • üldaktina on käskkiri haldusakti teooria kohaselt määrus, vaatamata oma nimetusele. Üksikaktina võib käskkiri olla ka korraldus.
    • Üldiselt reguleerib siseõiguslikke suhteid. Käskkirjaandmise õigus annab õiguse reguleerida teenistuslikke suhteid (v.a kui expressis verbis teistmoodi).
    • Kuuluvad PS JV kohtukolleegiumi järelvalve alla

    Muud dokumendid
    põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne juriidilise jõu omamiseks tuleb kinnitada halduse üldaktiga muutuvad määrusteks /käskkirjadeks.

  • §6 Määruste õiguspärasus


    a) Määrused – peavad olema õiguspärased.
    • sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine. Sisu kooskõlas kehtiva õigusega ja RK poolt ratifitseeritud välislepingutega.
    • Formaalne õiguspärasus.
      • volitatud organid annavad välja (VV, ministeeriumi juhtiv minister, KOV volikogu ja valitsus.
      • vastuvõtmise protseduurilised reeglid
      • viide volitavale seadusele.
      • vastavus vorminõuetele
        • Pealkiri, väljaandja, kuupäev, number
        • VV määruse allkirjastavad peaminister + ministrid + riigisekretär
        • Ministri määruse allkirjastab minister
        • KOV volikogu määruse allkirjastab volikogu esimees, KOV valitsuse määruse linnapea /vallavanem + sekretär
      • avaldatud
        • VV ja ministri määrused RT-s, jõustuvad järgmisel päeval, kui pole ette nähtud teisiti.
        • Üldist huvi silmas pidavad KOV määrused samuti RT-s.
        • RT-s mitteavaldatud KOV määrused jõustuvad 10-l päeval.


  • §7 Haldusleping


    Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid.
    Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik.
    Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi.

  • §8 Halduseeskirjad


    Halduseeskirjad on antud ametiasutuse e haldusorganisatsiooni siseseks regulatsiooniks antud üldised ja abstraktsed korraldused alluvatele ametiasutustele või juhi (ülemuse) korraldused alluvatele haldustöötajatele. Tegemist on ametiasutuse sisese töökorraldusega, mis on rajatud juhtimisfunktsiooni teostava instantsi pädevusele anda üksikuid või üldisi korraldusi e halduseeskirju. See on haldussiseõigus, mistõttu ei ole tegemist õigusnormidega ning välissuhete jaoks ei oma reeglina mingit tähendust.
    Näiteks:. sisekorraeeskiri , avalikkusega suhtlemise kord, ametijuhendid .
    VII teema

  • HALDUSMENETLUS


    ________________________________________________

  • §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid


    Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.
    Haldusmenetluse põhimõtted
    a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema
    • kohane
    • vajalik
    • proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

    b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon). Diskretsiooni kasutamine peab olema kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Arvestada tuleb olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve.
    c) vormivabadus ja eesmärgipärasus. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
    d) uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel .
    e) Avalikkus ja andmekaitse . Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed .

  • Haldusmenetluse liigid


    Haldusmenetlus võib olla:
    • haldusorgani tegevus määruse (üldakti) andmiseks.
    • haldusorgani tegevus haldusakti (üksikakti) andmiseks
    • haldusorgani tegevus halduslepingu sõlmimiseks
    • haldusorgani toiming
    • vaidemenetlus

    Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide . Vaidemenetluses võib taotleda haldusakti või selle osa kehtetukstunnistamist, ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks

  • §2 Haldusmenetluse osalised ja haldusmenetluse kulgemine


    Haldusmenetluse osalised
    Haldusmenetluse menetlusosalised on:
    taotleja , haldusakti andmist/toimingu sooritamist taotlev/halduslepingu sõlmimiseks ettepanekut tegev isik;
    adressaat, kellelele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks;
    kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada;
    haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks
    Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.
    Haldusmenetluse kulgemine
    Menetluse algus
    Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab:
    - taotluse esitamisega haldusorganile
    • menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil
    • esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil

    Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab ettepaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks.
    Haldusorgani selgitamiskohustus
    Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi.
    Dokumentidega tutvumine
    Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas ja selle avaldamine ei ole seadusega või selle alusel keelatud. Haldusorgan võib menetlusosalistelt nõuda tõendite esitamist, mis on olulised haldusmenetluse jaoks. Haldusorgan võib kaasata tunnistaja ja eksperdi .
    Menetlusosaliste ärakuulamine, vastuväited
    Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
    Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg
    Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.
    Menetlustoimingule ilmumata jäämine
    Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta.
    Haldusmenetluse lõppemine
    Haldusakti andmise menetlus lõpeb:
    • haldusakti teatavakstegemisega
    • taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega
    • taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt
    • haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.

    Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt, milles tuleb põhjendada resolutsioonis, miks see jäeti andmata.
    Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb:
    • halduslepingu sõlmimisega
    • kokkuleppega või ühepoolse otsusega jätta leping sõlmimata
    • halduslepingu poole surma või lõppemise korral.

    Toimingu menetlus lõpeb:
    1) toimingu sooritamisega;
    2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega;
    3) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada;
    4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega;
    5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.
    Menetluse uuendamine
    • kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud alus on ära langenud;
    • uued olulised tõendid
    • pettus, ähvardus haldusorgani mõjutamiseks, haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo (jõustunud kohtuotsus).

    Haldusmenetluse asja arutatakse istungil:
    1) menetlusosaliste vastanduvate huvide korral, kui see ei põhjusta menetluse ülemäärast venimist;
    2) seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel;
    3) juhtudel, kui see on haldusorgani otsusel vajalik asja kiireks ja õigeks lahendamiseks.
    Asjaajamine haldusmenetluses
    Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus e taotlus vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Suulise taotluse protokollib haldusorgan. Kirjalik taotlus peab sisaldama esitaja nime ja allkirja, kontaktandmeid, esitamise kuupäeva, haldusakti soovitatavat kättetoimetamise viisi. Õigusaktiga võib ette näha ka muid andmeid. Taotluse läbivaatamata jätmist peab haldusorgan põhjendama. Taotluse võib taotleja tagasi võtta haldusmenetluse jooksul.
    Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Puuduste kõrvaldamine. Haldusorgan määrab taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale.
    Haldusorgan võib taotlejat teavitada vajalikkusest saada kooskõlastusi ja arvamusi. Haldusorganil on õigus saata kutse ja kutsuda isik välja menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või tõlgina.
    Haldusmenetlus protokollitakse, kui seda peab vajalikuks menetlusosaline või haldusorgan; kui toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile; protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest.
    Haldusorgan säilitab avaldused , taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. Haldusorgan võib toimikusse teha märkmeid seal mittekajastuvate olulisete asjaolude kohta.
    Haldusmenetluse keeleks on eesti keel.

  • §3 Menetlusosaliste õigused


    Praktiliselt on tähtis, et haldusmenetlus viiakse läbi õiguspäraselt ja tagatakse isikute õigused. Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida
    Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega.
    Menetlusosaliste põhiõigused:
    Õigus informatsioonile – tugineb PS-le. Igal isikul on õigus tutvuda materjalidega, mida tema kohta riigiasutustes peetakse. Informatsioon on vajalik, et isik ise teaks , mida ja miks temaga tehakse, et esitada vajadusel vastuväiteid. Kogu edastatav informatsioon peab olema tõepärane ja täielik. Täieliku informatsiooni edastamine välistab, et haldusorgan tegutseks isiku jaoks ootamatult. Otsustused ei tohiks olla ootamatud.
    Teavitamine peab olema ajaliselt õigesti korraldatud. Oluline on esitada info, kui kõik materjalid on kogutud, mille põhjal haldusorgan teeb otsuse. Alles selle info põhjal saab isik kõige paremini saavutada seda, mida ta taotles. Teavitamine väljendub - isikule antakse tutvumiseks toimik või võimaldatakse teha koopia materjalidest ; saadetakse kirjalik teade sellest, mida haldus teeb jne. Oluline on, et isik teaks halduse kavatsusi. See on teavitamise mõte.
    Õigus olla ärakuulatud. Demokraatlike riikide haldusmenetluse üldtunnustatud põhimõte. Põhiideeeks on inimväärikuse kaitse ning on ka selle tagamise instrumendiks. Õigus olla ära kuulatud peab tagama ka siis kui selleks pole õiguslikku regulatsiooni. HMS § 40 paneb haldusorganile kohustuse selle õiguse realiseerimisel. Haldusaksy on kaitstav üksnes selles ulatuses, mille osas menetlusosalisel oli võimalus oma arvamust ja vastuväiteid avaldada. See ei tähenda, et see õigus peab olema ilmtingimata realiseeritud, aga see võimalus peab olema antud. Kui tegemist ei ole personaalse menetlusõigusega. Et tagada õigus olla ära kuulatud, peab haldusorgan andma enne haldusakti väljastamist vajalikku informatsiooni. Isikul peab olema arusaadav, mis suhtes tuleb arvamused, vastuväited esitada. Selleks tuleb ette näha ka mõistlik aeg. HMS näeb ette ka teatud erandeid, mil ärakuulamist pole vaja - HMS § 40 lg 3.
    Õigus tutvuda dokumentidega. Õigus laieneb igaühele, mitte ainult menetlusosalistele. Regulatsiooni aluseks PS § 44 lg1, HMS § 37
    Õigus saada selgitusi (HMS § 36). Haldusorgan selgitab menetluse eesmärke ja annab selle kohta teist infot. Info tuleb isikule edastada olenemata isiku tahtest. Seega peab haldusorgan üles näitama teatud aktiivsust, et oma toiminguid selgitada, eriti koormava haldusakti korral.
    Haldusorgan on kohustatud selgitama ka materiaalseid õigusi. PS § 14.
    Õigus äri- ja isikuandmete salastatusele PS § 19 lg 1.
    Hõlmab neid eraelu valdkondi ja eraelulisi isikuandmeid, mis jäävad välja PS teiste sätete kaitsesfäärist. Nimetatud säte konstitueerib enesemäärmisõiguse, mis seisneb isiku õiguses ise otsustada, millal ja millistes piirides tema isikuandmed avaldatakse. PS § 17, 26 perekonna ja eraleu puutumatus, § 42 – eriregulatsioonid. § 7 lg 3 HMS
    (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed
    Isiku Andme kaitse seadus ja Avaliku Teabe seadus
    Õigus esindusele § 13
    Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides menetlustoimingutes, va mida peab isiklikult teostama. Isik võib kasutada ka nõustaja abi. Nõustaja ei saa astuda menetlusosaleja asemele, aga esindaja toiminguid loetakse esindatava poolt tehtud toiminguteks.
    Õigus erapooletule asja arutamisele ja otustamisele. Erapoolik ametnik on kohustatud ennast menetlusest taandama (HMS § 10).

  • §4 Haldusmenetluse kulgemine


    Menetluse käik.
    Algab menetlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse menetlustoimingu sooritamisega.
    Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus printsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja esitavad kaebuse, et mingi organisatsioon rikub mingeid eeskirju.
    HMS § 5,
    Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad).
  • eelmenetlus – selle moodustavad asja arutamist ettevalmistavad toimingud.
    Uurimisprinsiip – haldusorgani ülesanne on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekspertide ja tunnistajate kaasamise vajaduse.
  • tuvastusmenetlus – eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele vastab vastav haldusakt või –toiming, selle põhisisu moodustab tõendamine – tegevus, mis loob veendumuse faktliliste asjaolude olemuse kohata. Tõendamise esemeks on faktilised asjaolud. Tõendid tagavad hal.org informatsiooni, mida ta otsuse tegemisel vajab. Dokumentaalne tõend, asitõend, tunnistaja ütlus, eksperdi arvamus. Eriseaduse võivad ette näha tunnistaja kaasamise kohustust. Dokumentaalseks tõeniks on iga dokument, milles sisaldav informatsioon omab vastavate asjaolude tõenamisel olulist tähtsust. Paikvaatlus – antud piirkonna ülevaatamine ja selle üksikasjalik kirjeldamine, paikvaatlus protokollitakse, võib ka jäädvustada filmile , fotona, helisalvestina jne. Asitõend on asi, mille olemasolu või omadused, tõendavad haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tõenditel ei ole ettemääravat tõendamisjõudu ja nende suhtes kehtib nn menetlusõigusliku võrdsuse printsiip. Samal ajal võib erinevatel tõenditel olla objektiivselt erinev tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehtib haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria. Tõendamiskoormus lasub haldusorganil. Võib esineda jutumeid, kus vastavate faktiliste asjaolude kohta puuduvad tõendid. Siis jääb haldusakt väljaandmata. § 38 lg 3.
  • Otsustusmenetlus – haldusorgan langetab tuvastatud asjaolude alusel vastava otsuse: anda haldusakt, keelduda haldusakti andmisest (see on ka haldusakt).
    Menetluse lõpetamine - § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga.
    Jõustunud haldusakt kuulub täitmisele. Kui ei täida siis tehakse täitemenetlus.
    Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) - võetakse veel kord arutusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõendid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega. Neljandaks – jõustunud kohtuotsus
    VIII teema

  • HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE


    ________________________________________________

  • §1 Haldussunni mõiste ja liigid


    Riiklik sund on suunatud õigusnormides kehtestatud käitumisnormide tagamine faktilises käitumises. Õigusriigis saab sundi kohaldada vaid kehtivas õiguses ettenähtud korras ja alustel. Seadus peab välistama võimaluse riigiorganite ja nende ametiisikute omavoliks sunni kohaldamisel. Riikliku sunni liigid on karistusõiguslik sund, menetlusõiguslik sund, distsiplinaarsund ja haldussund.
    Haldussund on riikliku sunni alaliik.
    Haldussunni tunnused:
    • Haldussundi kohaldatakse eelkõige avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitseks.
    • Haldussundi kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid.
    • kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid
    • eesmärkideks võib olla:
      • õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine
      • õiguserikkuja vastutusele võtmise ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine
      • üldpreventiivne tähendus
    • kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel
    • põhineb spetsiifiliste õiguslikult kehtestatud vahendite kohaldamisel

    Haldussunni subjektid
    Haldussundi saab kohaldada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Üldreeglina peab füüsiline isik olema deliktivõimeline. Seadus võib subjektile esitada erinõudeid sõltuvalt haldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõnda liiki haldussunni vahendeid kohaldada ka isikute suhtes, keda ei saa võtta haldusvastutusele (nt. alaealised)
    Juhul kui vastupidine ei tulene otse seadusest, saab haldussundi kohaldada ka riigi- ja KOV organite (ametiasutuste) suhtes.
    Sunni kohaldamine seondub alati isiku õiguste riivega. Eelkõige puudutab see isiku vabadusõigusi, kuid ka teisi õigusi.
    Sunnivahendite rakendamise kord:
    • Proportsionaalsus rakendatava sunnivahendi ja rikkumise vahel. Haldussunni kohaldamisel loetakse proportsionaalseks seda vahendit, mis on minimaalselt vajalik selle vahendiga silmaspeetava eesmärgi saavutamiseks.
    • Kohane menetlus. Tagatud peavad olema isikute põhilised menetlusõigused:
      • õigus informatsioonile
      • õigus saada ära kuulatud
      • kaebeõigus

  • §2 Sunnivahendite rakendamise õiguslikud eeldused


    [Vt. allpool „Haldustäite rakendamise õiguslikud eeldused“.. ei tea miks ainekavas kaks eraldi punkti, suht kindlasti on see üks-ja-sama asi.]

  • §3 Haldustäide


  • Haldustäite mõiste ja tähendus


    Haldustäitemenetluse all mõistetakse füüsilisele isikule või mõnele teisele õiguslikule subjektile haldusaktiga pandud avalik-õiguslike kohustuste sunniviisilist täideviimist ametiasutuse poolt halduse eriliigilise menetluse käigus.

  • Haldustäite rakendamise õiguslikud eeldused


    Haldustäite rakendamise õiguslikud eeldused määrab ära asendustäitmise ja sunniraha seadus (AtSS) § 2, § 8; erijuhud määrab § 12.
    Eeldused:
    • Adressaadile on tehtud kehtiv ettekirjutus (haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost) (AtSS § 8 lg 1)
    • Adressaadile on tehtud hoiatus , milles hoiatatakse, et kui ta antud ettekirjutust määratud ajaks ei täida, rakendatakse tema suhtes hoiatuses märgitud sunnivahendit. (AtSS § 7-le)
    • Adressaat ei täida hoiatuses märgitud aja jooksul ettekirjutust (AtSS § 8 lg 1).
    • Ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid AtSS § 8 lg 3 järgi (ettekirjutuse aluseks oleva õigusnormi kehtetuks tunnistamine, sunnivahendi rakendamise peatamine halduskohtu poolt).
    • Sunnivahendit vahetult rakendavale isikule on väljastatud vastavasisuline kirjalik täitekorraldus. (AtSS § 9)

    Erijuhud asendustäitmise jaoks: (AtSS § 12)
    • Asendustäitmist on erandina lubatud läbi viia ka ilma ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui esineb vahetu oht avalikule korrale või julgeolekule, mis tuleb viivitamata kõrvaldada.
    • Ilma ettekirjutuseta võib asendustäitmist rakendada ka siis, kui adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha.

  • §4 Sunnivahendite liigid ja rakendamise põhimõtted


    Sunnivahendid ei ole õigusaktis alati ühemõtteliselt ära märgitud. Sunnivahendite puhul võib rääkida:
    • formaalsetest ja materiaalsetest
    • primaarsetest ja sekundaarsetest
    • piiravatest ja koormavatest jne.

    Eesmärgi järgi jaotatud sunnivahendid on:
  • tõkendid
  • taastusvahendid
  • stimuleerimisvahendid
  • nn quasi -karistused
    Tõkendid on suunatud rikkumise tõkestamiseks, selle teo kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks. Eelkõige iseloomulik ohu tõrjumiseks ja sotsiaalse preventsiooni teostamiseks. Tõkendid on hajutatud eriseadustesse. Tõkendid on näiteks läbivaatus, võetus, kinnipidamine, isiku toimetamine, sõidukjuhtimisõiguse äravõtmine, rajatise, ehitise kasutamise keelamine , loaga kaasnevate eriõiguste äravõtmine, pangakonto arestimine.
    Taastusvahendid on sundtäitmise vahenditeks. Sellega kohaldatakse asendustäitmist, mis järgneb, kui näiteks ettekirjutust ei järgita. See on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses. Taastusvahendid võivad olla ka teised vahendid, mille eesmärgiks on rikkumisele eelneva olukorra ennistamine .
    Stimuleerimisvahendite eesmärk on ergutada isikut tegutsema nõuetekohaselt. Sunniraha on rahaline stiimul, et isik midagi teeks . Sunniraha peab olema mõõdukas, et ta ei muutuks karistuslikuks vahendiks. Sunniraha suurus on suuruses kuni 10 000 krooni (tegemist on juba quasi-karistusega). Sunniraha võib kohaldada korduvalt.
    Vahetu sund
    Kui avalikku võimu kandev isik kasutab muu isiku suhtes jõudu. Jõud võib olla nt kehaline jõuud, relvade kasutamine.
    Quasi-karistus on haldusõigussunni vahend, mille puhul karistamine ei ole omaette eesmärk, kuid karistamine kui osaeesmärk tuleb esile.
    Kõikide nende vahete kasutamine on haldussunni kohaldamine, see peab alluma haldussunni kohaldamise üldreeglitele. See peab olema kooskõlas antud haldusaktidega. Vahetu sunni puhul tuleb asjaolud fikseerida tagantjärele, kuna ennetavalt ei ole seda võimalik teha.
    Jätkuva jõu kasutamise põhimõte. Madalama toimega jõuvahendilt minnakse järk-järgult edasi tugevama toimega vahendini.
    Vahetu sunni kohaldamine tuleb lõpetada, kui esinevad välistavad asjaolud –sunni rakendamise alused on ära langenud, aluseksolev õigusnorm on tunnistatud kehtetuks.
    IX teema

  • HALDUSE KONTROLL


    _____________________________________________
    [vt parem meruski pdf-id!]

  • §1 Mõiste ja liigid


    Kontroll täidab tagasisidefunktsiooni – haldustegevus vajab õiguslikku kindlustamist.
    Või siis saab infot selle kohta, et vastavat tegevust tuleb korrigeerida . Demokraatlik õigusriik nõuab halduse üle teostatvat efektiivset kontrolli, mis elimineeris haldusorganite omavoli. Halduse kontrolli all mõistetakse hal org üle teostatavat järelvalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlaks tegemine ja vajadusel nende parandamine, mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Pole tähtis kas hal org esindab riigi, KOV või teiste jur isikute organite süsteemina. Erinevate tunnuste alusel või halduse üle teostatvat kontrolli jagada erinevateks liikideks:
    Esmase liigituse aluseks on see, kas seda kontrolli teostatakse haldusorganisatsiooni enda sees või väljaspool sead:
    1) Interne kontroll – jaguneb erinevateks liikideks:
    a) teenistuslik järelvalve – sisuks on õiguspärasuse ja otstarbekuse kontroll ja seda teostatakse alluvuse korras. Üldist reg pole. On antud VVS-es. VVS § 93 II, kõrgemalseisev hal org võib teha kõrvaldamiseks
    § 93 VVS
    (2) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus:
    1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
    2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
    3) tunnistada akt kehtetuks.
    b) riiklik järelvalve – teostavad spet. selleks moodustatud haldusorganid. Teatud juhtudel teostavad ka ametnikud. Meetodite alusel võib jagada kaheks: õiguspärasuse järelvalve ja valdkondlik e erjärelvalve. Riikliku järelvalve osas kehtivad teatud põhimõtted: ei eksisteeri riikliku järelvalvet kui seda ei ole sätestatud seaduses e kui seadus ei näe ette riikliku järelvalve teostamist, siis ei või ükski organ sekkuda isikute või institutsioonide tegevusse. Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtukontrolli all. Otsusega mitte nõustumisel on õigus pöörduda kohtusse. Seadus peab ette nägema ka järelvalve teostamise meetodid. Teatud juhtudeks on järelvalve teostamise meetodiks protsess. Järelvalveorgan ei saa sel juhul iseseisvalt langetada otsust vaid peab pöörduma kohtusse.
    2) Eksterne kontroll
    Halduse olemusest tuleneb oht, et haldusaktid ja -toimingud, mida haldusorgan teostab, sisaldavad endas potentsiaalset ohtu sattuda vastuollu kehtiva õigusega. Demokraatliku ja õiglase halduse jaoks on vajalik ka kontroll. Kontrollist on huvitatud haldus ise, kes vajab tegevuse õiguslikku kindlustamist. Kontrolli tulemusena võib haldus saada kinnitust selle kohta, et tema tegevus on õiguspärane. Või siis informatsiooni sellest, et käitumist tuleb korrigeerida. Kontroll täidab siin tagasiside funktsiooni. Teiseks on kontrolli eesmärgiks ka see, et tagada avaliku halduse kandjate autoriteet avalikkuse silmis . Isikud suhtuvad haldusesse siis positiivselt, kui haldusorganite otsuseid on võimalik vaidlustada ja nende üle teostatakse efektiivset kontrolli.
    Halduse kontroll on halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ja meetodite kogumit. Siin ei ole oluline see, kas on tegemist riigi, KOV või teiste avaliku halduse kandjatega. Kui kontrolli teostatakse organi sees, on see internne kontroll. Välise kontrolli puhul on tegemist eksternse kontrolliga.
    Internse kontrolli puhul teostavad kontrolli halduse enda asutused ja ametnikud. Eksternset kontrolli teostatakse väljaspool haldusorganit erinevate asutuste ja ametnike poolt.
    INTERNNE KONTROLL
    1. Teenistuslik järelevalve
    Järelevalve alluvuse korras hierarhilistes süsteemides. Sisuliselt on selle puhul õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrolliga. Teenistuslik järelvalve on sätestatud VVS ptk-s 17.
    • õigus teha ettekirjutus akti/toimingu muutmiseks
    • peatada toimingu sooritamine / akti kehtivus
    • tunnistada akt kehtetuks.

    Teenistuslik järelvalve ei laiene riikliku järelvalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisega seotule. Seaduses ettenähtud juhtudel ei laiene ka täidesaatva riigivõimu asutuse ja ametliku akti või toimingu peale või protesti kohtueelsele lahendamisele. Kui isik on esitanud kaebuse halduskohtusse akti peale, ja kohus leiab, et see ei riku isiku õigusi, siis seda ei saa kehtetuks tunnistada enam.
    Minister võib kehtetuks tunnistada ametite.
    Teenistusliku järelevalve süsteem võib olla üles ehitatud igas konkreetses halduse kandjas eraldi.
    2. Riiklik järelevalve
    Õiguspärasuse järelevalve, mille sisuks ongi puhtalt seaduslikkuse järelvalve. Seda järelvalvet teostatakse subjektide üle, millised ei ole subordinatsioonivahekorras. See on piiritletud kahe printsiibiga:
    • järelevalvet ei ole, kui seda ei ole sätestatud seadustes. Kui seadus ei näe seda ette, ei või ükski organisatisoon sekkuda teise instituudi tegevusse.
    • Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtuliku kontrolli all.

    Maavanem teostab KOV haldusaktide suhtes. Protestiõigus on antud ka keskkonnainspektsioonile.
    Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivsuse järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi).
    3. Enesekontroll e sisekontroll
    See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92’). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga.
    KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni.
    Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht .
    EKSTERNNE KONTROLL
    1. Poliitiline kontroll
    parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus – saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust – parlamendil õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgemate täitevametnike tegevuse uurimiseks. Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks.
    Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli.
    2. Majanduslik kontroll
    Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Seda kontrolli teostab riigikontroll. Õiguspärasuse all kontrollitakse finantsaruannete tõestust, hinnatakse administratsiooni finantstegevust, kontrollitakse tehinguid.
    Tulemuslikkuse kontroll hõlmab säästlikkuse kontrolli, tõhusust, efektiivsust. Säästlikkuse puhul analüüsitakse vajalike ressursside minimeerimise võimalusi, pidades silmas kvaliteeti. Efektiivsus on seotud tulemustega, mida võrreldakse eesmärkide ja ressurssidega.
    Riigikontroll kontrollib riigi poolt KOV-le antud vara kasutamist nii õiguspärasuse kui tulemuslikkuse aspektis.
    Eksternset kontrolli teostavad veel õiguskantsler, riigikogu, riigikontroll. Õiguskantsler kontrollib KOV määruste õiguspärasust, seadusandliku ja täitesaatva võimu aktide vastavust seadustele ja põhiseadusele. Õiguskantsleril puudub sanktsioneerimisõigus.
    3. Kohtukontroll
    Haldusfunktsiooni üle teostab kontrolli halduskohus . Halduskohus ei astu kunagi tegevusse omal initsiatiivil. Järelevalveorgan võib esitada halduskohtule protesti. Halduskohtul on pädevus tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks, tunnistada akt õigusvastaseks, nõuda eelneva olukorra taastamist, mõista välja kahju.
    X teema

  • RIIGIVASTUTUS


    ___________________________________________

  • §1 Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused


    [vt meruski pdf-id]

  • §2 Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused


    [vt meruski pdf-id]

  • §3 Õiguste kaitse ja taastamine


    [vt meruski pdf-id]

  • §4 Kahju hüvitamine


    Vt. riigivastutuse seadus § 7 jj.
    Vastutuse äralangemine või piiramine
    Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3). - Kui kahju vastutust ei olnud võimalik vältida avaliku ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
    Vastutuse piiramise alused (RVS §13 lg1) - Kahju tekkimine oli ettenägematu. Kui on tegemist väheolulise rikkumisega, on tegemist vastutuse piiramisega. Ka siis, kui kahju täielik hüvitamine oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü.
    Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12)
    Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja. Kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult tekitatud kahju, sõltumata sellest kas neid ülesandeid täideti teenistussuhetes, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, v.a kui eriseadus seda ette näeb.
    Füüsilisest või eraõiguslikust isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, KOV või muu avalik-õiguslik JI, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule JI-le volituse avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumise eest ise. Nad on kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu. Samuti kohtutäitur vastutab ise.
    Kui kahju on tekitanud mitu avaliku võimu kandjat, vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt.
    Avaliku võimu volitused võivad olla delegeeritud eraõiguslikele isikutele:
    • haldusleping
    • seadus (notarid, kohtutäiturid)
    • haldusakt

  • Vastutuse erijuhtumid


    haldusaktiga tekitatud kahju
    RVS §14. Kahju tekitati vahetult õigustloova aktiga või selle andmatajätmisega. Avaliku võimu kandja rikkus sellega oluliselt oma kohustusi. Kohustuse aluseks olev norm peab olema otsekohaldatav. Kannatanu kuulub eriliselt kannatanud isikute hulka.
    Isik võib esitada kahjunõude. EL direktiivide ülevõtmise venitamise korral on tegemist ka haldusakti andmatajätmisega.
    Õigusmõistmisel tekitatud kahju hüvitamine
    • Kui kahju tekitati kohtuvälisel lahendamisel seaduses ettenähtud organi poolt. Kohtuotsuse. Välistatud on vaidemenetluse käigus tekitatud kahju.
    • Menetleja, s.h ka kohtunik, pani toime kuriteo.

    Õiguspärase teo või aktiga tekitatud kahju
    Kahju tekitati õiguspäraselt, kuid tegemist on isiku põhiõigusi või vabadusi erakordselt piirava haldusakti või toiminguga. Teiseks eelduseks on varalise kahju tekkimine. Põhjuslik seos haldustegevuse ja varalise kahju vahel.
    Vastutus langeb ära, kui kahju põhjustas osaliselt kannatanu ise või õiguste piiramine toimus kannatanu huvides. Kannatanu eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega. Kui on ette nähtud muu hüvitise saamise võimalus või kui vastava juhtumi puhul on tegemist eriregulatsiooniga.

  • Kahju hüvitamise kord


    Taotlusega kahju tekitanud organile või kaebusega halduskohtule. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse kahju justiitsministeeriumile. Kui kahju tekitati eraõigusliku avalikku võimu teostava isiku poolt, esitatakse taotlus haldusorganile, kes selle õiguse eraõiguslikule isikule üle andis.
    Kui avalike ülesannete täitmise volitus anti üle seadusega, siis tuleb esitada avaldus organile, kes teostab avaliku võimu kandja üle riiklikku järelvalvet.
    Kahjunõude võib esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja kahju põhjustanud isikust, kuid mitte hiljem kui 10 aasta jooksul kahju põhjustanud sündmusest arvates.

  • Regressinõuded


    Üldjuhul kahju hüvitab avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õiguslikul isikul on hiljem regressiõigus – a-õ halduskandja õigus nõuda tagasi mingi isiku poolt tekitatud kahju. Regressiõigus on füüsilise isiku puhul üksnes süülise tegevuse korral. Eraõiguslikust isikust avaliku võimu kandja puhul on võimalik sõltumata eraõigusliku isiku süüst. Regressinõue teise avalik-õigusliku võimukandja vastu on samuti sõltumatu tema süüst. Avalike teenistujate puhul reguleerib regressinõuet ATS (avaliku teenistuse seadus) §89’ ja 89’’.
    Regressihüvitist võib nõuda 3 kuu jooksul pärast kannatanule kahju hüvitamise otsustamist või avaliku võimu kandjalt kannatanu kasuks hüvitise väljamõistmisest.

  • §5 Alusetu rikastumine


    RVS 4 ptk. Avalik-õiguslikus suhtes õigusliku aluseta omandatud vara tuleb tagastada. Kui asja tagastamine ei ole võimalik või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Lisaks alusetult saadud asja või raha tagastamisele võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda:
    • alusetult saadud raha eest intressi
    • alusetult saadud asja kasutamisest või võõrandamisest saadud kasu üleandmist

    Vara või asja omandamine ei ole alusetu, kui see tugineb õigusvastasele haldusaktile, kuid haldusakt ei ole kehtetuks tunnistatud. Õiguslikult ei ole tühist haldusakti algusest peale olemas. Haldusakti tühisuse alused on antud seaduses. Põhjused peavad olema ilmselged. Alusetu rikastumise nõude esitamise tähtaeg kattub kahju hüvitamise nõude tähtajaga.
    XI teema

  • HALDUSÕIGUSLIKU KAASUSE LAHENDAMISE METOODIKA


    ___________________________________________________________________________

  • Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (ülevaade)1


    A. Haldustegevuse liik
    I. Haldusorgani tegevus
    II. Avalik-õiguslik suhe
    III. Välismõju
    IV. Regulatiivsus
    V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
    VI. Üld- või üksikregulatsioon?
    B. Õiguspärasus
    I. Pädevus
    II. Menetlusnõuded
    III. Vorminõuded
    IV. Sisuline õiguspärasus
    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus
    I. Teatavaks tegemine
    II. Tühisuse aluste puudumine
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine
    IV. Sundtäitmise eeldused
    V. Asendustäitmist ja sunniraha välistavad asjaolud
    D. Õiguskaitsevahendi kohaldatavus
    I. Õiguse rikkumine
    II. Eeldused
    III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus
    IV. Muude piirangute puudumine

  • Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid)


  • A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106)


  • I. Haldusorgani tegevus?
    1. halduskandjad - Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik
    2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
    kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik
    II. Avalik-õiguslik suhe
    - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul;
    - subjektiteooria - haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu
    - teleoloogiline tõlgendus - haldusvaidluse ja tüüpiliste eraõiguslike vaidluste vahel peab olema sisuline erinevus, mis õigustab avaliku õiguse kohaldamist
    - jt argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu
    kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub
    III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
    välismõju puudumisel: halduse siseakt ei saa kaevata selle peale.
    IV. Regulatiivsus
    1. Käsk
    2. Keeld
    3. Luba
    4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
    regulatiivsuse puudumise korral: toiming
    vastasel juhul analüüs jätkub
    V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
    ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus
    mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping.
    VI. Üld- või üksikregulatsioon?
    1. Konkreetne adressaat (adressaatid)
    2. Üldkorraldus
    a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
    b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
    üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping
    üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping
    Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist haldusaktiga/halduslepinguga/ määrusega/ toiminguga/ halduse eraõigusliku tegevusega/siseaktiga.
    Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.
    Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
    Üldkorraldus (üksikakt) on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
    Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
    Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.
    Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
    Haldusmenetlus (tegevus)
    • Määrus (üldakt)
    • Haldusakt (üksikakt)
      • Korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri
      • üldkorraldus
      • Muu akt
    • haldusleping
    • toiming

  • B. ÕIGUSPÄRASUS


    I. Pädevus
    1. Välispädevus (HMS § 8 lg 1)
    a) Sisuline pädevus (eriseadus)
    b) Territoriaalne alluvus
    c) Haldusorganina tegutsenud isiku kuulumine pädeva haldusorgani koosseisu
    2. Sisepädevus: Haldusorganina tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2)
    II. Menetlusnõuded
    1. Haldusorgani erapooletus
    a) Absoluutsed taandamisalused (HMS § 10 lg 1 p-d 1-3)
    b) Kahtlus erapooletuses (HMS § 10 lg 1 p 4)
    c) Taandamise piirangud (HMS § 10 lg-d 5 ja 6)
    2. Menetlusosaliste kaasamine
    a) Menetlusosaliste ringi määratlemine (§ 11)
    i) Taotleja
    ii) Adressaat
    iii) Kolmas isik
    - Faktiline puutumus
    - Õiguslik külg
    - Ettenähtavus
    iv) Teine haldusorgan
    b) Ärakuulamine (§-d 35 ja 40)2
    i) Ärakuulamise nõutavus
    ii) Erandid
    iii) Teavitamine
    iv) Arvamuse esitamise võimalus
    III. Vorminõuded
    1. Tegevuse vorm: kirjalik, suuline vm (§ 55 lg 2, § 92 lg 1, § 99 lg 3 ja § 107 lg 2)
    2. Resolutsiooni selgus (HMS § 55 lg 1)
    3. Põhjendamine (HMS § 56 ja § 108)
    Pädvus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane.
    IV. Sisuline õiguspärasus (HMS § 51, § 89, § 100 ja § 107 lg 1)
    1. Kooskõla seadusega
    2. Õiguslik alus (määruste puhul volitusnorm )
    a) Vastavus õiguslikule alusele
    b) Õigusliku aluse kehtivus ja põhiseaduspärasus
    3. Diskretsioonivigade puudumine3
    a) Diskretsiooni piiride ületamine
    b) Diskretsiooni kasutamata jätmine
    c) Diskretsiooni kuritarvitamine (asjassepuutumatu asjaolu arvestamine )
    d) Diskretsiooni väärtarvitamine (olulise asjaolu arvestamata jätmine)
    4. Õiguse üldpõhimõtted
    a) Proportsionaalsus – seotud kaalutlusotsustega
    b) Võrdsus
    c) Õiguskindlus
    d) Ühetaoline kohtlemine

  • Vahekokkuvõte: Haldusakt on formaalselt/sisuliselt/nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane/õigusvastane.
    Pädevus
    Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
    Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on:
    • menetlusosaline, menetlusosalise esindaja
    • menetlusosalise sugulane, abikaasa, hõimlane, perekonnaliige
    • menetlusosalisest sõltuvuses
    • asjaolude kohaselt erapoolik

    Menetlusosaliseks ei loeta eelnevas haldusorganit, kes peab esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu sooritamiseks. Kui taandamist nõudvad asjaolud ilmnevad, peab ametiisik sellest teavitama teda ametisse valinud isikut, kes otsutab, kas taandamine on vajalik. Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada.
    Pädevusnormi rikkumine on aluseks halduakti tühisuse aluseks. Tühiseks loetakse akt siis, kui pädevuse mittevastavus on ilmselge. Organ ei saa öelda, et üldise pädevuse puudumise tõttu ei saa küsimust lahendada. Samas ei ole olemas ühtegi üldpädevusega organit, mis lahendaks probleemid, mida teised ei saa teha.
    Menetlusnõuded
    Haldusmenetluse menetlusosalised on:
    • taotleja, haldusakti andmist/toimingu sooritamist taotlev/halduslepingu sõlmimiseks ettepanekut tegev isik;
    • adressaat, kellelele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks;
    • kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada;
    • haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks

    Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.
    Menetlusosaliste ärakuulamine, vastuväited
    Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulmata jätmise korral loetakse koormav haldusakt kindlalt kehtetuks. Igal isikul, kes pöördub halduse poole, on õigus saada vasus oma küsimusele.
    Erapooletus
    Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on:
    - menetlusosaline/menetlusosalise esindaja
    - sugulane, abikaasa, hõimlane, perekonnaliige
    - menetlusosalisest sõltuvuses
    - isiklikult huvitatud, kahlused tema erapooletuse kohta.
    Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. Antud taandamisnõuded ei kehti VV ja KOV volikogu ja valitsuse liikmete suhtes.
    Menetlus peab olema erapooletu ja ka näima erapooletuna.
    Vorminõuded
    Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada. Elektroonilist vormi saab kasutada mõlema poole kokkuleppel. Avalduste/taotluste puhul on vajalik digiallkirja.
    Määrus, haldusleping on kirjalikud. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.
    Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.
    Haldusakti põhjendamine
    (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud .
    (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
    (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
    (4) Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.
    Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Selleks on vaja esitada vastav avaldus koheselt peale haldustoimingust teadasaamist.
    Kaalutlusotsuse korral tuleb otsust põhjendada. Kaalumisel on avalik huvi – erahuvi, erahuvi – individuaalne huvi. Taotleja erahuvi tuleb võrrelda nii avaliku huviga kui ka kolmandate isikute huvidega. Nende avalike huvide ring ei ole lõputu, mis võimaldaks isiku erahuve.
    Sisuline õiguspärasus
    Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Haldusleping on õiguspärane, kui ta vastab HMS §-des 54-57 või §-des 89-91 ja § 92 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Nimetatud nõudeid kohaldatakse halduslepingule niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus halduslepingu olemusega. Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus.

  • C. HALDUSAKTI KEHTIVUS JA SUNDTÄITMISE VÕIMALIKKUS


    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62)
    1. Üldjuhul (HMS § 62 lg 1)
    a) Isiklik teavitamine
    b) Vormivabadus
    2. Erandid
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2)
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)

  • II. Tühisuse aluste puudumine
    1. Tühisuse alused HMS § 63 lg-s 2
    a) Ebaselgus
    b) Välispädevuse rikkumine
    c) Õiguserikkumiseks (süüteoks) kohustamine
    2. Tühisuse ilmselgus (RKHK 3-3-1-32-03)
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2)
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    IV. Sundtäitmise eeldused (AtSS § 2 lg 1, § 8)
    1. Koormav õigussuhteid kujundav haldusakt (ettekirjutus)
    2. Ettekirjutuse kehtivus (p-d I-III)
    3. Ettekirjutuse täitmata jätmine
    4. Seaduses sätestatud sunnivahend
    5. Sunnivahendi proportsionaalsus
    6. Erinõuded asendustäitmisele ja sunnirahale
    a) Hoiatus
    b) Menetlusnormid

  • V. Asendustäitmist ja sunniraha välistavad asjaolud (AtSS § 8 lg 3)
    1. Aluste (eelduste) äralangemine
    2. Alusnormi kehtetuks tunnistamine
    3. Edasilükkamine
    4. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. Haldusakt kuulub/ei kuulu sundtäitmisele.


  • 1. Teatavakstegemine
    vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
    kättetoimetamisega teatavaks, kui:
    • haldusaktiga piiratakse isiku õigusi, pannakse täiendavaid kohustusi
    • isiku kahjuks tunnistatakse kehtetuks / muudetakse varasem haldusakt

    avalikkusele, kui:
    • seda nõuab õigustatult isik
    • haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega
    • dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule
    • pole andmeid isiku kohta

    2. Tühisuse aluste puudumine
    Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Haldusakt on tühine, kui:
    1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan (ebaselgus)
    2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;
    3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; (pädevus)
    4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; (õigusrikkumisele kohustamine)
    5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
    Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud.
    3. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine
    Haldusakt kehtib kuni:
    - Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    - Tühistamine kohtu poolt
    - Kehtivusaja lõpp
    - Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine

  • D. ÕIGUSKAITSEVAHENDI KOHALDATAVUS


  • I. Õiguse rikkumine
    1. Õigusvastasus (B)
    2. Isiku puudumus (vrd B.II.2.a.iii)
    a) Faktiline
    b) Õiguslik

  • II. Eeldused
    1. Haldusakti tühistamine (RVS § 3 lg 1): eeldab kehtiva haldusakti olemasolu
    2. Haldusakti või toimingu keelamine RVS §-d 4 lg 1 ja § 5 lg 1: eeldab veel andmata haldusakti või veel sooritamata või jätkuvat toimingut
    3. Haldusaktiks või toiminguks kohustamine (RVS § 6): haldusorgan peab olema keeldunud haldusakti andmisest või toimingus või olema langenud viivitusse
    4. Kahju hüvitamine (RVS § 7 lg 1)
    a) Kahju
    b) Põhjuslik seos
    c) Süü (saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju puhul - RVS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2)
    d) Kvalifitseeritud põhiõiguste rikkumine (mittevaraline kahju)
    Hüvitamise vorm
    i) Rahas (RVS § 8 lg1)
    ii) Tagajärgede kõrvaldamisega (RVS § 11 lg 1)
    III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus (RVS §3 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 1)
    1. Alternatiivne õiguskaitsevahend
    2. Mõjususe ja kulude kaalumine
    IV. Muude piirangute puudumine (HMS § 58, RVS § 13)
    1. Haldusakti tühistamine
    a) Õiguste rikkumine kõrvaldatud haldusakti muutmisega (RVS § 3 lg 2)
    b) Erandina: kolmanda isiku õiguspärase ootuse kahjustamine
    2. Kahju hüvitamine
    a) Kahju ettenägematus (RVS § 13 lg 1 p 1)
    b) Piisav hool (RVS § 13 lg 1 p 2 ja lg 2)
    c) Ebaoluline rikkumine (RVS § 13 lg 1 p 3)
  • Kannatanu kaassüü (RVS § 13 lg 1 p 1 ja VÕS § 139)
    Järeldus: Isikul on võimalik kaitsta oma õigusi tühistamisnõude/ kohustamisnõudega/ kahjunõudega / Isiku õigusi on rikutud, kuid neid ei ole võimalik kaitsta ühegi õiguskaitsevahendiga / Isiku õigusi ei ole rikutud.
    ÕKV kohaldamise eeldused
    Haldusakti tühistamine – isik võib taotleda haldusakti tühistamist selles ulatuses, millega rikutakse tema õigusi.
    Eeldus – kehtiv haldusakt
    Haldusakti või toimingu keelamine – isik võib nõuda jätkuva toiminguga kaasneva rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. Isik võib nõuda haldusakti andamata jätmist või toimingu sooritamata jätmist, kui see rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärgi, mida ei saa kõrvaldada hilisemal vaidlustamisel.
    Eeldus – andmata haldusakt, sooritamata/jätkuv toiming
    Haldusaktiks või toiminguks kohustamine – isik võib nõuda haldusakti andmist, kui avaliku võimu kandja on selleks kohustatud ja see puudutab isiku õigusi.
    Eeldus – keeldumine aktist/toimingust, viivitus
    Kahju hüvitamine – isikul on õigus nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega.
    Eeldused –
    - kahju. Varaline(otsene, saamatajäänud tulu) või mittevaraline.
    - põhjuslik seos
    • süü – saamatajäänud tulu ja mittevaralise kahju korral. Füüsiline isik võib süülise kahju hüvitamist, millega on alandatud väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, kodu ja pereelu puutumatuse rikkumine, sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamise korral. Hüvitamisel arvestatakse proportsionaalsust ja süü raskust. Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi.
    • Kvalifitseeritud põhiõiguse rikkumine

    kahju hüvitamise vorm:
    • rahas – varaline kahju hüvitatakse rahas, luues olukorra, milles kannatanu oleks,

    kui tema õigusi ei oleks rikutud.
    • tagajärgede kõrvaldamisega – kannatanu võib rahalise hüvitise asemel nõuda

    kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
    Õiguskaitsevahendi ökonoomsus
    Haldusakti ei tunnistata kehtetuks, kui isiku õigused on taastatud haldusakti muutmisega. Jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist võib isik taotleda siis, kui see ei ole seotud ülemääraste kuludega – kui need ületavad oluliselt isikule tekitatavat kahju. Haldusakti andmata jätmist/toimingu sooritamata jätmist võib isik nõuda, kui selle andmine/sooritamine tooks kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada hilisema vaidlustamisega. Kahju hüvitamist võib nõuda siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega.
    Määrus on halduse poolt legislatiivfunktsiooni teostamine. Määrusandlus ei ole halduse tegevuse liik rangelt vaadates. Olemuslikult ei ole see haldusfunktsiooni täitmine, vaid legislatiivfunktsioon.
    Määrus võib olla õigustloov akt (üldregulatsioon) või pigem halduse akt (üksikregulatsioon). Õigustloova aktiga tekitatud kahju on vaid erandlikel juhtudel hüvitatav.
    Üldkorraldus. Akt saab olla üldakt või üksikakt, õigustloov akt või õigust rakendav akt. Üldkorraldus on kunstilikult loodud akt, teoreetiline väljendus. Praktikas on see ikkagi üksikakt. Selle puhul ei ole ärakuulamisõigust, nagu teiste aktide puhul.
    HMS järgi ei pea isikuid ära kuulama, kui neid on rohkem kui 50. See on ebaõnnestunud norm, et järgi õiguse põhimõtteid. Seda saab rakendada põhjendatult, kui isikud pole kindlaks tehtavad jne. Isikute ringil peab ikkagi olema õigus, et ta saaks oma arvamust avaldada. Ükski halduse otsus ei tohi isikut tabada ootamatult. Kui on vajadus, siis haldus peab oma otsustest teada andma näiteks meedia kaudu.
    Põhjendatus. Kui on alusdokument, mille adressaat on kätte saanud (ja kui motiivid ja põhjendused on väga ulatuslikud ), siis eeldatakse, et need põhieesmärgid tuuakse eraldi välja.
    Õigusliku aluse korral tuleb kontrollida nii õigusliku aluse olemasolu kui ka selle aluse enda Põhiseaduspärasust, üldpõhimõtetele vastavust.
    Normi põhiseadusevastasus – kui haldus kahtleb akti PS-pärasuses, siis seda normi ta kohaldamata jätta ei tohi. Haldusorgan kohtusse pöörduda ei saa, isegi mitte kaasuse raames. Haldusel on õigus küsida arvamust õiguskantslerilt, et viimane asja kontrolliks ja pöörduks Riigkohtusse põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi poole. Akt kehtib ka PSJV kohtumenetluse ajal, haldus peab seda ikkagi täitma. Ametnikul endal õigusnormi Ps-pärasuse kontrollimiseks pädevust ei ole.
    Euroopa õiguse puhul on asjad teistmoodi. Määrused on otsekohaldatavad. Direktiivi puhul võib olla otsekohaldatavaid sätteid, kuid üldiselt need tuleb võtta üle siseriiklikkusse õigusesse seaduse vormis. Euroopa õigust ei kontrollida põhiseaduslikkuse JV menetluses. Ainuvõimalus on tuvastada vastuolu ja jätta see säte kohaldamata. ECJ-s on palju riigivastutust puudutavaid küsimusi.
    Kui Euroopa õiguse alusel natud akt on vastuolus Eesti õigusega, jäetakse Eesti õigus tavaliselt kohaldamata. Ühelgi liikmesriigil ei ole õigust Euroopa õigust ise tõlgendada. Selleks tuleb küsida eelotsustust Euroopa Liidu organitest, sh ECJ-st.
    Proportsionaalsus (eesmärgi ja vahendi hindamise test)
    Haldus on alati eesmärgipärane. Erinevate huvide puhul peab sisuliselt hindama, mis on vääralt mõistetud avalik huvi ja mis on oma sisult legitiimne .
    Proportsionaalsuse test
    Kas eesmärk on vajalik ja legitiimne?
  • sobivus, kohasus ?
  • vajalikkus? Kas on olemas sama tõhusad, kuid vähem kahjudavad vahendid
  • mõõdukus?
    Isiku õiguslik puutumus - kas akt rikub isiku subjektiivseis õigusi (ei ole nn populaarkaebus).
    Kahju hüvitamist saab nõuda õigusvastase kahju tekitamist, kui akti ei saa tunnistada kehtetuks, tehingut lõpetada või kohustuslikku akti anda. Eeldusteks on:
    • kahju olemasolu
    • kehtiv haldusakt
    • põhjuslik seos

    Kui haldusakt on õiguspärane, siis RVS kahju hüvitamise nõuet §7 mõttes kasutada ei saa. Kui akt ise oli õiguspärane, siis kahju hüvitamist ei saa tühistada. RVS §16 järgi saab isik nõuda kahju hüvitamist ka õiguspärase aktiga tekitatud kahju suhtes, kui see piiras suures ulatuses tema õigusi ja tekitas suurt kahju. Hüvitis peab sel juhul olema täielik ja adekvaate (ei pea olema 100%).
    Primaarnõuded Esiteks peab isik kasutama primaarnõuet. Kui sellega kahju ei saa kõrvaldada, saab ta nõuda kahju hüvitamist. Kui isik jättis meelega primaarnõuded kasutamata, siis ta ei saa kahju hüvitamist nõuda, kui nende kasutamine oleks toonud probleemi lahenduse. Primaarnõuded on RVS §3-6.
    Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue (RVS § 3)
  • Nõude võimalikkus
    a) kas tegemist on haldusaktiga? (HMS § 51)
    • haldusorgan
    • avalik-õiguslik suhe
    • välismõju
    • regulatiivsus
    • ühepoolne regulatsioon
    • üksikregulatsioon

    b) kas tegemist on kehtiva haldusaktiga?
    • tühisuse aluste puudumine (HMS § 63)
    • haldusakt on teatavaks tehtud (HMS § 62)
    • haldusakti kehtivus ei ole lõppenud (HMS § 62 lg 2)

    2. Õiguslik puutumus
    Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust?
    • ta on haldusakti adressaat

    Talle on antud teatud õigusi või pandud peale teatud kohustusi? Keelduti soodustuste andmisest?
    • ta ei ole haldusakti adressaat, kuid:

    aa) on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks;
    bb) õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid
  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 54)

  • Nõude piirangud
    • menetlus- või vorminõuete mitteoluline rikkumine (HMS § 58)
    • haldusakti on muudetud (RVS § 3 lg 2) või selle osa on tühistatud (HKMS § 26 lg 11)
    • kolmanda isiku õiguspärase ootuse kahjustamine

  • Vastustaja
    • haldusorgan, kes on pädev vaiet läbi vaatama (HMS § 73)
    • haldusorgan, kelle haldusakti peale on kaebus halduskohtusse esitatud (HKMS § 14 lg 2 p 2)


  • Toimingu lõpetamise nõue (RVS § 4)


  • Nõude võimalikkus
    kas tegemist on toiminguga? (HMS § 106 lg 1)
    • haldusorgan
    • avalik-õiguslik suhe
    • välismõju
    • regulatiivsus puudub

    kas tegemist on jätkuva toiminguga? (RVS § 4 lg 1)
  • Õiguslik puutumus
    Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust?
    • on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks
    • õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid

  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 108)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 107)

  • Nõude piirangud
    Õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased (RVS § 4 lg 1)
  • Vastustaja
    • toimingut sooritav haldusorgan (RVS § 4 lg 3)
    • haldusorgan, kelle toimingu peale on kaebus halduskohtusse esitatud (HKMS § 14 lg 2 p 2)



  • Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (RVS § 5)


  • Nõude võimalikkus
    Haldusakt on veel andmata või toiming sooritamata
  • Õiguslik puutumus
    Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust?
    • on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks
    • õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid

  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56; HMS §-d 8, 10, 40, 108)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 54; HMS § 107)

  • Nõude piirangud
    Põhjendatud kartus kahjuliku tagajärje suhtes, mida ei saaks haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel kõrvaldada (RVS § 5 lg 1)
  • Vastustaja
    • haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pädev haldusorgan (RVS § 5 lg 2)

  • Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue (RVS § 6)


  • Nõude võimalikkus
    Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks:
    • haldusakt on andmata
    • toiming on sooritamata

    Vaide või kaebuse korral:
    • taotlus jäeti rahuldamata
    • taotlus jäeti tähtaegselt läbi vaatamata

  • Õiguslik puutumus
    Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust?
    • nõude alus (§ 6 lg 1)

  • on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks
  • õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid
  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56; HMS §-d 8, 10, 40, 108)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 54; HMS § 107)

  • Nõude piirangud
    Avaliku võimu kandjal ei ole HA andmise või toimingu sooritamise kohustust
  • Vastustaja
    • haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pädev haldusorgan (RVS § 6 lg 3)
    • haldusorgan, kes on pädev vaiet läbi vaatama (HMS § 73)

  • Kahju hüvitamise nõude üldkoosseis (RVS § 7 jj)


  • I. Üldised eeldused (RVS § 7 lg 1)
    1. Avalik-õiguslik suhe
    2. Subjektiivse õiguse rikkumine

  • II. Kahju hüvitamise nõude eeldused
  • Kahju
    • varaline kahju (RVS § 8)

    aa) otsene varaline kahju
    bb) saamata jäänud tulu
    • mittevaraline kahju (RVS § 9)

  • Õigusvastasus
    • pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56; HMS §-d 8, 10, 40, 108)
    • sisuline õiguspärasus (HMS § 54; HMS § 107)

  • Põhjuslik seos
    Kahju tekitamise ja avaliku võimu kandja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos
  • Süü
    • Tegemist on saamata jäänud tulu hüvitamise nõudega (RVS § 13 lg 2)
    • Tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise nõudega (RVS § 9)

  • Esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus (RVS § 7)
    • esmase õiguskaitsevahendi kasutamine ei oleks kahju tekkimist vältinud või kahju ära hoidnud
    • esmase õiguskaitsevahendi kasutamise vajalikkus ei olnud kannatanud jaoks arusaadav
    • esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmiseks oli mõjuv põhjus

  • Vastutuse piiramise alused
    • kahju tekkimine oli ettenähtamatu (RVS § 13 lg 1 p 1)
    • haldusorgan oli piisavalt hoolikas (RVS § 13 lg 1 p 2 ja § 13 lg 2)
    • õiguste rikkumine oli väheoluline (RVS § 13 lg 1 p 3)
    • kannatanu kaassüü (RVS § 13 lg 1 p 4)
    • muu asjaolu, millest tulenevalt oleks kahju hüvitamine täies ulatuses ebaõiglane (RVS § 13 lg 1 p 5)

  • Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue (RVS § 11)


    I. Üldised eeldused (RVS § 7 lg 1)
    1. Avalik-õiguslik suhe
    2. Subjektiivse õiguse rikkumine
    II. Kahju hüvitamise nõude eeldused (vt asjaomast skeemi)
    III. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldused
  • Püsiv õigusvastane tagajärg (RVS § 11 lg 1)
  • Õiguspärase olukorra taastamise võimalikkus (RVS § 11 lg 1 ja lg 2)
    • õiguslikult võimalik

    aa) haldusakt on tühistatud või muudetud
    bb) tagajärgede kõrvaldamiseks on õiguslik alus
    • faktiliselt võimalik

  • Õiguspärase olukorra taastamise ökonoomsus (RVS § 11 lg 2 ja lg 3)
    • õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületa oluliselt rahalist hüvitist

  • Kannatanu osalemine kulude kandmisel (RVS § 13 lg 4)
    • kannatanu on osalenud õigusvastaste tagajärgede tekitamisel ja tal on võimalik osaleda tagajärgede kõrvaldamise kulude kandmisel

    1 Jämedas kirjas on tähistatud eksami ja seminaride kaasustes käsitletavad probleemid.
    2 Menetlusõigusi ja -nõudeid on muidugi märksa enam: selgitamiskohustus, juurdepääsuõigus dokumentidele. Kaasuse lahendamisel seminaris ja eksamil tuleb piirduda vaid peamise menetlusõigusega, s.o ärakuulamisega. Muud menetlusõigused suuresti ongi suuresti abistava iseloomuga ärakuulamise suhtes.
    3 Käsitleda ainult juhul, kui tegemist on diskretsiooniotsusega.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 72 lk · .docx · 64 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    TÜ Haldusõiguse konspekt #1 TÜ Haldusõiguse konspekt #2 TÜ Haldusõiguse konspekt #3 TÜ Haldusõiguse konspekt #4 TÜ Haldusõiguse konspekt #5 TÜ Haldusõiguse konspekt #6 TÜ Haldusõiguse konspekt #7 TÜ Haldusõiguse konspekt #8 TÜ Haldusõiguse konspekt #9 TÜ Haldusõiguse konspekt #10 TÜ Haldusõiguse konspekt #11 TÜ Haldusõiguse konspekt #12 TÜ Haldusõiguse konspekt #13 TÜ Haldusõiguse konspekt #14 TÜ Haldusõiguse konspekt #15 TÜ Haldusõiguse konspekt #16 TÜ Haldusõiguse konspekt #17 TÜ Haldusõiguse konspekt #18 TÜ Haldusõiguse konspekt #19 TÜ Haldusõiguse konspekt #20 TÜ Haldusõiguse konspekt #21 TÜ Haldusõiguse konspekt #22 TÜ Haldusõiguse konspekt #23 TÜ Haldusõiguse konspekt #24 TÜ Haldusõiguse konspekt #25 TÜ Haldusõiguse konspekt #26 TÜ Haldusõiguse konspekt #27 TÜ Haldusõiguse konspekt #28 TÜ Haldusõiguse konspekt #29 TÜ Haldusõiguse konspekt #30 TÜ Haldusõiguse konspekt #31 TÜ Haldusõiguse konspekt #32 TÜ Haldusõiguse konspekt #33 TÜ Haldusõiguse konspekt #34 TÜ Haldusõiguse konspekt #35 TÜ Haldusõiguse konspekt #36 TÜ Haldusõiguse konspekt #37 TÜ Haldusõiguse konspekt #38 TÜ Haldusõiguse konspekt #39 TÜ Haldusõiguse konspekt #40 TÜ Haldusõiguse konspekt #41 TÜ Haldusõiguse konspekt #42 TÜ Haldusõiguse konspekt #43 TÜ Haldusõiguse konspekt #44 TÜ Haldusõiguse konspekt #45 TÜ Haldusõiguse konspekt #46 TÜ Haldusõiguse konspekt #47 TÜ Haldusõiguse konspekt #48 TÜ Haldusõiguse konspekt #49 TÜ Haldusõiguse konspekt #50 TÜ Haldusõiguse konspekt #51 TÜ Haldusõiguse konspekt #52 TÜ Haldusõiguse konspekt #53 TÜ Haldusõiguse konspekt #54 TÜ Haldusõiguse konspekt #55 TÜ Haldusõiguse konspekt #56 TÜ Haldusõiguse konspekt #57 TÜ Haldusõiguse konspekt #58 TÜ Haldusõiguse konspekt #59 TÜ Haldusõiguse konspekt #60 TÜ Haldusõiguse konspekt #61 TÜ Haldusõiguse konspekt #62 TÜ Haldusõiguse konspekt #63 TÜ Haldusõiguse konspekt #64 TÜ Haldusõiguse konspekt #65 TÜ Haldusõiguse konspekt #66 TÜ Haldusõiguse konspekt #67 TÜ Haldusõiguse konspekt #68 TÜ Haldusõiguse konspekt #69 TÜ Haldusõiguse konspekt #70 TÜ Haldusõiguse konspekt #71 TÜ Haldusõiguse konspekt #72
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Väga mahukas konspeks kogu vajaminevaga.
    Haldusõigus haldus õigus Formaalses mõttes Riigi põhifunktsioonid

    Sarnased õppematerjalid

    Haldusõigus
    84
    doc

    Haldusõigus

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ..............................

    Õigus
    Haldusõiguse konspekt
    118
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses,

    Haldusõigus
    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
    112
    pdf

    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

    1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes ­ AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid.

    Haldusõigus
    Haldusõigus
    45
    docx

    Haldusõigus

    Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega.

    Haldusõigus
    Halduso igus
    70
    pdf

    Halduso�igus

    Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest ■ haldusaparaat ○ Formaalses tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsiooni tegevus sõltumata sellest, kas tegevus on materiaalses tähenduses halduse teostamine ● Avaliku halduse materiaalses tähenduses defineerimise katsed ○ positiivne definitsioon

    Haldusõigus
    Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused
    18
    docx

    Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused

    Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused:

    Haldusõigus
    Haldusõiguse konspekt
    16
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus,

    Õigus
    HALDUSÕIGUS
    345
    pdf

    HALDUSÕIGUS

    Haldusõigus 29.01.2020 huvitav loeng Helen Kranich • Aine tutvustus • Kodutööd • Eksam • … Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus,

    Kategoriseerimata


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun