järgneda teatud tagajärgjed, nt antakse edasi ametlik etade või siis kontrollitakse kaupluses kaubanduseeskirjadest kinnipidamist. Kontrollimise lõppemisega lõppeb vastav haldusõigusuhe. Kestvatel haldusõigussuhetel on õiguslikult suurem tähtsus, nendest võib nim: 1)isikutega seotud haldusõigussuhted(nt avaliku teenistuse, kaitseväe, õppeasutustes tekkinud suhted). 2) varaga seotud suhted(nt maksevõlgnevusest, õigus töötu abirahale jne). 3) kasutamissuhted(nt elamu-ja kommunaalmajanduses, vee ja energia varustamisel, ühistrantspordi kasutamisel). Haldusõigussuhete tekkimise, lõppemise ja muutmise alused haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõppevad teatud asjaolul, mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Juriidiliste faktidena käsitletakse sündmusi ja tegusi, sündmused on niisugused asjaolud, mis ei sõltu inimese tahtest(nt sünd, teatud ikka jõudmine, loodusõnnetus). Tegudeks loetakse inimese
subjekt muutub haldusõigussuhete subjektiks. Pädevus-fikseerib vastava institutsiooni poolt täidetavate haldusülesannete ringi ning nende realiseerimiseks vajalike õiguste ja kohustuste mahu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida haldus mõjutab. Haldussuhete sisu ja liigid: · Ühekordsed haldusõigussuhted-tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest ning nendega ka piirduvad · Kestvad-on õiguslikult suurem tähtsus 1. isikutega seotud 2. varaga 3. kasutamissuhted · Deliktsed-on seotud haldusõigusrikkumisega ja haldusvastutusega Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritudhaldusõigusnormidega->jur.faktid->on sätestatud õigusnormi hüpoteesis Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused: Jur.faktid: · Sündmused-asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. · Teod-inimese tegevus. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus.
subjektiks. Pädevus-fikseerib vastava institutsiooni poolt täidetavate haldusülesannete ringi ning nende realiseerimiseks vajalike õiguste ja kohustuste mahu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida haldus mõjutab. Haldussuhete sisu ja liigid: · Ühekordsed haldusõigussuhted-tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest ning nendega ka piirduvad · Kestvad-on õiguslikult suurem tähtsus 1. isikutega seotud 2. varaga 3. kasutamissuhted · Deliktsed-on seotud haldusõigusrikkumisega ja haldusvastutusega Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritudhaldusõigusnormidega->jur.faktid->on sätestatud õigusnormi hüpoteesis Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused: Jur.faktid: · Sündmused-asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. · Teod-inimese tegevus. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus.
· 1-kordsed (ad hoc) N: antakse edasi teade isikule / inspektsioon läheb kauplust kontrollima. · Kestvad suhted, mis tekivad avalikus teenistuses (N: suhted kaitseväeteenistuses). Õiguslikult suurema tähtsusega. 1. isikutega seotud suhted av teenistuses, mis tulenevad a või korp! liikmelisusest. 2. varaga seotud maksuvõlgadest, töötusest seoses õigusega saada sots toetusi. 3. kasutamissuhted kommunaalmajanduses. Haldusõiguse allikad Õ allika mõiste · õigust loovate allikate tähenduses in ettekujutused, hoiakud, mis määravad ära subj õ teadvuse. · Õ allikad õ hinnangute allikate tähenduses; mõõtkava, millega hinnatakse õ korda õiglus, võrdsus, õ kindlus, arukus. · Õ tunnetamine allikate tähenduses nende kaudu saame teadmisi kehtivast õ-st.
järgneda teatud tagajärjed. Kestvatel haldusõigussuhetel on õiguslikult suurem tähtsus. Nendest võib nimetada järgmisi: - Isikutega seotud haldusõigussuhted. Siia kuuluvad avaliku teenistuse suhted, suhted, mis tulenevad avalik-õigusliku korporatsiooni (ühenduse) liikmelisusest, kaitseväeteenistuse suhted jne. - Varaga seotud haldusõigussuhted. Nt maksuvõlgnevusest tekkinud suhted, suhted, mille aluseks on pensioniõigus jne - Kasutamissuhted. Siin võib nimetada suhteid, mis tekivad kommunaalmajanduses, ühistranspordi kasutamisel jne. - Eraldi rühma moodustavad nn deliktilised haldusõigussuhted, mis on seotud haldusõiguserikkumisega ja haldusvastutusega. Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Neid asjaolusid nimetatakse juriidilisteks faktideks,
mingi kontrolli teostamine ja selle tulemused). 2. Kestvad – õiguslikult suurema tähendusega. a. Isikutega seotud haldusõigussuhted (suhted avalikus teenistuses, avalik- õigusliku korporatsiooni liikmelisus, advokatuur, ülikool) b. Varaga seotud haldusõigussuhted (maksuvõlgnemisest tekkinud suhe, pensioniõigus, õigus töötu abirahale) c. Kasutamissuhted (elamu- ja kommunaalmajanduses, veega, soojaga ja energiaga rajanemisel, ühistranspordi kasutamisel). 3. Deliktsed haldusõigussuhted – moodustavad eraldi rühma. On seotud haldusõigusrikkumistega ja haldusvastutusega. 4.5 Haldusõigussuhete tekkimise, muutmise ja lõppemise alused. Haldusõigussuhe saab tekkida, muutuda või lõppeda juriidiliste faktide mõjul. Juriidilisd faktid on sätestatud õigusnormi hüpoteesis. Juriidilised faktid:
Nendest võib nimetada järgmisi: isikutega seotud haldusõigussuhted. Siia kuuluvad avaliku teenistuse suhted, suhted, mis tulenevad avalik-õigusliku korporatsiooni (ühenduse) liikmelisusest, kaitseväe- ja asendusteenistuse suhted, õppeasutustes tekkinud suhted jne.; varaga seotud haldusõigussuhted. Näiteks maksuvõlgnevusest tekkinud suhted, suhted, mille aluseks on pensioniõigus, õigus töötu abirahale, õigus saada mitmesuguseid sotsiaaltagatisi jne.; kasutamissuhted. Siin võib nimetada suhteid, mis tekivad elamu- ja kommunaalmajanduses, vee- ja energiaga varustamisel, ühistranspordi kasutamisel jne. Muidugi, selline liigitus on suhteline ja tal puudub rangelt võttes ühtne liigituse alus. Näiteks kasutamissuhted on sageli põimunud isikutega seotud haldusõigussuhetega. On ju kohalike omavalitsusüksuste ülesandeks valla- või linnaelanikele normaalsete elamistingimuste loomine (elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon, valla- ja
Nendest võib nimetada järgmisi: isikutega seotud haldusõigussuhted. Siia kuuluvad avaliku teenistuse suhted, suhted, mis tulenevad avalik-õigusliku korporatsiooni (ühenduse) liikmelisusest, kaitseväe- ja asendusteenistuse suhted, õppeasutustes tekkinud suhted jne.; varaga seotud haldusõigussuhted. Näiteks maksuvõlgnevusest tekkinud suhted, suhted, mille aluseks on pensioniõigus, õigus töötu abirahale, õigus saada mitmesuguseid sotsiaaltagatisi jne.; kasutamissuhted. Siin võib nimetada suhteid, mis tekivad elamu- ja kommunaalmajanduses, vee- ja energiaga varustamisel, ühistranspordi kasutamisel jne. Muidugi, selline liigitus on suhteline ja tal puudub rangelt võttes ühtne liigituse alus. Näiteks kasutamissuhted on sageli põimunud isikutega seotud haldusõigussuhetega. On ju kohalike omavalitsusüksuste ülesandeks valla- või linnaelanikele normaalsete elamistingimuste loomine (elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon, valla- ja
kontrolli teostamine ja selle tulemused). - Kestvad õiguslikult suurema tähendusega. o Isikutega seotud haldusõigussuhted (suhted avalikus teenistuses, avalik-õigusliku korporatsiooni liikmelisus, advokatuur, ülikool) o Varaga seotud haldusõigussuhted (maksuvõlgnemisest tekkinud suhe, pensioniõigus, õigus töötu abirahale) o Kasutamissuhted (elamu- ja kommunaalmajanduses, veega, soojaga ja energiaga rajanemisel, ühistranspordi kasutamisel). - Deliktsed haldusõigussuhted Haldusõigussuhte tekkimine, lõppemine ja muutmine Haldusõigussuhe saab tekkida, muutuda või lõppeda juriidiliste faktide mõjul. Juriidiliste faktid: Sündmused on niisugused asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. Näiteks sünd, teatud vanusesse jõudmine, loodusõnnetus jne.
Näiteks nii: Ühekordsed (ad hoc) tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest (nt mingi kontrolli teostamine ja selle tulemused). Kestvad õiguslikult suurema tähendusega. Isikutega seotud haldusõigussuhted (suhted avalikus teenistuses, avalik-õigusliku korporatsiooni liikmelisus, advokatuur, ülikool) Varaga seotud haldusõigussuhted (maksuvõlgnemisest tekkinud suhe, pensioniõigus, õigus töötu abirahale) Kasutamissuhted (elamu- ja kommunaalmajanduses, veega, soojaga ja energiaga rajanemisel, ühistranspordi kasutamisel). Deliktsed haldusõigussuhted seotud haldusõigusrikkumistega ja haldusvastutusega 4. §4 Haldusõigussuhte tekkimine, lõppemine ja muutmine Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Neid asjaolusid nimetatakse juriidilisteks faktideks ja
kontrolli teostamine ja selle tulemused). - Kestvad õiguslikult suurema tähendusega. o Isikutega seotud haldusõigussuhted (suhted avalikus teenistuses, avalik-õigusliku korporatsiooni liikmelisus, advokatuur, ülikool) o Varaga seotud haldusõigussuhted (maksuvõlgnemisest tekkinud suhe, pensioniõigus, õigus töötu abirahale) o Kasutamissuhted (elamu- ja kommunaalmajanduses, veega, soojaga ja energiaga rajanemisel, ühistranspordi kasutamisel). - Deliktsed haldusõigussuhted Haldusõigussuhte tekkimine, lõppemine ja muutmine Haldusõigussuhe saab tekkida, muutuda või lõppeda juriidiliste faktide mõjul. Juriidiliste faktid: Sündmused on niisugused asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. Näiteks sünd, teatud vanusesse jõudmine, loodusõnnetus jne.
näitamisega ja lõppeb lahkumisega. Või nt kui nõutakse mingit ametlikku kutset. b. Kestvad omakorda jagunevad: i. Isikutega seotud haldusõigussuhted suhe algab nt matrikuleeritakse ja kestab kuni õpingute lõppemisega üliõpilased. ii. Varaga seotud haldusõigussuhted nt riik on nõudnud rohkem maksu, siis on isikul õigus nõuda tagasi. iii. Kasutamissuhted seotud suhetega, mis tekivad elamu ja kommunaalmajandusega seotult. Varsti pole enam EV-s need avalik-õiguslikud privatiseerimise tulemus. Nt energeetika, vesi, kanalisatsioon Sageli on need omavahel põimunud. Eraldi rühm: Deliktsed õigussuhted C. HALDUSÕIGUSSUHETE TEKKIMINE, MUUTUMINE, LÕPPEMINE Haldusõigussuhted algavad ja lõppevad teatud juriidiliste faktide alusel. Juriidilised faktid võib jagada kaheks: 1
annaabi.ee 
