põhimõte ja millist eesmärki need põhimõtted täidavad? EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 16. Milline on liikmesriigi kohtute roll ja ülesanne EL õiguse rakendamisel? Konstitutsioonikohtud on liikmesriikide suveräänsuse kaitsjad, kes tagavad oma tegutsemisega selle, et EL ei väljuks talle ettenähtud pädevuse raamidest.
Artikkel 26 Informatsiooni vahetus EUROOPA LIIDU ÕIGUS PRIMAARÕIGUSED SEKUNDAARÕIGUSED Direktiiv – suunised, riik kohaldama teat aja jooksul, rakendama riigi seaduses. Vajalik: ühine turg efektiivne. Topeltmaksustamise vältimine (dividendid) Passiivne tulu (intressid on mahaarvatavad, dividendid mitte) Ema-tütarühingu direktiiv. Dividendide saaja maksuvabastuse rakendamine. Tütar maksab emale dividende. Eesmärk topeltmaksustamise eemaldamine (emaühing väldib). Kohaldatavus: äriühingu vorm, maksuresident liikmesriigis, kohustuslikus korras maksustatav, osalus kapitalist vähemalt 10%, valikuline liikmesriikide kohaldatavus: hääleõigus 10%, 2 aastane katkematu omandisuhte kohustus. Maksustamine: vabastus-või krediidimeetod saaja tasandil, mittemahaarvatad osalusega seotud kulud, kinnipeetava maksu keeld allikariigis, TuMS § 50 lg 1’ – eestil ei ole 2 aastane tingimus. INTRESSI-ja LITSENTSITASUDE DIREKTIIV – saaja tasub. Intress on väljamaksjale kulu
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused (I osa) I Üldist ja mõisted Keskkonnaõiguse eesmärgid, inimkeskne ja looduskeskne keskkonnõigus – Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015) lk. 17 – 20 - (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/) edaspidi Kommentaarid Keskkonnaõiguse ajalooline kujunemine - materjal ÕIS-s Keskkonnaõiguse kesksed mõisted - a. Keskkonnahäiring – loeng, Kommentaarid lk – 22 -32 b. keskkonnarisk, - loeng, Kommentaarid lk – 33 – 36 c. keskkonnaoht - loeng, Kommentaarid lk – 37 – 39 d. käitaja ja käitis - loeng, Kommentaarid lk. 40 - 45 e. heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus - loeng, Kommentaarid lk 46 - 55 II Põhimõtted Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses –loeng, Kommentaarid lk 56 -58 Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk – 80 - 85...
põhimõte.Põhimõtetest juhindutakse tõlgendamisel ja Euroopa Ühenduse institutsioonide ning liikmesriikide tegevuses.Euroopa kohus võib tunnistada põhimõttega vastuolus oleva EÜ institutsiooni õigusakti (nt. direktiivi või määruse)kehtetuks.Põhimõttel on tähtis osa ka liikmesriikide tegevuse seaduslikkuse hindamisel. 4.Selgita ühenduse õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtet. Ühenduse õiguse vahetu kohaldatavus,otsene õiguslik mõju ja ülimuslikkus on koos effektiivsuse põhimõttega iseloomulikud kogu ühenduse õigusele.Need põhimõtted teevad EÜ õigusest oma erilise õiguskorra ,mis ei ole siseriiklik ega rahvusvaheline.Vahetu kohaldatavuse all mõeldakse üldiselt seda ,et rahvusvahelise organisatsiooni normid on vahetult kohaldatavad lepinguosapooleks oleva riigi kehtivas õiguses või liikmesriigi organisatsiooni õoguskorras
õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Ülimuslikkuse nõude õiguslik tagajärg on, et riiklikku õigust ei saa vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega kohaldada ja uute riiklike õigusaktide vastuvõtmine ei ole võimalik enne, kuni need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus tähendab, et Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele. Liidul on järgmised institutsioonid: – Euroopa Parlament; – Euroopa Ülemkogu; –
õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) Põhivabadused kehtivad igale inimesele igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus Ülimuslikkuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt EL sisene kompetentside jagunemine
11. Millist eesmärki täidavad EL-is EL-i õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõte? Vastus: Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 12. Millises kohtulahendis sedastas Euroopa Kohus, et EL-i õigus on ülimuslik põhimõtteliselt ka liikmesriigi põhiseaduse üle? Vastus: Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa
Paraku ei suuda eelotsuse menetlus kahjuks olla tegelikkuses piisavaks vahendiks nimetatud eesmärgi- üksikisikute kaebeõiguste tõhustamine- täitmisel; aidata liikmesriikide kohtuid keerulise EL õiguse kohaldamisel ja tõlgendamisel. 2 1.2. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise tähtsus Eelotsuse küsimine on EL õiguse nurgakivi, just eelotsustes on Euroopa Kohus loonud kõige kuulsamad EL õiguse põhimõtted (EL õiguse vahetu kohaldatavus, EL õiguse ülimuslikkus, liikmesriikide vastutus EL õiguse rikkumise eest, põhiõigusi ja -vabadusi puudutavad põhimõtted jne). Eelotsuse küsimine ja eelotsuse menetlus on sild kahe õigussüsteemi (EL ja siseriikliku-Eesti) õiguse vahel. 1.3. Eelotsuse küsimine siseriiklikus õiguses Eestis täpne vaste eelotsuse küsimisele puudub (nagu ka Soomes, Hollandis, Taanis ja Inglismaal). Eestis saab siiski menetlust peatada Riigikohtu menetluses oleva põhi-
Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsatega ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem, millele antakse mõõdud situatsiooni elementideni ja näidatakse suunad naaberpunktidele.Enne GPS ajastut kasutati polügonomeetriat ka riiklike põhivõrkude rajamisel, kus tema eelisteks triangulatsiooni ja trilateratsiooni ees oli üldjuhul vajadus tagada vaid kahe suuna nähtavus, hea kohaldatavus maastikuga ning märgi suhteliselt madal pealisehitis.Puuduseks oli mõnevõrra lõdvem võrgu ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel.Pol võrreldes GPSiga eeliseks on odavam aparatuur, lihtsam kasutatavus kõrge või tiheda hoonestusega aladel jt kohtades kus taevas on suures osas varjatud, aga maapealne vaateväli ei ole eriti kinnine. Üldnõuded polügonomeetria nurgamõõtmisele-polügonomeetria nurgamõõtmised sooritatakse täpsete nurgamõõtmiste üldreeglite
Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsatega ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem, millele antakse mõõdud situatsiooni elementideni ja näidatakse suunad naaberpunktidele.Enne GPS ajastut kasutati polügonomeetriat ka riiklike põhivõrkude rajamisel, kus tema eelisteks triangulatsiooni ja trilateratsiooni ees oli üldjuhul vajadus tagada vaid kahe suuna nähtavus, hea kohaldatavus maastikuga ning märgi suhteliselt madal pealisehitis.Puuduseks oli mõnevõrra lõdvem võrgu ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel.Pol võrreldes GPSiga eeliseks on odavam aparatuur, lihtsam kasutatavus kõrge või tiheda hoonestusega aladel jt kohtades kus taevas on suures osas varjatud, aga maapealne vaateväli ei ole eriti kinnine. Üldnõuded polügonomeetria nurgamõõtmisele-polügonomeetria nurgamõõtmised
Töötajatel oluline roll ja suurem otsustusvabadus. Selliseid teenuseid pakuvad näiteks: juhtimiskonsultandid, advokaadid, arhitektid, arstid •Teenuste kauplus – professionaalse ja massteeninduse vahepeal. see on „segu“ klienditeenindusest ja kontori toimingutest. Siia kuuluvad näiteks: pangad, spetsiaalkauplused, turismiagentuurid, autorent, koolid, restoranid, hotellid.. •Mass teenused – palju klienditehinguid, lühiajaline kliendikontakt, vähene kohaldatavus. Töötajad järgivad enamasti etteantud protsesse. Näiteks: kaubamajad, raudteevõrgustik, lennujaamad, raamatukogud, telekommunikatsiooni teenused.. Konkurentsivõime kriteeriumid. Kvaliteet – mõiste haarab võrdsel määral nii materjale kui tööde sooritamise taset ja disaini. Harilikult seondub kvaliteedi mõiste ostja hinnanguga. •Selline, nagu on meie protsess, on ka kvaliteet. Kvaliteetne protsess on stabiilse väljundiga.
– ajalised piirangud töö kirjutamisele – töö kirjutamiseks andmete kättesaadavus või –saamine – püüd mitte kirjutada ükskõik millest ja ükskõik kuidas • V Asjakohasus ja usaldusväärsus – kas on küsitud õigustatud küsimusi õigetelt inimestelt – kas kogutud andmed on antud töö kontekstis olulised – kuidas andmeid on kogutud ja analüüsitud: kas kasutatud meetod on põhjendatud (arusaamine selle piiridest) • VI Rakendatavus, kohaldatavus – kas ja mis ulatuses saab uurimuse kohapealt teha üldistusi – kas valimi suurus on piisav ja esinduslik • VII Objektiivsus – töö autor peab teema käsitlemisel jääma objektiivseks ja ei tohi juhinduda oma kogemusest, praktikast, eelarvamustest, suhtumisest, hinnangutest jne. – töö autori tegevus peab olema suunatud nähtusega seotud kõikide asjakohaste ja tõeliste põhjuste, omaduste ja seaduspärasuste
liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes. Otsekohalduvus - Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga ning EL-i Nõukogu ja Euroopa Komisjon (EK). Riikidel ei ole õigust jätta ebameeldiv määrus kohaldamata või rakendada nende sätteid valikuliselt. Määruse vahetu kohaldatavus tähendab, et see kuulub tingimusteta täitmisele ja sellele võib toetuda riigisiseses kohtumenetluses. Õigusnorm 1. Õigusnorm lähtub riigist. Käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu. Ta esineb kas käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. 4
e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Polügonomeetria eelised: *Tringulatsiooni ja trilateratsiooni ees – üldjuhul vaid 2 suuna nähtavuse tagamise vajadus, hea kohaldatavus maastikuga ja vajadus suhteliselt madala pealisehituse järgi. *GPS ees – lihtsam kasutatavus kõrge või tuheda hoonestusega aladel jt kohtades, kus taevas on varjatud, aga maapealne vaateväli ei ole kinnine. Polügonomeetrias on odavam aparatuur Polügonomeetria puudused: *võrreldes tringulatsiooniga – võrgu lõdvem ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel *võrreldes GPS meetodiga – samad kui
võtmata; · eeskirja sisu peab olema selge ja täpne, ning · eeskirja ülevõtmisperiood (ELi direktiivid) peab olema läbi. Enamikul ELi toimimise lepingus sisalduvatel vaba liikumist käsitlevatel eeskirjadel on vahetu õigusmõju ning neid võivad vaidlustada üksikisikud ja äriühingud. Ka Euroopa Kohus on mitmetes kohtuotsustes sedastanud, et ka ELi määruste, direktiivide ja otsuste teatud sätetel on vahetu õigusmõju. Vahetu kohaldatavus Mõnikord räägitakse lisaks vahetule õigusmõjule ka vahetust kohaldatavusest. Vahetu kohaldatavus tähendab, et eeskiri kehtib koheselt kõikides liikmesriikides. Euroopa Kohtu sõnul ei pea see olema sisse viidud või üle võetud siseriiklikku õigusse 2. ELi toimimise lepingu kohaselt on vahetult kohaldatavad näiteks määrused. Mitte kõik vahetult kohaldatavad ELi õiguse sätted ei oma vahetut õigusmõju. Mõned
valdkonnaga (jagatud pädevus); b) liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada (vajadus); c) kavandatud meedet saab selle ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil (lisaväärtus). 10. Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Doktriin Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest on erilise tähtsusega normide suhtes, mis on “vahetult kohaldatavad” või “vahetult toimivad”. Termin “vahetu kohaldatavus” tuleneb Euroopa Ühenduse Lepingu artiklist 189, mis sätestab, et lepingu normid on “vahetult kohaldatavad”. See tähendab, et need normid toimivad automaatselt kõikide liikmesriikide siseriiklikes õigussüsteemides, ilma et nad vajaksid siseriiklikku täidesaatvat seadusandlust. Kuigi kõik Lepingu normid on vahetult kohaldatavad, ei loo nad tingimata õigusi, millele isik võib toetuda siseriiklikus kohtus, järelikult mitte kõik normid ei ole “vahetult toimivad
ettevõtjatele surma või invaliidistumise korral või tegevuse katkemise või piiramise korral või kutsehaiguste või tööõnnetuste korral. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata tõendite ja menetluste suhtes, ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist. 4. Käesolevas määruses käsitatakse ,,liikmesriigina" kõiki liikmesriike, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Artikli 3 lõikes 4 ja artiklis 7 käsitatakse ,,liikmesriigina" siiski kõiki liikmesriike. Artikkel 2 Üldine kohaldatavus Käesolevas määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte. II PEATÜKK ÜHTSED EESKIRJAD Artikkel 3 Valikuvabadus 1. Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse. 2
2. Ülimuslikkuse põhimõte EL õigus on nr 1, alles siis siseriiklik 8 Ülimuslikkus Euroopa Liidu õigus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ülimuslik. St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma. Euroopa norm peab olema põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Otsekohalduvus 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit üheselt rakendatav Kompetents
Semantilise andmemudel tarkvaratehnikal on erinevaid tähendusi: · On kontseptuaalsed andmete mudelid, kus semantiline informatsioon on lisatud. See tähendab, et mudel kirjeldab tähendusi juhtudel. · On kontseptuaalsed andmete mudelid, mis hõlmavad võime väljendada informatsiooni, mis võimaldab tõlgendada semantilisi tähendusi. Semantilist andmebaasi saab intregeerida, kui nad kasutavad sama standard tüüpi. See tähendab seda, et üldiselt on neil laiem kohaldatavus kui relatsioonilisel või objektorienteeritud andmebaasil. Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Lae alla programm Xampp. (http://www.apachefriends.org/en/xampp.html) Kui valisin .zip faili, paki Xampp lahti või kui valisid .exe, siis installeeri Xampp. Käivita Xampp Control Panel ja sealt käivita Apache ja Mysql. Seejärel kirjuta veebilehitseja aadressiribale localhost. Kui leht on lahti, vali sealt phpMyadmin. Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs).
võetakse vastu institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. ÕIGUSAKTID Määrused; Direktiivid; Otsused. Samuti kasutatakse soovitusi ja arvamusi, mis ei oma kohtuslikku jõudu ning on soovitusliku sisuga. MÄÄRUS Määrus on üldine õigustloov akt, mis on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatav kõigile liikmesriikidele. Määruse rakendamisel tähistab vahetu kohaldatavus siseriiklikkusse seadusandlusesse ümberkirjutamise keeldu, mis tähendab seda, et määrus muutub vastuvõtmisel automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks ning on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu võetava õigusaktiga. DIREKTIIV Direktiiv on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud. Samas on direktiivi rakendamine kaheastmeline protsess, kus liikmesriik
Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub otsuse tegemine liidu poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel. Menetlusautonoomia põhimõte • Liikmesriikide kohtute õigus otsustada Euroopa Liidu õiguse üle – Õiguskindlus ja Res Judicata – sama õiguslik küsimus on juba varem kohtu poolt otsustatud ja ei vaja uut otsust – Ajalimiidid - mõistlikud ajalimiidid ja võrreldavad ajalimiidid kohalikus ja EL-i õiguses – Tõendite kohaldatavus – samaväärne tõendite kohaldatavus – Ligipääs õiguskaitsele • Samaväärsus (võrdsusprintsiip) - liikmesriigi menetluseeskirjad EL-i küsimuste menetlemisel ei tohi olla piiravamad eeskirjadest, millega reguleeritakse sama menetlust sarnases siseriiklikus küsimuses • Hageja õigus toimivale õiguskaitsele. Riigivastutuse põhimõte • Samaväärsus EL-i institutsioonide ja liikmesriigi vahel - ELTL artikkel 340 lõikega 2 lepinguvälise vastutuse korral heastab
Osa Eesti haldusõigusest moodustab Euroopa Liidu õigus, osa moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a)
subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelev läänemeresoome rahvas, kes on lähedases suguluses soomlastega. Eesti keelel on palju sarnasusi soome keelega. Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib emakeelena vene keelt. [30] 28 VIIDATUD ALLIKAD [1] Riigikohus, „Märksõnastik: põhiseaduse kohaldatavus,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9486,9487,9488. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [2] D. Sturm, „Eesti Vabariik,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:EVabariik.png#filehistory. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [3] Vabariigi Valitsus, „Riigivapp,“ 2012. [Võrgumaterjal]. Available: http://valitsus
subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid o EÜ asutamisleping (1957.a)
põhiseaduse ülimuslikkusel ja igasuguse riigivõimu teostamise lubatavusel üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate normide alusel. Riigi põhiseadus on riigivõimu teostamise aluseks üksnes juhul, kui riik on iseseisev ja sõltumatu. Põhiseaduse ülimuslikkus on seega riigi iseseisvuse ja sõltumatuse otseseim juriidiline tagajärg. Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiipideks on aga selle vahetu kohaldatavus liikmesriigi territooriumil ning ülimuslikkus (esmasus) liikmesriigi õigusaktide ees. Teatavasti on Euroopa Kohus (otsuses Internationale Handelsgesellschaft, kohtuasi 11/70) kinnitanud, et Euroopa Liidu meetme kehtivust ja toimet liikmesriigis ei saa mõjutada väited selle vastuolust liikmesriigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või riigi põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (vt PSTS § 1 komm 12.3, PSTS § 2 komm-d 1719).
eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või nõustamine jm. toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. Euroopa Komisjoni pühiülesanne on edendada Euroopa 35. Proportsionaalsuse põhimõte üldhuve. Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36. Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) 40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega Büroo ülesandeid võib jagada nelja kategooriasse: 37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) Euroopa Kohtu a) Poliitikaküsimused konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse
otsustamise, töötajale vaba töökohavaliku ja tarbijatele vaba valiku erinevate toodete vahel. Vaba konkurents võimaldab ettevõtetel saata oma pakkumine märksa suuremale tarbijaskonnale. Ülimuslikkus – Euroopa Liidu õigus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ülimuslik. St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma. Euroopa norm peab olema põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Otsekohalduvus – 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit – üheselt rakendatav Kompetents 1) Ainupädevus 2) Jagatud kompetents – EL liikmesriigid peavad otsustama koos 3) Riikide pädevus –riigid saavad ka otsustada Euroopa Keskpank- rahanduspoliitika monitooring ja elluviimine. Tagada, et Euroopa rahandus pekki ei läheks
Võibolla ainult kaudselt - "liikmemaksu" ümberjaotamisega. tolerantsus, vähemustega arvestamine, õiguste austamine liidu laiendamine viib suurema tolerantsuseni läbipaistvus, järjest rohkem demokraati defitsiiti leevendamine kontrolliorganid, tugev järelvalvesüsteem rahvuslikkus & suveräänsus kartus suveräänsuse kaotamist paljud riigid on vastupidi saanud palju juurde, muutunud kaalukamaks. 14. Õigusprintsiibid ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus määrus - siduv täies määras direktiiv - eesmärk on paika pandud otsus - kindlale riigile täitmiseks subsidiaarsus, üritatakse olla kodanikele võimalikult lähedal otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel valdkondades, mis ei kuulu ELi ainupädevusse, kaitseb see liikmesriikide suutlikust teha otsuseid ja võta meetmeid, õigustab liidu sekkumist juhul, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada meetme eesmärgi.
põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes. Otsekohalduvus - Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga ning EL-i Nõukogu ja Euroopa Komisjon (EK). Riikidel ei ole õigust jätta ebameeldiv määrus kohaldamata või rakendada nende sätteid valikuliselt. Määruse vahetu kohaldatavus tähendab, et see kuulub tingimusteta täitmisele ja sellele võib toetuda riigisiseses kohtumenetluses. Õigusnorm 1. Õigusnorm lähtub riigist. Käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu. Ta esineb kas käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. 4
Kohtud peavad EL õigusega vastuolus olevaid seadusi ja määrusi kohaldamata jätma. Ametnikud ie tohiks siseriiklikku õigust kohaldada juhul , kui see on vastuolus EL õigusega. Seega ametnikud peaksid olema hästi kursis EL õigusaktidega. Et eesti saaks EL õigusnormide alusel riigivõimu teostada, peavad need õigusnormid vastama teatud tingimustele: 1. Nende normide vastamine Eesti PS aluspõhimõtetele. 2. EL õigusaktide kehtivus EL normide kohaselt ning EL õiguse vahetu kohaldatavus. EL ÕIGUSNORMIDE HIERARHIA: 1. Esmane õigus(eelkõige EL leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Eesti liitumisleping) 2. Teisene õigus(määrused ja direktiivid)...Need võivad olla vastuolus EL esmase õigusega. EL määrus on eestis tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav. 2.3.2 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahusus on traditsiooniliselt õigusriigi printsiibi hulka arvatav põhimõte.
Protokoll nr. 30 - subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta · Euroopa Kohtu otsustest tulenevad põhimõtted 1. EL õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud. 2. EL õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 24 Kohtulahendid: C-26/62 Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie er Belastingen, 1963; C-6/64 Costa v. ENEL, 1964; C-43/75 Defrenne v. Sabena, 1976; C-92/78 Simmenthal vs. Commission, 1978 C-41/74 Van Duyn v
1) institutsiooniline ülesehitus, mis tagab, et ka Euroopa ühishuvid, st eesmärkides kehtestatud ELi huvid, kujundavad ja mõjutavad tahte kujunemist ELis; 2) volituste üleandmine liidu institutsioonidele, mis ulatub teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest oluliselt kaugemale, tavaliselt riikide ainupädevusse kuuluvatesse valdkondadesse; 3) liikmesriikide õiguskordadest sõltumatu oma õiguskorra loomine; 4) Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus, mille kohaselt Euroopa Liidu õiguse sätetel on täielik mõju ühtselt kõikides liikmesriikides ja need annavad nii liikmesriikidele kui nende kodanikele õigusi ja kehtestavad kohustusi; 5) Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus, millega tagatakse, et Euroopa Liidu õigust ei saa liikmesriigi õigusega tühistada ega muuta ja vastuolu korral on ülimuslik ELi õigus. Euroopa Liit on seega iseseisev võimuühendus oma suveräänsete õiguste ja
kui saab kohaldada, kui ole karistatud, kuid teisel viisil. Motiiviks on, et see ei ole otstarbekohane, et tema sinna saata. Oluline on oportuniteedi printsiip ehk riigile väiksemate kulutuste tekitamise printsiip. Legaliteedi (kõik peab saama reaktsiooni) vastuväide. Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käituskontrollile (§ 74) Kohaldamise asjaolud samad mis § 79 rakendamisel. Erinevus siin: 1. kohaldatavus ka varem karistust kandnud isikule; 2. katseaeg 8 kuust kuni 3 aastani ja 3. kriminaalhooldusele allutamine koos käitumiskontrolliga. Käitumiskontrolli nõuded on: 1. peab olema kohtu poolt määratud kohas; 2. ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile ja esitama andmeid oma kohustuste täitmis ja elatusvahendite kohta; 4. kauemaks kuni 15 päeva elukohast kriminaalhooldaja luba; 5
Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme. Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigusharu. Seosed teiste eraõiguse harudega I) Seos tsiviilõigusega Seos tsiviilõiguse üldosaga, vt TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas (TsÜS § 24- 47); Seos võlaõigusega, vt VÕS üldosast lepingulise vastutuse süsteem (eelkõige kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1) ja VÕS eriosast deliktilise vastutuse süsteem (vt VÕS § 1043 jj); VÕS müügilepingu reeglid (tehingud osade ja aktsiatega, ettevõtte müük); Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping kui mitmepoolne leping;
järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1 Inimese väärikus on puutumatu, seda austada ja kaitsta on aga riigivõimu kohustus. b) Konventsioonid jne - ILO deklaratsioon 1944 - ÜRO Harta
järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1 Inimese väärikus on puutumatu, seda austada ja kaitsta on aga riigivõimu kohustus. b) Konventsioonid jne - ILO deklaratsioon 1944 - ÜRO Harta
51. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 52. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') 53. Põhiväärtused (demokraatia & turumajandus, solidaarsus & lojaalsus, darvinism või kristlus, vaba turg või ümberjagamine, tolerantsus, läbipaistvus, rahvuslikkus & suveräänsus) Suveräänsus- täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping, 1648) 54. Õigusprintsiibid (ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus, subsidiaarsus, proportsionaalsus, keskkonna- ja rahandusõiguse paralleelid) 55. EL & demokraatia (Majone) 56. EL kui uus-keskaegne impeerium ja demokraatlik valitsemine (Zielonka) 57. EL-i erinevaid tahke iseloomustavad demokraatia mudelid (Weiler) 58. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes 59. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus-institutsionalism
järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1 Inimese väärikus on puutumatu, seda austada ja kaitsta on aga riigivõimu kohustus. b) Konventsioonid jne - ILO deklaratsioon 1944 - ÜRO Harta
järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4. PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. „Inimese väärikusest” /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5. Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6. Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a. põhiseadused ● Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 ● Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2
moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: a. Esmane õigus (primaarne) Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957)
moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid
Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigus Kaubandusõiguse kaupmehed Saksa seaduse järgi on meie jaoks ettevõtjad. 1.1.3. Ühinguõiguse seos teiste õigusharudega Eraõiguse harudega: a) Seos tsiviilõigusega (vt. TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas; lepingutele kohaldatavad sätted (asutamine on tehing)) b) Seos tööõigusega (vt. Juhtorgani liikmete suhte piiritlemine töösuhtest; juhataja saab olla töölepingu alusel tööl, kui ka juhatuse liikmena käsunduslepingu alusel tööl: tööülesanded ei tohiks kattuda; Töölepingu seadus §7) c) Seos rahvusvahelise eraõigusega (vt RVEÕS § 14-17; Euroopa Liidu direktiiv piiriülese ühinemise kohta)
a. PärS §-d 127-129); 1. Üldpõhimõtted · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; · kui enne 2009. a. 1. jaanuari surnud pärandaja ei pidanud oma testamendis ja/või 14. Seadusjärgse pärimisõiguse kohaldatavus ehk millistel juhtudel toimub seadusjärgne pärimine pärimislepingus kinni seadusjärgse pärija sundosaõigusest (1996. a. PärS § 104), siin võib juhtuda, et testamendijärgne (pärimislepingu järgne) pärija kutsutaksesamaaegselt
linnaarenguplaan ja regionaalne planeerimine; kohalik infrastruktuur; kohalik ettevõtlus; kohalik rahandus; kohalik elatustaseme kindlustamine; kohalik tervishoid; kohalikud hoiukassad; kohalik keskkonnakaitse; kohalik haridus ja kultuur; kohalik tarbijakaitse Selgituseks: (JL) Euroopa Kohus on loonud oma õiguspraktikaga kaks olulist EL-s kehtivat põhimõtet: EL õiguse vahetu kohaldatavuse ja EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte. Vahetu kohaldatavus tähendab seda, et EL õigusega kehtestatakse õigused ja kohustused mitte ainult EL institutsioonidele ja liikmesriikidele, vaid ka EL kodanikele ja liikmesriigis elavatele füüsilistele isikutele ning seal asuvatele juriidilistele isikutele (vrd Laffranque lk 290; vrd Olle II lk 34). Areng on toimunud E(M)Ü asutamislepingu vahetu kohaldatavuse üha laienevas käsitluses Euroopa Kohtu poolt. Nüüdseks on jõutud juba teisese õiguse vahetu kohaldatavuse tunnustamiseni (määrused; teatud
annaabi.ee 
