1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik.
5. tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumist; 6. jätta kaebus või protest rahuldamata. 6 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Riigivastutus Riigivastutuse seaduse (RVastS) peamiseks eesmärgiks on ühest küljest tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu, teisalt aga kaitsta ka riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama. RVastS ülesandeks on anda materiaalõiguslikud alused kahju hüvitamisel ehk teiste sõnadega ta annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja millistel tingimustel saab isik
Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll: teenistuslik järelevalve, riiklik järelevalve ja sisekontroll. Halduse välimine kontroll: poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri järelevalve ja kontroll, kohtukontroll. 9. HALDUSSUND. Haldussund kui haldustäide. Asendustäitmise mõiste. Sunniraha ja vahetu sund. 10. RIIGIVASTUTUS. Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused. Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused. Õiguste kaitse ja taastamine. Kahju hüvitamine, kahju hüvitamise kord. Regress. Alusetu rikastumine. 1. Avalik haldus mitmetähenduslik! Avalik haldus on seotus avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest.
Vastutuse korral tuleb arvestada eriseaduse nõuetega. Kui kahju on tekitanud mitu avaliku võimu kandjat, siis hüvitavad kahju solidaarselt. Vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja, kusjuures tema nimel tegutsenud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta. Kui kahju tekitas füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja, vastutab algne avaliku võimu kandja. 6. Kui riigivastutus on reaktsioon riigi tekitatud ebaõigluse eest, siis milles võib ebaõiglus väljenduda? Palun too vähemalt 3 näidet ja püüa neid ilmestada eluliste näidetega. Avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse all laiemalt on mõistetud igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. See võib seisneda varalises kahjus, haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult äravõtmises või selle kasutamise
– kahju tekitamisel vastutab reegline kahju et oleks eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus). tekitanu; – ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vastutab – vaidlusi üldjuhul maa- ja linnakohtutes. halduse kandjal – juriidilisel isikul (riigivastutus); – vaidlused õiguspärase tegutsemise üle halduskohtutes. Haldusõiguse üld- ja eriosa Haldusõiguse olulised põhimõtted • Hea halduse tava kui haldusõiguse “emapõhimõte” • Hea halduse põhimõtted on kujunenud Euroopa Nõukogu resolutsioonide ning Euroopa kohtupraktika läbi EN resolutsioonid • 1977 resolutsioon 77 (31): üksikisikute õigused suhetes ametiasutustega vajavad rohkem kaitset.
tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ja kes tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Seega on kohtutäitur riigivõimu osa ja avalikes huvides tegutsev ametnik. 3) Kohtutäituri vastutus Kohtutäituri suhtes on menetluse käigus tehtud vigade puhul võimalik kohaldada 3 liiki vastutust: 1) Tsiviilvastutust - Tuleb käiku siis kui ta on teinud menetluse käigus vigu. - Süüliselt tekitatud kahju, see tuleneb Riigivastutus seadusest. - Vastutab ka oma oma bürootöötajate tekitatud kahju eest. - Ettevaatamatusest tekitatud kahju. Kohtutäitur vastutab ka pärast ametist vabastamist tahtlikult/süüliselt tekitatud kahju eest tööl oleku ajal. 2) Distsiplinaarvastutust - Kohaldada saab Justiitsministeerium ja Aukohus - Süüteoks võib olla vääritu käitumine/tegu, õigusnormide rikkumine - Karistuseks võib olla rahatrahv (max 6400), noomitus, ametist tagandamine või
- Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida Kui hoiatus näeb ette sunniraha kohaldamise, peab seal nimetama ka summa suuruse, lähtudes seadusekohasest ülem- ja alammäärast. Kui isikule ettekirjutusega pandud kohustus seisneb mitme teo tegemises või mitme teo toimepanemisest hoidumises, tuleb summa kindlaks määrata iga kohustuse kohta eraldi. 20) Riigivastutus - avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Hõlmab ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetut rikastumist Vastutuse alused: 1. isiku subjektiivsete õiguste rikkumine 2. isiku õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja oma tegevusega avalikõiguslikus suhtes 3. tegevuse õigusvastasus ehk tegu on õigusvastane 4
Avaliku teenistuja õigused: (2) 1) Õigus saada lisatasu a. Teenistusstaazi eest b. Akadeemilise kraadi eest c. Võõrkeelte valdamise eest 2) Õigus sõidukulude hüvitamisele Avaliku teenistuja kohustused: (3) 1) Järgida õigusakte 2) Ettevõtlusega võib tegeleda vaid ametiasutuse loal 3) Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e. haldusmenetlus haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu või isiku...) tegevus: · Määruse või haldusakti andmine · Halduslepingu sõlmimine · Toimingu sooritamine Haldusmenetluse põhimõtted: (4) 13 · Uurimispõhimõte haldusorgan selgitab välja asjaolud · Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon ei ole olemas sarnaseid olukordi
Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu akt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks on ka haldusleping (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping). Seaduste ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest need ei reguleeri üksikjuhtumeid
õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele. Halduseeskirja tunnustena võib nimetada tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise kohta kehtestatud sätteid. Täiendsõna riigi- mõistes riigivastutus tähendab aga seda, et seadus keskendub peamiselt avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamisele, siis on toodud sätted ka õigustloova aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohta.
üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele. Halduseeskirja tunnustena võib nimetada tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise kohta kehtestatud sätteid. Täiendsõna riigi- mõistes riigivastutus tähendab aga seda, et seadus keskendub peamiselt avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamisele, siis on toodud sätted ka õigustloova aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohta.
KOV üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll: (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle EV PÕS ja seadustele teostab ÕK. Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused (Haldusmenetluse seadus). Haldustoimingud peavad olema: 1. Õiguspärased: 2. Kaalutlusõiguslikud 3. Vormivabadus ja eesmärgipärasusele lähtuvad 4. Uurimispõhimõtest lähtuvad Haldustoimingute liigid: 1. Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus
• Kehtetuks tunnistamiseni • Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) Määrus kehtib kuni: • Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt • Kehtivusaja lõpuni • ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 18. Riigivastutuse mõiste ja riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise alused. Riigivastutus – vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest. Kui riik haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama. Riik pole võimu positsioonil kodaniku suhtes. Hüvitamise alused: • Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). • Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on
Kuidas seda määratakse ja miks? Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul ise täita või lasta halduslepingu alusel täita kolmandal isikul. 72. Millised on haldussunnimenetluse kulud, kes neid kannab? Reeglina kannab kulud (sunniraha, asendustäitmise kulud) haldussunni adressaat. 73. Mida tähendab riigivastutus RVastS mõistes? Õigus nõuda haldusakti tühistamist ulatuses, mis rikub isiku õigusi. 74. Millised on isiku õigused Rvast S alusel? 75. Mis on vaidemenetlus? Mida võib selle menetluse korras taotleda? Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Võib taotleda: o haldusakti kehtetuks tunnistamist;
Kohtukt: 1.kohtunikud teostavad 2. Algatus kaebus, protest. RK: jõustumata õigustloov akt PS-ga vastuolus, jõustunud akt kehtetus, tunnistada, et on vastuolus PS-ga, jääta rahuldamata. Halduskohus- lahendab a.õ vaidlusi- rikutud õigusi või piiratud vabadusi- appelatsioon, kui on eabõigesti kohaldatud normi, hinnatud tõendedi või rikutud kohtumentluse normi. Delikt- igasugune õigusvastane tegu, mis põhjustas ebaõiguse ja toob jur vastutuse. Riigivastutus 1. Ametniku poolt tekitatud kahju eest vastutab KOV kui avaliku võimu kandja 2. Vastutus ei ole piiratud 3. Vastutus tüüpilise kahju eest 4. Rahalist hüvitust ei saa nõuda, kui kahju saab kõrvaldada muude vahenditega 5. Erakorraline kahju- kui suur riive 6. Nõude saab esitada nii haldusorganile kui kohtule Riigivastutusõiguse üldised eeldused: 1) avõimu kandja on tegutsenud aõ suhte raames 2) subj õiguste rikkumine
vabastatud maksudest Immuniteet tähendab, et teatud isikud ja institutsioonid ei allu tavapäraselt viisil riigi jurisdiktsioonile e riigil puudub õigus teostada nende üle oma seadusandlikku, täitesaatvat või kohtulikku jurisdiktsiooni. Vastutus Kui rahvusvahelise õiguse subjekt rikub mõnda rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust, siis paneb ta toime rahvusvahelise õiguse rikkumise e rahvuvahelise väärteo. International wrongful act. Riigivastutus Riigivastutust küsimusi reguleerivad peamiselt rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid. Mis on rahvusvaheline väärtegu? Käitumine, tegevus või tegevusetus mis vastab järgmistele tunnustele: omistav riigile ja rikub riigi rahvusvahelist kohustust. Tegevusetus võib olla väärtegu ainult siis kui riigil oli rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustus käituda teatul viisil, kuid ta ei teinud seda. Väärtegude kategooriad: · Rahvusvaheliste kohustuste rikkumised
nimel, olles ametitoimingutes osalejate suhtes erapooletu ning seotud ulatusliku saladuse hoidmise kohustusega. Kuna notar täidab ametitoimniguid tehes avalikke ülesandeid, on tema ja ametitoimingus osalejate vahel avalik-õiguslikud suhted. Oma kohustuste mittetäitmisel, seadusvastaselt täitmisel või kohustuste rikkumisel peab notar vastutama oma teo eest seadustes sätestatud korras. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib Eestis riigivastutusõigus, mistõttu ka notari ametivastutus moodustab osa riigivastutusõigusest. Kui riigiametnike eksimuste eest vastutab riik, siis notar kannab oma ametikohustuste süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest isiklikku vastutust. Notari isikliku vastutuse põhimõte tuleneb notariameti omapärast. Nimelt ei ole notar riigiteenistuja, vaid sõltumatu ametiisik, kes peab oma ametikohustusi isiklikult täitma.77
päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates. (5) Sunniraha rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sunniraha võib korduvalt rakendada alates 90. päevast pärast eelmise sunniraha rakendamiseks antud täitekorralduse tegemise päeva. 16 IV teema. Õiguskaitsevahendite kohaldamine (riigivastutus) KOHTUPRAKTIKA: Tallinna linn, RKHKm 3-3-1-29-08; Mugra, RKHKo 3-3-1-47-08; Pajker, RKHKo 3-3-1-57-09; Semjonova, RKÜKm 3-2-4-1-10; Lillemets, RKHKo 3-3-1-41-10 KAASUSED 1. P-le kuulub Audru vallas Pärnu lahe kaldal asuv kinnistu. Vabariigi Valitsus kehtestas määruse, millega võeti Audru poldri hoiuala rändlindude elupaikade säilitamise eesmärgil kaitse alla. Samal alal paikneb ka P kinnistu. P esitas halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse
Põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel; Käitumine, millega pandi toime rahvusvahelise õiguse vastane tegu, peab olema omistatav ühele rahvusvahelise õiguse subjektile. Olenevalt sellest, millisele rahvusvahelise õiguse subjektile tegu omistatakse, saab rääkida riikide vastutusest, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste sekundaarsete rahvusvahelise õiguse subjektide vastutusest ning üksikisikute vastutusest ning üksikisikute vastutusest. Riigivastutus. Riigi vastutuse tekkimise juhte käsitlevad Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni poolt välja töötatud riikide vastutuse eelnõu artiklid, kus eristataks: Riigiorganite tegevust; Füüsiliste või juriidiliste isikute tegevust, kes ei kuulu küll riigiorganitesse, aga täidavad avalik-õiguslikke funktsioone; Riigi tegevust teise rahvusvahelise õiguse subjekti organite kaudu e organite laenamist.
Aukonsul on odav variant, mingi suvaline vend on aukonsul, tasuta- riik ei maksa selle eest, tihti ärimehed. 23 Immuniteet puutumatus (on ju ka parlamendiliikmed, president peaminister jne), neid ei saa teise riigi kohtusse anda. diplomaatide immuniteet saadikute immuniteet kuid on ka riigi immuniteet millal riiki on võimalik välisriigi kohtusse tuua? riigivastutus vt all. Vaidluste lahendamine Arbitraazi kohus on ühekordne, ad hoc. Alaline kohus on institutsioon. Üldiselt võiks eelistada tavakohust, sest see on alati seal. Kuid õiglasem otsus võiks tulla ka arbitraazi kohtus, sest seal on konkreetsed kohtunikud. 1) Rahvusvaheline kriminaalkohus. 2) Euroopa inimõiguste kohus loodi 1950 Roomas + Ameerika inimõiguste kohus 3) Rahvusvaheline merekohus Hamburgis 1982 (veidi hiljem). Riigi vastutus rahvusvahelises õiguses
aastal ümber justiitskantsleriks (Justitiekansler).*10 See institutsioon on, tõsi küll vahelduvate pädevustega, toiminud vahet pidamata juba ligi kolm sajandit.*11 Algselt kuninga juures tegutsenud justiitskantsler allub tänapäeval vastavalt Rootsi 1974. aasta põhisea- duse (Regeringsform) 11. peatüki artiklile 6 valitsusele. Tema olulisteks ülesanneteks isikute kaebuste läbivaatamise ja ametnikkonna üle järelevalve teostamise kõrval on riigi esindamine kohtus riigivastutus- hagide korral ning valitsusele juriidilise nõu andmine.*12 Parlamendile alluva ombudsmani institutsioon (Justitieombudsman) tekkis ligi sajand hiljem samuti Root- sis.*13 6. juunil 1809 jõustus tänase Rootsi põhiseaduse eelkäija. Uue põhiseadusega loodud justiits- ombudsmani institutsiooni eesmärgiks oli võimaldada seadusandliku kogu kontrolli halduse üle ning kaitsta kodaniku õigusi kuningale alluva täitevvõimu tegevuse eest. Justiitsombudsman pidi täitma tasakaalusta-
........................ 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60 2 I teema AVALIK HALDUS _______________________________________________________ §1 Avaliku halduse määratlemine 1. LOENG 08.09.2008
Tõendamiskoormus on isikul, kes väidab, et kolmas isik oli pahauskne. Ls 3: kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Kande negatiivne avalik usaldatavus asjaoludega, mis seaduse kohaselt tuleb registrisse kanda, kuid mida sinna kantud ei ole, ei pea kolmandad isikud arvestama (v.a kui 3. isik teadis või pidi teadma sellest). ÄS § 34 lg 3. Riigivastutus (RVastS § 7 lg 1) kahju hüvitamine: registri seis on ebaõige registripidaja vea tõttu. Registrikanded Kannete liigid õigusliku tähenduse järgi 1) Konstitutiivsed ehk õigustloovad kanded registrisse kantud asjaolud tekivad, lõpevad või muutuvad kande tegemisest (nt asutamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, põhikirja muutmine, kapitali muutmine, tegevuse jätkamine). Kanded, mille puhul tagajärje saabumine on seotud äriregistri kandega
süüd või nõuab üksnes kahju tekitamist. 2. Avalik-õiguslik vastutus lepinguline vastutus: HMS § 105 lg 1 kohaselt kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades HMS-ga kehtestatud erisusi. Halduslepingust tulenevate vaidluste lahendamisel on halduskohtu käsutuses kõik HKMS § 26 sätestatud jurisdiktsioonilised volitused. Õiguslike tagajärgede osas tulevad rakendamisele ka TsÜS vastavad sätted. riigivastutus: vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ehk ebaõigluse kõrvaldamise kohustus. ebaõiglus: igasugused üksikisiku seisukohast ebasoovitavad tagajärjed, mille kõrvaldamise nõue isikul seadusest tulenevalt on (varaline kahju, haldusakti andmisega viivitamine, asja alusetult äravõtmine või selle kasutamise takistamine, püsiv põhiõiguste
halduskorraldusõigus (organisatsiooniõigus), 2. haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (eraldi seadust pole, on nad PS, osaliselt ära nim. haldusmenetluseseaduses, väga suur osa on jäänud kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus, 5. haldustäitev õigus, 7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS), haldusmenetluse kord (HMS), avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS), haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) 2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel.
tunnistamiseks. See peab toimuma mõistliku aja jooksul. Kohtu sõltumatus §146, §147 1. Kohtuniku sõltumatus ta saab oma otsuseid teha südametunnistuse järgi 2. Kohtu süsteem peab olema sõltumatu võimude kolmikjaotus 3. Kohus peab saama oma enda jaoks olulisi otsuseid teha sõltumatult (töökorralduslikke otsuseid) Riigikohus on öelnud, et kohtuniku sõltumatusel on oluliselt avaram tähendus. Riigivastutus §25 Sotsiaalriik §10 1. Sätestus §10 + §28 lg2 lause 1 §27 lg5 2. Struktuur · Tuleb eristada juriidilist (puuduse korral peab inimest abistama) ja poliitilist dimensiooni (kui palju ümberjaotamist ühiskonnas keegi poliitiline jõud taotleb. See ei ole juriidika küsimus.) · Maksimalistlik (käsitletakse sotsiaalriiki põhimõttena, mis nõuab ümberjaotamist, sellega saab õigustada astmelist tulumaksu jne.) Minimalistlik käsitlus.
Õiguskantsleril puudub sanktsioneerimisõigus. 3. Kohtukontroll Haldusfunktsiooni üle teostab kontrolli halduskohus. Halduskohus ei astu kunagi tegevusse omal initsiatiivil. Järelevalveorgan võib esitada halduskohtule protesti. Halduskohtul on pädevus tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks, tunnistada akt õigusvastaseks, nõuda eelneva olukorra taastamist, mõista välja kahju. X teema RIIGIVASTUTUS ___________________________________________ Sunni kohaldamine seondub alati isiku õiguste riivega. Eelkõige puudutab see isiku vabadusõigusi, kuid ka teisi õigusi. §1 Sunni liigid Karistusõiguslik sund selle eesmärk on eelkõige repressioon. Selle kohaldamise teel on saavutatav ka isiku õiguskuuleka käitumise eesmärgid. - seoses kuriteoga - seoses väärteoga Menetlusõiguslik sund näiteks kohtumenetluslik sund
3. Kohtukontroll Haldusfunktsiooni üle teostab kontrolli halduskohus. Halduskohus ei astu kunagi tegevusse omal initsiatiivil. Järelevalveorgan võib esitada halduskohtule protesti. Halduskohtul on pädevus tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks, tunnistada akt õigusvastaseks, nõuda eelneva olukorra taastamist, mõista välja kahju. X teema RIIGIVASTUTUS 10. ___________________________________________ 1. §1 Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused [vt meruski pdf-id] 2. §2 Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused [vt meruski pdf-id] 3. §3 Õiguste kaitse ja taastamine [vt meruski pdf-id] 4. §4 Kahju hüvitamine Vt
annaabi.ee 
