Finantsturg on vahendaja,kes kiirendab sstjate vabade rahade judmist laenajateni. Laenaja saab vlakirja,mis kohustab kindlaks thtajaks raha koos protsentidega tagasi maksma. Sellega on tekkinud vrtpaber. Omandireformd ja phieesmrgid Eesti vabariigi omandireformi philised valdkonnad 1.Maareform maa tagastamine igusjrgsetele omanikele maa munitsipaliseerimine 2.Ettevtete erastamine ja munitsipaliseerimine. ettevtete tagasiminek endistele omanikele (vike osa) omandireform. ettevttete puhul peab kindlustama ettevtte arengu ja tagama konkurentsi vime. sageli on ettevtete erastamine jrelmaksuga (laenuga) vi on leitud investeerija. 3.Elamispinna tagastamine erastamine ja munitsipaliseerimine Omandireform on pikaajaline
Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Uus põhiseadus valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 aasta lõpul. Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. Samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Kas Katariina II ümberkorraldused võib pidada pigem positiivseks või negatiivseks? Põhjenda oma arvamus.
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond ...
ülejäänuga 1500 rublast polnud midagi teha. Seda ümber ei vahetatud. 21. juunil teatas Siim Kallas, et ringlusse lasti 593 164 250 krooni. Rahareform sidus Eesti krooni Saksa margaga suhtes: 1 DEM = 8 EEK. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majandus avanes läände ning majanduse ühinemine Euroopaga oli pöördumatu. Mindi üle turumajandusele. Turumajandusele üleminekul mängisid rolli ka erastamine, panganduse areng, omandireform ja kolhooside likvideerimine. Eesti majanduse areng on toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tuleneb kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas on Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses on toimunud tootmise ja ekspordi kiire kasv. Ekspordi kiire kasv on seotud eelkõige struktuuriliste muudatustega. See tähendab seda, et
võimaldas muutuda Eesti keskseks majandus poliitikal. Eesti majandus hakkas avanema läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul oli suur roll erastamisel ja panganduse arengul. Erastamine kulges üldjoontes päris edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges aga maa erastamine. Kõige rohkem muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele toetuvaks süsteemiks. Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ning sellele oli iseloomulik ka välisinvesteeringute kasv. Enamus neist protsessidest, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati suurte tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning ka tööpuudus.
Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks tudumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon, ning esimese endise liiduvabariigina eralduti rublatsoonist. See võimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. 1995. aastast jõustus vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga. Turumajandusele üleminekut erendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng, samuti ka omandireform, endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamises. 3) Miks lahkusid Vene väed Eestist alles 1994. aastal? 31. augustil 1994. aastal lahkusid Vene väed lõplikult Eestist. Eesti Vabariik andis kohale jäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Võõrvägede väljaviimisele aitasid suuresti kaasa rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Kuna Eesti polnud enne nende organisataioonidega liitunud, siis ei lahkunud ka Vene väed Eestist. 1994
Rahareformiga eralduti rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eestikeskseks majanduspoliitikal. Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Erastamine kulges üldjoontes edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele tuginevaks süsteemiks. Majanduselus on suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus ning iseloomulik on välisinvesteeringute kasv. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus. VÕÕRVÄGEDE LAHKUMINE
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
vlistas kik edasised vimalused kuuluda NSV koosseisu ja slmida liiduleping. Pdluste teeks vis olla ainult iseseisvus. EV lemnukogu kuulutas RESK korraldused ebaseaduslikeks. Augustiputi suhtuti Baltikumis negatiivselt, sest see ohustas vimalust iseseisvuda. Eesti iseseisvus taastati 20.august 1991 "otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest" dokumendiga. Peale iseseisvumist lks Eesti le turumajandusele, viidi lbi rahareform. Suuresti kujundas Eesti majandust omandireform ja NSV suurpllumajanduse mberkujundamine talumajapidamisele tuginevale ssteemile. Suurenesid vikeettevtlus ja erasektori osathtsus ja vlisinvesteeringute kasv. Vrvgede vljaviimine oli keskseks teemaks sest see oli lppthiseks taasiseseisvumiseprotsessis. Seda toetas nii Eriik, avalikus kui ka rahvusvahelised organisatsioonid. Eestile on olulised rahvusvahelised organisatsioonid, sest need suudavad kindlustada meile iseseisvumise jtkamise ja sltumatuse Venemaast.
Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aastal Riigikogu valis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri . 1993. aasta kevadel alustas tööd Riigikohus . b)majandusreformi põhialuseks oli 1992. a juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele tuginevaks süsteemiks. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilookidega. c)Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Murrang Eesti- Vene läbirääkimistel saavutati 1994.aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas
ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade. Iseseisvumise taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992 aasra juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Turumajandusele üleminemisel etendas suurt rolli erastamie ja panganduse areng. 1999. aastaks oli enamus suurettevõtteid läinud erakätesse. Põhjalikult muutis Eesti majandust omandireform. Majanduselus oli suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus. Kõik võõrväed lahkusid Eestist 31.augustil 1994. aastal. Taasiseseisvunud EV välispoliitika oli algusest pealne lääne-meelne. NATO (Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon) – aastal 2004 ÜRO (Ühinenud Rahvaste Orgnisatsioon) – Eesti kuulub ÜRO-sse aastast 2004 EL (Euroopa Liit) – täieõiguslik liige alates 1.mai 2004 aastast Lennart Meri – Vabariigi esimene president
MAAMAJANDUSLIKUD ALUSED Agraarmajandus I Lähteseisukohad ja ettevalmistus plaanide tegemiseks • Õpetus „õigesti mõistmisest“ masendus, stress, kui tulevik on tume • Kuidas sellest üle saada, eduka tegutsemise alused 1.2.1. Tervise parandamine, puhkus, väljamagamine 1.2.2. Leppida asjadega, mida muuta ei saa, valid kas poliitika või põllumajanduse 1.2.3. Stressist ülesaamisel elus muudatuste tegemine, sõbrad, perekond 1.2.4. Arutama tuleviku perspektiive oma pereliikmete ja kaastöötajatega 1.2.5. Jõuda selgusele, mida me ise ja meie lähikondlased elult ootavad, millised on meie eluviiside eelistused 1.2.6. Tootmistalu maa-ja loomadehulga tänapäevased rusikareeglid Lääne-Euroopas 1.2.7.Valitsuse toetusprogrammid. Rahvusvahelised kokkulepped tootmismahu reguleerimiseks ehk kvoodid 1.2.8. Pea mah akorralik pidu, et saada teada, mida teised ootavad. Lisaks tuleb järgida printsiipi...
kujundamisel. Eesti põllumajanduses on viimasel kümnendil toimunud väga suured muutused, mis on peamiselt tingitud: - maareformist - omandireformist (põllumajandusreformist) - nõukogude aegne majandusstruktuur, mis ei vastanud uuele turu- ega omandistruktuurile; - majanduskeskkonna muutustest, s.h. väliskaubanduspoliitika kujunemisest 90-ndatel aastatel. Tänaseks võib öelda, et omandireform on praktiliselt ellu viidud, välja arvatud maareform. Suurem osa põllumajandusmaast on siiani erastamata, samas on maareformi lõpuleviimine oluline põllumajandussektori edasiseks arenguks [http://www.agri.ee] Eesti riik on ühe inimese kohta arvutatuna põllumaa ja metsamaa poolest üks rikkamaid Euroopas. Täna tuleb regioonidesse suunata ressursse palju enam, et kriis ei muutuks katastroofiks
o Rahvastiku vähenemine o Teenindus-asutuste klientide vähenemine: Suhteline vaesus Ökonoomiline ja liberaalne lähenemine LISAKS: PÕLLUMAJANDUS (Loe: Maaelu Arengu Aruanne, https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3726/maaelu_aren gu_aruanne_2011final.pdf?sequence=1&isAllowed=y) Põllumajanduse arengut eri etappidel mõjutanud olulisemad tegurid (lk 86) o 1988-1995 Taluseadus Omandireform Maareform Põllumajandusreform Seniste turgude kadumine Seniste toetuste kadumine Vabakaubandus Välisinvesteeringud Esimesed maaelu- ja põllumajandustoetused o 1996-2001 Subsideeritud import Põllumajandustoetuste mitmekesistumine ja suurenemine Imporditollid ja -litsentsid Toidu kvaliteedi kontroll o 2002-2008
• Korporatismi tüübid: liberaalne (Šveits, Holland) ja sotsiaalne (Austria, Norra) • Paindlik kohandumine välismõjudele (globaliseerumisele) ja tasakaalustava rahvusliku kompensatsiooni (filtri) rakendamine sõltuvalt konkurentsivõimest 6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform, • Laar I - uusliberaalne turumajandus, omandireform, maksureform (ühtne tulumaksumäär), vabakaubandus • Tarand, Vähi II ja Siimann – sotsiaalne turumajandus (pensioniref.) • Laar II – eelarve tasakaal, ettevõtete tulumaksuvabastus (1999), • Kallas, Parts – EL majandusmudel • Ansip – euro, majanduskriis • Rõivas – peenhäälestamine, stagnatsioon • Ratas I – astmeline tulumaks, aktsiisitõusud 6.4 Eesto majanduspoliitika erisused • Madal (0 ja 20%) tulumaks
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
taasloomisel. KOKKUVÕTE Käesolevas kursusetöös käsitlesin Eesti miilitsast Eesti politseiks kujunemist ja selle rolli riigi julgeoleku tagamisel. Analüüsisin miilitsa reorganiseerimisega kaasnevaid muudatusi Eestis ja püüdsin lugejale anda enam teavet kriminaalpolitsei, välipolitsei ja poliitilise politsei tööst. Eesti Politsei algus langes sotsiaalsete muutuste aega - vanade riikide struktuuride lammutamine ja uute loomine, omandireform ja uus kihistumine. Elanikkonna turvatunne tuleneb ühiskonna seisundist, kuritegelikust situatsioonist ja ka politsei tegevusest. Põgusalt olen peatunud politsei palkadel, politsei kvalifikatsiooni tõstmisel, politseitalituse tööl ja politsei ühiskondlike organisatsioonide tähtsusel politsei maine kujunemisel. Eesti Politsei püsis sama kaua kui iseseisev Eesti riik - 1918 aastast 1940.aasta suveni. Siis
omandas täieliku suveräänsuse. Saksamaad ühinesid 3. X 1990.a. Senise SDV territooriumil taastati seal vahepeal likvideeritud liidumaad. NSV Liiduga sõlmiti heanaaberluse, partnerluse ja koostööleping, Poolaga aga piirileping. Majanduses kõik nii lihtsalt ei läinud. Endised SDV alad ujutati üle SLV kvaliteetsete kaupadega, mistõttu Ida-Saksa kaupu enam ei ostetud ja ettevõtted pankrotistusid. Suhteid teravdas ka omandireform endise SDV territooriumil, kus kohtutele esitati üle miljoni hagi majade, maade jms. omandi tagasisaamiseks. Läänesakslased olid aga nördinud, et nende kõrgema maksustamise toel hakati Ida-Saksamaad ümber korraldama. SISEPOLIITILISED HEITLUSED. 1998. a. parlamendivalimised olid kantsler H. Kohlile rasked. Ehkki Kohl viitas riigi majandusnäitajate paranemisele, tegi sakslasi rahutuks üha süvenev tööpuudus (üle 4 miljoni töötu)
n Postmodernsus on modernsuse loomulik jätk: mo-dernsus, mis on saanud oma olemusest teadlikuks Eesti poliitika ® Politics: valitsejate oluline vahetumine iga valimiskorraga. Vasaktiiva nõrkus. Rahva rahulolematus ja võõrandumine. Poliitilise väitluskultuuri arenguvajadus ® Policy: hulk reforme. Üldjoontes suhteliselt edukad. Sotsiaalsed probleemid. Edukad näiteks põhikorra-, majandus-, omandireform, jätkuvad probleemid näiteks haridus- ja haldusreformiga Rahumeelne muutus n Muutuse põhjusi (vt ka ühiskonna muutuse allikad) n Väärtuste muutus n Elanikkonna struktuuri muutus n Välismõjud n Valitsejate vahetamise vahend: valimised n Muutuste elluviimise vahend: reformid e ümberkorraldused (poliitikad) Revolutsioon ® Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine ® Aluseks rahulolematus
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad s...
vahendite strateegiad, hankimine 7. Finantsarvutused taktikad 4) Erastamise kontseptsioon Erastamine tuleks vara tagasi anda endistele omanikele Riigi vara kindlaks määramine Erastamine Eesti Vabariigi Munitsipaliseerimine omandireform Raha Obligatsioonid Sundvõõrandatud vara Vara tagastamine tagastamine ja kompenseerimine Kompenseerimine 3 Erastamise ja hüvitamise blokkskeem (tegevus ei pea toimuma samaaegselt)
Rahareformiga eralduti rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eestikeskseks majanduspoliitikal. Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Erastamine kulges üldjoontes edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele tuginevaks süsteemiks. Majanduselus on suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus ning iseloomulik on välisinvesteeringute kasv. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
○ Presidendiks valiti Lennart Meri. Peaministrid ● M.Laar 1992 - 1994 ● A.Tarand 1994 - 1995 ● T.Vähi 1995 - 1997 ● M.Siiman 1997 - 1999 ● M.Laar 1999 - 2002 ● S.Kallas 2002 - 2003 ● J.Parts 2003 – 2005 ● A.Ansip (ANZIP) 2005-2014 ● T. Rõivas 2014-2016 ● J.Ratas 2016- Jäägrikriis 1993 ● 1993.a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile. Reformid ● Omandireform (riigistatud vara tagastamine, ettevõtete erastamine kolhooside likvideerimine) ● Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile) 1994.a juulileping ● Vene väed lahkusid Eestist 31.augustil 1994. ● Paldiskile anti mõneks ajaks eristaatus. ● Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid. Metalli äri 2004 ● Liitumine EL ja Natoga 16.05.2017 30 PILTI 1. Berliini müüri langemine 2. Gorbatšov 3
a) Ex tunc toime tähendab seda, et PS-e vastane seadus tunnistatakse kehtetuks kehtim ahakkamisest peale. Lõpule viidud kujul tähendaks ex tunc toime seda, et peab toimum atäielik restitutsioon st selle seaduse alusel toimunu täielikku tagasipööramist. Seda praktilises elus praktiliselt ei rakendata, kuna tagasipööramine on tehniliselt üsna võmatu. Sisuliselt tekitaks suurt kahju õiguskondlusele ja õiguse adressaatidele. Nt omandireform b) ex nunc toime tähendab seda, et PS-vastast akti ei rakendata akti PS-vastaseks tunnistamise hetkest. See toime tähendab, et tulevikus seda akti enam teiste isikute suhtes ei rakendata. Ei oma tagasiulatuvat jõudu. Kuid isik, kes saavutas oma vaidluses akti PS-vastasuse, omab tagasiulatuvat mõju ja tema jaoks on kõik kehtetu (kohaldatakse ajas tagasi kuni haldusakti kehtim ahakkamiseni). Eesti õiguskorras ei kasutata puhtal kujul ei ex tunc eg aex nunc toimet. Sealjuures
Kõige roh- kem on hinnaindeksit mõjutanud eluasemekulutuste suurenemine, sideteenuste ja mootorikütuse hinnatõus ning toidukaupade hindade alanemine (Statistikaamet, 2000: 255256). Tarbijate ostud sõltuvad ka krediidi saamise võimalustest. Mida soodsamad need on, seda rohkem hakatakse investeerima luksus- ja kestvuskaupadesse, samuti kinnisvarasse. Eesti kinnisvaraturu tekkimisele pani aluse üheksakümnendate aastate alguses alanud omandireform. Eriti palju kinnisvaratehinguid sooritati 1997. aastal, kui pangad andsid suhteliselt madala intressiga laene. Uus elavnemine toimus 2000. aastal pärast vahe- pealse majanduslanguse pidurdumist, kui pankade laenupoliitika taas liberaliseerus. Tabel 3 Leibkondade jaotumine ostujõu kihtidesse KIHI KIHI NIMETUS FINANTSVABADU TÄHIS S TUS
avalikuks õiguseks. huviteooria – õigusnormide huvi suundumusest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e
Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist. Sageli lähtuvad paljud õigusnormid nii avalikust kui ka erahuvist. (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine – kas era- või avalik õigus? – omandireform lähtub avalikust huvist 2. Subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni ehk alluvus suhteid. Eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, määrus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Puuduseks see, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsiooni suhteid (vanem ja laps)
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Norm...
huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e
huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e
huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e
VI. õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse üldtunnustatud põhimõtete all võib mõista selliseid kehtivate normide massist tuletatud üldistusi, millele kehtiva õiguse üksikud normid peavad vastama (ka põhiseadus). E PSs ei ole ühtset selgesõnalist normi selle kohta, et õ-e üldtunnustatud põhimõtted on E-s kohustuslikud. Nende normide kohustuslikkuse ütles selgesõnaliselt välja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.1994. otsusega (näiteks: omandireform, võõrandatud/hävinud vara kompenseerimine). Selles otsuses tuletati õiguse üldpõhimõtete E-s kehtivus PS § 10-st, mille kohaselt tunnustatakse ka PS-s loetlemata õigusi ja vabadusi, mis muuhulgas vastavad demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Samuti oli aluseks PSe preambula, mille kohaselt E riik on muuhulgas rajatud ka õigusele ja õiglusele. Nimelt hõlmab mõiste "õigus" mitte ainult positiivset õ-st, s.t. riigi poolt kehtestatud õ.norme (seadusi),
a. kuni 31. detsembrini 1996. a. Üldõigusjärgluse ning vastutuse ülemineku põhimõtetest lähtuvalt on pärimisseaduse jõustumine 6) Eraldi etapina tuleb välja tuua ka 1990. a., mil võeti vastu omandiseadus ning sellele samuti kaasa toonud varasemaga võrreldes väga olulised põhimõttelised muudatused. Nõukogude järgnenud reformiseadused: omandireform 20. juunist 1991. a. ja maareform 1. novembrist õiguses olid teisiti kui kehtivas pärimisseaduses määratletud annaku ehk üksikõigusjärgluse ja pärija 1991. a. ning teised reformiseadused. Reformiseadustega muutus eelkõige oluliselt ehk üldõigusjärglase mõisted. Nõukogude õiguse kohaselt oli pärijaks ka see isik, kellele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
