Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused (0)

Kirjandus:  1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle  Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu  lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla  vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahususe riigikogu - seadusandlik võim: Õigusnormide loomine valitsus - täidesaatev võim: vastuvõetud otsuste elluviimine kohus - mõistab kohut Avaliku halduse olulised tunnused: 1) haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus - tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste 


asjadega 2) avalikele huvidele suunatus 3) isiku huvid ja avalikud huvid peaksid olema võimalikult samasuunalised 4) üksikjuhtumite reguleerimine Halduse ülesanded 1) avaliku korra ja julgeoleku kaitse 2) elanikele normaalsed elutingimuse, sealhulgas ka puudust kannatavatele isikutele 3) riigi sotsiaal- ja kultuurielu juhtimine 4) riigile vajalike ressursside kogumine 5) personali ettevalmistus haldusorganitele Halduse põhifunktsioonid jagunevad: 1) prognoosimise ja planeerimise funktsioon 2) täitmise funktsioon (organisatoorne) 3) kontroll Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib haldusõiguses, -menetluses ja -korralduses.  Oluliseks nõudeks on lihtsus ja arusaadavus. Demograafia - lihtkodanik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad huviteooria subordinatsiooni teooria subjekti teooria  Haldusõiguse reguleerimise eripärasused seisnevad: 1) haldussuhtele on omane käsu olemasolu ja kohustatud subjektil on kohustus seda täita Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid 1) õigusriigi printsiip (võimude lahususe eksisteerimine, õigusnormi täpne kujundamine, õiguskindlus (kord vastuvõetud kord jääks kehtima, taandkuupäevaga koormaga  ülesandeid ei tohi kehtestada) 2) sotsiaalriigi printsiibi järgimine (riik ei tohi kodanikku hätta jätta) 3) demokraatia printsiip (kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas)


4) õiguspärasuse printsiip (riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega  kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja  printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit  haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille  esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on  abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka  suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või  soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral Haldusõigusnormi realiseerimine: 1) normist kinnipidamise teel 2) normi kasutamise teel (subsumeerimine - rakendamise keeruline sõna) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguslik suhe - nõuda temale kuuluvate õiguste järgimist  kõigilt teistelt isikutelt  Haldusõiguse allikad-distsipliin, millele rajaneb instituut 1) EV põhiseadus 2) seadused 3) määrused, käskkirjad jne (kuigi neid vähe) postuleerima ‹42›  postulaadina esitama, tõestamatult kehtivaks lugema. *Veendumusest, mis postuleeritakse  printsiibiks, saab kergesti iseenese vastand.. R. Sirge.


subjektiivne avalik õigus - subjektile kuuluv õigus, mida peab tagama riik Haldusõigussuhte sisu: sisuks see ese, millele ta on suunatud. Eristada saab ühekordseid ja mitmekordsed/kestvad  korraldused. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad või lõppevad. Nad tekivad isikute vahel,  juriidilise fakti alusel. Meenutus TsüS - Millal tekib õiguslik suhe? Juriidilise fakti esinemisel juriidilised faktid jagunevad: 1) sündmus (inimtahtest sõltumatu) 2) tegu (inimtahtest sõltuv) Haldusorganisatsioon: Organite paljusus, mille tipus asub riik. Riik delegeerib (riik=valitsus kinnitab pädevusi)  teistele.  Avalikõiguslikud korporatsioonid ●  NOTARite koda ● advokatuur  Asutused (täidavad haldusülesandeid) ● muuseumid ● raamatukogud Avalikõiguslikud sihtasutused ● kultuurkapital Haldusorgan - tähistab haldusmenetluse läbiviijat ja otsuse langejat halduse struktuuris.  Haldusorgan on haldusõiguses keskne. On seadusega või seaduse alusel avaliku halduse  ülesandeid täitev asutus, kogu või isik. Haldusorgani olulisimaks tunnuseks on tema pädevus. Avaliku võimu kandjad on riik, KOV, aval. õig, jur. isikud (ERR) Haldustoimingud


§ 106.  - Tegevus, mis ei ole seaduste väljaandmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes Haldusmenetluse põhimõtted 1) seaduslikkuse nõue 2) proportsionaalsus (on seotud mõõdupärasusega) mõõdupärasuse hindamine toimub järgnevalt - abinõu sobivusega (kiiruse piiramiseks nt. lamav politsei) - abinõu vajalikkus (kodanikku tuleb võimalikult vähe koormata. Kas toiming on  hädavajalik, kas on ressursse?) 3) kaalutlusõiguse põhimõte (kaaludes põhjendatud huve,otsused peavad kooskõlas  olema temale antud volitustega) 4) Vormivabadus ja eesmärgipärasus 5) uurimispõhimõte K O D U T Ö Ö R E F E R A A T Tiitelleht Sissejuhatus Kaalutlusõiguse mõiste- haldusorganiel antud võimalus valida mitme valiku vahel mida just  tema peab otstarbekaks Kaalutlusõigus RK lahendis(vähemalt 2) Uurimispõhimõtte mõiste- HO peab ise välja selgitama kõik olulise tähtsusega asjaolud Uurimispõhimõte RK lahendis Kokkuvõte Kasutatud allikad/kohtupraktika Menetlusosaline (HMS§11) See kes midagi taotleb menetlusorganilt (endale). Menetlusosaline on ka isik,  kellele haldusakt- või toiming on suunatud(adressaat). Kolmas isik on see kelle õigusi või  vabadusi minu taotlus võib puudutada  Avalikku huvi saab määratleda nt volikogu Menetluse keel on eesti keel Tähtajad - very important!


peaminister esindab riiki välismaal Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi  õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,.  justministeeriumi haldusalas on andmekaitseinspektsioon, patendiamet, konkurentsiamet, ka  prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat  Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja  kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel  üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine.  HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte  ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega Taotlusele tuleb alati vastata, ka siis, kui tegu keeldumisega. Tuleb jääda neutraalseks, isikule heatahtlikult selgitada. Haldusmenetlus lõpetamine: 1) taotleja võtab taotluse tagasi 2) juriidiline/füüsiline isik lõppeb/sureb 3) taotleja taotlus võidakse ka taotlemata jätta (ntks. esitamise tähtaeg lõppeb ja ei  ennistata kuupäeva) Kui menetlus on lõpetatud, on võimalik menetlust uuendada (kui tekivad uued tõendid või  ilmnevad uued asjaolud) (§ 4). Haldusakt (§ 51) 1) suuliselt haldusaktide jagamine (politsei, päästeamet, ntks.tulekahju korral otsuste


langetamine) 2) haldusorgan (kool ntks õpilaste teadmiste kontroll eksami näol ning peab vastama  HMS tingimustele) § 52.   Osahaldusakt ja eelhaldusakt   (1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist:   1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt)   2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu  (eelhaldusakt).   (2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakti õiguspärasus - kui ta on antud pädeva organi poolt, hetkel kehtiva seaduse põhjal,  kaalutlusvigadeta, vastab normi nõuetele (§54) Haldusakt on vormivaba §5 -haldusakt kehtib alates kättetoimetamist või kättetoimetamisest -kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni või lõppemiseni -kehtetu, kui algusest saati kehtetu (tühine haldusakt - adressaat selgusetu, pole andnud pädev organ,ei selgu haldusakti andnud organ, kohustab toime panema õigusrikkumise) Vaidemenetlus - kui kodaniku õigusi on rikutud või piiratud haldusmenetluse käigus, võib ta esitada  vaide - 30 päeva jooksul on vaidlustusaeg vaie on sama, mis kaebus, kuid eristamiseks: - esitatakse juba tema suhtes kohaldatud otsuse kohta - esitajaks adressaat - vaie on lubatud esitada ka viivituse puhul avatud menetlus - keerukamate haldusmenetluse täitmise üks vormidest


Kuidas täita haldusmenetluse otsust - haldusorganite otsused viiakse ellu, isegi juhtudel, kui adressaat pole vaimustuses või  hoidub otsuse täitmisest - variant 1 - sunniraha - variant 2 - asendustäitmine  RvastS Halduse kontroll - kogu halduse tegevus on jätkuvalt ja püsivalt kontrollitav tegevus - sisekontroll igas haldusorganis - peamiseks ülesandeks kaasa aidata haldusorganile insterne ja eksterne kontroll - sisekontrolöri olemasolu - teenistuslik- (kontroll, mida viib läbi kõrgemal seisev organ) ja riiklik järelevalve  (riigikontroll) - kontrollorganid keda kontrollitakse on ka maksu ja tolliamet - õiguskantsleri büroo Kordamisküsimused    :  Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (küsimused 1-5) 1) Õigusriigi printsiip (kohtute poolt tagatav õiguste kaitse, võimude lahusus)     ● Õigusriigi   printsiip   -     riik,   kus   avaliku   võimu   tegevus   on   allutatud   õigusele. (eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste, ja kohustuste  süsteemi  olemasolu,  Kodaniku igasugune õigus halduskohtusse pöörduda, kus tuleb kaitsta nõrgema osapoole, ehk kodaniku õigusi kohtunikupoolsel initsiatiivil.  ● Võimude   lahususe   eksisteerimine:  täidesaatev   (Vabariigi   Valitsus),   seadusandlik (Riigikogu) ja kohtuvõim (kolm Kohtuastet)  ● Õigusnormi   täpne   kujundamine   ja   hilisem   realiseerimine   pädevate   haldusorganite poolt.  ● Õigusriigi   printsiibi   oluliseks   elemendiks   olev   õiguskindluse   põhimõte   nõuab,   et üksikisikul peab olema tagatud võimalus riigi käitumist (haldusmenetluses) teatava


tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada, mistõttu peab kodanikul olema võimalus saada küllaldaselt teavet haldusmenetluses rakendatavate õigusnormide kohta. 2) Sotsiaalriigi printsiip (riik ei tohi isikut hätta jätta, osutab probleemide korral    abi) ● Riik ei tohi kodanikku jätta hätta  ● Konkreetse indiviidi vajadused oleksid tagatud.  ● Riik  otseselt  ei sekku  turumajandusse, kuid  vähendab ühiskonna  liikmete  vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. ● Heaoluriik   ehk   sotsiaalriik   on   riik,   mis   garanteerib  kodanikele  poliitilised   ja sotsiaalsed õigused. ● Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja sissetulekute suurusele vaatamat võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust.  3) Demokraatia printsiip    ●  KOV -d on selle realiseerijad  ●  Regulaarselt viiakse ühiskonnas läbi valimisi    ● Enamuse poolt vastuvõetud otsused on kohustuslikud vähemustele.   ● Info juurdepääs 4) Õiguspärasuse printsiip     ● Kogu halduse tegevus peab olema kooskõlas kehtiva seadusega.  ● Esmane sisuline nõue haldusaktile on kõrgemalseisvate õigusaktide silmaspidamise  kohustus (seaduse ülimuslikkus). ● “Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning  vastab vorminõuetele.” (HMS 54) ● Akti andmine ei tohi olla seaduste ja määrustega ega ka haldusorgani jaoks  kohustuslike varasemate haldusaktidega või -lepingutega vastuolus.  5) Usaldusväärsus ja etteennustatavus (Euroopa haldusliku õiguse printsiip, et      haldustegevus oleks aimatav) ● Avalik-õiguslikes suhetes rakendatav käitumisviis, mis seisneb haldustegevuse  eesmärgipärases ja efektiivses, samuti võimalikult lihtsas ja kiires läbiviimises, 


vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2).   ● mille järgi peab avaliku võimu tegevus olema kodanikusõbralik ning kodanikku kui  avaliku teenuse klienti võimalikult hästi teenindav ● Kodanikul on õigus kõnelda ametiisikuga (Ametniku enesekontroll, ametniku  auväärsus kodaniku suhtes.  ● Haldusakti tuleb põhjendada, ta tuleb kõigile huvitatud isikutele teatavaks teha.  Kord antud haldusakti ei saa niisama lihtsalt enam muuta ega tema kehtivust  kõrvaldada. (Kõige tähtsam!) ● Hea halduse Põhimõte Euroopas – Seotud EL Põhiõiguste Hartaga 6) Haldusõigusnorm ja selle struktuur (hüpotees, dispositsioon (käitumisreegel,    käsib, keelab, lubab, soovitab), sanktsioon) ● Hüpotees - juriidilised faktid, elulised asjaolud (eeldus), Seadusandja poolt välja  valitud asjaolud ja nende määratlemine selle struktuuri osas, mida nimetatakse  hüpoteesiks.  ● Dispositsioon  - Võimalik, vajalik, keelatud käitumiseviis. Käitumisreeglid. ● Sanktsioon -   abinõu käitumiseeskirja korral. Õigustkaitsva õigusnormina riiklikku  sunni viis ja määra  7) Haldusõigusnormi realiseerimine (faktilised asjaolud ja õigusnorm. Hakatakse     otsima   sobivat   normi   sobivatele   faktilistele   asjaoludele.   Subsumeerimine. Toimub normist kinnipidamise/kasutamise/ rakendamise teel) ● Normist kinnipidmine - eelduseks on on õiguspärase normi olemasolu. ● Normi kasutamine.  ● Õiguse rakendamine  ehk normi subsumeerimine (subsumptsioon  -  eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte. 8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse    põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse  valdkondi hõlmavad) ● Haldusõiguse   eriosa  moodustavad   kõiki   haldusaparaadi   üksikuid   sektoreid puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse õigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus jne.  ● Haldusõiguse üldosa -  haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse   juhtimine,   teenistuslik   järelevalve,   asutustevaheline   suhtlemine,   sisemine asjaajamine   jne;   üksikisiku   ja   halduse   vaheline   suhtlemine:   kodaniku   pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid


otsuste suhtes.  9) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguse suhe      ● (subj. av. õ. teooria sisuks on see, et igaühel meist on õigus millelegi, ennekõike põhiseadused ja -kohustused. Sealhulgas õigus elule, mõtte- ja sõnavabadus jne. Kui soovime   subjektiivset   õigust   kaitsta,   peame   teada   saama,   kas   selline   subjektiivne õigus ikka kehtib. Kui kehtib, saab subjektiivset õigust kaitsta ka kohtu teel) 10) Haldusorgan (HmS § 8, Avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik)     ● Seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse  ülesandeid täitma volitatud kogu, asutus või isik. ● Avaliku võimu kandjad - riik, KOV, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.  ● Pädevus - konkreetsele isikule vastava õigusaktiga antud õigus. ● Sisemine pädevus - erinevate ametnike langetatud otsused/küsimused ● Territoriaalne pädevus - erinevates asukohtades asuvad esindused.  11) Haldusmenetluse põhimõtted    ● Seaduslikkus - Ülemuslikkus; Põhiõigusi ja vabadusi on võimalik piirata, kui seadus  seda lubab. Õigusi ei saa realiseerida piiramatult.  ● Proportsionaalsus -  riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid  tagajärgi tühja-tähja pärast, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik. Seotud  mõõdupärasusega - hindamisekriteeriumid; Abinõu sobivus - meetme kohasus  (eesmärgipärasuse saavutamine); Abinõu vajalikkus - meetme vajalikkus  (hädavajalikkus); meetme mõõdukus - ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu  koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega  saavutatavad positiivsed tulemused.  ● Kaalutlusõigus -  (diskretsioon) (kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste  vahel); Kooskõla haldusametniku volitustega - tegevus peab peab olema  proportsionaalne. Vastama etteantud/kirjutatud õigusnormide kooskõlale (olemasolu  võimaldab teha õiglase otsuse.  ● Vormivabadus ja eesmärgipärasus - volitab haldusorganit otsustama menetlustoimingu vormi kaalutlusõiguse alusel. Isikute jaoks lihtsam, kuna sageli  tekib inimestel küsimus, mida, kuidas ja kui põhjalikult tuleb taotlusesse kirja panna, ● Uurimispõhimõte - Vajalik siis kui esineb osapoolte konflikt. Haldusorganil on  kohustus välja uurida menetluses toimuvad asjaolud (Vajalikud dokumendid asja  otsustamiseks). Kodanikku ei tohi kurnata! ● Vabadus ja andmekaitse - Andmete kogumise viis peab olema “kohane, vajalik ning


proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes” (HMS § 3 lg 2). Tõendite kogumisel ning  toimikute koostamisel tuleb arvestada avalikkuse ning andmekaitse põhimõtetega  (HMS § 7).  12) Menetlusosalised haldusmenetluses (taotleja, adressaat, kolmas isik, kelle õigusi    või kohustusi võib haldustoiming puudutada, haldusorgan) ● Taotleja - Taotleja on isik, kes on esitanud taotluse haldusakti andmiseks või  toimingu sooritamiseks või teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks.   ●  Adressaat - Üldjuhul langevad haldusakti taotleja ja haldusakti adressaat – isik,  kellele haldusakt on suunatud – kokku. Seda põhjusel, et reeglina taotletakse mingit  soodustust endale.  ● Kolmas isik - see, kelle õigusi või kohustusi võib minu taotlus puudutada (kogu  ülejäänud maailm!) 13) Haldusmenetluse läbiviimine (haldusmenetluse keel, Hms §5 ja edasi. Menetluse  algus, haldusorgani selgitamiskohustus, dokumentidega tutvumine, tõendid, ekspert ja tunnistaja, menetlusosalise ärakuulamine) ● Haldusmenetluse osalisele arusaadavas keeles. Haldusorgan peab võimaldama tõlgi  olemasolu. ● Haldusorgan peab veenduma isiku teovõimelisuses.  ● Haldusorganil on õigus olla kaasatud vanemlike õiguste määramisel.  ● Menetluse algus - “Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: (taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud  haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 3) haldusorgani  initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese  menetlustoimingu sooritamisega.”  ● Olemaks kindel dokumendi ja selles sisalduvate andmete õigsuses ning selles, et  neis ei ole tehtud mingeid omavolilisi muudatusi ja juurdekirjutusi, tuleks reeglina  kasutada üksnes originaaldokumente.  ● Menetlusosaline  peab   menetluse   kestel   arvestama   mitmete   tähtaegadega,   mis tulenevad   seadusest   või   määrusest   (nt   ettepanekute   ja   vastuväidete   esitamise   aeg avatud menetluses) või on talle määratud haldusorgani poolt (taotluse täiendamine).  ● Tähtaja ennistamine - Tähtaega võib ennistada haldusorgan omal initsiatiivil (nt vaie esitatakse   hilinenult,   kuid   haldusorgan   asub   seda   lahendama)   või   menetlusosalise taotlusel. 


● Haldusorgani selgitamiskohustust on tihti nimetatud ka nõustamiskohustuseks ning hoolitsuskohustuseks ning oma olemuselt on selle põhieesmärgiks tagada menetluse läbipaistvus,  menetluses  osalevate  isikute õiguste piisav ning ulatuslik  kaitse ning menetluses osalevate poolte teabealane võrdsus menetlust puudutavates küsimustes. ‘ ● Tõendid  - Haldusmenetluses kogutud tõendite tõestusväärtus ei ole põhimõtteliselt kvalitatiivselt erinev – ükski tõendiliik ei ole iseenesest usaldusväärsem kui teised. Kui tuvastatud tõendid on teineteisele vastukäivad, siis ei tohi haldusorgan eelistada üht omavahel vastukäivat tõendit meelevaldselt teisele.  ● Ekspert - Ekspert on eriteadmistega isik, kelle eriteadmistel baseeruv arvamus aitab välja selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid.  ● Tunnistaja - Tunnistaja kuulatakse üle tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. Tunnistaja võib ütluste andmisest keelduda  14) Menetluse Lõppemine (lõppemine, uuendamine, asja arutamine istungil) Lõppemine 1. Haldusakti andmise menetlus lõpeb - haldusakti teatavakstegemisega,  taotleja poolt  taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega, taotleja surma või jur. isiku lõppemise korral 2. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui  haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata,  lõpeb menetlus 3. Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb - halduslepingu sõlmimisega, kokkuleppega ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata, jur. või füs. isik sureb/lõppeb Uuendamine 1. taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või  õigusnorm on ära langenud 2. asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada 3. jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on  sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase  mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse  käigus pannud toime kuriteo 4. jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Asja arutamine istnungil


1.  menetlusosaliste vastanduvate huvide korral, kui see ei põhjusta menetluse  ülemäärast venimist; 2. seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel; 3. juhtudel, kui see on haldusorgani otsusel vajalik asja kiireks ja õigeks lahendamiseks. 15) Haldusakt (Hms § 51) (Haldusakti kohustuslikud osad) - haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt Haldusakt koosneb järgmistest osadest:  1. motivatsioon ehk põhjendus 2. resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa 3. vaidlustamisviide 4. haldusakti muud kohustuslikud andmed.  16) Haldusakti tühisus ja haldusakti kehtetuks tunnistamine - Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.   Haldusakt on tühine, kui: 1. sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2. sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3. seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4. see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5. sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. haldusakti kehtetuks tunnistamine: - käsitlevad olukorda, kus haldusorgan ise tunnistab haldusakti kehtetuks kas omal  algatusel või isiku taotluse alusel  Kehtetuks tunnistamisel arvestatavad asjaolud: 1. haldusakti andmise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgede mõju isikule 2. haldusakti andmise menetluse põhjalikkust 3. kui tähtis on haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjus ning kuidas on see seotud isiku 


osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega 4. haldusakti andmisest möödunud aega 5. kas haldusakt: on selle andmise ajal õiguspärane või õigusvastane; on soodustav või  koormav.  17) Vaidementlus (§71 - 87, vaidlustada, aitab halduskohtute koormust vähendada) - Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või  piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide Vaidemenetluse  korras võib nõuda: 1. haldusakti kehtetuks tunnistamist 2. haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist  vaidlustamist 3. ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu  sooritamiseks  Haldusaktist eraldi võib vaidlustada: 1. viivituse 2. tegevusetuse 3. ametiisiku taandamisest keeldumise 4. haldusakti andmise taotluse tagastamise 5. muu seaduses sätestatud toimingu Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile. Vaide esitamise tähtajaks on 30  päeva (teadasaamise päevast).  Vaide tähtaega võib ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Tähtaeg = 2 nädalat pärast takistava asjaolu äralangemist. Vaie esitatakse kirjalikult või  suuliselt. Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja (volitusega) Vaides nõuded, kuhu märgitakse 1. haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud; 2. vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid; 3. vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 4. põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi; 5. vaide esitaja selgelt väljendatud nõue 6. vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega  toimu kohtumenetlust 7. vaidele lisatud dokumentide loetelu.


Vaie tagastatakse, kui: 1. isikul puudub õigus vaie esitada; 2. vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud; 3. mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata; 4. samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus; 5. samas asjas toimub kohtumenetlus. Kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik  peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. 18) Haldusleping (§95-105) (Sõlmib avaliku konkurssi tõttu halduskokkuleppe, ühine  lumelükkamine) -  Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib  sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Üheks  halduslepingu pooleks on riik, KOV üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik  juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse  ülesandeid.Halduslepingu võib sõlmida vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Halduslepingu sõlmimine: Haldusorgan võib haldusakti andmise asemel sõlmida üksikjuhtumi reguleerimiseks  halduslepingu. Need peavad olema vastavuses lepingu eesmärgiga ja lepingust tulenevate  haldusorgani kohustustega. Haldusleping sõlmitakse kirjalikult. Üksikjuhtumit reguleeriv  haldusleping jõustub tsiviilõiguslike lepingute jõustumiseks ettenähtud korras. Halduslepingu muutmine: - Halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras Haldusleping on tühine: 1. kui tühine oleks sama sisuga haldusakt; 2. kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse. Õigusvastane haldusleping: Halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav, kuid mitte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb  täita, välja arvatud juhul, kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel halduslepingu  õigusvastasusest teadlik või kui haldusleping sõlmiti tema poolt esitatud vale- või mittetäielike andmete


alusel või haldusorgani ähvardamise, petmise või muul viisil õigusvastase mõjutamise tulemusel. Kui  haldusleping ei kuulu eelnevatel põhjustel täitmisele, muudetakse haldusleping õiguspäraseks või  lõpetatakse haldusorgani otsusel. Halduslepingu lõpetamisel tagastavad pooled lepingu järgi saadu,  tagastamise võimatuse korral hüvitavad saadu rahas. 19) Asendustäitmise ja sunniraha mõiste - Asendustäitmine tähendab, et ettekirjutuse adressaadile pandud kohustuse täidab pädev haldusorgan või täitmise korraldab kolmas isik. Asendustäitmist kohaldatakse juhul,  kui ettekirjutuse adressaat ei ole hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul kohustust täitnud - Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta  ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida Kui hoiatus näeb ette sunniraha kohaldamise, peab seal nimetama ka summa suuruse,  lähtudes seadusekohasest ülem- ja alammäärast. Kui isikule ettekirjutusega pandud kohustus  seisneb mitme teo tegemises või mitme teo toimepanemisest hoidumises, tuleb summa  kindlaks määrata iga kohustuse kohta eraldi.  20) Riigivastutus - avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud  õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus).  Hõlmab ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetut rikastumist Vastutuse alused: 1. isiku subjektiivsete õiguste rikkumine 2. isiku õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja oma tegevusega avalikõiguslikus  suhtes 3. tegevuse õigusvastasus ehk tegu on õigusvastane 4. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel 5. kannatanule kahju tekitamine