- muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria) kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni Välismõju on olemas, sest linnakodanik Säre ei ole linnavalitsuse ametnik välismõju puudumisel: halduse siseakt vastasel juhul analüüs jätkub IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine regulatiivsuse puudumise korral: toiming, sest isikule ei teki õigust, kohustust ega keeldu vastasel juhul analüüs jätkub V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
4. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja annab osakonna peaspetsialistile korralduse valmistada ette korralduse eelnõu ehitusloa andmiseks AS-le Kodumaja elamu ehitamiseks. tegemist haldusorganiga, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, igaüks ei saa anda spetsialistile korraldust, välismõju: suhte poolteks avalik-õiguslikud pooled, avaliku teenistuse suhtepooled, välismõju puudub, halduse siseakt 5. Linnapea vabastas teenistusest arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialisti, sest viimane ei täitnud osakonna juhataja korraldust. linnapea haldusorgani volitatud isik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, iga vend ei saa peaspetsialisti teenistusest vabastada, välismõju: kas akt puudutab isikut kui ametnikku, teenistusest vabastamine, isikul on teatud subjektiivsed õigused, tegemist
testide abil järk-järgult. Metoodika on püütud välja töötada sellisena, et temast oleks võimalikult palju abi ka praktikas advokaadina, kohtunikuna või haldusametnikuna tegutsedes. Praktikas võib haldusõigusega seoses kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Seminarides õpime lahendama tüüpprobleeme, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad: 1. Millist liiki haldustegevusega (haldusakt, määrus, haldusleping, toiming, eraõiguslik tegevus, siseakt) on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 2. Kas halduse tegevus on õiguspärane? 3. Kas haldusakt kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4. Kas halduse tegevuse vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit (otsuse tühistamine, asutuse kohustamine tegevuseks, kahju hüvitamine)? Iga eelpool nimetatud probleem on võimalik täpsema analüüsi tarbeks jaotada detailsemateks küsimusteks. Lõppkokkuvõttes moodustub üldine haldusõigusliku kaasuse lahendamise skeem
KOV liige Riigikogus ei esindaks enam kogu rahva huve, vaid oma KOV omi. 4. Võimude tasakaalustatus Tasakaal võimude vahel: ● Riigikogu vs VV – Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi ● VV vs Riigikogu – Praeter legem määrused – ilma õigusliku aluseta Juhul kui määrus ei puuduta põhiõigusi ja on puhtalt siseakt, siis võib selle vastu võtta ilma õigusliku aluseta. PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 ● kohus vs Riigikogu Põhiseaduse järelvalve ja selle piirid (kohus jätab seaduse kohaldamata, kui vastuolus põhiseadusega) Kas kohtul on üldse selline pädevus jätta kehtiv seadus kohaldamata? Kohus vs täitevvõim Justiitsministeerium haldab haldus- ja ringkonnakohtuid, riigikohus haldab
kogu/kollegiaalorgan. Haldusorgani välise pädevuse alusel määratakse lepingut sõlmiv haldusorgan, sisepädevusele tuginedes määratakse isik, kes haldusorgani nimel sõlmitavale halduslepingule alla kirjutab; e. Haldusleping sõlmitakse kehtivaõiguse alusel. f. Arvestatakse proportsionaalsust ja kaalutlusvigadeta. 5. Halduseeskiri 5.1. Halduseeskirjade mõiste. Halduseeskiri on halduse siseakt ega ole võrdsustatav haldusaktiga, kuna see ei avalda isikule vahetut mõju. Vahetut mõju avaldab isikule haldusakt, mille andmisel on kohaldatud õigust halduseeskirjast lähtudes. Seetõttu halduseeskirja koostamise menetlusele ei kohaldu haldusmenetluse seadus. Haldusaktide all peetakse silmas administratsiooni väljaantavaid haldusakte e. haldusakte formaalses mõttes. 5.2. Halduseeskirjade õiguslik olemus.
vahel peab olema sisuline erinevus, mis õigustab avaliku õiguse kohaldamist - jt argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni välismõju puudumisel: halduse siseakt ei saa kaevata selle peale. IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine regulatiivsuse puudumise korral: toiming vastasel juhul analüüs jätkub V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping. VI
annaabi.ee 
