haldusaktideks. Haldusakte võib ka liigitada materiaalseteks ja formaalseteks. Materiaalselt mõistetud haldusakti abil teostab administratsioon üht riigi põhifunktsiooni, so haldusfunktsiooni. Kuna legislatiivfunktsiooni sisuks on õigusnormide kehtestamine legislatiivaktidega, siis materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostatakse üksikaktidega (aktidega, mis ei sisalda õigusnorme). Administratsiooni põhifunktsiooniks on haldusfunktsioon, abistavad funktsioonid aga legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon. Formaalses mõttes on haldusaktideks kõik need aktid, mida annab administratsioon, olenemata sellest, milline on nende materiaalne sisu. Haldusaktid jagunevad kahte: halduse üldaktid ja halduse üksikaktid. Seadlus ehk dekreet(kuulub haldusakti alla) Vabariigi President võib anda edasilükkamatu vajaduse korral anda seaduse jõuga seadlusi. Kuna seadlusi annab president, kes on haldusorganiks, siis võib väita, et tegemist on formaalses mõttes haldusaktiga.
seaduses ette nähtud. • Senikaua, kuni antud küsimuses on olemas kehtiv otsus, ei tohi vastu võtta samas küsimuses uut otsust. • Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks teatava vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise aktid: • Regulatiivne akt – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega • Jurisdiktsiooniline akt – seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse Õiguse rakendamise akti struktuur: • Sissejuhatus – andmed, organ, akti nimetus jne • Kirjeldav osa – õiguse rakendamise faktiline alus, vaidluse korral vaidluse sisu • Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, õigusnormid • Resolutiivosa – vastuvõetud otsus 10
tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega
haldusfunktsioon. Ametisse nimetamine on siiski parlamendi abifunktsioon, mis peab toetama põhifunktsiooni. c. Otseselt parlament jurisdiktsioonifunktsiooni ei täida. Vaadeldes aga seaduse, näeme, et parlament otsustab mõningate isikute kriminaalvastutusele võtmise üle (õiguskantsler jne). Parlament küll karistust ei sätesta, kuid oma olemuslikult on see funktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon. Abifunktsioon. See tõestab, et ideaalset võimude lahusust ei toimu. 2. Haldusorganid a. Põhifunktsiooniks haldusfunktsioon. b. Abifunktsiooniks on määruste andmine (määrusi annavad ka ministrid, KOV) See on legislatiivfunktsioon. Haldusorganite õigusnormid on sekundaarsed nad on rakendusliku loomuga nad aitavad rakendada legislatiivorgani poolt antud õigusnorme.
sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt
2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika väljatöötamine) ja halduseks (algab ministeeriumidest, ametid, inspektsioonid). Realiseerub eelarves, seadusandluses; tegeleb valitsus. Parlament põhifunktsioon on legislatiivfunktioon. Teatud juhtudel moodustab uurimiskomisjone, mis tegelevad valitsuse/ametnike probleemidega jurisdiktsiooniline funktsioon kui kõrvalfunktsioon. Kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmiseks loa andmine (uurib kas on alust või mitte). Parlamendi haldus (näiteks Riigikogu kantselei, paberimajandus) abistav funktsioon normide andmisel. Halduse kandjad (ja organisatsioonid) põhifunktsioon on haldusfunktioon. Annavad määrusi (sisaldavad õigusnorme) legislatiivfunktsiooni abistav funktioon. Jurisdisktsiooniline
Erinevus haldusega kohtutel on õiguse rakendamine eesmärgiks, haldusel vahendiks. Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon Parlament Legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsiooniline fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab oma töö korraldamiseks. teatud isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus)
mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nõuab üksikasjalikumat selgitust. Teoreetilises kirjanduses tehakse vahet ka halduse ja valitsemise vahel, mis moodustavad riigi täidesaatva funktsiooni. Valitsemise all mõeldakse valdavalt halduse poliitilist juhtimist kui poliitilist tegevust, mida teostab riigi valitsus. Käesoleva õpiku eesmärk ei ole sellist vahet teha ning täidesaatvat funktsiooni tähistatakse üldmõistega haldus. 3) õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Õigusemõistmist on määratletud ka kui konkreetsete üksikjuhtumite lahendamist sekundaarselt ehk teiste sõnadega halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks
mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nõuab üksikasjalikumat selgitust. Teoreetilises kirjanduses tehakse vahet ka halduse ja valitsemise vahel, mis moodustavad riigi täidesaatva funktsiooni. Valitsemise all mõeldakse valdavalt halduse poliitilist juhtimist kui poliitilist tegevust, mida teostab riigi valitsus. Käesoleva õpiku eesmärk ei ole sellist vahet teha ning täidesaatvat funktsiooni tähistatakse üldmõistega haldus. 3) õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Õigusemõistmist on määratletud ka kui konkreetsete üksikjuhtumite lahendamist sekundaarselt ehk teiste sõnadega halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks
oma töö korraldamiseks. isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus) haldusorganid eksekutiiv Legislatiivfn määruste Jurisdiktsiooniline fn vastvõtmine seaduse alusel Distsipilinaarkaristuste ja täitmiseks (ministrid, määramine (ametnike VV). vastutus). Seadlusandlus erakorra- Vaidemenetlus listes olukordades Kohtuvälise menetleja
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
kogutegevus olenemata selle materiaalsest sisust. Kogu see tegevus, mida teevad haldusorganid. Avaliku halduse olemus tuleneb võimude lahususe printsiibist. PS § 4 sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte. Kaasajal mõistetakse võimude lahususe all avaliku võimu kolme liiki. Kogu riigivõim on jaotatud erinevate riigifunktsioonide vahel: 1. Seadusandlik – parlament – õigusnormide kehtestamine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon (abifunktsioon), jurisdiktsiooniline (abifunktsiooni). 2. Täidesaatev – haldusorganid – täidesaatev (põhifunktsioon). Alaliigid on haldus, valitsemine (riigi poliitilise juhtimise funktsioon); legislatiivfunktsioon (abifunktsioon). Mõistavad õigust väärteoasjades kohtuvälises menetluses. Riigi ja KOV isikute distsiplinaarvastutusele võtmine. 3. Õigusemõistmine – kohus – õigusemõistmine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon (abifunktsioon)
Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. 4 Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon Parlament Legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsiooniline fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab oma töö korraldamiseks. teatud isikute kriminaal- kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmise ametisse nimetamine, (peab andma nõusoleku, parlamendi haldus asja arutab ikkagi kohus)
põhifunktsioonid: 1) Seadusandlus ehk legislatiivfunktsioon. Sisuks on üldkohustuslike abstraktsete õigusnormide loomine. Teostab Riigikogu (Parlament) 2) Haldus ehk eksekutiivfunktsioon. Kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa sellest moodustab seaduste elluviimine, täitmine. Teostavad haldusorganid. 3) Õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon. Objektiivse õiguse rakendamine konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Teostavad kohtud. Halduse ja õigusmõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. 1.3 Avaliku halduse tunnused.
süsteemi, eeskätt selle süsteemi primaarsete elementide abil. ¤ seadusandlik tegevus; ¤ riigivalitsemine ja õiguskorra kaitse; ¤ kõigile ja igaühele õiguste, vabaduste, turvalisuse, piisava ainelise heaolu, vaba eneseteostuse ning avalike teenuste tagamine; ¤ riigi suveräänsuse kaitse. Põhifunktsioonide liigitus: ¤ sisefunktsioonid, nt siseriiklik tegevus; ¤ välisfunktsioonid, nt suhted teiste riikidega. Riigi sisefunktsioon - legislatiivfunktsioon, haldusfunktsioon, jurisdiktsiooniline funktsioon. Riigi üldfunktsioone tuleb pidada rangelt lahus riigiorganite süsteemist, kui riigimehhanismi üksikute, konkreetsete organite funktsioonidest ja pädevusest. Esimesed on viimaste suhtes üldise ja erilise vahekorras. Pädevus, s.o võimuvolitusteks antavad õigused ja kohustused, õiguste ja kohustuste täitmiseks antavad valdkonnad ja ülesanded, realiseerimiseks õigustatud vormid, viisid + menetlus, vastavate õigustatud ja/või kohustatud subjektide ringi määratlemine ning
siseriiklik tegevus); 2) välisfunktsioonid (iseloomustavad riigi tegevuse põhisuunad suhetes teiste riikidega, st välistegevus ehk tegevus rahvusvahelisel areenil oma suveräänsuse alusel teiste võrdväärsete subjektidega). Riigi sisefunktsioon koosneb omakorda kolmest kõige põhilisemast - legislatiivfunktsioon, haldusfunktsioon (administratiivfunktsioon) ning jurisdiktsiooniline funktsioon. 45 Riigi tegutsemise laadi alusel oma üldfunktsiooni täitmisel võime funktsioone (nii sise- kui ka välisfunktsioon) liigitada: 1) normatiivseks (positiivse õiguse loomine ja rakendamine ning ühiskondlike protsesside ja suhete reguleerimine (suunamine) positiivse õiguse alusel ja abil riigiorganite süsteemi kaudu iga riigiorgani pädevuse piires, samuti jurisdiktsiooni teostamine);