II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
tuleb kiiremini liikuda keskkonnaalasele kaitsele, olgugi, et 1966.a mindi üle üksikmälestise kaitselt kompleksi, s.h. ka looduslik keskkond kaitsele. 6 Lõppsõna Mälestiste hulk 9.9.2008.a seisuga oli 26 028. 12 muinsuskaitseala, milles ajaloomälestisi 1267, arheoloogiamälestisi 6 618, arhitektuurimälestisi 5 277, kunstimälestisi 12 966 ja tehnikamälestisi 44. Lisaks Haapsalule ja Tallinnale on sõlmitud halduslepingud Tartu ja Pärnu linnadega ning mitmed koostöölepingud. Kasutatud allikad www.muinas.ee 7
16.03.2010 HALDUSÕIGUS PÕHIMÕISTED ja TOIMINGUD Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" põhjal Lorenz von Stein: Nii on riigi töö mõiste iseenesest valitsemise mõiste ja üksikosade arengu tingimuste loomus muutub riigivalitsusfunktsioonide õiguseks haldusõiguseks. "Põhiseadus ja riigivalitsemine", "Avaliku halduse alused 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 2 Mõiste · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostatavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide real...
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle). 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Õigus anda volituse alusel haldusakte. Neid saab anda vaid seadusest tuleneva volitusnormi alusel. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. Avalik haldus ei üksnes avaliku võimu volituste rakendamisega – halduslepingud, kokkulepped avaliku võimu esindaja ja haldusesindaja vahel. On ka rida liike (nt akadeemilise hariduse andmine), mis on halduse tegevuse pädevuses. 1.4 Avaliku halduse ülesanded. 1) Avaliku korra ja julgeoleku tagamine meid ähvaravate ohtude eest. Nimetatud kompleks moodustab korrahalduse. Nt politsei, liikluse korraldamine (eesmärgiks on tagada häireteta ja sujuv liiklus), abinõude rakendamine tervist ohustavate keskkonna,
RKHKo 3-3-1-72-11, p 11 ja 12). Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste.19 See, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamisel võidakse RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldada täiendavalt eraõiguse, sh võlaõigusseaduse sätteid, ei muuda kahju eraõiguslikus suhtes tekitatud kahjuks.20 b) Halduslepingud. Haldusekandjad võivad sõlmida nii avalik-õiguslikke (haldus)lepinguid kui ka tavalisi eraõiguslikke lepinguid. Lepingu olemuse määravad kindlaks tema pooled ja objekt. Haldusleping on võimalik vaid vähemalt ühe avaliku võimu kandja osalemisel (institutsionaalne aspekt). Lisaks eeldab haldusleping, et temaga reguleeritaks küsimusi, milles eraisikud tsiviilkäibes ei saa kokku leppida leping peab tekitama, muutma või
instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. - Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. - Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). §6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad
linnapea/vallavanem + sekretär avaldatud VV ja ministri määrused RT-s, jõustuvad järgmisel päeval, kui pole ette nähtud teisiti. Üldist huvi silmas pidavad KOV määrused samuti RT-s. RT-s mitteavaldatud KOV määrused jõustuvad 10-l päeval. 8. 9. §7 Haldusleping Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad
võlausaldaja nõusolekul võlgniku kohustuse ülevõtmine kolmanda isiku poolt, nii et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale. Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Sätetest tulenevalt on ülevõtjal võimalus ka vastuväidete esitamiseks. 32. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on kokkulepe, millega avaliku halduse kandja (nt riik, KOV) tellib oma ülesannete täitmise eraõiguslikult isikult. Haldusleping on avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: 1) kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; 2) kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Halduslepinguga delegeeritakse eraisikule mingi
piirid. Kõik ülesanded, mis ei ole määratlevad kohaliku elu küsimustena, on riigielu küsimused. Kui selliseid ülesandeid KOV üksustele seaduse alusel või kokkuleppel pannakse, siis on tegu võõrplesannete täitmisega. Muudel juhtudel puudub KOV üksustel tegevuseks väljaspool nn omapädevust vajalik õigusvõime. Õiguslikud küsimused: 1) Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised) 2) Halduslepingud, mis on sõlmitud väljaspool KOV üksuse pädevust, on tõhised pädevuse ilmse puudumsie korral; kui pädevuse ületamine ei ole ilmnem on haldusleping lõpettav Tsüs ja VÕS sätestatud korras, arvestades HMS § 102 3) Väljaspool KOV pädevust sõlmitud eraõiguslikud tehingud on tühised; KOV organid võivad sooritada eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtestatud pädevuse raames.
(VÕS § 175 Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut (VÕS § 179 lg 1), mis peab olema antud kohustuse ülevõtmisel antavate nõusolekut reguleerivate sätete kohaselt. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale (VÕS § 179 lg 2). Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Lisaks kohaldatakse nõude üleminekut reguleerivaid sätteid, mis annavad ülevõtjale võimaluse ka vastuväiteid esitada. 37. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; - kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik
instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. - Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. - Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). §6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad
determineeritudhaldusõigusnormidega->jur.faktid->on sätestatud õigusnormi hüpoteesis Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused: Jur.faktid: · Sündmused-asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. · Teod-inimese tegevus. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. o Õigustoimingud 1. halduse üksikaktid-toiming, mis on otseselt suunatud teatud õiguslike tagajärgede tekitamisele. 2. halduslepingud 3. muud õigustoimingud o Õigusvastased teod-ei vasta haldusõigusnormi ettekirjutustele. Haldussund Riiklik sund on õiguslik sund, mida kohaldatakse õigusaktides määratud alustel ja korras. Õiguskorra tagamine. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepinguli...
See määrab omapädevuse koos piiridega. Kõik küs-d, mis pole määratletavad kohaliku elu küs-tena, on riigielu küs-d PS § 154 lg 2 ls 2 järgi. Kui selliseid ül-d pannakse, siis on tegu võõrül-tega. Õiguslikud küs-d diferentseeritakse järgmiselt: Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised, kui ületamine ilmselge; kehtetuks tunnistatavad, kui ületamine ei ole ilmselge). Halduslepingud, mis on sõlmit väljaspoolt KOV üksuse pädevust, on tühised pädevuse ilmse puuduse korral. Kui ei ole ilmne, siis leping lõpetatav tsiviilseadustes sätest korras. Väljaspool KOV pädevust sõlmit eraõiguslikud tehingud on nn ultra-vires-teooria järgi tühised, KOV organid võivad soorit eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtest pädevuse raames.
Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks). Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6. Halduse üksikaktid 2 §7. Plaanid ja planeerimine §8. Haldusaktide teatavakstegemine § 9. Haldusaktide toime TEEMA 6: ADMINISTRATSIOONI DISKRETSIOON §1
determineeritudhaldusõigusnormidega->jur.faktid->on sätestatud õigusnormi hüpoteesis Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused: Jur.faktid: · Sündmused-asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. · Teod-inimese tegevus. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. o Õigustoimingud 1. halduse üksikaktid-toiming, mis on otseselt suunatud teatud õiguslike tagajärgede tekitamisele. 2. halduslepingud 3. muud õigustoimingud o Õigusvastased teod-ei vasta haldusõigusnormi ettekirjutustele. Haldussund Riiklik sund on õiguslik sund, mida kohaldatakse õigusaktides määratud alustel ja korras. Õiguskorra tagamine. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4
2) teises jaos - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi lahendid; 3) kolmandas jaos - Riigikohtu halduskohtukolleegiumi, Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi, Riigikohtu tsiviilkohtukolleegiumi ja Riigikohtu erikogu lahendid./ IV osa - «Riigi Teataja Lisa» /1) esimeses jaos ministrite määrused, Eesti Panga presidendi ja Vabariigi Valimiskomisjoni määrused ning ministeeriumide ja Riigikantselei poolt sõlmitavad piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud või teadaanded nende sõlmimise kohta ; 2) teises jaos - Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad, Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldused, Eesti Panga Nõukogu otsused, ministrite käskkirjad;3) kolmandas jaos - õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega, riigikontrolöri ülevaated riigivara kasutamise ja säilimise kohta, Eesti Panga
üksikisiku kasu. Paljud õn lähtuvad nii era- kui ka avalikust huvist. Seetõttu see teooria ei saa olla ainsaks aluseks era- ja avaliku õ eristamisel. · Subordinatsiooni teooria av õ reguleerib subord. Ehk alluvussuhteid ja eraõ suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Av õigusele on iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine. Eraõ iseloomulikud lepingud. Haldusõiguses levivad halduslepingud (pooled av õ kandja ja eraõiguslik isik). Eraõ-s on ka alluvussuhteid. · Liigiteooria ehk modifitseeritud subjekti teooria rajaneb printsiibil, et üksikud õn on ära määratletud liigisubjektide poolt. Av õ hulka kuuluvad õn, mille liigisubjekt on riik või muu av võimu kandja. Eraõ n kehtivad igaühe jaoks (,,igameheõigus"). Eraõ subjekt on ka riik või muu avaliku võimu kandja. Sellel teoorial puudub materiaalne selgituslik sisu
Näiteks põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65 1. lõige sätestab, et kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. Nimetatud seaduse § 62 alusel võivad vallad ja linnad ühiste ülesannete täitmiseks näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. Käsitletud õigusaktidest tuleneb, et halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele 60 isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Et paremini mõista halduslepingut, talle esitatavaid nõudeid, on otstarbekas ära tuua halduslepingu lühikäsitlus saksa õigussüsteemis
Näiteks põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65 1. lõige sätestab, et kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. Nimetatud seaduse § 62 alusel võivad vallad ja linnad ühiste ülesannete täitmiseks näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. Käsitletud õigusaktidest tuleneb, et halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele 60 isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Et paremini mõista halduslepingut, talle esitatavaid nõudeid, on otstarbekas ära tuua halduslepingu lühikäsitlus saksa õigussüsteemis
makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. (3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. XI HALDUSLEPINGUD Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi;
erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) – üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid
7. LEPING JA SELLE SÕLMIMINE Lõviosa tehinguid on lepingud. Kõik, mis sai räägitud tehingute kohta, käib ka lepingute kohta! 7.1 Lepingu mõiste ja liigid Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje saavutamiseks. Enamikel juhtudel on lepingud kahepoolsed. Lepingud on iseenesest kokkulepped ja need on kasutatavad igasugustes valdkondades ka peale eraõiguse (nt rahvusvahelised lepingud, halduslepingud, ühinguõiguslikud lepingud jne.). Peamine liik eraõiguses on siiski võlaõiguslik leping. Teistes tsiviilõiguse valdkondades on lepingutel ka oma tähendus, kuid mitte nii määrav kui võlaõiguslepingutel. Leping võlaõiguses ongi kokkulepe mingi teo tegemiseks või sellest hoidumiseks. Lepingu elementideks on: 11 tahe, 12 tahteavaldus ja 13 kokkulepe vastastikuste tahete kokkulangemine Lepingu sisuks on kokku lepitud tingimused
Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine (v.a kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra). Peamiselt need, millel on haldusõiguslik iseloom, kui mitte üksnes. Halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine (seadus võib teha erandeid). HKMS järgi on halduskohtus vaidlustatavad nii haldusaktid kui ka kõik muud haldustoimingud, sh halduslepingud, reaaltoimingud, halduse faktiline tegevus ja tegevusetus. Haldusakt on igaotsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele. Halduskohtu pädevusse kuulub ka õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamine, avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine. Halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
