saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõiguslikud Võlaõiguslikud: - võõrandamisleping - kasutamisleping - kindlustamisleping - seltsileping Perekonnaõiguslikud: - abieluvaraleping - pärimisleping - asjaõiguslikud. Eellepingud pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu kokkulepitud tingimustel. Raamlepingud lepitakse kokku põhikohustustes ja tingimustes, mis lai8enevad raamlepingu alusel sõlmitavatele lepingutele.
tuleb kiiremini liikuda keskkonnaalasele kaitsele, olgugi, et 1966.a mindi üle üksikmälestise kaitselt kompleksi, s.h. ka looduslik keskkond kaitsele. 6 Lõppsõna Mälestiste hulk 9.9.2008.a seisuga oli 26 028. 12 muinsuskaitseala, milles ajaloomälestisi 1267, arheoloogiamälestisi 6 618, arhitektuurimälestisi 5 277, kunstimälestisi 12 966 ja tehnikamälestisi 44. Lisaks Haapsalule ja Tallinnale on sõlmitud halduslepingud Tartu ja Pärnu linnadega ning mitmed koostöölepingud. Kasutatud allikad www.muinas.ee 7
- seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15 5 16.03.2010 Haldustoimingud · Õigustoiming (halduse üldaktid dekreedid, seadlused, määrused, käskkirjad), üksikaktid (korraldused, otsused, käskkirjad), halduslepingud) on haldusõiguse seisukohast olulisem admin toimingud, mille tulemusena kehtestatakse uusi norme, muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse olemasolevaid · Reaaltoiming aga halduse faktilised toimingud, tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine, vaktsineerimine, koolide ehitamine jms); teatamistoimingud (asjaolude teatavakstegemine dokumendivormis teated, kutsed, hoiatused, meeldetuletused); tõestamistoimingud
täitmiseks volitamise haldusleping; 11) mittetulundusühingule, mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused, riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping; 2) ülikooliseaduse § 501 lõikes 4 nimetatud haldusleping; 21) ülikooliseaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping; 3) erakooliseaduse § 22 lõigete 21 ja 22 alusel sõlmitud halduslepingud; 31) kohtute seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud haldusleping; 4) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses tervishoiuteenuste ja kiirabiteenuste tellimiseks sõlmitav haldusleping; 5) planeerimisseaduse §-s 130 nimetatud leping; 6) perioodi 20042006 struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 3 ja perioodi 20072013 struktuuritoetuse seaduse § 11 lõikes 2, § 20 lõikes 3, § 36 lõigetes 3 ja 4 ning § 38 lõikes 1
õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle). 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Õigus anda volituse alusel haldusakte. Neid saab anda vaid seadusest tuleneva volitusnormi alusel. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. Avalik haldus ei üksnes avaliku võimu volituste rakendamisega – halduslepingud, kokkulepped avaliku võimu esindaja ja haldusesindaja vahel. On ka rida liike (nt akadeemilise hariduse andmine), mis on halduse tegevuse pädevuses. 1.4 Avaliku halduse ülesanded. 1) Avaliku korra ja julgeoleku tagamine meid ähvaravate ohtude eest. Nimetatud kompleks moodustab korrahalduse. Nt politsei, liikluse korraldamine (eesmärgiks on tagada häireteta ja sujuv liiklus), abinõude rakendamine tervist ohustavate keskkonna,
RKHKo 3-3-1-72-11, p 11 ja 12). Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste.19 See, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamisel võidakse RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldada täiendavalt eraõiguse, sh võlaõigusseaduse sätteid, ei muuda kahju eraõiguslikus suhtes tekitatud kahjuks.20 b) Halduslepingud. Haldusekandjad võivad sõlmida nii avalik-õiguslikke (haldus)lepinguid kui ka tavalisi eraõiguslikke lepinguid. Lepingu olemuse määravad kindlaks tema pooled ja objekt. Haldusleping on võimalik vaid vähemalt ühe avaliku võimu kandja osalemisel (institutsionaalne aspekt). Lisaks eeldab haldusleping, et temaga reguleeritaks küsimusi, milles eraisikud tsiviilkäibes ei saa kokku leppida leping peab tekitama, muutma või
erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid
erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid
võlausaldaja nõusolekul võlgniku kohustuse ülevõtmine kolmanda isiku poolt, nii et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale. Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Sätetest tulenevalt on ülevõtjal võimalus ka vastuväidete esitamiseks. 32. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on kokkulepe, millega avaliku halduse kandja (nt riik, KOV) tellib oma ülesannete täitmise eraõiguslikult isikult. Haldusleping on avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: 1) kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; 2) kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Halduslepinguga delegeeritakse eraisikule mingi
piirid. Kõik ülesanded, mis ei ole määratlevad kohaliku elu küsimustena, on riigielu küsimused. Kui selliseid ülesandeid KOV üksustele seaduse alusel või kokkuleppel pannakse, siis on tegu võõrplesannete täitmisega. Muudel juhtudel puudub KOV üksustel tegevuseks väljaspool nn omapädevust vajalik õigusvõime. Õiguslikud küsimused: 1) Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised) 2) Halduslepingud, mis on sõlmitud väljaspool KOV üksuse pädevust, on tõhised pädevuse ilmse puudumsie korral; kui pädevuse ületamine ei ole ilmnem on haldusleping lõpettav Tsüs ja VÕS sätestatud korras, arvestades HMS § 102 3) Väljaspool KOV pädevust sõlmitud eraõiguslikud tehingud on tühised; KOV organid võivad sooritada eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtestatud pädevuse raames.
(VÕS § 175 Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut (VÕS § 179 lg 1), mis peab olema antud kohustuse ülevõtmisel antavate nõusolekut reguleerivate sätete kohaselt. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale (VÕS § 179 lg 2). Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Lisaks kohaldatakse nõude üleminekut reguleerivaid sätteid, mis annavad ülevõtjale võimaluse ka vastuväiteid esitada. 37. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; - kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik
erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid
determineeritudhaldusõigusnormidega->jur.faktid->on sätestatud õigusnormi hüpoteesis Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused: Jur.faktid: · Sündmused-asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. · Teod-inimese tegevus. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. o Õigustoimingud 1. halduse üksikaktid-toiming, mis on otseselt suunatud teatud õiguslike tagajärgede tekitamisele. 2. halduslepingud 3. muud õigustoimingud o Õigusvastased teod-ei vasta haldusõigusnormi ettekirjutustele. Haldussund Riiklik sund on õiguslik sund, mida kohaldatakse õigusaktides määratud alustel ja korras. Õiguskorra tagamine. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4
nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. 36.Kohustuse ülevõtmise tingimused Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. 37.Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks
See määrab omapädevuse koos piiridega. Kõik küs-d, mis pole määratletavad kohaliku elu küs-tena, on riigielu küs-d PS § 154 lg 2 ls 2 järgi. Kui selliseid ül-d pannakse, siis on tegu võõrül-tega. Õiguslikud küs-d diferentseeritakse järgmiselt: Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised, kui ületamine ilmselge; kehtetuks tunnistatavad, kui ületamine ei ole ilmselge). Halduslepingud, mis on sõlmit väljaspoolt KOV üksuse pädevust, on tühised pädevuse ilmse puuduse korral. Kui ei ole ilmne, siis leping lõpetatav tsiviilseadustes sätest korras. Väljaspool KOV pädevust sõlmit eraõiguslikud tehingud on nn ultra-vires-teooria järgi tühised, KOV organid võivad soorit eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtest pädevuse raames.
Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks). Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6. Halduse üksikaktid 2 §7. Plaanid ja planeerimine §8. Haldusaktide teatavakstegemine § 9. Haldusaktide toime TEEMA 6: ADMINISTRATSIOONI DISKRETSIOON §1
determineeritudhaldusõigusnormidega->jur.faktid->on sätestatud õigusnormi hüpoteesis Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused: Jur.faktid: · Sündmused-asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. · Teod-inimese tegevus. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. o Õigustoimingud 1. halduse üksikaktid-toiming, mis on otseselt suunatud teatud õiguslike tagajärgede tekitamisele. 2. halduslepingud 3. muud õigustoimingud o Õigusvastased teod-ei vasta haldusõigusnormi ettekirjutustele. Haldussund Riiklik sund on õiguslik sund, mida kohaldatakse õigusaktides määratud alustel ja korras. Õiguskorra tagamine. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4
2) teises jaos - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi lahendid; 3) kolmandas jaos - Riigikohtu halduskohtukolleegiumi, Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi, Riigikohtu tsiviilkohtukolleegiumi ja Riigikohtu erikogu lahendid./ IV osa - «Riigi Teataja Lisa» /1) esimeses jaos ministrite määrused, Eesti Panga presidendi ja Vabariigi Valimiskomisjoni määrused ning ministeeriumide ja Riigikantselei poolt sõlmitavad piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud või teadaanded nende sõlmimise kohta ; 2) teises jaos - Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad, Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldused, Eesti Panga Nõukogu otsused, ministrite käskkirjad;3) kolmandas jaos - õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega, riigikontrolöri ülevaated riigivara kasutamise ja säilimise kohta, Eesti Panga
üksikisiku kasu. Paljud õn lähtuvad nii era- kui ka avalikust huvist. Seetõttu see teooria ei saa olla ainsaks aluseks era- ja avaliku õ eristamisel. · Subordinatsiooni teooria av õ reguleerib subord. Ehk alluvussuhteid ja eraõ suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Av õigusele on iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine. Eraõ iseloomulikud lepingud. Haldusõiguses levivad halduslepingud (pooled av õ kandja ja eraõiguslik isik). Eraõ-s on ka alluvussuhteid. · Liigiteooria ehk modifitseeritud subjekti teooria rajaneb printsiibil, et üksikud õn on ära määratletud liigisubjektide poolt. Av õ hulka kuuluvad õn, mille liigisubjekt on riik või muu av võimu kandja. Eraõ n kehtivad igaühe jaoks (,,igameheõigus"). Eraõ subjekt on ka riik või muu avaliku võimu kandja. Sellel teoorial puudub materiaalne selgituslik sisu
Koormava ja soodustava halduse eristamine on vajalik, kuna vastavate rakendatavate abinõude regulatsioonid on erinevad. Haldusmeetmete õigusliku iseloomu alusel: a) võimuhaldus (käsk, keeld, teatud õigused isikule). Võimuhaldus on alati allutatud avalik-üiguslikule regulatsioonile. Määrab ära isiku õigused ja kohutused. Peamised vahenid on haldusakt/õigusakt ja määrused. b) lihthaldus. Teatud juhtudel puudub lihthaldusel õiguslik toime isikule. Nt. Arengukavad, halduslepingud jms. Teatud juhtudel on võimuhaldus ja lihthaldus põimunud, nt avalik- õiguslikud ülikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi. Selle alusel võib haldust liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel.
Koormava ja soodustava halduse eristamine on vajalik, kuna vastavate rakendatavate abinõude regulatsioonid on erinevad. Haldusmeetmete õigusliku iseloomu alusel: a) võimuhaldus (käsk, keeld, teatud õigused isikule). Võimuhaldus on alati allutatud avalik-üiguslikule regulatsioonile. Määrab ära isiku õigused ja kohutused. Peamised vahenid on haldusakt/õigusakt ja määrused. b) lihthaldus. Teatud juhtudel puudub lihthaldusel õiguslik toime isikule. Nt. Arengukavad, halduslepingud jms. Teatud juhtudel on võimuhaldus ja lihthaldus põimunud, nt avalik- õiguslikud ülikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi. Selle alusel võib haldust liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel.
makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. (3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. XI HALDUSLEPINGUD Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi;
erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) – üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid
7. LEPING JA SELLE SÕLMIMINE Lõviosa tehinguid on lepingud. Kõik, mis sai räägitud tehingute kohta, käib ka lepingute kohta! 7.1 Lepingu mõiste ja liigid Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje saavutamiseks. Enamikel juhtudel on lepingud kahepoolsed. Lepingud on iseenesest kokkulepped ja need on kasutatavad igasugustes valdkondades ka peale eraõiguse (nt rahvusvahelised lepingud, halduslepingud, ühinguõiguslikud lepingud jne.). Peamine liik eraõiguses on siiski võlaõiguslik leping. Teistes tsiviilõiguse valdkondades on lepingutel ka oma tähendus, kuid mitte nii määrav kui võlaõiguslepingutel. Leping võlaõiguses ongi kokkulepe mingi teo tegemiseks või sellest hoidumiseks. Lepingu elementideks on: 11 tahe, 12 tahteavaldus ja 13 kokkulepe vastastikuste tahete kokkulangemine Lepingu sisuks on kokku lepitud tingimused
Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine (v.a kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra). Peamiselt need, millel on haldusõiguslik iseloom, kui mitte üksnes. Halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine (seadus võib teha erandeid). HKMS järgi on halduskohtus vaidlustatavad nii haldusaktid kui ka kõik muud haldustoimingud, sh halduslepingud, reaaltoimingud, halduse faktiline tegevus ja tegevusetus. Haldusakt on igaotsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele. Halduskohtu pädevusse kuulub ka õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamine, avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine. Halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine.
annaabi.ee 
