juhtumite reguleerimisega. Korraldusega lahendatakse juhtumeid esmakordselt, otsustega teist korda. Korraldused ei tohi vastuolus olla seadustega, seadlustega ja määrustega. Käskkiri(samuti kuulub haldusakti alla) Minister annab seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Käskkirjaga lahendati nii üld kui ka üksikküsimusi. Kui meie käsitleme seda kui haldusakti üksikküsimust. Interne ja eksterne haldusakt. Esimeste hulka kuuluvad aktid, mis reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust ja nende õigusjõud ei laiene teenistusvälistele isikutele. Eksternsed aktid seevastu on adresseeritud väljaspool ametkonda asuvatele subjektidele. Õigusaktide teatavakstegemine Võib toimuda teatamise ja avaldamise teel. Avaldamist kasutatakse põhiliselt üldaktide puhul. Jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Siiani oli sätestamata õigustloovate haldusaktide, s
Kuidas täita haldusmenetluse otsust - haldusorganite otsused viiakse ellu, isegi juhtudel, kui adressaat pole vaimustuses või hoidub otsuse täitmisest - variant 1 - sunniraha - variant 2 - asendustäitmine RvastS Halduse kontroll - kogu halduse tegevus on jätkuvalt ja püsivalt kontrollitav tegevus - sisekontroll igas haldusorganis - peamiseks ülesandeks kaasa aidata haldusorganile insterne ja eksterne kontroll - sisekontrolöri olemasolu - teenistuslik- (kontroll, mida viib läbi kõrgemal seisev organ) ja riiklik järelevalve (riigikontroll) - kontrollorganid keda kontrollitakse on ka maksu ja tolliamet - õiguskantsleri büroo Kordamisküsimused: Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (küsimused 1-5) 1) Õigusriigi printsiip (kohtute poolt tagatav õiguste kaitse, võimude lahusus)
tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi. Kontroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Kontroll- õigusaktide kehtetuks tunnistamine Järelevalve- vigadele tähelepanu juhtimine, ettekirjutused, kuid kehtetuks tunnistamine on järelvalvetava õigus Kontroll- kontroll valikuline ise või teise taotluse alusel. Järelevalve- pidev jälgimine. Inerntne kt- teenistuslik järelvalve, revisjonikomisjoni kt, poliitliline kt Eksterne- riiklik järelvalve, arvestuskt, ÕK järelvalve, kohtukt Teenistuslik- kt, mida teevad kõrgemad organid, ametnikud neile alluvate suhtes, et kt otstarbekus ja seaduslikkus. KOVi puhul valitsus: ettekirjutus, peatada akti kehtivus, toimingu sooritus, tunnnistada akt keht. Ebaotstarbekus- ei vasta KOV põhimõttele, vara/eelarve vahendite ebaratsionaalne kasutamine Revisjonikt- valituste tegevus kt seaduslikkusele, raapatupidamine asutustel, tulude sissenõue ja
eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: · Normaalsete elamistingimuste tagamine · Sotsiaalse julgeoleku tagamine · Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (haridus, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse) · Keskonnakaitse · Planeerimine 3
riigis, KOV üksuste sisemise korraldusega, ülesannete, vahendite ja finantsidega. KOV õ on avalik-õiguslike normide kogum, mis KOV-e realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib KOV üksuste (vallad, linnad): Õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli (interne õ). Õigussuhteid teiste – nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike – õigussubjektidega (eksterne õ). Süstemaatika Õigusinstituudiks KOV õ-s on KOV õ-e õigusnormide kogum, mis regul vastastikku seotud ja KOV õ-e raames iseseisva, eraldi grupi moodustavate ühiskondlike suhete ringi. Õigusinstituutide kaupa struktureeritakse järgmiselt: KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus (omavalitsuskorraldusõ)
· Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: · Normaalsete elamistingimuste tagamine · Sotsiaalse julgeoleku tagamine · Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (haridus, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse)
rakendada ja õige lahenduseni jõuda. 4.ARGUMENTATSIOONITEOORIA ütleb, et on olemas üldine, praktiline diskursus, kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy. IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur) 1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne) Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab
seadustes ja seadlustest eristada selle järgi, kes välja on andnud. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on määrusandlusõigus, s.t kes on seadusega selleks saanud parlamendi volituse. Õigusallikas on vaid siis, kui on siiski õigusnormi sisaldav määrus. 5. Käskkirjad – liigitub kaheks. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes. Eksterne õigus on adresseeritud kolmandatele isikutele. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis antakse käskkirjaga ja reguleerivad ametkondlikke vahekordi, kuuluvad õigusallikate hulka, s.t nad on haldusõigusallikaks. 6. Kohaliku omavalitsuse määrused – kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena (sisaldavad õigusnorme) määrusi. Neid antakse
Abrogatio legis expressa – seaduse avalik tühistamine, riigikohtu poolt Abrogatio legis tacita – seaduse vaikimisi tühistamine, hilisema sama või kõrgema õigusjõuga õigustloova akti kehtestamisel. lex posterior derogat legi priori (hilisem seadus muutab varasema seaduse, kuid mitte alati, kehtivad ka teised 2 põhimõtet De lege ferenda – väljaantava seaduse järgi Interne haldusakt – reguleerivad konkreetsete asutuste seesmist tegevust Eksterne haldusakt – väljaspool ametkonda asuvatele subjektidele adresseeritud Käskkiri – vastava ametiasutuse töö sisemiseks korraldamiseks Ultra vires – üle volituste Õigusakti formaalne õiguspärasus – kinni peetud põhilistest protseduuri, pädevuse ja vormi nõuetest Õigusakti materiaalne õiguspärasus – akti sisu vastab kehtivale õigusele- - - Vacatio legis– periood, mis jääb õigusakti avaldamise ja jõustumise vahele
x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada
x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada
x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada
Teiseks on kodanikud ja avalikkus suhtunud ja suhtuvad positiivselt haldusorgani tegevusse, kui haldusorgani otsuseid on võimalik vaidlustada ja selle üle teostatakse ka efektiivset kontrolli. Haldusorgani üle teostatakse järelevalvet, mille eesmärk on haldustoimingute kvaliteedi ja õiguspärasuse kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine, mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Millised on erinevad kontrolli vormid? - Eksterne kontroll – kontroll väljaspool haldusorganit o Poliitiline kontroll – teostavad parlament, erakonnad, ühendused; poliitiline ja ühiskondlik kontroll. o Õiguskantsleri kontroll – teostab kontrolli haldusorganite õigustloovate aktide üle (määrused, VV määrused, ministrite määrused) ja teostatakse abstraktset kontrolli, ex ante kontrolli kui ka ex post kontrolli. Samuti kuuluvad
esinema aususe ja julguse eeskujul“ K kaitseliitlane a Indrek on kaitseliitlane Indrek seltskonnas peab esinema aususe ja julguse eeskujul 1. Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt 2. Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik 3. Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 – premissid 3 – konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O – väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? 1. Loogika on teadus lausetest 2. Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. 3. Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op – on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada
teostamist, siis ei või ükski organ sekkuda isikute või institutsioonide tegevusse. Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtukontrolli all. Otsusega mitte nõustumisel on õigus pöörduda kohtusse. Seadus peab ette nägema ka järelvalve teostamise meetodid. Teatud juhtudeks on järelvalve teostamise meetodiks protsess. Järelvalveorgan ei saa sel juhul iseseisvalt langetada otsust vaid peab pöörduma kohtusse. 2) Eksterne kotroll Halduse olemusest tuleneb oht, et haldusaktid ja -toimingud, mida haldusorgan teostab, sisaldavad endas potentsiaalset ohtu sattuda vastuollu kehtiva õigusega. Demokraatliku ja õiglase halduse jaoks on vajalik ka kontroll. Kontrollist on huvitatud haldus ise, kes vajab tegevuse õiguslikku kindlustamist. Kontrolli tulemusena võib haldus saada kinnitust selle kohta, et tema tegevus on õiguspärane. Või siis informatsiooni sellest, et käitumist tuleb korrigeerida. Kontroll
teostamist, siis ei või ükski organ sekkuda isikute või institutsioonide tegevusse. Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtukontrolli all. Otsusega mitte nõustumisel on õigus pöörduda kohtusse. Seadus peab ette nägema ka järelvalve teostamise meetodid. Teatud juhtudeks on järelvalve teostamise meetodiks protsess. Järelvalveorgan ei saa sel juhul iseseisvalt langetada otsust vaid peab pöörduma kohtusse. 2) Eksterne kontroll Halduse olemusest tuleneb oht, et haldusaktid ja -toimingud, mida haldusorgan teostab, sisaldavad endas potentsiaalset ohtu sattuda vastuollu kehtiva õigusega. Demokraatliku ja õiglase halduse jaoks on vajalik ka kontroll. Kontrollist on huvitatud haldus ise, kes vajab tegevuse õiguslikku kindlustamist. Kontrolli tulemusena võib haldus saada kinnitust selle kohta, et tema tegevus on õiguspärane. Või siis informatsiooni sellest, et käitumist tuleb korrigeerida. Kontroll
teostamist, siis ei või ükski organ sekkuda isikute või institutsioonide tegevusse. Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtukontrolli all. Otsusega mitte nõustumisel on õigus pöörduda kohtusse. Seadus peab ette nägema ka järelvalve teostamise meetodid. Teatud juhtudeks on järelvalve teostamise meetodiks protsess. Järelvalveorgan ei saa sel juhul iseseisvalt langetada otsust vaid peab pöörduma kohtusse. 2) Eksterne kotroll Halduse olemusest tuleneb oht, et haldusaktid ja -toimingud, mida haldusorgan teostab, sisaldavad endas potentsiaalset ohtu sattuda vastuollu kehtiva õigusega. Demokraatliku ja õiglase halduse jaoks on vajalik ka kontroll. Kontrollist on huvitatud haldus ise, kes vajab tegevuse õiguslikku kindlustamist. Kontrolli tulemusena võib haldus saada kinnitust selle kohta, et tema tegevus on õiguspärane. Või siis informatsiooni sellest, et käitumist tuleb korrigeerida. Kontroll
annaabi.ee 
