Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja määratud plaanide teostamiseks. Haldusele on iseloomulik mitmekülgsus. Halduse ülesanded ja eesmärgid 1. Korraldav haldus tagab avaliku korra ja julgeoleku kaitse. 2. Soodustava halduse ülesandeks on inimeste elutingimuste
10.2008 Lugupeetud härra tegevdirektor Euroopa õigusruumis on haldusõiguse üldprintsiibina üldiselt tunnustatud muuhulgas ka õigus menetlusele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13 tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus. Igaühe õigust heale haldusele on otsesõnu nimetatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41. Formuleering "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, mis halduspraktikas tuleb sisustada igal üksikjuhtumil, pidades silmas konkreetset kaasust. Menetluse pikkuse "mõistlikkus" sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, keerukusest, menetlusosaliste käitumisest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Mõistliku tähtaja põhimõtet ning hea halduse tava selles osas on sisustanud haldusmenetluse
asjassepuutuvale isikule haldusmenetluse asjaolusid – teavitada isikuid neid puudutavast otsusest – kohustus pidada registreid – kohustus dokumenteerida haldusprotsesse Tutvu Euroopa hea halduse tava eeskirjaga (eestikeelne) Hea haldus Eestis • Riigikohtu praktika 90.aastate algusest: – Õiguskindlus – Tagasiulatuva mõju keeld – Õiguspärane ootus – Haldusaktide motiveerimine – jm Õigus heale haldusele kui uus põhiõigus • Riigikohus tuletab PS § 14 põhiõiguse heale haldusele EL põhiõiguste harta ei ole Eestile õiguslikult vahetult siduv, kuid harta tugineb EL liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, samuti teised Euroopa õigusruumis kehtivad õiguse üldpõhimõtted ja põhiväärtused kehtivad ka Eestis. (RKL 17.2.2003.a nr 3-4-1-1-03). • NB: 1.12
nõu professionaalsetelt ametnikelt ning tuginevad neilt saadud informatsioonile. Välimine ametlik poliitika on näiteks eelarve protseduurid, milles ametnikud üritavad saada piisavalt eelarveeraldist, et kindlustada oma asutuse mõjuvõimu püsimist ja kasvamist. Selleks tehakse suuri pingutusi, et tagada oma eelarve eraldiste taotlustele poliitiline toetus Sisemine mitteametlik poliitika on näiteks surve avalikule haldusele poliitika kujundamisel erinevate huvigruppide poolt, kes püüavad erinevaid otsuseid endale soodsas suunas mõjutada. Välimine mitteametlik poliitika on näiteks ametkondade suhe huvigruppidega üldisemalt ehk suhtlemine avalikkusega, et saavutada asutuse programmidele avalikkuse toetust ning seeläbi toetust näiteks eelarve kujundamise protsessis. Halduspoliitika: Valikute tegemise protsess olukorra määratlemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni: mahu valikud
mõõdukust." Mõõdupärasuse printsiibi põhisisu on seega esitatud kohtulahendis ja seda on käsitletud ka HMSi § 3 lg-s 2. Abinõu sobivus Halduse tegevus peab soodustama seatud eesmärkide saavutamist ja isikut tuleb kaitsta halduse tarbetu sekkumise eest. Enamasti rakendatakse eesmärgi saavutamiseks sobivaid abinõusid. Juhtumeid, kus eesmärkide saavutamiseks kasutatakse sobimatuid vahendeid, tuleb ette suhteliselt harva. Näide Kui haldusele on pandud ülesanne vähendada liiklusõnnetuste arvu, võib selle eesmärgi saavutamiseks suurendada järelevalvet teostavate politseinike arvu, tõhustada töö koordineerimist, paigaldada liikluskorraldusvahendeid, teha selgitustööd meedia vahendusel jne. Ebasobiva meetmena võib käsitada näiteks prefektuuri hoone ülevärvimist või maanteesõidu piirkiiruse kaotamist. Abinõu vajalikkus
) riistvaralist ressurssi kasutab. Auditi tulemusena valmiv analüüs võimaldab ettevõttel hinnata ka seda, millist tarkvara tal igapäevases töös vaja läheb ning millisel hulgal tal seda vaja on, kas mõne kalli programmi pidamise asemel võiks seda teenust mujalt sisse osta või millisele tarkvaraplatvormile üleminekuga tuleb ettevõttel lähiaastate perspektiivis üle minna, et rahuldada ettevõtte vajadusi. Kokkuvõttes võimaldab selline analüüs ettevõtte IT haldusele kuluvaid ressursse optimeerida, tarkvaralist vajadust täpselt määratleda, selle kogust ja kasutust ette planeerida ning sellest lähtuvalt ka litsentsidele tehtavaid väljaminekuid pikemalt ette näha ja vajadusel perioodide lõikes hajutada. Eriti aktuaalne on tegevuskulude (tarkvara rent) ja investeeringute (litsentside väljaost) hajutamine praegusel ajal, mil majanduskliima on aastaajale kohaselt jahe ja pilvine. Millal tellida tarkvaraaudit? Ebasobivat aega selleks tegelikult ei olegi
Hea halduse põhimõtted on otsesõnu kirja pandud ka mitmetesse põhiseadustesse. Näiteks tuleb Soome põhiseaduse § 21 lg 2 kohaselt seadusega kehtestada normid, mis sätestavad menetluse avalikkuse, õiguse olla ära kuulatud, õiguse saada motiveeritud otsus, õiguse edasi kaevata ning teised ausa õigusemõistmise ning hea halduse tagatised. Hispaania põhiseaduse § 31 lg 2 nõuab avalike vahendite tõhusat ja säästlikku kasutamist. 15. Igaühe õigust heale haldusele on otsesõnu nimetatud ühes uuemas põhiõigusi käsitlevas rahvusvahelises dokumendis - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41. Harta kohustab Euroopa Liidu institutsioone ja asutusi käsitlema isiku küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul. Õigus heale haldusele hõlmab harta järgi muuhulgas õigust pääseda ligi oma toimikule, õigust saada ärakuulatud, ametiasutuse kohustust oma otsuseid
Tänu mägedele, saab aktiivselt areneda loodus- ning elamus turism, lisaks ka aktiivne puhkus, neid turismi vorme on riigis ka arendatud. Infrastruktuuri tase on rahuldav. Kokkuvõte Riigi arengutase on rahuldav, arenguruumi veel on, kuid teistele arenenud riikidele palju alla ka ei jää, majandus kasvab, kaupade ning teenuste kvaliteet on paranenud ning mõeldakse energiasäästlikumaid lahendusi välja, et loodust rohkem kaitsta. Riik võiks aga rohkem tähelepanu pöörata avalikule haldusele, riigikaitsele, haridusele ning tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele. Riik on üpris tihedalt asustatud, linnastumise protsent on keskmine aga võtab alles hoogu juurde, prognoosi kohaselt jätkub linnastumine. Turismi koha pealt on Slovakkia elav, turistidele pakutakse mitmeid ajaveetmisevõimalusi, mis toovad raha korralikult sisse ning rikastavad riiki, majandus areneb. Slovakkia rahvastik aga vananeb, noorte suurt pealetungi, võrreldes mitmete teiste riikidega
Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki:
dile. Kuigi parlamendil on haldust võimalik mõjutada ka riigieelarve kaudu, tuleneb peamine mõjutamis- vahend siiski valitsuse parlamentaarsest vastutusest.*21 Kuna valitsus on halduse toimingute eest vastutav ja peab arvestama võimalike sanktsioonidega parlamendi mittenõustumisel nendega, toimib valitsuse vastutus parlamendi ees siin haldustoimingute parlamentaarset tagasisidet võimaldava vahendina. Nii vahendab valitsus demokraatlikku legitimatsiooni ka haldusele. Parlamendile jääb seega võimalus oma seaduste toimet kuni viimse täitevaktini ise kontrollida ja juhendada. Halduse hierarhiline organisatsioonistruktuur kui demokraatliku legitimatsiooni eeldus Tulenevalt põhiseaduse §-st 86 vastutab valitsus parlamendi ees põhimõtteliselt kõigi eksekutiivvõimu poolt vastuvõetud otsuste eest. Samas annab § 94 asjaomasele ministrile (peaministri poliitiliste korralduste
Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006: 24). Suuri üldistusi tehes võib väita, et Mandri-Euroopa riigid kalduvad menetlus- ja vorminõuete kehtestamist õigustama eelkõige kasulikkuse seisukohast lähtuvalt. Hea haldus tähendab eelkõige tõhusat haldust - menetlusosaliste õiguste tagamine (nt menetlusse kaasamise ja ärakuulamise õigus) tagab haldusele vajaliku informatsiooni, võimaldades vastu võtta sisuliselt õige otsuse (Parrest 2006: 24). Hea halduse mõiste sisaldub paljude riikide seadustes, kuid selle piirid on enamasti ebamäärased, mida peetakse üldiselt positiivseks, sest see võimaldab arvestada konkreetset olukorda. Samamoodi on täpsemalt määratlemata hea halduse juurde kuuluv nõuandmiskohustus. Riikides, kus on nii ombudsman kui ka seaduses fikseeritud ametnike nõuandmiskohustus, on
Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta. 3. SKP peegeldab ka loodud väärtuste kaustamist: · Suurim osakaal on eratarbimisel · Investeeringud e. kulutused tootmisele · Valitsuse kulutused haridusele, kaitsele, valitsemisele e. haldusele, jne. · Puhas eksport RKP-rahvamajanduse koguprodukt-mõõdab riigi residentide(fiiede ja juriidiliste isikute) poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtust. RKP arvestab ka välismaal tootvate kodanike loodud väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade
ADMINISTRATSIOONI DESKREDITSIOON JA SELLE KOHTULIK KONTROLL (Kalle Merusk 1997) Kõige üldisemas plaanis tähendab diskreditsioon administratsiooni pädevust vabalt hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus. Diplomaatias tähendab seda õigust vabalt valida liitlasi, lepingupartneried jne. Diskreditsioon on iseloomulik ka haldusele, näiteks valib kohaliku omavalitsuseüksuse administratisoon oma äranägemise järgi tänavatele nimesid. Eesti õiguskorras pole legaanle administratsioon seadusest vaba diskretsioon. Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? ...
,,Normalne teenuse töö" on defineeritud vastavalt SLA-le. Juhtumi haldus on tähtsal kohal IT halduse korraldamises, kuna läbi selle protsessi kogutakse informatsiooni IT-teenustes ning toestavas infrastruktuuris esinevat tõrgete/intsidentide kohta. Oluline on lahendada lõppkasutajaid mõjutavaid juhtumeid, olenemata lõppkasutajate suurusest või tüübist. ITIL ITIL on protsessiraamistik, mis pakub süstemaatilist lähenemist IT-teenuste kvaliteetsele haldusele ettevõttes. ITIL keskendub IT-teenuste halduse pidavale mõõtlmisele ja arengule, et tagada äri poole ja kliendi rahulolu. ITIL kirjeldab, kuidas korraldada ettevõtte töö nii, et ettevõte oleks võimeline pakkuma kvaliteetset teenuste haldust. ITILi ajalugu ITILi omanikuks on OGC (Office of Goverment Commerce) ja see koosneb mitmest seeriast raamatutest, mis hõlmavad kvaliteetsete IT teenusete osutamist. 4
3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest tulenevad volitus, tööülesanne ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab. Kolmikjaotusest nähtub, et seaduste täitmise korraldus võib oludest ning õiguste piiramise võimalikkusest sõltuvalt olla väga erisugune. Erisused väljenduvad õigusliku regulatsiooni täpsuses.Mõnikord on seadusandjal võimalik anda haldusele teatavas olukorras tegutsemiseks kindlad juhised ja siis ei ole haldusorganil võimalik käitumisvõimaluste vahel valida. Sellisel juhul on tegemist jäikade normidega, mida järgides peab asutus andma haldusakti või tegema haldustoimingu. Jäigad normid võivad olla sõnastatud kohustavalt, näiteks peab ja on kohustatud vms, või kirjeldavalt, nagu tehakse ettekirjutus või antakse luba. Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb, kas järelevalves tuvastatud
Form Üldreeglina, kulu ad-eelnõu suunatud välismaiste avalik on suhteliselt kõrge. Hinna arvutamise aluseks ostuhinda ruumi ja teostamisega seotud kulutusi, reklaamile, mis varieerub sõltuvalt eri teenuste taotletakse. Seda tüüpi side jõuab suur hulk lugejaid tänu grand suurus ringhäälingule . Veebilehe hoolduse peamised kasutegurid: töötav ja kasutajasõbralik veebileht ettevõtte visiitkaart internetis on kaasaegne ettevõtte ajakulu veebilehe haldusele on kordades väiksem spetsialistide soovitused ja tähelepanekud veebilehe haldamisel Kontrollitakse, et veebileht on terve, turvaline (regulaarne paroolide vahetus) Veebilehe hoolduse peamised tegevused: Sisutekstide kontroll: õigekeel, veebiturunduse efektiivsus, kaasaegsus, vajalikkus, struktuuri korrastamine, kontaktandmete info haldus. Katkiste linkide kontroll: veebilehele tehakse kord nädalas (vajadusel kord päevas) kõikide linkide kontroll (sisemised ja välimised)
Olulise osa sellest moodustab seaduste elluviimine, täitmine. Teostavad haldusorganid. 3) Õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon. Objektiivse õiguse rakendamine konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Teostavad kohtud. Halduse ja õigusmõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. 1.3 Avaliku halduse tunnused. 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, esemeks inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste asjadega. 2) Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid ei ole konstantne nähtus, vaid nad on seotud konkreetse ajaga ning nad muutuvad koos ajaga. Võib
(3) · Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine · Majanduslik tegevus riigi osalemine äriühingutes · Haldusülesannete täitmine eraõiguslikus vormis avalike ülesannete täitmiseks kasutab haldus eraõiguslikke võimalusi 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. Avalik- õiguslik tegutsemine täidesaatva võimu elluviimine. PS ja põhiõigused. Haldusõigus annab haldusele vajalikud õigused. Sekkumiseks isiku õigustesse peab olema õiguslik alus. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) Haldusõigus õigusnormide kogum, mis kehtib haldustegevuse suhtes. Haldusele omane õigus. Avaliku võimu haru, mille normid reguleerivad avaliku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.
hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele. Halduseeskirja tunnustena võib nimetada tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu
Artikkel 40 Õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel Igal liidu kodanikul on õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Artikkel 41 Õigus heale haldusele 1. Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. C 83/400 ET Euroopa Liidu Teataja 30.3.2010 2. See õigus kätkeb: a) igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada;
http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.p df (01.01.2016). 6. Merusk, K (1992). Avaliku teenistuse seaduse põhimõtted. Eesti jurist (5), lk 327. 7. Mikiver, M (2002). Avaliku teenistuse õigus. Teine trükk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 15. 8. Pikamäe, P (1994). Avaliku teenistuse taassünd Eestis. Juridica (4), lk 166-167. 9. Randma- Liiv, T. (2004). Euroopa Liiduga ühinemise väljakutsed Eesti avalikule haldusele. Riigikogu Toimetised (9), lk 109-116. 10. Randma, T. (2001). A Small Civil Service in Transition: The Case of Estonia. Public Administration and Development (21), lk 41-51. 11. Reinsalu, S.; Tõniste, M. (2009). Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu lähtekohad. Avaliku teenistuse aastaraamat. Tallinn: Riigikantselei. 12. SIGMA (1999), European Principles for Public Administration. SIGMAPaper 27. Paris: OECD/SIGMA. 13. SIGMA (2009)
identne burokraatia juhtimise arendamise ja pideva levikuga. Valik on ainult burokraatia ja dilettantismi vahel haldusvaldkonnas. KAPITALISM JA BÜROKRAATIA Tööjaotus, kapitalism tõi kaasa burokraatliku viisi. Selle arendamine, mis on suures osas kapitalistlike egiidi all, on tekitanud tungivat vajadust stabiilse, range, intensiivse ja arvutatava halduse järele. See on selline vajadus, mis on nii saatuslik Iarge-skaala haldusele. Uhelt poolt eeldab kapitalism oma moderaalsetes arenguetappides burokraatiat, mis mõlemad on tekkinud erinevatest ajaloolistest allikatest. Vastupidi, kapitalipõhimõte on burokraatliku haldamise kõige ratsionaalne majanduslik alus ja see võimaldab areneda kõige ratsionaalsemal kujul, eriti kuna maksupoliitikast annab see vajalikke rahalisi vahendeid. KARISMAATILINE DOMINEERIMINE
funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning
funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning
eesmärkidest, ka kriteeriumidest. Tänapäeva vastus poliitökonoomilisele kriitikale-avalik haldus: · Oluline, sest puududutab kõiki inimesi · Toimub avalikkuse silme all(allub ühiskondlikule kontrollile) · Teenib avalikkust vastavalt avaliku teenistuse normidele ja eetikale o Kuidas mõõta efektiivsust? Lihtne meetod=kvantatiivne Avalikule haldusele on iseloomulik tema pakutu poliitilisus ja see, et teenuste sisu ja tase on aktiivselt seotud pigem vajaduste ning poliitiliste väärtustega kui efektiivse nõudlusega Avaliku halduse puhul on oluline poliitika elluviimine, elluviimine peab aga olema kooskõlas poliitika aluseks olevate väärtustega (poliitikat ja haldust ei saa eristada)
kuulutatud eriolukord ja Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Kui Riigikogu hiljem siiski kokku tuleb, peab seadlus sealt läbi minema, et kehtima jääda. Tavaline presidentaalse demokraatia puhul. Seadlused kannavad ka Riigikogu esimehe ja peaministri allkirju (kontrasignatuur). MÄÄRUSED valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad § 87, § 94. Funktsionaalselt on legislatiivaktid ja formaalselt on haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Samas kui täidesaatvad organid loovad materiaalset õigust, pole võimude lahusust. Siit tuleneb täidesaatva võimu osa tuntav kasv (haldusriik). Seega peab määrusandluse jaoks kehtima kindel volitus. Ühiskonna juhtimine peab ideaalis toimuma peamiselt seadustega. Parlamendi töö peab olema avalik, sõnavabadusega, immuniteediga ja ilma imperatiivse mandaadita. Selle jaoks peab vahet tegema riigi ja ühiskonna vahel
Eraõiguslik haldustegevus: Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine Majanduslik tegevus riigi osalemine äriühingutes Haldusülesannete täitmine eraõiguslikus vormis avalike ülesannete täitmiseks kasutab haldus eraõiguslikke võimalusi (elekter, vesi, küte) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. Avalik-õiguslik haldustegevus Haldusõigus annab haldusele vajalikud õigused Avalik- õiguslik tegutsemine täidesaatva võimu elluviimine. PS ja põhiõigused Sekkumiseks isiku õigustesse õiguslik alus Haldustegevuse õiguspärasus 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) Haldusõigus õigusnormide kogum, mis kehtib haldustegevuse suhtes. Haldusele omane õigus
tasumiseks aega. Maharaja ASP-le andsid tarnijad 2009. aastal keskmiselt 53,6 päeva, mis on suhteliselt pikk aeg arvestades, et tavaliselt antakse maksmiseks 14 või 30 päeva. 2010. aastal on tasumisperiood vähenenud peaaegu 10 päeva võrra (44,1 päeva), mis on oma olemuselt halb, kuid võrreldes normiga, on see siiski veel suhteliselt hea. Ilmselt on tasumisperiood pikenenud kuna Maharaja ASP võlg tarnijale on suurenenud umbes 40% võrreldes eelneva aastaga. Ultex Haldusele on tarbijad andnud 2009. aastal aega maksmiseks keskmiselt 28,2 päeva. See on normaalne päevade arv, kuid võiks kindlasti parem olla. 2010. aastal on tasumisperiood Ultex Haldusel suurenenud rohkem kui 10 päeva võrra (39 päeva), mis on väga hea märk. Ultex Haldus peaks jätkama tarnijatega lävimist sama moodi, et parandada veelgi oma tasumisperioodi. 3.4 Lühiajaline raharinglus Lühiajaline raharinglus = laekumisperiood + varude laoseis tasumisperiood
6. Kui põhimõtted ja metoodika on ennast õigustanud, minge tagasi sammule 4 7. Kui metoodika või kvaliteedipoliitika vajavad ümbervaatamist, minge tagasi sammudele 3, 2 või 1 24. Võrdlus: protsessihalduse raamistikud ja arendusmetoodikad. ISO 9000 seeria, ISO 90003, EVS-ISO/IEC 12207, CMMI, ITIL ja ISO/IEC 20000, RUP, XP, IT Grundschutzhandbuch / ISKE/ ISO 27000 seeria sisu ja omavaheline võrdlus. Standard (EVS-)ISO/IEC 12207 võib olla aluseks ettevõtte tarkvaraprotsesside haldusele. Oluline on teada, et ISO/IEC 12207 ei kirjuta ette konkreetset elutsükli mudelit ega tarkvara arendusmeetodit. Standardiga sobivad väga mitmesugused elutsükli mudelid, sealhulgas agiilsed. Standardit järgivate huvipoolte hooleks jääb elutsükli mudeli valimine tarkvaraprojekti tarbeks ning standardi protsesside, tegevuste ja tööde peegeldamine selles mudelis. CMMI Sisu: · sisaldab mitut mudelit (hange, arendus, teenused, inimesed)
ja proportsionaalne). Otstarbekus seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid a) valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b) otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes "võib", "on õigustatud", "tohib". Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga "võib" on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm)
Ametniku ametisse nimetamine - avalik-õiguslik Töövahendid eraõiguslik Haldus võib tegutseda nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse alusel. Eraõiguslik haldustegevus Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine Majanduslik tegevus riigi osalemine äriühingutes Haldusülesannete täitmine eraõiguslikus vormis avalike ülesannete täitmiseks kasutab haldus eraõiguslikke võimalusi (elekter, vesi, küte) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus Haldusõigus annab haldusele vajalikud õigused Avalik- õiguslik tegutsemine täidesaatva võimu elluviimine. PS ja põhiõigused Sekkumiseks isiku õigustesse õiguslik alus Haldustegevuse õiguspärasus Haldusõigus õigusnormide kogum, mis kehtib haldustegevuse suhtes. Haldusele omane õigus Avaliku võimu haru, mille normid reguleerivad avaliku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma ju...
Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Subjektiivne avalik õigus tekib siis, kui seadus on teinud nende soodustuste andmise haldusele kohustuseks. Subjektiivse avaliku õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: - Kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks (halduse õiguslik kohustus)?; - Kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma? Kui see nõue on seaduses selgesõnaliselt väljendatud, siis ei ole kahtlust ka selles, et on olemas õiguslik baas subjektiivse avaliku õiguse tekkimisele. Subjektiivseid avalikke õigusi
ja proportsionaalne). Otstarbekus seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid a) valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b) otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes "võib", "on õigustatud", "tohib". Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga "võib" on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm)
· teostab järelevalvet ja korraldab või juhib üksikisikute ja gruppide tegevust · tagab soodustused abivajajatele ja jaotab vahendeid · edendab ühiskondlikke ettevõtmisi 3. Avaliku halduse seotus seadustega. · Halduse seotus seadusega võib olla erineva intensiivsusega. See võib olla jäik, mille tagajärjel peab haldus seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral vastavalt tegutsema. See võib aga ka lõdvem olla, nii et haldusele jääb seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral teatud diskretsioon · Seevastu on seadusvaba haldus seadusega mittedetermineeritud ja võib tegutseda oma initsiatiivi ja ettekujutuste kohaselt, kusjuures enesestmõistetavalt tuleb ka sel juhul järgida üldisi õiguslikke piire ja kohustusi (pädevusnormid, põhiõigused, haldusõiguse printsiibid). 4. Haldus suhete õigustiku reguleerimise erisused. 64
rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Õigusemõistmist on määratletud ka kui konkreetsete üksikjuhtumite lahendamist sekundaarselt ehk teiste sõnadega halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. Jurisdiktsioonilise funktsiooni puhul rakendab õigust nn. kolmas, erapooletu subjekt, s.o. kohus. Haldus rakendab aga seadust asjasthuvitatud subjektina. Riigi nimetatud põhifunktsioone teostavad vastavad riigiorganid - seadusandlust parlament, haldust haldusorganid jt. haldusinstitutsioonid, õigusemõistmist kohtud. Riigi iga põhifunktsiooni kandja teostab üht põhifunktsiooni. Riikide praktika ei tunne aga
rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Õigusemõistmist on määratletud ka kui konkreetsete üksikjuhtumite lahendamist sekundaarselt ehk teiste sõnadega halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. Jurisdiktsioonilise funktsiooni puhul rakendab õigust nn. kolmas, erapooletu subjekt, s.o. kohus. Haldus rakendab aga seadust asjasthuvitatud subjektina. Riigi nimetatud põhifunktsioone teostavad vastavad riigiorganid - seadusandlust parlament, haldust haldusorganid jt. haldusinstitutsioonid, õigusemõistmist kohtud. Riigi iga põhifunktsiooni kandja teostab üht põhifunktsiooni. Riikide praktika ei tunne aga
(3-4-1-1-03) 1. Maa enampakkumise korra p.47 III lause. Meetmeks uue enampakkumise korraldamine. 2. PS §§13, 14 põhiõigus korraldusele ja menetlusele, 19 1.1. Kaitseala 1.1.1. Esemeline kaitseala: menetlus peab olema euroopalik, hea haldus. Sellele vaatamata peab ka maareformi käigus toimuv haldusmenetlus vastama haldusõiguse printsiipidele, mis tulenevad muuhulgas PS §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtetest ja Põhiseaduse printsiipidest (läbipaistev, heal usul põhinev) 1.1.2. Isikuline kaitseala: igaüheõigus. 1.2. Riive: uue enampakkumise korraldamine on vastuolus hea haldusega. Oleks tulnud öelda, et rikkumist ei esinenud ja kõik oleks pidanud samamoodi jätkuma.
väärtusotsustusi. Ühendnormid õigusnormid, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum kohtulikult ainult piiratud määral kontrollitav väärtushinnangute ja otsustuste ala määratlemata õigusmõistete kasutamisel haldusorgani poolt. On üldiselt toetatav seisukoht, et seadusandja andis määratlemata õigusmõistete kasutamisega haldusele volitused ainuvastutavate, kohtulikult ainult piiratult kontrollitavate otsuste tegemiseks. Põhjendused (ainult piiratult kontrollitava) halduse hindamisruumi olemasoluks: Määratlemata õigusmõisted lubavad erinevaid väärtushinnanguid, seega juba normi-loogiliselt ei saa olla ainult ühte ,,õiget" lahendust. Haldus on asjatundlikum ja suuremate kogemustega ja seisab konkreetsetele haldusküsimustele lähemal.
sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, näiteks: õigus streikida; töötajate õigus olla informeeritud ja ära kuulatud; perekonna- ja tööelu kokkusobitamise õigus; õigus tervishoiule, sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile kogu Euroopa Liidus. Hartas propageeritakse ka meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ning käsitletakse muid õigusi, näiteks isikuandmete kaitset, eugeeniliste toimingute ja inimese reproduktiivse kloonimise keeldu, laste ja eakate õigusi ning õigust heale haldusele. IV. Euroopa tähendab haridust ja kultuuri Ühtekuuluvuse ja ühise saatuse jagamise tunnet ei saa kunstlikult luua. See saab tekkida ainult kultuuride vastastikuse tunnistamise läbi ja seetõttu ei pea Euroopa pöörama nüüd tähelepanu mitte ainult majandusele, vaid ka haridusele, kodakondsusele ja kultuurile. Üheks tähelepanu objektiks on ELi haridus- ja koolitusprogrammid. Need toetavad vahetusprogramme, mille raames õpilased/üliõpilased saavad minna välismaale õppima,
Avaldama peab ka rahvusvahelised lepingud, EL õigusaktid jne. Riik peab tagama isikutele seaduse kättesaadavuse. 2.3.4 Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus Proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud vastama soovitavale eesmärgile. Proportsionaalsuse põhimõte on tihedalt seotud Kaalutlusõigusega- konkreetses asjas isiku ja valiku huvi ning muude asjaolude arvesse võtmise kohustusega. 2.3.5 Hea halduse põhimõte Igaühele on garanteeritud õigus heale haldusele. Hea halduse põhimõtet saab kasutada lünkade ületamisel ja tõlgendamisel. Hea halduse põhimõte ei ole absoluutse tähendusega; hea halduse põhimõttest tulenevad õigused ei ole piiramatud. Lubatud on lihtsustatud menetlusnõuete kehtestamine selliste otsuste tegemisel, kus otsuste arv on massiline nin gpõhjalik menetlus igas asjas nõuaks riigilt palju ressursse. Ärakuulamisõigus Igaühel on õigus enne tema suhtes tehtava otsuse tegemist esitada oma seisukohad ning
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. 4.2.3 MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki:
i. mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi ii. piiravad nende õigusi ja vabadusi iii. panevad neile kohustusi c. Legitiimne otsus Isikul on õigus tegutseda mõistlikkus ootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. d. Aegumine isiku toimingut ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist. 6. Haldusele teostatav kontroll halduse üle teostatav kontroll jaguneb: a. Väliskontroll kontroll toimub teiste organite poolt, i. Poliitiline kontroll ii. Arvestuskontroll iii. Õiguskantsleri kontroll iv. Kohtulik kontroll b. Sisemine kontroll haldusorgani enda sees: i. Riiklik järelvalve seaduslikkuse järelvalve ii
eesmärkidel). Juurpõhjuse välja selgitamine pole seejuures oluline. Probleemi halduse protsess - ITIL v2: Problem management Eesmärgiks on juhtumite juurpõhjuse välja selgitamine ning juhtumihalduse protsessile workaroundide soovitamine/kirjeldamine ja/või muudatuse ettepanekute (RfC – Request for Change) kirjeldamine. ITIL v2 käsitluses jagunes protsess kaheks, üks fokuseerus otseselt ülalmainitud eesmärgile, teine aga tegeles tuntud vigade (known error) haldusele. Sisu on eelkõige selles, et alati ei pruugi juurpõhjus olla kõrvaldatav sisemise IT organisatsiooni ressurssidega, vaid tegemist võib olla tarnija (tarkvara tootja vms.) kontrolli all oleva objekti muutmise vajadusega – näiteks tuleb parandada tarkvara viga. Muudatuse halduse protsess - ITIL v2: Change management Olulised aspektid on otsustamise protsessi ülesehitus, sisulist arusaamist omavate otsustajate valik
JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOON JA PÄDEVUSP.1. RIIGI REGIONAALSED (VAHETASANDI) NING LOKAALSED KOHALDUSTASANDID Riigi kohahalduse süsteem (nimetatakse veel: vahetasandite haldussüsteem; regionaalne haldussüsteem) rajaneb riiklikule korraldusele ja edasi konkreetsemalt: 1) riigi (föderatsiooni puhul lisaks osariigi, liidumaa) haldusterritooriumi jaotusele; 2) täidesaatva riigivõimu valitsemisalade ehk valitsemisvaldkondade ehk harukondlikule haldusele vastavates haldusterritooriumi üksustes. Keskvalitsus (täidesaatev riigivõim) ning selle territoriaalne kohahaldus ja valitsemisalade (valdkondade) dekontsentreeritud kohahaldus moodustavad hierarhilise subordineeritud süsteemi. Dekontsentreeritud tsentralisatsioon tähendab nö pealinnast haldusüksustesse (paikkondadesse) või valdkonnaregioonidesse (nn planeerimisregioonidesse) hajutatud haldussüsteemi põhimõtet.
§ 160. Kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. 1. Üldine sissejuhatus KOV garantii on KOV vormilise ja sisulise olemasolu kohaliku kogukonna enesekorralduse tagatis, mis tuleneb PS-st ja kehtib KOV-i suhetes riigiga, samuti teiste KOV üksustega või KOV tasanditega. KOV garantii ei laiene KOV ja indiviidi suhetele, kus KOV on kohustatud järgima avalikule haldusele üldiselt kehtestatud reegleid (vt PS § 14). Näiteks: kui linnaosa kaotab oma eksistentsi, siis ei saa PS tagatisena tugineda. PS tagatis koosneb 3 tagatisest. PS Harta kuulub ka siia. KOV garantii koosneb:1) institutsionaalne õigussubjektsuse garantiist; 2) õiguse institutsiooni garantiist; 3) subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. Garantii tuumaks on PS § 154 lg 1, mille kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
