muu lähteinformatsioon on usaldusväärsed ja piisavad raamatupidamisaruannete koostamiseks. Audiitor peab sooritama vajalikud kontrolliprotseduurid, saavutamaks piisava kindluse, et raamatupidamisaruanded kajastavad kliendi finantsmajanduslikku seisundit seaduste, raamatupidamise hea tava ja sise-eeskirjade kontekstis kõigis olulistes aspektides õigesti ja õiglaselt. Audiitorkogu organid on: 1. üldkoosolek 2. president; 3. juhatus; 4. revisjonikomisjon; 5. järelevalvenõukogu. 1. Üldkoosolek on Audiitorkogu kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik Audiitorkogu liikmed. 2. Juhatus on Audiitorkogu alaliselt tegutsev organ, mis korraldab Audiitorkogu tegevust. Juhatuse liikmed valitakse vandeaudiitorite hulgast üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. 3. President esindab Audiitorkogu õigustoimingutes, korraldab juhatuse tööd ning juhatab juhatuse ja üldkoosoleku istungeid. Presidendi äraolekul täidab tema ülesandeid asepresident.
eestseisusesse valitud erakonna liikmed volitused kestavad kuni kaks aastat. Aukohus valib suurkogu kuulub 9 liiget arutab erakonna liikmete ja organite vahelisi tüliküsimusi seoses erakondliku tegevusega, auhaavamise süüdistusi annab omapoolseid hinnanguid erakonna valitavatele kogudele erakonna liikmete tegevuse kõlbelise sobivuse asjus tõlgendab põhikirja vastavalt erakonna volikogu poolt kehtestatud aukohtumenetluse korrale Revisjonikomisjon kuulub 5 liiget põhiülesanne on erakonna vastava tasandi organite otsuste täitmise, finantskorra järgimise ja majandustegevuse kontrollimine revideerib revisjonikomisjon erakonna rahaliste ja muude vahendite laekumist ning kasutamist Tööplaan 1. TASAKAALUS EELARVE Hoiab riigi tulud ja kulud tasakaalus, et Eestit ei ähvardaks pankrott või võlaorjus. 2. TAGADA ETTEVÕTLUSELE SOODSAD TINGIMUSED
ka eestseisuse liige, siis loetakse see valitud erakonna liikmed üheks hääleks Volikogu lähtub oma tegevuses volitused kestavad kuni kaks erakonna suurkogu otsustest aastat. Erakond Isamaa ja Res Publica Liidus on hetkel 140 hääleõiguslikku volikogu liiget Aukohus Revisjonikomisjon Valib suurkogu Sinna kuulub 9 liiget Kuulub 5 liiget Arutab erakonna liikmete ja organite Põhiülesanne on erakonna vahelisi tüliküsimusi seoses erakondliku tegevusega, auhaavamise süüdistusi vastava tasandi organite otsuste Annab omapoolseid hinnanguid erakonna täitmise, finantskorra järgimise ja
Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike huve, teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab eelarve jne. Üks tähtsamateks volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine. Eelarve Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja
ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaadi
ning komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Moodustatud on üheksa alatist komisjoni: · arengu ja planeerimiskomisjon · hariduskomisjon · kultuurikomisjon · linnamajanduskomisjon · linnavarakomisjon · rahanduskomisjon · revisjonikomisjon · sotsiaalkomisjon · õigus ja korrakaitsekomisjon Volikogu ja volikogu liige Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu
· kuulab ära erakonna esimehe aruande juhatuse tegevusest ja erakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe aruande fraktsiooni tegevusest; · kuulab vajadusel ära erakonna ministrite aruanded nende tegevusest; · kuulab ära ja kinnitab erakonna majandusaasta aruande; · otsustab liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra; · otsustab erakonna ühinemise või tegevuse lõpetamise. Revisjonikomisjon: · revideerib Isamaaliidu ja tema struktuuriüksuste majandustegevust ning majandusarvestust; · teeb vajadusel volikogule või juhatusele ettepanekuid erakonna majandustegevuse ja majandusarvestuse korraldamiseks; · teeb vajadusel peasekretärile ettekirjutusi erakonna majandusarvestust puudutavates küsimustes; · esitab volikogule vähemalt üks kord aastas oma tegevusaruande. Isamaaliidu revisjonikomisjoni liikmed:
kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil ja haldusasjades. Advokaadid Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 01.10.2008.a. on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 625: 358 vandeadvokaati 120 vandeadvokaadi vanemabi 70 vandeadvokaadi abi assotsieerunud liikmeid 15 kutsetegevuse peatanud 62 liiget Advokatuuri organid Advokatuuri organid on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. Üldkogu Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organ. Üldkogusse kuuluvad kõik advokatuuri liikmed. Hääleõiguslikud on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi vanemabid. Korralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas. Üldkogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei otsusta teisiti. Esimees Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid.
1) audiitorite kutsetegevuse koordineerimine, auditeerimiseeskirja ja metoodiliste soovituste väljatöötamine, avaldamine ning tutvustamine; 2) audiitorite nimekirja pidamine; 3) järelevalve audiitorite kutsetegevuse ja auditeerimiseeskirja täitmise üle; 4) audiitorite täiendõppe korraldamine; 5) audiitorkogu vara valitsemine; 6) audiitoritega seotud kaebuste läbivaatamine; 7) audiitorite muude kutseküsimuste lahendamine. Audiitorkogu organid on üldkoosolek, juhatus ja revisjonikomisjon Üldkoosolek Üldkoosolek on audiitorkogu kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik füüsilisest isikust audiitorid 1) kinnitab põhikirja 2) määrab juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu ja liikmed 3) kinnitab majandusaasta aruande ja eelarve 4) kinnitab tegevusaruandele esitatavad nõuded Korraline üldkoosolek kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Teatades ette vähemalt üks kuu enne selle toimumist
kodanikud usaldavad valimistel ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil. Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on mittetulundusühing. Erakonda kuuluvad esimees, juhatus/eestseisus, volikogu, suurkogu/üldkogu/kongress, aukohus, revisjonikomisjon, büroo/kantselei/kontor. Erakonna põhikirjas on erakonna eesmärgid. Erakonna programm on tegevuskava, et eesmärke saavutada. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. Erakond registreeritakse kui tal on vähemalt 500 liiget. 15. Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid? – Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest 60miljonit krooni. Annetused. Liikmemaksud. 16
ja tulekaitse eeskirjade täitmist ning elamute sisekorra nõuete täitmist. · Nõuda üürnikelt ja rentnikelt sisse kulud mida jaoskond on teinud üürnike süü läbi tekkinud rikete ning avariide kõrvaldamiseks. Elamujaoskond on isemajandav ja töötab talude normatiivse jaotamise meetodil. Elamujaoskonna finants-majanduslikku tegevust kontrollib elamumajanduse osakonna töötajatest koosnev revisjonikomisjon üks kord aastas. Elamujaoskonna tööd juhib juhataja, kes kinnitatakse ametisse elamumajanduse osakonna juhataja käskkirjaga. Elamujaoskond reorganiseeritakse või likvideeritakse Tartu Linnavalitsuse määrusega. Elamujaoskond on registreeritud Tartu Linnavalitsuse Ökonoomikaosakonnas 1990. Põhikirja on kinnitanud Tartu linnavalitsuse elamumajanduse osakonna juhataja 1990. Majaraamat kodanike sissekirjutamiseks, kes elavad vastavas majas. 1960-1983 Majaraamat koosneb neljast osast:
juhatab juhatuse istungeid, valitakse kolmeks aastaks vandeadvokaatide seast Juhatus advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan, vähemalt seitse liiget,kolmeks aastaks vandeadvokaatide aastaks Kutsesobivuskomisjon moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks, eksamineerib, viib läbi sobivus tesi, kuus andeadvokaati kaks kohtunikku, õigusteadline, riigiprokurör, justiitsministeeriumi esindaja revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist, valitakse kolme liikmelisena neljaks aastaks vandeadvokaatide seast aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju, moodustub seitsme liikmelisenea neljaks aastaks ehk 4 üldkogu vandeadvokaati 2 täiskogu kohtunikku ja TÜ õigusteaduskonna
§ 25. Emakeele Seltsi tegevust ning asjaajamist korraldab seltsi teadussekretär. Teadussekretär võtab juhatuse koosolekuist osa sõnaõigusega. § 26. Emakeele Seltsi sisulise ja rahalise tegevuse revideerimiseks valib üldkoosolek liikmete hulgast üheks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja ühe asemiku. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe. § 27. Emakeele Seltsi ettekandekoosolekuid juhatab juhatuse liige või, erandjuhtudel, teadussekretär. § 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (711) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas
Laialt levinud mõisteks on auditi e audiitori mõiste, millega tavaliselt tähistatakse välisaudiitorit e vandeaudiitorit. Vähemtuntud on siseauditi mõiste, kuna see funktsioon on lühema ajalooga ning esialgu ei rakendatud erasektoris. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning hinnangu andmine nende kvaliteedile lähtuvalt auditeerimise eeskirjast (välisaudit, siseaudiitor kontrollib kõike). Kontrolli valdkonda kuuluvad ka mõisted – revisjon ja revisjonikomisjon. Rev komisjon annab hinnanguid minevikus e revideeritaval perioodil sooritatud tegevustele. Auditeerimist eristab revisjonist see, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib igaüks. Riigikontroll. Eestis tähendab see ühte konkreetset institutsiooni, so sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Tegevuse eesmärk – majanduskontrolli kaudu anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressurssi kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult
registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga. 1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727 13 2.4. Revisjonikomisjon Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) valla- või linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või linna vara kasutamise sihipärasust;
Aktsiaseltsi kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek(korraline 1 kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuud peale majandusaasta lõppu; erakorraline), igapäevast maandustegevust teostab juhatus, kontrolli juhatuse tegevuse üe teostab nõukogu, raamatupidamislikku kontrolli audiitor. Osaühingu juhtimisorganiks osanike koosolek, juhatus või nõukogu. Tulundusühingu korrraline üldkoosolek kutsutakse kokku 3 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Revident või revisjonikomisjon on ühistu kontrollorgan. Aktsiaseltsi asutamine aktsite märkimiseta. Sõlmitakse asutamisleping, mis peab olema notariaalselt tõestatud ja mis kehtib kuni äriühing on kantud äriregistrisse. Asutamise kinnitatakse põhikiri(Edasise tegevuse kord). Valtiakse juhatus, nõukogu, audiitor. Sissemakse aktsiate eest rahaline/mitterahaline(mida võimalik ka reaalselt sisse nõuda). Mitteragaliseks sissemakseks ei või olla teenus, töö jms
korpustele E, F, G, ja H ) 5. Elamus on kaks suurt saali nurga sektsioonides. 6. Majas on 315 elanikku, kuigi seda täpselt ei sa öelda, kuna paljud korterid välja üürinud üürnikud vahetuvad tihti. 4 2. KORTERIÜHISTU JUHTIMINE. Esialgne KÜ Papiniidu 35 põhikiri on registreeritud 10.08.1998. aastal. KÜ tegevust on juhtinud Üldkoosoleku poolt valitud juhatus (8 liikmeline) ning revisjonikomisjon (2 liikmeline). 8-liikmelise juhatuse valikuprintsiibiks on olnud korteriomanike kokkulepe, et iga trepikoda valib omale trepikoja vanema ning tema esindab seda trepikoda juhatuses. Selline süsteem on otstarbekas, aga mitte kõigis trepikojas leidub selliseid inimesi, kes soovivad olla juhatuses. Praegu meie juhatus on 6 liikmeline. Muutmiskanne on kinnitatud 10.02.2006.a. 21 detsember 2005. aastal üldkoosolekul on võetud vastu muudatustega ja täiendustega põhikiri.
Riigil tuli sekkuda. Killustunud ja põikpäised ning omavahel koostööd mittetegevad talunikud ühendati riigi poolt asutatud Põllutöökoja kaudu (1932), mille ülalpidamiskuludest kaeti riigi poolt 95%. 1931.aastal võeti vastu Põllutöökoja seadus. Järgmisel aastal alustas Põllutöökoda tegevust. Esimeseks Põllutöökoja direktoriks sai Jaan Hünerson. Põllutöökoda kujunes ka põllutööministeeriumi ja valitsusele nõuandjaks. Juhtorganiteks olid täiskogu, nõukogu, juhatus, revisjonikomisjon ning kõrgeimaks organiks Põllutöökoja kongress. Põllutöökoja juhatus oli neljaliikmeline, käis koos kord nädalas. Koja juhatus võttis seisukohad- otsused seaduste ja määruste eelnõude kohta ning esitas need valitsusele. Eesmärgiks oli talunike majanduslike huvide kaitse ja majandusliku ühistegevuse arendamine. Struktuur nägi välja aastal 1939 selline: Millised raskused esinesid ühistegevuse taastamisel? Kirjeldage neist olulisemaid.
h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Järelvalve · Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. · Volikogu revisjonikomisjon kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. · Järelvalve teostamise õigus on maavanemal, riigikontrollil ja õiguskantsleril. 8
· Riigi eelarvest Audiitorkogu liikme koh. liikmemaks on kahe osaline: vandeaudiitori liikmemaks ja tegevusloaga liikme liikmemaks. Audiitorkogu pädevus: · audiitorite kutsetegevuse koordineerimine · metoodiliste materjalide väljatöötamine ja tutvustamine · audiitorite kutsetegevuse jälgimine ja järelevalve auditeerimiseeskirja täitmise üle · audiitorkogu vara valitsemine Audiitorkogu organiteks on: üldkoosolek, juhatus, revisjonikomisjon, president ja järelevalvenõukogu. Esimesena valitakse juhatus ja president, seejärel revisjonikomisjon ja järelevalvenõukogu. Kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõik füüs.isikust audiitorid. Üldkoosolek on pädev sõltumata osavõtjate arvust. Otsus on vastuvõetud kui hääle annab üle poole kohalolijatest. Üldkoosoleku pädevused: 1) Kinnitab põhikirja 2) Määrab juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu ja valib liikmed 3) Kinnitab eelarve ja maj
Samuti korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades (riigi õigusabi osutamine). Kui vabatahtlikke advokaate ei ole, siis määrab riigi õiguskaitse nimel kaitsma advokatuur. Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Eesti Advokatuuri liikmeid on kokku ca 1000. Advokatuuri organid: Advokatuuri organid on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. Üldkogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei otsusta teisiti. Esimees ks. Juhatus Kutsesobivuskomisjon isena viieks aastaks.
Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku nimetab ametisse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja, malevkonna või sellega võrdsustatud üksuse pealiku - Kaitseliidu ülem. Maleva pealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Maleva pealikule alluvad kõik maleva üksused ja nende pealikud. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse organid on pealik, juhatus, esindajatekogu (malevast väiksemal üksusel - üldkoosolek) ja revisjonikomisjon. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse juhatuse, esindajatekogu (üldkoosoleku) ja revisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Üksuse pealik ja tema abi kuuluvad juhatuse koosseisu valimisteta. Pealik on juhatuse esimees, tema abi - juhatuse esimehe abi. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse esindajatekogu (üldkoosolek): 1) arutab üksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi;
*Advokaat tegeleb läbi advokaadibüroo. Advokatuuril on ka aukohus. Kõige suurem karistus on advokatuurist välja viskamine ja kõige leebem on noomitus. Min rahatrahv on 64 ja max 16000 eurot. *Advokaatide üldkogu kõik advokaadid osalevad ja otsustatakse suuri küsimusi. Advokatuuri esimees valitakse üldkogul. On olemas ka vähemalt 7-liikmeline advokatuuri juhatus. Olemas on ka revisjonikomisjon, kes kontrollib eelarve täitmist. Advokaadi esindusõigust eeldatakse. *Emeriitadvokaat inimene, kes on advokatuurist lahkunud oma vanuse tõttu. *Kui advokatuuri eksam sooritada, siis saab vandeadvokaadi abi. *Riigilt saab adokatuur raha ainult riigi õigusasbi osutamise eest. 23.Notariaat, notar
Üldkoosolek on KÕIGE tähtsam organ. Üldkoosoleku liikmed on “omanikud” need kes on selle juriidilise isiku moodustanud. (üldkoosolek EI OLE JUHTORGAN). Ainult liikmed ja aktsionärid Juhatus tegeleb igapäevase majandamisega. (ei saa asendada nõukogu) Nõukogu tegeleb juriidilise isiku pikemaajalise tegevuse planeerimisega. Kontrollivad samas ka juhatust. (ei saa asendada JUHATUST) Täisühingus ja usaldusühingus pole üldkoosolekut ega juhatust. Revisjonikomisjon – korteri ühistustes. Majandustegevuse kontroll. Audiitor – teostab OÜ-s ja AS-s kvalifitseeritum raamatupidaja. Revisjonikomisjoni ja audiitori vahe on kvalifikatsiooni erinevuses. Revisjonikomisjoni liikmel ei pea mingit kvalifikatsiooni asjas olema. Miks mõnel juriidilisel isikul võib olla revisjonikomisjon ja mõnel peab olema audiitor? Kuna muidu läheks see liiga kulukaks, igal KÜ-l pole vaja audiitorit ega revisjonikomisjonigi.
Ühe halduse kandja sees võib olla mitu organit. Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon, aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 521). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17). Näidisloetelu riigi ja KOV organitest Riigi haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). 1) Riigi haldusorganid vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, päästeseadusele, prokuratuuriseadusele, arhiiviseadusele ja vangistusseadusele on: Vabariigi Valitsus Valitsusasutused: Ministeerium
kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Kevadel alustati ettevalmistusi Eestis esimese kolhoosi asutamiseks Valjala vallas Saaremaal. Põhjuseks, miks valiti just Valjala vallas asuv Sakla küla, oli ilmselt asjaolu, et naabruses asus Teaduste Akadeemia katsemajand Uue-Lõve, mille maid ja varasid võis asutatavale kolhoosile üle anda. Eesti esimese kolhoosi asutamise koosolek toimus Sakla külas 6.sept. 1947. Koosolekul võeti vastu põhikiri, valiti juhatus ning revisjonikomisjon. Esimeheks sai kolhoosi loomise initsaator Herman Kuning ning kolhoosi nimeks võeti "Viktor Kingisepp". 10. sept. 1947 asutati esimene kolhoos Eesti mandriosas kolhoos "Võit" Põlva vallas Võrumaal. 1947. aastal loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid põllutöömasinaid. Sel viisil tembeldati kulaklikuks esialgu 2700 talu. Nendele pandi
Volikogu võib moodustada nii alatisi täitevorgan. Vallal ja linnal on iseseisev eelarve. Volikogul on kui ka ajutisi komisjone. Volikogu moodustab oma volituste seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. KOV ÜLESANDED: korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi Revisjonikomisjon kontrollib: valla- või linnavalitsuse tegevuse ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja vastavust volikogu määrustele ja otsustele; ametiasutuste ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või
Avalikus sektoris kehtestati siseauditi kohustus Vabariigi Valitsuse määrusega 2002. aastal. Seega oli siseauditi funktsiooniga kaetud vaid osa ühiskonnast ja ka seal toimis funktsioon esialgu suhteliselt tagasihoidlikult. Siseauditi vastutus oli sageli oluliselt fikseeritud lokaalsetes normatiivmaterjalides ehk iga asutus võis täpsustada määruses esitatud nõudeid. Lisaks võisid siseauditi funktsioonile tegevuseeskirju esitada ka erinevad järelevalveorganid, nt revisjonikomisjon, revident. Seega valitses olukord, kus ühest siseaudiitori vastutust sisuliselt ei eksisteerinud ja erinevates organisatsioonides võis see asutus olla väga erinevalt piiritletud. Siseaudiitori kesksed funktsioonid Siseaudiitor vastutab selle eest, et näha ettevõtet ohustavaid riske. Selleks tuleb siseaudiitori tegevus selle järgi planeerida ja selle kaudu antakse kindlustunne omanikele ja juhtkonnale, et ettevõte toimib sätestatud strateegiate järgi
JURIIDILISE ISIKU ORGANID Üldkoosolek on KÕIGE tähtsam organ. Üldkoosoleku liikmed on “omanikud” need kes on selle juriidilise isiku moodustanud. (üldkoosolek EI OLE JUHTORGAN). Ainult liikmed ja aktsionärid Juhatus tegeleb igapäevase majandamisega. (ei saa asendada nõukogu) Nõukogu tegeleb juriidilise isiku pikemaajalise tegevuse planeerimisega. Kontrollivad samas ka juhatust. (ei saa asendada JUHATUST) Täisühingus ja usaldusühingus pole üldkoosolekut ega juhatust. Revisjonikomisjon – korteri ühistustes. Majandustegevuse kontroll. Audiitor – teostab OÜ-s ja AS-s kvalifitseeritum raamatupidaja. Revisjonikomisjoni ja audiitori vahe on kvalifikatsiooni erinevuses. Revisjonikomisjoni liikmel ei pea mingit kvalifikatsiooni asjas olema. Miks mõnel juriidilisel isikul võib olla revisjonikomisjon ja mõnel peab olema audiitor? Kuna muidu läheks see liiga kulukaks, igal KÜ-l pole vaja audiitorit ega revisjonikomisjonigi.
teenistuse seaduse (ATS) §12 lõikes 2 ja 3 nimetatud teenistujad, kellele ATS täielikult või osaliselt ei laiene · juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse §9 lg 2 sätestab, et juhtimis- või kontrollorganiks on muuhulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidlise isiku registrisse kandmiseni , likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. · välismaa äriühingu filiaali juhataja ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht. · füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud [3] 21 Kokkuvõtte Ainetöö eesmärgiks oli anda ülevaade palga ja erisoodutusmaksu olemusest, välja tuua erinevused ning mis maksud nendega kaasnevad. Inimesed tahavad, et töötasu oleks õigeaegselt määratud
kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas
aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus. Valitsuse tegevuse kontroll teoseb revisjonikomisjon. Valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib umbusalduse avaldada volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. Omavalitsuste liidud KOV võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks moodustada liite. Ühistegevuseks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste liitude moodustamine, aga ka teenuste ostmine või müümine (kommunaal-, haridus-,
Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt. Riigikontroll Eestis tähistab see konkreetset riigi institutsiooni, mille peamine funktsioon on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Riigikontroll on sõltumatu, aruandekohuslane on ta ainult Riigikogu ees.
06.1998. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&op2=print&stcomm and=stenogramm&date=897912000&pkpkaupa=1&paevakord=1900005142. JURIDICA VII/2011 489 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Kristel Voltenberg juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon) ise õigusteenuseid ei osuta. Samas, kujundades advokaadi kutse-eetikat, täidab advokatuur ka ise spetsiifilist rolli õigusemõistmise, õiguskorra kaitse ja seega õigusriigi toimimise tagamisel.*17 Advokatuuri endise aseesimehe Ain Alvini esitatud järel- dustele tuginedes võib öelda, et advokaadi kutsetegevuse seesmiste reeglite ühtsus loob ühiskonnas tervi-
lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Järelevalve · Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. o Volikogu ja valitsus kontrollivad üksteist · Volikogu revisjonikomisjon kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. · Järelvalve teostamise õigus on maavanemal, riigikontrollil ja õiguskantsleril o Kontrollivad kohaliku omavalitsuse tegevust, eriti maavanem Interaktiivne mäng ,,Eesti haldusjaotus" tiiasalm.googlepages.com/%C3%BChiskonna%C3%B5... Eesti kohtusüsteem Kui ühest kolmest võimuharust · Kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §146
- kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Erandlik nähtus: riigitulundusasutus RMK (Riigimetsamajandamise Keskus). Kasutatakse veel ka ametiasutuse mõistet – seotud avalikus teenistuses töötamisega. III Kohaliku omavalitsuse haldusorganisatsioon Reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: - volikogu, valitsus; - kohustuslikult revisjonikomisjon, võib moodustada muid komisjone jms; - ametiasutused; - hallatavad asutused. IV Haldusorgan 4.1. Mõiste HMS § 8 lg 1: „Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.” Seega on haldusorganiks see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud
Advokatuuri organid on: Üldkogu – advokatuuri kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik liikmed, hääleõiguslikud on vandeadvokaadid. Juhatus – advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan valitakse kolmeks aastaks liikmete seast ja on vähemalt seitsme liikmeline. Esimees – esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes, kuulub juhatusse, korraldab juhatuse tööd ja juhatab istungeid. Sten Luiga Revisjonikomisjon – kontrollib advokatuuri majandustegevust, valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks. Aukohus – arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju, moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. Kutsesobivuskomisjon – moodustatakse üheteistliikmelisena viieks aastaks, eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid ja hindab
ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on
Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud
Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h
Organeid saab liigitada nende ülesannetest ja pädevusest lähtuvalt: 1) Üldkoosolek- pädevus reguleeritud seaduses, võin ka täiendada põhikirjaga või ühingukepinguga, otsustatakse eksistentsi ja tegevusega seotud olulisemaid küsimusi 2) juhtorganid (juhatus, nõukogu)- JI seadusik esindaja, nõukogu olemasolul teostab see ka kontrolli juhatuse tegevuse üle, selle puudumisel aga täidab seda üldkoosolek 3) muud organid (tegevdirektor, osakond, volikogu, revisjonikomisjon). JI pädevust ei võiu üle anda muule isikule või organile, millega agatakse õiguskindlus. Seaduses sätestatud juhtudel võib organ vastu võtta otsuseid teise organi pädevusse kuuluvates küsimustes (tegemist seadusjärgse pädevuse teostamisega). Organi liikmete üldised kohustused: info andmise kohustus, liikmete võrdselt kohtlemise kohustus, hääleõiguse piiramise keelu kohustus, mitte käituda vastuolus heade kommetega. JI juhorganisse
Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus. Kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu (kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu) ja valitsus (volikogu poolt moodustatav täitevorgan). Kuigi nimetatud seadus expressis verbis rohkem organeid ei nimeta, on sisuliselt kohaliku omavalitsusüksuse organiks ka revisjonikomisjon (KOKS § 48). Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek (kõrgeim organ) ja notarite koja eestseisus (täitev-korraldav organ) (NS § 4). Advokatuuri kõrgeim organ on üldkogu, kes valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks teised organid - esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu (EAS § 4). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse organiteks on seaduse kohaselt vähemusrahvuse kultuurinõukogu ja kultuurivalitsusasutuste tegevust korraldavad kultuurivalitsused (VKS § 11 lg. 1)
Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus. Kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu (kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu) ja valitsus (volikogu poolt moodustatav täitevorgan). Kuigi nimetatud seadus expressis verbis rohkem organeid ei nimeta, on sisuliselt kohaliku omavalitsusüksuse organiks ka revisjonikomisjon (KOKS § 48). Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek (kõrgeim organ) ja notarite koja eestseisus (täitev-korraldav organ) (NS § 4). Advokatuuri kõrgeim organ on üldkogu, kes valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks teised organid - esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu (EAS § 4). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse organiteks on seaduse kohaselt vähemusrahvuse kultuurinõukogu ja kultuurivalitsusasutuste tegevust korraldavad kultuurivalitsused (VKS § 11 lg. 1)
Kujutasid endast vähendatud koosseisuga kohalikke võimuasutusi, mis pidid Punaarmee vallutuste järel piirkonnas tegutsema hakkama. Neid hakati Nõukogude tagalas moodustama juba 1943. aastal. Oli spetsiifilise operatiivgruppe, nt julgeolekuasutustel (ülesanne kaasa aidata kiirele Nõukogude võimu taaskehtestamisele, nad ei hakanud koha peal toimetama). Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim. Kongress – pleenum – KK – revisjonikomisjon – KK poliitbüroo/büroo. Liiduvabariigitasandi parteiaparaat: - KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis - KK esimene sekretär - KK sekretariaat (3-5 sekretäri): kõige olulisem oli 2. sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid;
Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h
põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. (TuMS § 9 lg 1) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. (TuMS § 9 lg 2) 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3
kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. KOKS-i alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle. 2.2. Revisjonikomisjoni kontroll Volikogu revisjonikomisjoniga seonduvat reguleerib KOKS § 48. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib: 1) valla- või linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või linna vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla või linna eelarvele; 4) valla või linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim: Poliitiline võim kuulub parteile. Kuni 1952. aastani: ÜK(b)P- Üleliiduline Kommunistlik (bolsevike) Partei. EK(b)P- Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) Partei. Alates 1952. aastast: NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei. Partei kõrgemad võimuorganid: Kongress. Pleenum. Keskkomitee (KK). Revisjonikomisjon.- Oluline võim puudus. KK Poliitbüroo / büroo.- Kõige tähtsaim võimuorgan, sest seal võeti vastu kõige tähtsamad otsused. Partei võimu kese. Parteiaparaat: KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis. KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised.
küsimusi. Enamalt jaolt pleenumid olid konkreetse päevakavaga kitsamate küsimuste arutamisteks. Pleenumid kutsuti kokku erinevate sagedustega - 2-4 pleenumit aastas ikka toimus. Sõja ajal 41-45 käis koos ainult 1 pleenum (1944. aasta alguses). Näitab seda, kuidas tollal NSV Liitu juhiti ja kuidas Stalin suhtus varem paika pandud partei organitesse. Pleenum oli formaalne vormisamine, kõik oli enne ära otsustatud. Lisaks on formaalselt oluline kõrgemate parteiorganite juures ka revisjonikomisjon, mis pidi teatavat kontrolli teostama, aga sisuliselt kontrolli ei ole. Partei juhtimise poolest kõige kesksemaks oli Keskkomitee Poliitbüroo - liiduvabariigi tasandil kandis nimetust KK büroo. Just see poliitbüroo on sisuliseks võimu keskmeks. Selle katusealuseks oli keskkomitee, alla poole tulles oli keskkomiteel oma aparaat, mille moodustasid KK osakonnad, KK büroo ja KK sekteriaat. Keskkomitee osakonnad olid mehitatud partei ametnikega
järelvalve ning interventsiooniõigus. Selline staatus on vajalik, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Vastasel korral tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse organid on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. notarite koja organid on koosolek ja eestseisus Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse
annaabi.ee 
