Haldusõiguse konspekt (3)

1. Avaliku halduse mõiste
Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega.
Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest.
2. Avaliku halduse erinevad määratlused.

• Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon , mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus .
  
• Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus.
  
• Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole.
  

Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise.
Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints):

seadusandlus e legislatiivfunktsioon – abstraktsete õigusnormide loomine ( teostab Parlament ).

haldus e eksekutiivfunktsioon – täidesaatmine, elluviimine (haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks.

õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon – seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud).
Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul:

PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte.

Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine.
Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv -, haldus-või