2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus, piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames. Seaduste täitmise korraldus võib olla väga erisugune nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras. Neid nimetatakse jäikadeks normideks, mida järgides lasub asutusel kohustus anda haldusakt või teha haldustoimin. Jäikadel normidel on kaks sõnastust: kohustav ja kirjeldav. Kohustava normi puhul on kasutatud sõnu nagu näiteks ,,peab", ,,on kohustatud" vms.
täitma avaliku h.-se ül-id. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui haldusorganil ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. Avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on küll õigusvõime, kuid puudub teovõime. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused)
Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. 1 1https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2001/8/6624.SUM.php 4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK
Eriseadus on üle üldseadusest. Määratlemata õigusemõiste-Seadusse on teadlikult jäetud avara tähendusega mõiste, millega tagatakse haldusorgani tegevuse paindlikus. Faktiline koosseis-Eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi keelatud, lubatud või käsitud. Subsumeerimine-normi rakendamine peale faktide kogumist. 11. Diskretsioon e. Kaalutlusõigus annab õiguse haldusorganil seaduse eesmägist olenevalt ise otsustada tagajärgede suhtes,rakendada või mitte või rakendada mitut.
elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks. PPA oli tunnistanud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, kuna isik on toime pannud raske seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ning kujutab seetõttu ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Välismaalaste seadus lubab eelnimetatud põhjusel tunnistada isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ning toob välja ka asjaolusid, mida tuleb haldusorganil arvestada vastava haldusakti tegemisel. Nendeks asjaoludeks on eelkõige välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskus, välismaalase Eestis elamise kestus, välismaalase vanus, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemed Eesti ja päritoluriigiga. Isik esitas PPA otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse, kuid halduskohus ei rahuldanud isiku kaebust, leides, et
Asjaomaste kohtuasjade lahendamisel on aga tehtav lahend tihti sellisest kaalumise tulemusest sõltuv. Näide Riigikohus on seisukohal, et ülemäära range õiguste ja vabaduste piiramine väljendub haldusorganile pandud kohustuses tunnistada alkoholi müügiluba kehtetuks, kui poe omanik või töötaja on rikkunud alkoholimüügieeskirja ning pannud seega toime õigusrikkumise. Ebaproportsionaalseks on kohus tunnistanud ka relvaseaduse sätte, mille alusel on haldusorganil keelatud anda relvaluba isikule, kes on toime pannud ükskõik millise tahtliku kuriteo. Nagu eespool öeldud, on mõõdupärasuse hindamise põhiprobleem hindamise subjektiivsus. Et tegemist on väärtusotsusega, sõltub otsus selle tegemise ajast ning sel hetkel kehtivatest väärtushinnangutest ning seetõttu on raske järgida ühtseid hindamiskriteeriume. See asjaolu ei tohi haldusülesannete täitmist siiskitakistada. Proportsionaalsuse kaalumine on eeskätt
Puuduvad tehnilised vahendid tegevuse sooritamiseks Puuduvad andmed ülesande täitmiseks Ametiabi kasutamine on majanduslikult soodsam Seega ametiabi sätteid ei kohaldata: 1) alluvussuhtele, 2) kui abi andmise kohustus on haldusorganile ette nähtud seadusega Haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui: 1) haldusülesande täitmiseks vajaliku akti andmine või toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses; 2) haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; 3) haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid; 4) haldusorgan ei saa akti anda või toimingut sooritada muul põhjusel; 5) ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine 9. Ava teenistusliku ja riikliku järelvalve olemus. Teenistuslik järelvalve: Teenistuslik järelevalve on haldusorganisatsioonis kõrgemal
4. Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine ja kokkukorjamine (maksude, lõivude, trahvide kaudu) 5. Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine Avaliku halduse seotus seadustega Haldus on seadustele allutatud tegevus. Ta peab toimuma seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Isetegevust ei tohi olla. REEGEL:halduse iga samm peab olema seaduslik. Tuntakse ka suvahaldust. Sellest saab rääkida tingimuslikult. Suvahaldus- haldusorganil on pädevus langetada otsuseid vastavalt vajadusele(nähes auku pean augu ära parandama, raha eraldama) II LOENG Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seotud õigusnormide kogum, õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Eraõigus lähtub üksikisiku autonoomiast. Eraõiguse põhiülesanne/eesmärk on reguleerida isikute vahelisi suhteid. Avaliku õiguse eesmärk on reguleerida avaliku võimu poolt teostatavat/määratleda
· Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. · Avalikkus haldusmenetlus on avalik; haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusmenetluse osalised: · Taotleja · Adressaat · Kolmas isik · Haldusorgan Menetlusosaliste õigused: · õigus esitada taotlus menetluse algatamiseks; · õigus taotleda tõlki; · õigus taotleda tähtaja ennistamist; · õigus taotleda haldusorgani selgitusi; · õigus tutvuda dokumentidega; · õigus esitada menetluse uuendamise taotlus; · ärakuulamisõigus. Haldusmenetluse alustamise võimalused:
Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, HMS seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. 4 Haldusmenetlus ja põhiõigused Põhiõigustega puutub haldusmenetlus kokku erineval viisil. See kehtib nii materiaalsete kui ka menetluslike põhiõiguste kohta. Põhiõiguste ja vabaduste kaitse haldusmenetluses on küllaltki reljeefselt sätestatud haldusmenetluse seaduses.
proportsionaalne. Vastama etteantud/kirjutatud õigusnormide kooskõlale (olemasolu võimaldab teha õiglase otsuse. ● Vormivabadus ja eesmärgipärasus - volitab haldusorganit otsustama menetlustoimingu vormi kaalutlusõiguse alusel. Isikute jaoks lihtsam, kuna sageli tekib inimestel küsimus, mida, kuidas ja kui põhjalikult tuleb taotlusesse kirja panna, ● Uurimispõhimõte - Vajalik siis kui esineb osapoolte konflikt. Haldusorganil on kohustus välja uurida menetluses toimuvad asjaolud (Vajalikud dokumendid asja otsustamiseks). Kodanikku ei tohi kurnata! ● Vabadus ja andmekaitse - Andmete kogumise viis peab olema “kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes” (HMS § 3 lg 2). Tõendite kogumisel ning toimikute koostamisel tuleb arvestada avalikkuse ning andmekaitse põhimõtetega (HMS § 7). 12) Menetlusosalised haldusmenetluses (taotleja, adressaat, kolmas isik, kelle õigusi
miks just selline otsus langetati ja millised õigused tal menetluses – mõistmine ennetab vaidlusi, - haldusorgani jaoks - vältida puudulikust teabest tulenevat valeotsuse tegemise riski, - kohtuliku kontrolli jaoks. EESMÄRK – otsus on objektiivne ja kõiki asjaolusid arvestav 10 … koguda kõik asjas tähtsust omavad tõendid HMS § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks
Ebasoovitavate sündmuste ärahoidmisele suunatud menetlustes tehtud otsused on olemuselt tõenäosusotsused. Sellistes menetlustes ei olegi võimalik eeldada tähtsust omavate asjaolude täielikku väljaselgitamist ja tõsikindlat tõendamist, sest tegemist on tulevikus võib-olla aset leidvate sündmustega, mille toimumist on võimalik üksnes prognoosida. Ka määratlemata õigusmõistete sisustamisel ja tõendite usaldusväärsuse hindamisel on haldusorganil ulatuslik hindamisruum. Nii võib uurimispõhimõtte rakendamine olla eri valdkondade haldusmenetlustes märkimisväärselt erinev, sõltudes valdkonna olemusest, eesmärkidest ja õiguslikust regulatsioonist. Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse
taotluse kohta kui ka saada infot LV seisukoha kohta ning esitada oma argumendid, miks ta ei pea ehitusloa andmisest keeldumist õigustatuks. (b) Naaberkinnistu elanikud jäeti ära kuulamata. Ärakuulamiseks ei saa lugeda majaelanike poolt LV-le edastatud kaebusi, mis eelnesid ehitusloa andmise haldusmenetlusele. Ärakuulamiskohustuse täitmata jätmist õigustava alusena tuleb kõne alla HMS § 40 lg 3 p 3. Haldusorganil on selles normis sätestatud erandi rakendamisel diskretsiooniõigus. LV küll teadis majaelanikke meelsust senise restorani osas, kuid ta ei saanud olla veendunud, et elanikud suhtuvad uude, teise kontseptsiooniga restorani täpselt samamoodi. Ei ole välistatud, et restoran, kuhu on oodatud ka lapsed, võinuks majaelanikele hoopis meeldida. Kuna menetlusosaliste ärakuulamine on haldusmenetluse keskseks ülesandeks, tuleb sellise kahtluse korral anda võimalus oma arvamuse
Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. 7 RKHKo 15.03.2017, 3-3-1-24-13, p 13. 10 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et haldusõiguse ülesandeks on ametivõimud tegevuse, nende moodustamise reguleerimine. Haldusmenetlus on mõeldud selleks, et lihtsustada
välja selgitama menetlevas asjas vajalikud asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel. Haldusorgan ei ole seotud menetlusosaliste poolt esitatud ja taotluses olevate asjaoludega. Menetluse osalised võivad esitada omapoolseid tõendeid. HMS § 5 lg 1 - määrab üksikasjad, haldusorgani kaalutlusõiguse aluse, samuti ka selle, milliseid vahendeid ta kasutab tõendite välja selgitamiseks. Haldusorganil on õigus nõuda menetluse osalistelt nende käsutuses olevate tõendite esitamist, mille abil saab haldusorgan teha kindlaks relevantsed asjaolud – sanktsioonid, kui isik ei esita neid asjaolusid. Kui on soodustav haldusakt - siis võib jätta andmata. Nt kui isik tahab ehitusluba aga ei esita vajalikke dokumente. Koormavate aktide puhul ei ole sanktsioone – haldusorgan peab need ise välja selgitama, aga mitte kogu faktoloogiat, vaid menetluses relevantsed asjaolud
piirmäärad ning tasu maksmise ja tasaarvelduse kord." - hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; - hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; AtSS § 6: Sunnivahendit rakendab ettekirjutuse teinud haldusorgan, kui seadus ei sätesta teisiti. - hoiatuse koostamise kuupäev. 3.5. Kohustust ei ole vabatahtlikult täidetud Kas kohustus on täidetud või mitte, see tuleb haldusorganil endal kindlaks teha. 3.6. Puudub alus erandi tegemiseks Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui (AtSS § 8 lg 3): 1. AtSS § 8 lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud (nt ettekirjutus on kaotanud kehtivuse, ettekirjutuses sisalduv kohustus on täidetud); 2. ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3. sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4. halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras
2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis Kui seadusandja on andnud valiku valida, siis haldusorganil on õigus valida. Näiteks kui organile on antud sõnastus "korraldada", siis mingi toimingu täitmise tee valimiseks on talle jäetud vabad käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte. Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema. HALDUSE TOIMIMINE AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK
2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis Kui seadusandja on andnud valiku valida, siis haldusorganil on õigus valida. Näiteks kui organile on antud sõnastus "korraldada", siis mingi toimingu täitmise tee valimiseks on talle jäetud vabad käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte. Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema. HALDUSE TOIMIMINE AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK
14. Seotud haldus ja kaalutlusõigus Kaalutlusõigus * Olukorda, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormi kohaselt haldusakti andma, nimetatakse kaalutlusõiguseks (diskretsiooniks või suvaõiguseks) otsustusdiskretsioon. * Valikudiskretsioon – võimalus valida erineva sisuga haldusaktide andmise vahel; * Kaalutlusõigus määratlemata õigusmõiste kasutamisel, nt „piisav valgustus“, „vastuolus heade kommetega“, „ümbruskonda sobi“ jne; * Kui haldusorganil puudub igasugune õigus kaaluda, kas haldusakt anda või toiming sooritada, ei ole tegu kaalutlusõigusega; * Planeerimisotsuste puhul on igal juhul tegu. Planeerimisdirektsiooniga *Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendusest peab nähtuma, et haldusorgan on kaalutlusõigust teostades arvestanud kõiki asjaolusid ja huve ning teostanud erinevate huvide kaalumist ratsionaalselt (RKHK 3-3-1-42-02);
3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem a. Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. b. Kollegiaalne süsteem: organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem a. Territoriaalsüsteem: haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb b. Reaalsüsteem Igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala). 32 1.5 Pädevus: mõiste liigid. Pädevus näitab halduskandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste mahtu. Pädevuse reguleerimine aitab ära hoida tegevuse dubleerimist. See tõstab ka kodanike usaldusväärsust
vahemikust) · kaalutlusõiguse eesmärgi (keskkonna kõrgtasemeline kaitse) · õiguse üldpõhimõtetega (proportsionaalsusprintsiip) · arvestades olulisi asjaolusid (säästev areng) · kaaludes põhjendatud huve. Haldusõigus põhiprintsiibid Uurimisprintsiip · Haldusmenetluse seaduse § 6 Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. · Haldusorganil on õigus nõuda tõendeid · Haldusorgan peab kontrollima esitatud andmete õigsust. · Kui mõni otsustamisel tähtsust omav küsimus on lahtine peab haldusorgan kas hankima tõendid ise või juhtima menetlusosaliste tähelepanu sellele, milliseid tõendeid tuleb veel esitada · Teiste organite ja isikute väited ei ole haldusorganile siduvad Haldusakti põhjendamise kohustus Põhjendamise kohustus on üldisema kohustuse - menetlusosalise informeerimise
3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). 12 - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis Kui seadusandja on andnud valiku valida, siis haldusorganil on õigus valida. Näiteks kui organile on antud sõnastus "korraldada", siis mingi toimingu täitmise tee valimiseks on talle jäetud vabad käed. Haldusorganile on jäetud võimalus asutada näiteks eraõiguslik äriühing või anda teatud ülesanne eraõigusliku äriühingu kätte. Kui haldus esineb eraõiguslikus vormis, hakkavad põhiõigused laienema. HALDUSE TOIMIMINE AVALIK-ÕIGUSLIK ERAÕIGUSLIK
41. mis on haldus materiaalses mõttes. e. sisuline täidesaatev tegevus. Haldustegevus, so selline riikilik tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine. Arvestamata siin tegevust sisuliselt. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 1) Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile- Vastusseisust hoolimata, lahendus avaliku huvi kasuks, haldusorganil vastav autoriteet, ülesannete ühepoolne täitmine, vajadusel sunni kasutamine 2) Avalik-õiguslik õigussubjekt- avalik-õiguslik juriidiline isik 3) avalik-õiguslik suhe- 1 pool peab olema avaliku võimu kandja (riik, KOV), suhte elemendiks on avaliku ülesande (haldusülesande) täitmine, seda õigussuhet reguleerivad avaliku õiguse normid 4) Avaliku võimu pädevus. Etteantud raamid (PS, seadus)- Seadusest tulenevad volitused ja
teostamist. · Kaalutlusõiguse piiride ületamine st valitud on võimalus, mida seadus ette ei näe · Kaalutlusõiguse kuritarvitamine st ületab kaalutlusõiguse nn sisemised piirid nt ei teosta kaalutlusõigust lähtudes seaduse eesmärgist Kaalutlusõiguse taandamine nullini: Sellest, et kaalutlusõigus on allutatud proportsionaalsuse põhimõttele võib tuleneda, et mingil konkreetsel juhul pole haldusorganil enam sisuliselt manööverdamisruumi st et proportsionaalsuse põhimõtte toimel võib haldusorgani kaalutlusruum sedavõrd aheneda, et võimalik on ainult üks konkreetne otsus e tekib kaalutlusõiguse vähenemine nullini, sellisel juhul tuleb see järelejäänud alternatiiv ka valida. Nt kui politsei on mistahes põhjusel kasutanud õigust sulgeda mingi maanteelõik liiklusele on ta tõnäoliselt kohustatud tegema keelust erandi mõjuva põjuse puhul nagu kiirabi vms läbi laskmine
üksikasjad, sealhulgas menetlustoimingu vormi määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine 4. Uurimispõhimõte Haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku
Parrest Haldusmenetlus I Põhimõtted Vt proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise jms kohta varasemalt loengutes räägitud haldusõiguse põhimõtted. 1.1. Uurimisprintsiip (HMS §-d 6 ja 38) § 6. Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid
haldusmenetluse üksikasjad, sealhulgas menetlustoimingu vormi määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine 4. Uurimispõhimõte Haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet
tähenduses. detailplaneeringu algatamine tehakse korraldusega, see loetakse kohtupraktikas menetlustoiminguks. selle toiminguga algab detailplaneerimise menetlus. detailplaneeringu kehtestamisel saab vaidlustada volikogu otsust selle vastuvõtmisel, mitte planeeringut ennast. 10 2) Kas keeldumine on õiguspärane? pädevus keeldumiseks haldusorganil olemas, § 10 lg 1 ja 5. territoriaalne pädevus olemas, sisepädevus olemas. kas keeldumine on õiguspärane? vallavolikogu ei pea vajalikuks planeeringu muutmist, argumendid on olemas. Planeerimisseadus § 8. Üldplaneering (7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. § 9
teha, ei anna pelgalt oletus kahju tekkimise võimalikkuse kohta alust kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks (p 18). Haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole iseenesest üldjuhul põhjuslikus seoses kahjuga (p 12). Kas kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele ning sellisel juhul on tõendamiskoormus haldusorganil? Jah. 16. Selgitage, millised on õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldused vastavalt RK halduskolleegiumi praktikale? RVastS § 11 kohaselt võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Samuti võib avaliku võimu kandja sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada õigusvastased tagajärjed, kui rahaline
kuna keeld abihoone ehitamiseks oli tehtud Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega. Järelikult, ehitamise keeld on Keskkonaameti pädevuses. M.Mets on antud juhul taotleja. 2. Menetlusnõuded Uurimispõhimõte: Keskkonnaamet ja Haljala Vallavalitsus uurisid territooriumi juba ette, kuna nad teavad mis hoone kuhu kuulub ja kus kohas on ehitamine ja igasugune projekteerimine lubatud ja kus mitte. Ärakuulamispõhimõte:on täidetud. Teavitamiskohustus: seda kohustust haldusorganil pole vaja täita, kuna menetlus algas M.Metsa taotlusega. Selgitamiskohustus:on täidetud, sellega ei esine probleeme. 3. Vorminõuded Õiguslik alus: on olemas (LKS paragrahvid) Põhjenduskohustus (HMS § 56 lg 1): täidetud. On aru saada, mis põhjuste alusel on Keskkonaameti resolutsioon tehtud. Selgus ( HMS § 55 lg 1): Keskkonnaameti resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav.
pidevat vanemate tähelepanu ning hoolitsust. Analüüsi tulemusena soovib autor teha ka mõningad ettepanekud kehtiva regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Esmalt leiab lõputöö autor, et seadusandjal tuleks sõnastada normid nii, et praeguse imperatiivsuse asemel näeks regulatsioon ette ka haldusorgani diskretsiooniõiguse, sest enamikel juhtudel pole niivõrd ulatuslik põhiõiguste riive proportsionaalne. Samas puudub aga haldusorganil võimalus kohelda eri eesmärkidel vahistatud isikuid erinevalt. Samas võiks kaaluda ka võimalust kehtestada määruse tasandil erinevatel põhjustel vahistatutele eri reziimid. Nimetatud regulatsiooni võiks kehtestada määruse tasandil eelkõige just seetõttu, et seadus peaks olema võimalikult üldsõnaline ja laiahaardeline. Samuti on 171 Klopets, U. Vahistamiste analüüs. Tallinn: Justiitsministeerium, 2009, lk 4 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/orb
Reservatsioonid: kui haldusakti kehtetuks tunnistamine on lubatud seaduse või määrusega või selleks on jäetud reservatsioon haldusaktiks kui haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik pole seda täitnud, nt ehitusloa väljaandmine isik ei kasuta haldusakti alusel üle antud raha/asja eesmärgipäraselt. 40 Haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutnud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muutunud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetud tunnistamiseks kaalub üle isiku usalduse kaitse, et haldusakt jääb kehtima. D. HALDUSAKTI LIIGID Järgnev käsitlus põhineb haldusaktide formaalsel määratlusel. 1. Liigitus õigusliku iseloomu alusel
Munitsipaalõiguslikus kirjanduses tuuakse esile kohalike elanike: 1) õigus informeeritusele vt PS § 44. Õigus informeeritusele peab olema isikule menetlusosalisena tagatud ka haldusmenetluses. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see haldusorganil on olemas. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed, siis haldusorgan määrab võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbivaatamata. Kui taotlus ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbivaatamata, selgitades, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades
annaabi.ee 
