Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutite riistvara (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti Mereakadeemia
Informaatika ja arvutitehnika õppetool
INFORMAATIKA - I
Arvutite riistvara
(loengukonspekt)
Koostas: J. Pääsuke
Tallinn
2001-2004.a.
Sisukord
1. Sissejuhatus 4
1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost 5
1.2. Mõningaid põhimõisteid 6
1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna 7
2. Arvutite protsessorid 9
2.1. Mikroprotsessor 10
2.2. Muut- ja püsimälu 14
3. Emaplaat 15
3.1. Pordid ja pistikud 16
4. Andmekandjad 18
4.1. Disketiseade 18
4.2. Kõvaketas 21
4.3. CD-ROM 24
4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade 29
4.5. DVD- ( Digital Versatile Disc ) 32
4.6. Magnet-optiline ketas 38
4.7. Striimer 39
4.8. Mälupulk . Välkmälu ( Flash Memory Stick ) 39
5. KUVAR 41
5.1. Tööpõhimõte 41
5.2. Millest pilt koosneb 43
5.3. Subjektiivsed väärtused 45
5.4. Ekraani suurus ja hind 45
5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine 46
5.6. Graafikastandardid 47
5.7.Vedelkristallkuvar 49
6. PRINTER 52
6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus 53
6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid. 59
6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud). 61
6.4. Printerite liigid 61
7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk 65
7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu 65
7.2. Kuidas töötab Internet? 66
7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on? 67
7.4. Elektronpost (e. E-post) 69
7.5. Failide allalaadimine 69
7.6. Interneti uudisegrupid 70
8. Kordamisküsimused 72

1. Sissejuhatus


Käesoleva loengukonspekti koostamisel on kasutatud veebisaitides www.arvutiweb.ee, www.howstuffworks.com avaldatud materjale, samuti kirjandust autoritelt T. Tilk, T. Martens, A. Mägi, J. Pihlau jt., ajakirjas Arvutimaailm avaldatud artikleid, EMA õppejõu M.Kirikali poolt koostatud materjale jne.
Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena.
Vasakule Paremale
Arvutite riistvara #1 Arvutite riistvara #2 Arvutite riistvara #3 Arvutite riistvara #4 Arvutite riistvara #5 Arvutite riistvara #6 Arvutite riistvara #7 Arvutite riistvara #8 Arvutite riistvara #9 Arvutite riistvara #10 Arvutite riistvara #11 Arvutite riistvara #12 Arvutite riistvara #13 Arvutite riistvara #14 Arvutite riistvara #15 Arvutite riistvara #16 Arvutite riistvara #17 Arvutite riistvara #18 Arvutite riistvara #19 Arvutite riistvara #20 Arvutite riistvara #21 Arvutite riistvara #22 Arvutite riistvara #23 Arvutite riistvara #24 Arvutite riistvara #25 Arvutite riistvara #26 Arvutite riistvara #27 Arvutite riistvara #28 Arvutite riistvara #29 Arvutite riistvara #30 Arvutite riistvara #31 Arvutite riistvara #32 Arvutite riistvara #33 Arvutite riistvara #34 Arvutite riistvara #35 Arvutite riistvara #36 Arvutite riistvara #37 Arvutite riistvara #38 Arvutite riistvara #39 Arvutite riistvara #40 Arvutite riistvara #41 Arvutite riistvara #42 Arvutite riistvara #43 Arvutite riistvara #44 Arvutite riistvara #45 Arvutite riistvara #46 Arvutite riistvara #47 Arvutite riistvara #48 Arvutite riistvara #49 Arvutite riistvara #50 Arvutite riistvara #51 Arvutite riistvara #52 Arvutite riistvara #53 Arvutite riistvara #54 Arvutite riistvara #55 Arvutite riistvara #56 Arvutite riistvara #57 Arvutite riistvara #58 Arvutite riistvara #59 Arvutite riistvara #60 Arvutite riistvara #61 Arvutite riistvara #62 Arvutite riistvara #63 Arvutite riistvara #64 Arvutite riistvara #65 Arvutite riistvara #66 Arvutite riistvara #67 Arvutite riistvara #68 Arvutite riistvara #69 Arvutite riistvara #70 Arvutite riistvara #71
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 71 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Simba Kiisu Õppematerjali autor
Eesti Mereakadeemia
Informaatika ja arvutitehnika õppetool

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).

Arvutiõpetus
thumbnail
20
ppt

Arvuti ehitus

Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1

Informaatika
thumbnail
13
doc

Infotehnoloogia

Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara

Informaatika
thumbnail
17
doc

Eksam

1. SCSI ­ vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface) LPT - (Line Printing Terminal) Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. LPT kujutab endast 8-bitist paralleelsiini, millel on 4 porti väljundi juhtimiseks (Strobe, Linefeed, Initialize ja Select In) ning 5 porti sisendi juhtimiseks (ACK, Busy, Select, Error ja Paper Out) I/O Kaardid ­ (input,output)Varasemal ajal kui emaplaadil ei olnud veel olemas inbtegreeritud IDE

Informaatika
thumbnail
3
docx

Riistvara

Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat ­ andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega.

Informaatika
thumbnail
12
pdf

Optilised seadmed

heliplaadimängijad võivad neid esitada klõpsatusena. Seetõttu on heliteavet kindlam salvestada ketas korraga: laserit ei lülitata välja enne kui kogu informatsioon on salvestatud ja ketas suletakse.Multi sessioonide kasutamine tähendab seda, et infot saab kettale kirjutada mitmes järgus st. olles mingi info plaadile kirjutanud, saame seda hiljem vaba ruumi olemasolul lisada. Põhjus, miks vajatakse multisessioon vormis plaatide lugemiseks spetsiaalset riistvara toetust, peitub plaadi sisu kirjeldavas tabelis. Kui plaati aja jooksul mitmeid kordi infoga täiendatakse (kirjutatakse uus sessioon), muutub ka selle sisu, ning peab iga kord täiendama ka plaadi sisu kirjeldavat tabelit. Seadmed, mis toetavad multi-sessioon plaate, ongi programmeeritud selliselt, et nad suudavad otsida plaadil leiduvaid, erinevaid sisu kirjeldavaid tabeleid ja neid üheks kokku panna.

Arvutite lisaseadmed
thumbnail
11
doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..................................................................................................

Arvutiõpetus
thumbnail
13
doc

Peamised arvuti osad

Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun