ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel.
Arvutimaailm muudab inimest Terve elu on inimesed üritanud oma elu lihtsamaks teha. Selleks on targad inimesed mõelnud välja erinevaid teid, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha: tolmuimejad, lennukid, raadiod, telefonid ja arvutid. Arvutitehnoloogia on maailma märgatavalt muutnud, nii paremuse kuid kahjuks ka halvemuse suunas. Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda
Arvutimaailma avarus. Kui arvutit vaadata on see lihtsalt ekraan ja klavituur. Tegelikult on see palju enamat. Tänapäval kasutatakse arvutit tööl, vabalajal ja koolis, ühesõnaga kõikjal. Arvuti kasutamine kergendab meie õppimist, töö tegemist ja annab suured võimalused meelelahutuseks. Arvuti kasutamine kõikjal maailmas on tekitanud uskumatu suhtlemis- ja infovõrgu- interneti. Tänu sellele saame laiendada silmaringi ja teadmisi väga erinevate teemade kohta. Me saame jälgida just hetkel toimuvat maailma eri kohtades, olles ise kodus. Me saame vaadata juba toimunud asju uuesti. Me saame huvitavat ning vajalku infot ja fakte kõik võimalike eri asjade kohta –riikide, inimeste, loomade, meelelahutuse, teaduse jne. Me saame suhelda ome lähedaste ja tuttavatega kirjutades, rääkides ja videopilti edastades. Me saame ka uusi tuttavaid erinevatest maailma paikadest ja tänu sellele õpime tundma erinevaid...
Argikõne ja ametliku suhtlust võrreldes toodi välja, et argivestlus on inimesekesksem, emotsionaalsem, kasutab lühivorme, ja ametlik kõne asja- ja inofkesksem, kasutab rohkem asesõnu, takerdumispartiklid, on infokesksem. 6 3. Eesti keele korpused, keeleressursid ja teised ,,Elektrooniliste sõnastike tegemisega on rohkem või vähem tegevuses TÜ, EKI, Festart, Filosoft jm uurimis ja kommertsasutused." (Arvutimaailm, 2002). Keeleressurssidega tegelemine nõuab nii materiaalseid kui ka inimressursse, kuid sellesse tasub investeerida. Keeletoodete areng on sõltuv sellest, kui hästi kättesaadavad ning mahukad on ressurssi elektroonilised sõnastikud, terminoloogiabaasid, teksti- ja kõnekorpused ning formaalsed grammatikad. Korpus on elektrooniline keele kogum, mille alusel saab keelt analüüsida, treenida arvutiprogramme töötamaks tekstidega, kontrollida keele kohta käivaid teooriaid
SUHTLEMINE INTERNETIS Taivo Kutter AV12b Rakvere Ametikool Miks see teema on oluline? Internet ja arvutimaailm on kahtlemata üks populaarsemaid vaba aja veetmise ja infootsimise kanaleid noorte seas Enamus inimesi on hakanud suhtleb omavahel internetis. Internet võib parandada suhtlemisoskust. Internetis suhtlemisel on omad ohud ja eelised Interneti ohud Perverdid Petturid Häkkerid Viirused (mille võid saada sõpradelt) Interneti eelised Saab suhelda millal on vajadus Korraga saab suhelda mitme inimesega
Arvuti - ajaraiskaja või abivahend? Tänapäeval on suurel osal meist olemas kodus arvuti ning interneti püsiühendus. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriistana kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend? Arvutimaailm ümbriseb meid kõikjal. Arvan,et arvuti on abivahend,sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas,kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on internetist võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku.
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka
Toomas Hendrik Ilves jõudis Ligi kakskümmend aastat tagasi järeldusele, et üks Eesti võtmeküsimus ja võimalus on olla teistest ees hariduse, elu ja teenuste arvutiseerimisel. Tänu meie andekatele inimestele olemegi seda suutnud. Me oleme ära teinud põhilised e-riiki tunnustavad asjad, mis on samuti kergesti teostatavad igas Euroopa riigis e-valimised, digiretsept ja digiallkiri. Ta kutsus üles ka uusi lapsevanemaid õpetama oma lastele selgeks põhiline arvutimaailm. Siia sobib Presidendi avalause ,,Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii". See lause rõhutab, et endiste vahenditega me oma riiki edasi ei vii, vaid tuleb keskenduda kogu tehnika arendusele milles me oleme siiamaani tublid olnud. President võttis sõna ka julgeoleku teemal, kus ta rääkis NATO põhimõtetest ja kuidas üldse selline organisatsioon saab toimida. NATO toimib seni kuni sinna kuuluvad riigid peavad
Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid? Suurt rolli tänapäeva maailmas mängib internet või üldisemalt arvutimaailm. Inimesed panevad üles lehtedele nagu Facebook enda kohta infot, mida vajaliku teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka ,,häkkerid". Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll ainult rahast ilma, kuid kõige hullema stsenaariumi järgi võidakse teise isiku ID või IP
Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veelooma taime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ? Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob. ________________________________________________________________________________
350, 2004. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, RT I, 2010, 41, 240, 2010, Vastu võetud 09.06.2010. Vikipeedia, „Kvantitatiivsed uurimismeetodid,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/Kvantitatiivsed_uurimismeetodid [Kasutatud 12. september, 2015] E. Jürgenson, Tartu Tamme Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööstress ja seda mõjutavad tegurid: Uurimistöö, 2013. A. Ustus, Eesti raske tee infoühiskonda – Arvutimaailm, 1994, nr. 9, p. 26- 30. 3. Paranda tekstis olevad vead vastavalt tehtud muudatustele ja kommentaarile. Korrigeeri viitesüsteemi. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemise tingimused. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks peab isiku vanus olema vastav kehtestatud alammääradele ning samuti peab isikul olema kehtiv tervisetõend, ehk tema terviseseisund peab olema vastav kehtestatud tervisenõuetele. [1] Autokoolide riiklik õppekava
________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veeloomataime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ? Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob. ________________________________________________________________________________
Eetika on küll filosoofia haru, kuid puudutab meid igapäevaselt kõiki ning tõstatab dilemmasid, millisel viisil ja põhjusel inimesed midagi teevad. Eetika jaotub teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika jaotab teod ,,heaks" ja ,,halvaks" või ,,õigeks" ja ,,valeks" ehk siis kirjeldav ja normatiivne, praktiline eetika on eetika rakendamine praktiliste probleemide käsitlemisel. Üha rohkem on hakanud meid kõiki ümbritsema arvutimaailm. Juba 1970 a hakati kasutama terminit ,,arvutieetika", mis tähendab rakenduseetika ala ja tegeleb eetiliste küsimustega, mida arvutikasutus endaga kaasa tõi.[1] 1976 aastal tõstatas Walter Maner (Old Dominion University) arvutieetika probleemid oma Meditsiinieetika kursuses öeldes, et" on olemas täiesti uued eetilised probleemid, mida ei oleks olnud ilma arvutiteta". Ta tegi ettepaneku tekitada eraldiseisev rakenduseetika haru nii nagu on meditsiinieetikal või ärieetikal
Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: books.google.com =>ease of use 5. Tutvu vajadusel Clusty metaotsisüsteemi otsinguabiga aadressil http://clusty.com/help. 6. Leia vastused järgmistele küsimustele, kirjuta need küsimuste taha: a. Leia informatsiooni juhtmevaba elektri kohta nii eesti kui inglise keeles. Vaata, millistesse klastritesse on vastused jagatud. Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: Eesti; Vesi; Tooted; Kodu, Ehitus; Tallinnas; Firmad; Arvutimaailm; Kauplus, Difrid, ja Hobid; Juhtmevaba uksekell; Valla.....clusty.com=>otsing=> juhtmevaba elekter=>vasakul=> clusters b. Leia haridusasutuste poolt pakutavat informatsiooni orgaanilise ekraani kohta. Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: Faculty Research University of Miami....clusty.com=> organic displey=> sites=> edu 7. Tutvu vajadusel WorldWideScience'i otsisüsteemi otsinguabiga aadressil http://worldwidescience.org/help.html. 8
Lugeja Sagedus 4 32 Postimees 1 122 5 Eesti Ekspress 2 36 6 Äripäev 3 35 3 42 Kroonika 4 33 1 Arvutimaailm 5 42 4 Haridus 6 32 5 3 33 5 1 4 35
TXT baseerub ASCII (American Standard Code for Information Interchange) ja Unicode täheregistril. 5 DOC JA DOCX Doc on Microsoft kinnine dokumendiformaat, mida toodavad Microsoft Wordi erinevad versioonid. Omadustelt sarnaneb SXWle, kuid kodeeringut hoitakse salajas, et sundida võimalikult paljusid Microsoft Office juurde jääma ja teha üleminek alternatiividele võimalikult raskeks. (Arvutimaailm). Microsoft on otsustanud Office 2007 kontoritarkvara paketiga hüljata seni suhteliselt staatiliselt ja muutumatuna püsinud DOC-vorming ning jagada failiformaat oma olemuselt loogiliselt segmenteeritud XML osadeks ning pakkida need XML osad ZIP kapslisse. Aastal 1999 tutvustas Microsoft ideed kasutada XML põhist failiformaati Office XPs (Office 2002). Idee oli hea, kuid kuna XML ei võimaldanud kogu Office funktsionaalsust edasi anda, siis ei saanud see tollasel kujul kuigi populaarseks.
Loo sagedustabel 3 Sagedus 4 Postimees 1 #NAME? 5 Eesti Ekspress 2 #NAME? 6 Äripäev 3 #NAME? 3 Kroonika 4 #NAME? 1 Arvutimaailm 5 #NAME? 4 Haridus 6 #NAME? 5 3 Tulpdiagramm 5 Sektordiagramm 1 Histogramm 4
Erialatutvustuse essee Informaatika valisin, sest mind hakkas umbes 14-aastaselt võluma arvutimaailm. Suvise majaremondi ajal kadus internetiühendus ja internetikeskonnas mängimine muutus seega võimatuks. Avastasin aga arvutist AutoIt ja selle manuaali, mille abiga vaikselt mässama hakkasin. Mulle meeldis see, et ma suutsin "maagilist" arvutimaailma rohkem mõista. Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain
Selleks jagab suuniseid võrgu etikett. Arvutid on saavutanud kindla positsiooni inimeste vahelises suhtlemises. Edaspidiseks võib neile ennustada positsioonide kindlustumist nii isiklikes suhetes, ajaviites, firmasiseses kommunikatsioonis ja firmade vahel. Kasutatud kirjandus D. Belson "The Network Nation Revisted." Bachelor-Thesis, on-line web.cc.stevens tech.edu/~dbelson/thesis.html T. Martens "Interneti protokollistik Eestis.", Arvutimaailm nr. 6, 1994. J. S. Quarterman "Computer Networks and Conferencing Systems Worldwide.", on-line: http://www.mids.org/mids/matrix/index.html T. Rammo "Käitumine Internetis.", Arvutimaailm nr. 2, 1995. K. Tammemäe "Emootikumid arvutivõrkudes.", Arvutustehnika ja Andmetöötlus. nr. 1, 1994. T. Toomere "Arvutimaailm - infoajastu subkultuur?!", Arvutimaailm nr. 7, 1995. "Arvutiuudised.", Arvutimaailm nr. 4, 1993. 24
wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System , 19.04.08 4. Wikipedia, Global Positioning System: System Segmentation. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System , 19.04.08 5. Plank, T. (2006) Geopositsioneerimine, mõõtmine GPS vastuvõtjaga. Tartu Ülikool. Kättesaadav: http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Toomas/Globe_GPS.pdf , 19.04.08 6. Veenpere, E. (2003) Kuidas kontrolloda GPS-i näidu täpsust? Arvutimaailm, nr6. 7. Inseneribüroo Stratum (2002) Eesti inimkannatanutega liiklusõnnetuste asukoha täpsustamise võimalused, Tallinn. Kättesaadav: http://www.mnt.ee/atp/failid/Aruanne%20GPS%202-2.doc , 19.04.08 8. Kaplan, E.D.; Hegarty, C.J. (2006) Understanding GPS: Principles and Applications; Second Edition. Boston, London: Artec House 9. Renault service manual ,,Dialogys" 14
Infotehnoloogias valdkonnas on kõnekeelde tulnud sõnadest vaieldamatult kõige tähtsam internet. Näiteks üha enam koolitöid hetkelises ajas on vaja teha kasutades interneti ja tingimata arvutit. Näen iga päev seda, kuidas mu noorem vend, kes on 14 aastane, ei suuda ükski päev olla ilma internetita või siis oma arvutimängudeta. Kui ma mõtlen ajas tagasi ennast 14 aastaseks, siis võin olla kindel, et sellel ajal polnud veel nii oluline faktor interner ja arvutimaailm. Internetiga seoses on igapäevases kõnepruugis veeb, sait, kodulehekülg(kodukas), surfimine ja võrk. Väljendid võrk on maas või võrku üles riputama oleks kakskümmend aastat tagasi kindlasti hoopis teisiti mõistetud. Arvutiasjandus on laia kõnepruuki toonud faili, printimise, skännimise, sülearvuti jne. Suhtlemine on muutunud väga populaarseks, kasutatakse e-posti, msni, jututube ja foorumeid. Kahekümne aastaga on eksootilisest mobiiltelefonist saanud igapäevane tarbeese
Esiteks need, mis on seotud kindla inimesega algusest lõpuni (uss ja troojalased) ja teiseks on viirused, mis levivad olenemata nende algsest loojast (Brian jne). Arvutiviirusi on väga erinevaid ning neid luuakse juurde iga päev. Seetõttu on väga oluline kaitsta oma arvutit viirusetõrjeprogrammide abil. Kasutatud kirjandus Abel, P., Andašev, A. & Solovjov, S. 2011. Meie arvuti õpik. Tallinn. 223 lk. Hanson, V. 1994. Häkkerid, kes nad õieti on? Arvutimaailm nr 3, lk 59. Kaseorg, M. & Leping, V. 1998. Informaatika I. Viirused, lk 120-122. Kirna, A. 2009. Arvutikaitse ABC. Troojalased, lk 66-67. Laanemäe, A. 2000. Eetika alused. TTÜ. 152 lk. Laanemäe, A. 2003. Insenerieetika. TTÜ. 168 lk. Praust, V. 1997. Infoühiskonna aabits. Aidake! Pahalased tulevad, lk 169-184. Õigekeelsussõnaraamat. 1999. Eesti Keele Instituut, Tallinn, lk 117. Kasutatud Interneti allikad Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Arvuti- ja informatsioonieetika. [http://www.eetika
(Eesti asjad Soome rahvateaduses muuseumis).- Postimees, 1904,16.09. 2. Ajroud, H., Kaabi, S. Classes extraction from procedural programs. - Information Sciences, Feb, 2002, Vol. 140. Issue 3/4, p. 283. [On-line] EBSCO. Academic Search Premier (15.11.01). 3. Hoare, P. Academic libraries. - In. International Encyclopedia of Information and Library Science. London : Routlege, 1997, p. 2-4. nime/aasta viitamine: Maalt, M. 1996. Kantavad vöötkooditerminalid. - Arvutimaailm, nr 4, lk 78-79. Veinberg, A. 2000. Välisperioodika avakogu ja selle käsutamine. - Rmt: Aastaraamat 1999 / Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 111-117. Töö vormistamise järjekord 1. Sisesta tekst ilma igasuguste kujundusteta. Enter klahvi tohib vajutada ainult pealkirja või lõigu lõpus. 2. Muuda Normal Text parameetrid selliseks nagu sull vaja(Modify) või tee uus stiil (kirja stiil,
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil
2 Loo sagedustabel 3 Sagedus 4 Postimees 1 122 5 Eesti Ekspress 2 36 6 Äripäev 3 35 3 Kroonika 4 33 1 Arvutimaailm 5 42 4 Haridus 6 32 5 3 5 1 4 1
majapidamiseni, lapsest lapsevanemaks. Hiiliv täiskasvanusaatus (eelkõige 17-21 eluaastat), nooruse kui eluperioodi funktsioon pole enam edukas üleminek täiskasvanuikka, vaid see on saanud eluperioodiks omaette, millel on oma kindel positsioon. *nooruse allakäigu ilmingud, noorte riskikäitumine – tänavalaste, kuritegevuse, vägivalla, rassismi, alkoholi, narko, söömishäirete, aidsi, abordi, depressiooni ja suitsiidi teema. Netipõlvkond – arvutimaailm on loonud uue keelelise meediumi, mis kajastub noorteromaanides. Kõndeldakse netikeeles, see on vaheala, mis on loonud keelekuju, milleks on kõnekeele kirjalik vorm. Ka raamatus sama suhtlusviis mis Twitteris või FB-s. Internet on lingvistiline murrang, mis muudab keelealaseid tõekspidamisi. Noorsookirjandus – vanamoodsam, kohmakam Noortekirjandus – tänapäevasem, kohasem Noorkirjandus – suunatud noorelt autorilt (16-21 aastaselt, kel vähe kirjutamisstaaži) noorele lugejale.
htm (12.03.2011) Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Post Office Protocol http://en.wikipedia.org/wiki/Post_Office_Protocol ( 10.02.2011) Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Opera Web Browser http://en.wikipedia.org/wiki/Opera_%28web_browser%2 (08.02.2011) W3 Shcools. Browser statistics http://www.w3schools.com/browsers/browsers_stats.asp (06.02.2011) Internet World stats. Internet Usage statistics http://www.internetworldstats.com/stats.htm (10.02.2011) Riigiportaal. www.eesti.ee Ajakiri Arvutimaailm. 2011 http://www.am.ee/node/16 (09.03.2011) Tschabitscher, Heinz. Topp 18 Free Email Services http://email.about.com/od/freeemailreviews/tp/free_email.htm (10.04.2011) OOKLA Netindex. 2011. Estonia http://www.netindex.com/download/2,19/Estonia/ (09.04.2011) Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. IMAP http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Message_Access_Protocol (08.04.2011) Kirjalikud allikad Comer, E. Douglas. The Internet Book. Prentice Hall Suulised allikad '''''''''''''''
, Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid, mis on ilmunud ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 24-25. Artiklid, mis on ilmunud ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10.
Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Artiklid ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 2425. Artiklid ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori
Veinberg, A. (2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. Rmt: Aastaraamat 1999. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11117. b) artikkel ajakirjas Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus. Väljaande number, artikli leheküljed. 20 Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. c) artikkel ajalehes Artikli autor. Ilmumiskuupäev (aasta, kuupäev). Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, lehekülg (küljed) mahukate lehtede puhul. Talts, L. (1997, 28. mai). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, lk 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori
You." IBM Thomas J. Watson Research Center Yorktown Heights, NY '1991. 4. Hoffman, Partica M. "The Virus Information Summary List" '1996. 5. Kehoe, Brendan P. "Interneti Zen" 1994 lk 48. 6. LeRoy H. Pedone, Kevin J. Ziese "The Virus" '1993. 7. Peterman, Doug "What are computer viruses (and why should I worry about them)?" USA '1995 8. Stiller, Wolfgang "Integrity Master" version 2.61, Colorado Springs, USA '1996. 9. van Wyk, Ken R. "Virus-L., FAQ." '1996 10. Ajakiri "Arvutimaailm" '1994 nr 3 lk 61-62.Ustus Agur "The Virus Story." 11. Ajakiri "EXE" '1995.a. nr 7. lk 53. 12. Ajakiri "EXE" '1995.a. nr 7. lk 54. 13. Ajakiri "EXE" '1995 nr 8. lk 56. 1. Ajaleht "Äripäev" 11.03.1992. Jaak Ennuste "Arvutiviirused." LISA 1. Sõnaseletused. Boot sector alglaadimissektor (sektor, kus asub info arvuti algkäivituse kohta) File Allocation Table (FAT) failipaigutustabel (kirjeldab paigutust välissalvestist), info failide ja nende asukoha kohta. Master Boot Record (MBR)
2 Loo sagedustabel 3 Sagedus 4 Postimees 1 122 122 5 Eesti Ekspress 2 36 36 6 Äripäev 3 35 35 3 Kroonika 4 33 33 1 Arvutimaailm 5 42 42 4 Haridus 6 32 32 5 3 5 1 4 1
Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande number, artikli leheküljed. Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. b) artiklid ajalehes Artikli autor. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja lehekülg(küljed). Talts, L. Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 28.06.2008, lk1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. The New York Times, 15.03.1989, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori
nukkudele tegevusstsenaariumi väljamõtlemisega, siis internet pakub selle kõrval sootuks suuremaid väljundeid oma silmaringi, loovuse ja maailmast mõistmise osas. Jah, olen nõus, et arvutite kõrval võiks säilida ka teatud osas siiski traditsiooniline mäng, mis ei ahelda last juhtmega monitori ja arvutihiire külge, kuid lapse maailmavaate kitsenemise ja fantaasia vähenemisega kindlasti nõus ei ole. Usun pigem, et kindlasti on äärmuslikke näiteid, kus arvutimaailm on väikesele inimesele liiga teinud, sest tema lähenemine arvutile on olnud äärmuslik ja vanemad pole lapse käitumisele piisavalt tähelepanu pööranud tema mõjutamiseks soovitud suunas. Samas leian, et suures osas ongi meile tuttav nõukogudeaegne „mäng“ asendunud täna kaasaegsema vormiga, mida ülemäära peljata ei tohiks. Pigem tuleks teadvustada võimalikke ohte ning lapsevanematena anda oma võsukestele need soovitused, tähelepanu ja märkamine, et nad on õigel teel
Lääne-Virumaa koolinoored ja 3 6 huvitegevus. Rmt. Tulva, T. (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid ajakirjas: Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande Nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm. 3, 24-25 Artiklid ajalehes: Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht., 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10 Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse
beri väljastaks. Koosta assembleris programm, mis joonistab graafikareziimis ekraanile horisontaalse joone. Vihje: joonistamist tasub alustada suurima x-koordinaadiga pikslist, x-koordinaati tasub hoida registris CX ning iga kord käsuga JCXZ. kontrollida, kas on valmis. Koosta assembleris programm, mis prindib printerile 40 tärni ja väljastab seejärel pabe- ri. 67 Kirjandus [1] Ustus Agur. Huvitav informaatika II. Arvutimaailm eile, täna, homme. ENSV Riiklik Hari- duskomitee. Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut. Tallinn 1989. [2] Andries Brouwer. Partition types. http://www.win.tue.nl/~aeb/partitions/ [3] Ralf Brown. Ralf Brown's Interrupt List. http://www.ctyme.com/rbrown.htm [4] e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat. http://www.vallaste.ee, artiklid 2006. ja 2007. aasta seisuga. [5] Margus Kanter, Jaak Kütt. Arvutikasutaja A ja B. AS Külim. Tallinn 1995.
.......................................................................................72 2 1. Sissejuhatus Käesoleva loengukonspekti koostamisel on kasutatud veebisaitides www.arvutiweb.ee, www.howstuffworks.com avaldatud materjale, samuti kirjandust autoritelt T. Tilk, T. Martens, A. Mägi, J. Pihlau jt., ajakirjas Arvutimaailm avaldatud artikleid, EMA õppejõu M.Kirikali poolt koostatud materjale jne. Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a
b) Kui näitleja tahab aastas osaleda neljas filmis, kui suurt hinda ta võib küsida? 7.8 Avaldada hinna p sõltuvus tootmismahust q , kui kogutulu on konstantne ja võrdub 450. MAJANDUSMATEMAATIKA I Elementaarfunktsioone 49 Eksponentfunktsioon. NÄIDE 7.5. Internetiühenduste eksponentsiaalne kasv Ajakirjast "Arvutimaailm": "1996.a. algul oli Eestis Internetiga ühendatud 5000 arvutit ja nende arv kahekordistub iga kuuga. " Leiame, mitu Internetti ühendatud arvutit oleks sellisel juhul olnud Eestis 1996.a. juuli lõpus: 1 kuu pärast 5000×2= 10000 2 kuu pärast (5000×2)×2 = 5000×22= 20000 3 kuu pärast (5000×22)×2= 5000×23= 40000 x kuu pärast 5000×2x 6 kuu pärast 5000×26 = 320000 Joonis 46
Sissejuhatus informaatikasse 43 Praegune seis mängudega .Lahendatud: .Neli nuppu ritta, Qubic, .Nine Man’s Morris, Go-Moku, .Awari .Tugevalt üle inimmängijate : .Kabe (8x8), .Renju (viis nuppu ritta), .Othello (Reversi), Scrabble, Backgammon .Maailmameistri tasemel : .Male, .Rahvusvaheline kabe (10x10) .Tippmängija tasemel: .Go (9x9), Hiina male, Bridzh, Pokker .Amatööri tasemel : .Go (19x19) ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 44 Loe juurde! •Arvutimaailm, oktoober 2006, artikkel Tanel Tammetist •http://library.thinkquest.org/2705/ ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 45 i100 - veebirakendused0 Veebirakendused Millest juttu tuleb? •Internet •WWW •HTML •CSS •XML •Semantiline veeb ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Internet •On võrke ühendav võrk, mis kasutab Internet Protokolli (IP) .Hetkel veel on kasutusel IPv4 , kuid juba on toetust kogumas IPv6
annaabi.ee 
