Printerite kasutusalad 1) Raamatupidamine Canon LBP-3460 Regioon: Universaal Prindimeedia tüüp: ümbrik, LASER TRANSPARENCY, paber Meediavorming: A4, A5, B5, executive, legal, letter Prindilahutus: 600 x 600 Prinditehnoloogia: laser Etteandesõlmede maht (lehte): 250 Väljundusalvede maht (lehte): 250 Prindikeeled: PCL 5e, PCL 6 Maksimaalne mälumaht (MB): 64 Standardmälu: 64 Võrgukaart: 10/100 TX ETHERNET Ühendused: RJ-45, USB 2.0 Operatsioonisüsteemid: windows 2000/98 SE/ME/NT 4.0/server 2003/XP Paberi vorming või maksimumsuurus: A4 First page out (s): 8 Mõõtmed (KxLxS): 27,3x44,5x41 Kaal (kg): 16,1 Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED i...
Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerid on ühenduses meie arvutiga. Neid ühendusi on erinevaid. Nende abil saame printida seda mida tahame. Printerid on läbi aegade arenenud väga palju. On lisandunud erinevaid lisaseadmeid, mõned on ära jäetud ja mõned on saanud ajaga kaasnevat täiendust. Esimene printer toodeti 1953. Seda nimetati esimeseks ,,kiireks printijaks". Mida sai nimetada printeriks. Aga printerite algseid on juba väga ammu leiutatud. Esimene printeri eelkäija leiutati aastal 1976. Nagu näha see ei meenuta mitte kuidagi printerit. Ja siin rääkidas lisaseadmetest siis need oleks lakitud puit ja siis võib-olla mingi kallim puit. Pannes siia kõrvale tänapäeva omaga ei anna võrreldagi neid. Isegi rakse on võrrelda esimest printerit tänapäeva omaga.
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid,
l j ai a r aog h eo l o i nn a l h ei te n iük i m r kv t k r üt a i -ut v D 3 H ajalugu · Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull , kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub tahk...
ligipääsu sageli kasutatavatele printeri funktsioonidele. Printerite töötamine Printimise tühistamine Printeris saab toimivat tööd, mida töödeldakse või prinditakse, tühistada. 1. Vajutades Cancel klahvi. Kuvatakse järgmine sõnumiaken: 2. Vajutades Cancel klahvi töö tühistamiseks. Kuvatakse järgmine sõnumiaken:JES: PRESS CANCEL NO: PRESS CONT. CANCELING JOB Printerite töötamine Menüü ülevaade Printeril on laialdane kuid kergesti kasutatav menüüsüsteem, mis võimaldab muuta seadeid nii, et need vastaksid printimistöö nõuetele. Kõiki rutiinseid printimisülesandeid saab seada printeri juhtimispaneelil konfiguratsioonimenüüs. Printerit saab samuti konfigureerida läbi PageScope, PageScope Light ja SNMP. Kõikehõlmavat informatsiooni printeri konfiguratsioonimenüü kohta leiate magicolor 7300 Reference Guide dokumentatsiooni CDROMil.
Suured Windowsi-taolised töökeskkonnad sisaldavad sadade printerimudelite draivereid, mis viiakse arvutisse nende installeerimise käigus. Nõelmaatriksprinterite puhul on selleks Epsoni ESC/P ja ESC/P2 (vastavalt 9- ja 24-nõelased printerid). Laser LED-printerite puhul on universaalseks juhtimiskeeleks saanud Hewlett-Packardi lehekülje kirjelduskeel PCL, mida emuleerivad praktiliselt kõik teisedki leheprinterid. KIRJAD (FONDID) JA KOODITABELID Paljude printerite mällu on talletatud rida standardseid kirjatüüpe, samuti nende eri kirjakraade ja -laade. Uuemates laser-, LED- ja jugaprinterites on lisaks bittrasterkirjadele veel rohkesti muudetava suurusega fonte, mida võib juurde lisada täiendavate kassettide abil või neid arvutist enne printimist printeri muutmällu saates. Prinditavate kirja- ja graafiliste märkide kogumi määravad kindlaks koodimärgistike tabelid,
pika ja poolpika võlliga printerid. Esimesel juhul on printer ette nähtud tööks maksimaalselt A4- püstformaadiga prindilaiuse juures kuni 257 mm (10- punktises kirjas 80 märki reas), teisel juhul -A3-põikformaadiga prindilaiuse juures kuni 420 mm (10 punktises kirjas 136 märki reas). Poolpikk võll vastab A4 põikformaadile (297-305 mm). Kuna Põhja-Ameerikas kasutatakse veidi erinevaid paberiformaate (legal, letter jne.), siis tegelikult on enamik printerite kommertsmudeleid kohandatud tööks nendega ja otseselt A4- le sobitatud printereid kohtame harva. Vanemate printerimudelite tavaliseks koostisosaks on 1-3 DIP-lülitit, mis paiknevad korpuse sees ja mille abil saab muuta printeri põhiparameetreid: prindi laiust, kasutatavaid märgistikke, järjestikliidese ülekandeparameetreid (boodisagedust, andme- ja stoppbittide arvu, paarsuskontrolli ja kätlemise varianti jne.), puhvermälu kasutamisviisi jms. Uuemates
Maailma esimene printer võeti kasutusele juba 19. sajandil Charlse Babbage differentsiaalmasina puhul, mis kasutas metallist silindreid, mille peal olid tähed, et printida teksti paberile. Printerid muutusid populaarseks 1984-dast aastast HP LaserJet ja PostScript kasutusele võtuga Apple LaserWrite-i poolt. Kõige uuem printimistehnoloogia on 3D printimine, mille juured on aastas 2010. Sai võimalikuks füüsiliste objektide printimine, mis oli sama lihtne, nagu printerite puhul tekstidokumendi paberile saamine. Erinevad printerid: • Tindiprinter:(1951) kasutatakse tinti, mida pritsitakse paberile (Või muule printimispinnale). Tänapäeval on kasutusel kaks erinevat tehnoloogiat. Nendeks on CIJ ja DOD. ◦ CIJ (Continious Inkjet) – Antud printerite puhul kasutatakse kõrgsurvelist pumpa, mis suunab tindi läbi tindipritsi keha ja sealt selle läbi mikroskoopilise otsiku paberile.
Sisukord 1) Riisvarakomponendi üldiseloomustus 3 2) Milleks kasutatakse 4 3) Töö põhimõte 5 4) Arengulugu 6 5) Printerite võrdlus 7 6) Kokkuvõte 8 7) Kasutatud kirjandus 9 8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale
suureformaadiline reklaam. Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed, kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad. Kõige tuntum jugaprinterite valmistaja maailmas on Hewett-Pacard, kes on maailma suurim kontoriprinterite valmistaja. Oma populaarsuse poolest on tuntud Jaapani firma Seiko Epson. Ta on tuntud eriti printerite valmistajana fototrükiks. Tegijaks printerite turul on ka Lemark. Originaalse ehitusega on aga firma Canon printerid. Tänapäeval on erilise hoo saanud laiaformaadiliste printerite valmistamine. Neid kasutatakse reklaami eesmärgil. Tallinnas on hetkel kümneid selliseid firmad, kes kasutavad laiaformaadilisi printereid. Tuntumateks selliste printerite valmistajateks on: Agfa ,Oce, Durst, Zund, Inca, Roland,Mutech, Mimaki, DGI,Encad , Scitex, Nur, Comp,
Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ....................................................................................................................................6 5.VÕIMSUSED....................................................................................................................................6 6.TERMOPRINTER....................................................................
kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head värviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on väga kallis. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Õisprinter (Daisy-wheel)
Vahekokkuvõtted Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm c_Andmeloendid.xlsm Data / Subtotal Ülesanne Sorteerida tabel kauba nimetuse järgi. Arvutada: monitoride summaarne arv ja summaarne maksumus, printerite summaarne arv ja summaarne maksu kaupade summaarne arv ja summaarne maksumus. Tulemus kopeerida lehele Y1L, kus on toodud pilt keskmine monitoride hind, keskmine printerite hind ning üldine keskmine hind. Tulemus kopeerida leh toodud pilt vastusega. iga monitori ja printeri tüübi summaarne arv ja summaarne maksumus ning üldine summaarne arv ja su maksumus. Tulemus kopeerida lehele Y3L, kus on toodud pilt vastusega. iga monitori ja iga printeri tüübi keskmised hinnad ning üldine keskmine. Tulemus kopeerida lehele Y4 pilt vastusega. Kauba nimetus Tüüp Mudel Hind Arv Maksumus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Tarkvara arenduse õppetool TA 11 KÕ Mari Maasikas PRINTERI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Õppejõud: Priit Freienthal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS Printereid on väga erinevaid, nii tulemuse kvalikteedi kui tööpõhimõtte järgi. Selles referaadis kirjeldan erinevat tüüpi printerite tööpõhimõtet. Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid. Löögita printerid jagunevad veel omakorda: termoprinterid, fotoelektriline- ja jugaprinter. Kirjeldangi lähemalt ühte löökprinteri tüüpi, milleks on maatriksprinter ja kahte enamlevinud löögita printerit, milleks on laserprinter ja tindiprinter. 1. MAATRIKSPRINTER
Iga inimene kes on majanduseluga vähegi kursis, teab, et majanduskasvu eelduseks on tarbimise kasv. Kui avastati nailonsukad, mis olid nõnda tugevad, et ei läinud katki, ega ei hakanud jooksma-ehk hargnema, sellel ajal neid ei ostetud, nagu tänapäeval, kuigi tänapäeva sukad on õhemad ja kergesti katki minevad. Asjadel ja toodetel on peal ’’aegumiskuupäev’’ , mis näitab seda, et see asi lõpetab töötamise, või läheb katki, nii on printerite ja ipodidega. Ipodidel on aku, mida ei saa välja vahetada, ja sellepärast peab ostma uue, kui vana katki läheb. Kuid need on vähesed näited, kuidas firmad ja ettevõtted tegutsevad omakasupüüdlikult. Kõik algas sellest, et leiutati elektripirn mis toodi avalikkuse ette aastal 1881 ja pidas vastu 1500 tundi, kuid 1924 sunniti pirnitegijaid tegema pirne, mis töötaks kuni 1000 tundi. Lõpetuseks, kui hakatakse tegema asju, mida pole vaja välja vahetada, siis kukkuks meie majandus kokku
Kasutusalad - Kiirprototüüpimine; - Ehete- ja meditsiinitööstus; - Kosmosetööstus; - Arheoloogia; - Kriminoloogia; - Majade ehitamine. Ajalugu -1983 aasta; - Chuck Hull leiutas esimese 3D loomise tehnika; - 1991 – esimene FDM 3D printer; - 1999 – esimene 3D prinditud organ; - 2002 – esimene prinditud neer; - 2006 – esimene SLS printer massidele; - 2007 – esimene 3D printer, mille hind jäi alla 10 000$. Ajalugu - 2009 pane ise kokku printerite levik (DIY) - 2011; - Esimene prinditud auto; - Esimene prinditud lennuk; - Prindime kulda ja hõbedat; - Prindime šokolaadi. - 2012 – paigaldati esimene prinditud lõualuu. - 2013 – esimene prinditud relv ja alustati esimese 3D pliiatsi projektiga.
rühma: lühikese, pika ja poolpika võlliga printerid. Esimesel juhul on printer ette nähtud tööks maksimaalselt A4- püstformaadiga prindilaiuse juures kuni 257 mm (10- punktises kirjas 80 märki reas), teisel juhul -A3-põikformaadiga prindilaiuse juures kuni 420 mm (10 punktises kirjas 136 märki reas). Poolpikk võll vastab A4 põikformaadile (297-305 mm). Kuna Põhja-Ameerikas kasutatakse veidi erinevaid paberiformaate (legal, letter jne.), siis tegelikult on enamik printerite kommertsmudeleid kohandatud tööks nendega ja otseselt A4- le sobitatud printereid kohtame harva. Vanemate printerimudelite tavaliseks koostisosaks on 1-3 DIP-lülitit, mis paiknevad korpuse sees ja mille abil saab muuta printeri põhiparameetreid: prindi laiust, kasutatavaid märgistikke, järjestikliidese ülekandeparameetreid (boodisagedust, andme- ja stoppbittide arvu, paarsuskontrolli ja kätlemise varianti jne.), puhvermälu kasutamisviisi jms. Uuemates mudelites on need
(KOOLI NIMI) (ERIALA NIMI) (Eesnimi) (Perekonnanimi) TEHNOLOOGIAD TÄNAPÄEVAL JA TULEVIKUS Referaat Juhendaja: (Eesnimi) (Perekonnanimi) (Tegemise koht ja aeg) Sissejuhatus See uurimustöö toob välja mõningate liideste, GPS süsteemide, printerite, audioseadmete ja mp3 mängijate olemuse ning ka arutleb selle üle, mis võiks saada neist tulevikus. Kas neil on veel võimalik muutuda paremaks ja areneda täiuslikemaks? Või kas hoopis miski võiks neid tulevikus asendama hakata? Neile küsimustele annab vastused järgnev uurimustöö. Liidesed Mis on üldse liidesed? Liidesed on vahelülid kahe seadme, kahe programmi või seadme ja inimese vahel. Nad hõlpsustavad nende omavahelist koostööd.
Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Kui arvuti väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ehk soft copyks, siis väljundit paberil püsikoopiaks ehk hard copyks. 5 2. Printerite tüübid Printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate järgi, mida nad kasutavad. Aastate jooksul on arendatud arvukalt uusi tehnoloogiaid. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev prindikvaliteet piltidele ja tekstile, erinev printimise kiirus, lehekülje hind, müratase jne. Näiteks ei sobi mõned tehnoloogiad üldse papile või lüümikule printimiseks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks
Printerid Katrin Varblane Sotsiaaltöö õppetool ST14KÕ2 Mõdriku 2014 Printerite liigid Laserprinter 1) termoprinter 2) 3d- printer Tindiprinter 3) monokroomne värvi-ja fotoprinter 4) uv-printer 5) vedeltindiprinter 6) tahke tindi printer 7) CIJ tindiprinter Laserprinter jaguneb värviliseks ja mustvalgeks prindib kiiresti kõrgkvaliteedilist teksti ja graafikat ootab ära terve faili ja alles siis alustab tööd kiireimad mudelid suudavad printida kuni 200 must-valget lehte minutis (12 000 lehte tunnis)
CANON BJ-35 7,790 4 31160 CANON BJ-36 5,890 4 23560 Summa kokku 149464 Käibemaks 2989.28 Kokku 152453.28 Täida järgneva tabel vajalike andmetega. Veergu "Kvartalis müüdud kogus" võta kokku kolme kuu müüdud kogused printerite kaupa. Koosta diagramm, kus võrdle harjutuste "Summa" lahtreid. PRINTERITE MÜÜK DETSEMBRIS Mudel Hind Kogus Summa 3 Kvartalis müüdud kogus CANON BJ-30 3,894 8 31152 20 CANON BJ-31 5,074 5 25370 12 CANON BJ-32 3,490 3 10470 14 CANON BJ-33 4,290 9 38610 19
Sain jälile, mul ei olnud lihtsalt ostuarvet ja vastava inventari eest tasumist kinnitatud lisaks salvestamisele, mis sai tehtud koheselt peale vastavate kannete sisestamist programmi. Müügiarve sain isegi küllaltki lihtsalt sisestatud, salvestatud ning ka kinnitatud. Standardseadistustes on õnneks ka käputäis naturaalnäitajaid juba olemas, sh tunnid(h). Seekord päevaraamatuid sirvides on minu suureks kergenduseks vastavad tehtud kanded täpselt kajastatud. Nii, printerite soetamine lattu tehtud, tegin veel täpsemaks arvestuseks kauba grupi "printerid" ning võtsin lattu muidugi eraldi arvele erinevad soetatud printerid edasimüügiks kontole ostetud kaubad müügiks. Olen rahul, hakkan järjest enam aimu saama raamatupidamise programmi tööpõhimõttest, Eevaga ma oleksin seniajani ühe jalaga sohus. Rmp.ee foorumist leian küll positiivset tagasisidet Eevale, kuid minule kui nn alustavale ettevõtjale/raamatupidajale on Eeva siiski liialt kontimurdev
Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks. Paralleel porti ühendatakse nt: ZIP kettaseade, Väline CD-ROM seade, SCSI adapter, Digitaalne kaamera, skanner, printer. Sisendport ja väljundport. Sisendport vahendab andmeid sisendseadmelt protsessori siinile, teostades selleks vajaliku signaalitöötluse ning ajalise kooskõlastuse. Väljundport vahendab andmeid protsessori siinilt väljundseadmele, sooritades vajalikud infoteisendused ning ajalise kooskõlastuse.
My Computer-aknas näemegi ikoone, mille pilt iseloomustab kettaseadet ja tekstiks all on kettaseadme nimi, millele järgneb ketta tähis. Näiteks eelmises aknas on näha, et arvutis on flopiseade 3½ Floppy (A:), kaks kõvaketast `Thot' (C:) ja `Host for d' (D:) ning CD-seade (E:). Käe kujutis kõvaketaste ikoonide pildiosal tähendab, et nendele ketastele pääseb ligi ka lokaalvõrgus asuvatest teistest arvutitest. Lisaks on My Computer aknas ikoonid arvuti häälestamiseks ja printerite haldamiseks. Topeltklõps ketast esindaval ikoonil avab vastava ketta kaustade ja failide nimekirja (vastavalt programmi häälestusele kas uues aknas või samas aknas). Avanenud nimekirjas võib olla nii kaustu kui ka faile. Hiire topeltklõps kausta nimel avab omakorda selle kausta alamkaustade ja failide nimekirja. Topeltklõps faili nimel või ikoonil avab faili. Programmifaili korral käivitatakse vastav programm, dokumendifaili korral käivitatakse
värvilaserprintereid . Nõelprinterid.Võiks arvata , et neid aeglaseid ja lärmakaid printereid tänapäeval enam ei kasutata . Siiski on rakendusi , kus nendeta läbi ei saa . Paljud kaubandusfirmad ning pangad kasutavad arvete,saatelehtede ja muude dokumentide printimiseks isekopeeruvad blankette . Pakume maailmas tuntud printeritootja Epson nõelprintereid . Epsoni printerite valik on mitmekesine - alustades lihtsatest 9-nõelastest lõpetades mitme trükipeaga suure jõudlusega seadmetega . Tindiprinterid. tindiprinterid leiavad kasutust eelkõige väikekontorites ja kodukasutuses , eelkõige värviprindi võimaluse ja madala ostuhinna tõttu . Ka on paljudel tindiprinteritel fotoprindi võimalus . On Epson , Canon ja Hewlett-Packardi valikut. Laserprinter. laserprinter on kiire , vaikne ja kvaliteetse väljatrükiga
0
CANON BJ-30 CANON BJ-33
Spikker Märgistamisel hoia all Ctrl klahvi.
Diagrammiks vali Custom Types>Line Column
on 2 Axes
Series lehelt eemalda
IT-Süsteemide riistvara Ohutustehnika Ohutustehnika tundmine on iga ameti elementaarne osa. Tehnikaga tegeledes on see aga veel tähtsam, kuna seal sa ei vastuta ainult enda ja teiste turvalisuse eest vaid ka tihtipeale võõra vara eest. Tegeledes arvuti ja pea kogu muu tehnika riistvaraga on esimene etapp seadme välja lülitamine ja vooluvõrgust välja ühendamine. Mitte mingil juhul ei tasu komponente lahti ühenda kui need on veel vooluvõrgus. Komponentide vahetamine voolu all lõppeb tavaliselt komponendi või komponentide läbipõlemisega. Samuti, kui sa ei tea mida sa teed, ei tasu voolu all oleva seadme riistvara puudutada. Isegi kui tänapäeval suuremosa arvutitest, mobiilidest jne töötavad sisemiselt nii madalatel pingetel ja vooludel, et see ei ole inimesele ohtlik, on kohti, kus on suuremad voolud ja pinged. Peale selle, sa võid seadet staatilise elektri tõttu ...
Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust. Viimane kümnend on näinud traditsiooniliste graafikatehnikate uut tõusu, graafika on järjest enam galeriidest ja muuseumitest tänavaile ning mujale avalikku ruumi kolinud. Printerite ja trükipresside kõrval leiavad kasutust ka mitmed lihtsad ja käepärased paljundusmeetodid, mis võimaldavad nii kiiret lähenemist päevakajalisele, sotsiaalsele, poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi. (Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikrop...
selgemad on kujutise ja tähemärkide piirjooned. Arvesse tuleb võtta lisavahendeid rastripunktide nihutamiseks ja suuruse täpsustamiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne. Kui 12-punktine mustandtekst on loetav eraldusvõimel, mis on alla 100 dpi, siis kvaliteetne töö, nõuab vähemalt 300 dpi eraldusvõimet. Üldiselt on laserprinterite standardseks eraldusvõimeks saanud 600 dpi. Kvaliteetsed, professionaalset kirjastustööd võimaldavad printerite eraldusvõime on aga 1200-2400 dpi. 3.3 Töökiirus Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede arvuga minutis (ppm- pages per minute). Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Piltidega (graafikaga) leheküljed ja värviprint nõuavad palju rohkem aega kui lihtsalt tekstiga leheküljed. Printeri maksimaalse töökiiruse näitajad esitatakse mitme tööviisi kohta.
gruppi: 9 24 Nõelte asetus ja tihedus 9, 18 ja 24 nõelastel maatriksprinteritel. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on saadava kujutise kvaliteet. 9-nõelalised kasutavad tähemaatriksit 9x9 ja 9x12, mille lahutusvõime ulatub 240x216 dpi-ni. LQ (letter quality)- ei võimalda. 24-nõelalised kasutavad tähemaatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Lahutusvõime ulatub 360x360 dpi-ni. Printerite väljastuskiirus 200-300 märki sekundis. võlli pikkuse (prindi laiuse) järgi kolme rühma: Lühike: maksimaalselt A4- püstformaadiga prindilaiuse juures kuni 257 mm. Pikk: A3 põikformaadiga prindilaiuse juures kuni 420 mm. Poolpikk: vastab A4 põikformaadile (297-305 mm). Võimaldavad ka värvilist printimist, kasutades seejuures mitmevärvilist värvilinti (4-värvilist). Õisratasprinterid olid kasutusel 1980- ndatel . Kesised võimalused
PLII Referaat Klass: 10 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1.PLII AJALUGU..................................................................................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg....................................................................................................................
atribuute ja kasutajaliideseid, nagu näiteks USB-d või Sinihammast (Bluetooth). Pilt GPS Printerid Printereid on palju erinevaid tüüpe. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli või WiFi kaudu. Tänapäeval on moodsamad printimis tehnoloogiad tooneri põhised printerid, vedeltindi printerid, tahketindi printerid, värvi sublimatsiooni printerid, termoprinter ja UV printer. Varasemate printerite kiirusi mõõdeti kirjatähtedes sekundi kohta. Modernsemates printererites mõõdetakse kiirust lehtedes minuti kohta. Neid mõõtmisi kasutatakse eelkõige turustamisvahendina ega pole nii standartiseeritud kui toonerite toodang. Tavaliselt viitavad lehed minutis hõredatele monokroomsetele kontoridokumentidele kui tihedatele piltidele, eriti värvipiltidele, mis üldjuhul palju aeglasemalt prindivad. Pilt 3D Printer Pilt UV Printer Kasutatud kirjandus: 1. http://en.wikipedia
..............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7
(,MSClient, MS-LANClient) (P-t-P) · Windows NT 3.51/4.0 Workstation/Server (C-L, P- t-P) Kohtvõrgu konfigureerimine · Masina nimi võrgus (Computer Name) ja töögrupp (Workgroup), NT Serveri küljes olevatel masinatel vaja konfigureerida ka domeen (Domain). · Windows NT Serveri puhul ka tekitada domeen (Domain). · Vajalikud ka määrata, milliseid protokolle kasutada (NetBEUI, NWLink IPX/SPX, NWLink NetBIOS, NFS, TCP/IP ( jne). Kohtvõrguteenused · Ketaste, printerite, modemite, skannerite ja muude lisaseadmete jagamine. · Suhtlus (Chat), teated (WinPOPUP). Abiks, kui võrk on suures majas või mitme maja vahel. · Võrgumängud (DOOM, Heretic ...). NB! Suur võrgukoormus, segab võrgu normaalset tööd !!! Sidevahend- modem · Modem - modulaator/demodulaator on seade telefoniliini ja arvuti vahel, et arvutid saaks suhelda telefoniliini vahendusel. · On nii sisemisi, kui ka välimisi. Välimised
Sisendseadmed ja väljundseadmed Sisukord Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, pri...
CANON BJ-35 7 790 4 31160 CANON BJ-36 5 890 4 23560 Summa kokku 149464 Käibemaks 31387,44 Kokku 180851,4 Täida järgneva tabel vajalike andmetega. Veergu "Kvartalis müüdud kogus" võta kokku kolme kuu müüdud kogused printerite kaupa. Koosta diagramm, kus võrdle harjutuste 2-4 "Summa" lahtreid. PRINTERITE MÜÜK DETSEMBRIS Mudel Hind Kogus Summa 3 Kvartalis müüdud kogus CANON BJ-30 3 894 8 31152 20 CANON BJ-31 5 074 5 25370 12 CANON BJ-32 3 490 3 10470 14 CANON BJ-33 4 290 9 38610 19
abil. Hiir Hiir on käskude ja andmete mugavaks sisestusvahendiks graafilise kasutajaliidese puhul, nagu seda kaasaegsed operatsioonisüsteemid ja programmid enamasti omavadki. Ka hiir ühendatakse arvuti tagapaneeli külge tavaliselt PS/2 liidese abil. Uuemad hiired on samuti USB-liidesega. http://tyrigy.tyri.ee/laine/algopetus1_fil es/image001.gif Printer Printeri abil saame välja trükkida dokumente. Printerite põhiliigid on: - laserprinterid (kallid ja kvaliteetsed) - tindiprinterid (odavad, kuid ekspluatatsioonikulud on suured) ja - maatriksprinterid e nõelprinterid (odavad ja võimaldavad printida isekopeerivate paberite puhul mitu eksemplari korraga). Printer ühendatakse arvuti tagapaneeli küljes oleva paralleelpordi kulge nn Centronics -kaabli abil. Nüüd üleminek arvuti riistvarale, mis on arvuti sees. Emaplaat
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE...............................................................................................................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. M...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 021MT ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4 1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6 1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6 1.1.3 STRESS...............................................................................................7 1.1.4 TEHNOSTRESS..................................................................................7 1.1.5 NAHAÄRRITUS.................................................................................7 1.1.6 PEAVALU.....................................
USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printerid on siiski reeglina aeglased seadmed (30 lehekülge minutis loetakse kiireks, kuid paljud odavad printerid on sellest palju aeglasemad) ja lehekülje hind tuleb tegelikult suhteliselt kõrge. Printerid jaotatakse tindiga ja tindita printeriteks. Printerite tüübid on UV printerid, monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid, maatriksprinter e. nõelprinter, õisprinter, LED-printer,vedeltindi printerid, CIJ tindiprinterid, DOD printerid,tahke tindi printerid,värvi sublimatsiooni printerid ja termoprinterid. Minuarust võiks need printerid muutuda multifunktsionaalseks ehk võiks tulla välja selline printer mis seisab sul kodus nurgas ja paned siis arvutist printima sellise tehnoloogiaga millega ise tahad
samaväärne enter-vajutusega, parempoolse klahvi klõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt käskude menüü. Kaasaskantavatel arvutitel on traditsioonilise "sabaga" hiire asemel juhtkuul (trackball), mida liigutades saab hiirekursori liikumist suunata. Uuematel arvutitel võib olla aga puutetundlik plaadike (touchpad) koos kahe klahviga. Printer Nii nagu arvuti valik, sõltub ka printeri valik sellest, milliseks tööks teda kasutama hakkate. Valida on nelja tüüpi printerite vahel: · maatriksprinterid, · tindiprinterid, · laserprinterid, · termoprinterid. Maatriksprinter sobib lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimisseks.Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9-nõelaseid ja 24-nõelaseid maatriksprintereid. Tindiprinter (tindiprits) töötab vaikselt, võimaldab paremini printida graafiliste elementidega trükiseid
EELISED: · Lihtsustab ning tõhustab ladude ja jaemüügiga tegelevate osakondade tööd, hoides samal ajal trükikulud madalal. · Kasutades saatedokumentidel masinloetavaid fonte (nagu OCR-A, OCR-B) aitab see säästa raha. PCL BARCODE FLASH OMADUSED · Kyocera PCL Barcode Flash lisab Kyocera printeritele PCL vöötkoodi printimise funktsiooni. · Tarkvara tarnitakse Compact Flash kaardil, mida sab kasutada kõigi Kyocera printerite ja MFP-dega. · Sisaldab 45 ühemõõtmelist ja 1 kahemüütmelist vöötkoodi. 1 mõõtmeline vöötkood - Code 39 1 mõõtmeline vöötkood - POSTNET 2 mõõtmeline vöötkood - QR Code Kyocera PCL Barcode Flash lisab Kyocera printeritele märkimisväärse hulga PCL vöötkoode. PCL Barcode Flash sisaldab 45 ühemõõtmelist ja 1 kahemõõtmelist fonti, PDF 417 ja Maxicode. Tänu suurele mälumahule on võimalik samale kaardile salvestada ka vorme ja plankette.
tase) paberihundi Intimus 155. See paberihunt võimaldab korraga kuue A4 paberi purustamist ja ka mahutus kast on piisavalt suur. Samas võtab valid seade vähe ruumi ja on hinnapoolest sobiv. 9 MUUD SEADMED 1.3 Multifunktsionaalne printer Järgnevas tabelis on võrreldud viit erinevat multifunktsionaalset printerit, mille vahel valisin hinna ja käideldavuse järgi siia büroosse parima. Tabel 5 (Multifunktsionaalsete printerite valik) Printer Brother Brother Brother Brother Brother DCP- MFC- DCP- MFC- MFC-260C 560CN 5860CN 770CW 465CN Trükivärvide 4 4 4 4 4 arv Tindipadrunid 4 4 4 4 4
Pärnu Ühisgümnaasium Arvuti mõju tervisele Uurimustöö Sisukord Pärnu Ühisgümnaasium.............................................................................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud.............
Monitor ehk kuvar -seade, mis videokaardi poolt tekitatud signaali alusel moodustab ekraanile nähtava kujutise. Peamised tüübid: 1. Kineskoopmoniotrid 2. Vedelkristallmonitorid 3. LED 4. (Plasmonitor) 5. (OLED – monitor) Printer – arvuti kirjutav välisseade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale.Tähtsaim parameter on lahutusvõime punktides tolli kohta. Normaalne prindi kvaliteet algab 300 dpi-st. Tähtsamad printerite tüübid: 1. Maatriksprinter 2. Tindiprinter 3. Laserprinter TARKVARA Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Süsteemitarkvara – on vajalik arvuti riistavara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Tähtsaim component operatsioonisüsteem. Kuuluvad seadmed: draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jne. Rakendustarkvara –
Arvutivõrgu port RJ-45 Järjestikport ehk RS-232 järjestikport andmevahetuseks vanemate seadmetega. Oli enimkasutatav port kuni USB liidese kasutuselevõtmiseni. Reeglina ei ole see port uuematel arvutitel vaikimisi välja toodud aga see on tugikiibistikku endiselt integreeritud ja võimalik arvutikorpusele välja tuua. Paralleelport - port paralleelseks infovahetuseks arvutiga. Kasutati enamasti printerite ühendamiseks. See port on tänaseks juba praktiliselt kasutusest kõrvale jäänud, kuna jõudlus on väga madal võrreldes uuemate liidestega (näiteks USB). Infovahetus protsessori ja seadmete vahel saab toimuda kas programmeeritud sisend- väljundoperatsioonina (Programmed I/O), katkestuse kaudu (Interrupt Driven I/O) või otsemälupöörduse abil (DMA - Direct Memory Access): Andmevahetus programmeeritud sisend-väljundoperatsioonina toimub täielikult protsessori
Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi- tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab 27 prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head värviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on väga kallis. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Õisprinter (Daisy-wheel) Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast,
salvestada ning see tähendas, et 1k fail võttis kettal ruumi vähemalt 16k, siis uue süsteemi puhul oli see mure murtud. Novembris 2002 lisas Apple journal süsteemi oma failisüsteemi kui lisa. Alates 2003-ndast aastast sai see aga vaikimisi süsteemi osaks. Võrgu failisüsteemidest on tuntumad NFS (Network File System) ja SMB (Server Message Block). Esimene neist lihtsalt failide üle võrgu kasutamiseks, teine peamiselt failide ning printerite jagamiseks võrgus. SMB üheks kliendiks on SAMBA, see on levinud enamustes tuntud UNIXi süsteemides. Alates versioonist 3.0 on SAMBAs toetatud ka domeenide haldus. NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab serveris jooksma NFS tarkvara, mis on konfigureeritud faile välja jagama ja kliendi arvutil peab olema ühendus
Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Järgnevalt on (joonisel 1) näha enimlevinud printerite tüübid. Joonis 1. Printerite tüübistik Sõltuvalt operatsioonisüsteemist ja printeri tüübist lõplik lehekülg (lehepoogen) kirjeldatakse kas arvuti või printeri keskseadme (CPU) abil. Mõlemal juhul muutmälu (RAM) säilitab lehekülje rasterkirjeldust niikaua, kuni märketekitav mehhanism selle välja prindib. PDL (page description language) on lehepoogna kirjelduskeel, mida kasutatakse printeri väljundi kirjeldamiseks konkreetsest seadmest sõltumatute käskude kujul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
