tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse. Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon, mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t. et töökeskkond on ebaergonoomiline. - Inimesed võivad võtta vastu vale (ohtlikke) otsuseid ka siis, kui nad on teadlikud riskidest. - Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust. - Teisest küljest - inimesed võivad oma käitumisega võimalikke õnnetusi ka ära hoida. 3 - Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul
TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA OLMETINGIMUSED VENTILATSIOON *Töökohtades peab olema ventilatsiooni süsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk. *Piisav õhu vahetus võib ka toimuda akende või muude avade kaudu, kuid vajaduse korral tuleb paigaldada sundventilatsiooni süsteem ja tagada nende regulaarne hooldus. SISERUUMIDE TEMPERATUUR *Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. *Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS *Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumise. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumis teede ohtlikes kohtdes. *Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. *Kohad kus valguse ootamatu kandumine võib tekitada oh...
TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜS Kodutöö Riskianalüüs Riskianalüüsi teostatakse kõikide kutsealade ja/või töökohtade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele. Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui ri...
Referaat Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad: 1. Füüsikalised tegurid 2. Keemilised tegurid 3. Bioloogised tegurid 4. Füsioloogilised tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Need tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid temperatuur (N: esmaspäeva hommikul on ruumid külmad, sest nädalavahetusel on küte välja lülitatud.)
Kordamine 1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni) Soe aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle ...
Töökeskkonnavolinik · Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad neli aastat. · Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. · Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku. · Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. · ...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Referaat Minu töökeskkond Koostaja: Alvaro-Mati Viilver Juhendaja: Kersti Ojavee Aasta. 2012 Sissejuhatus 1 1................ Tiitelleht 2.................. Sissejuhatus 3-4.............. Eriala 5.................. Töötingimused 6.................. Nõuded tervisele 7.................. Üldnõuded kokale 8.................. Isiklik hügieen 9.................. Toidutöötlemise vahendid 10-12......... Seadmed 13.............
Kevin Vahisalu AL13b Hea töökeskkond M illine oleks kõige parem töö keskond või millised oleksid head kollegid? Ma arvan, et paljudele inimestele ei meeldiks teha tööd raha pärast. Nad peavad tundma rõõmu sellest, mida nad teevad. Kõhklemata igal hommikul rõõmsa tujuga tööle minema, särama ja olema enesekindel. On päevi millal kohe ültse tööle minna ei tahaks, kuid tuleb pea üleval hoida ja tööle minema. Ja kui tunnedgi ennast väga halvasti ja kohe kuidagi ei taha
Automaaler Minu töökeskkond Automaaler : töötab autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes, tema põhitöö on autode värvimine. Töö eeldab nii autode üldehituse kui ka üksikute agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarbe tundmist. Vajalik on autokere osadeks lahutamise ja koostamise oskus, et teha turvaliselt ja kvaliteetselt autokere värvimise ettevalmistustöid, värvimist ning värvimisjärgseid viimistlus- ja hooldustöid.
Ergonoomia Ergonoomia on teadus, mis uurib tervislikke eluviise, tervislikku töökeskkonda ja tervislikke töövahendeid. Ergonoomia on aktuaalne mitte ainult töökohtades, vaid ka igapäevaelus. Ergonoomiliselt töötades suudab inimene olla kaua terve ja töövõimeline. Töökoha kujundamine · Tööandja kujundab ja sisustab, et vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime · Töötaja seab töökoha nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline · Tööpäeva jooksul muutub töövõime · Väsimus on organismi füsioloogiline pidurdusseisund, mis väljendub väsimustundena · Väsimus võib olla füüsiline või vaimne · Füüsilist väsimust aitab leevendada vaimne tegevus ja vastupidi Ergonoomia kasulikkus ettevõttele · Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine · Haiguspäevade arvu langus · Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstutuut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Matrikli nr Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm 9/28/2013 X X X X X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3
Tervislik töökeskkond Melita Skljar PK-14 Aino Juurikas Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad 1.füüsikalised, 2.keemilised, 3.bioloogilised, 4.füsioloogilised ja 5.psühholoogilised (ohu)tegurid Nimetatud tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tervislik töökeskkond Kuigi tervis töökohal algab igaühest endast, mängivad väga suurt rolli inimese individuaalsed omadused töötaja vanus, sugu, kehaehituse laad, pärilik soodumus, üldine tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus jne. Mis mõjutab töökeskkonnas (pagarikojas) meie tervist? Töötaja (pagari) tervist mõjutavad peamiselt : füüsiline koormus, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid,
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk;
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärijuhtimise õppetool Marelle Viilup ÄJ10 ,,ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED" Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2010 Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohut...
6. Mikroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele ... kus? Ühe ettevõtte sees 7. Makroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele … kus? Suurtes süsteemides: suurettevõtted, lennuväljad, sadamad jne 8. Üldergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist standardsetele ilma erivajadusteta inimestele. Õige 9. Masinad, tehnoloogia, aparatuur, ehitused jne on inimese jaoks. Õige 10.Inimesele kohandatud töökeskkond ja töövahendid on ohutumad kui inimesle mittekohandatud töökeskkond ja töövahendid. Õige
TEST-töötamine arvutiga I 1. Arvutiga töötamisel peavad jalad olema toetatud. Õige 2. Arvutiga töötamisel ei pea käsivarred olema toetatud. Vale 3. Arvutiga töötamisel peab randmeliiges olema painutatud. Vale 4. Milline peab olema keha asend arvuti taga? Vastata 4-5 lausega. Õige kehaasend arvutiga töötamisel: 1. Küünarnukireegel 2. Randmeliiges peab olema otse 3. Selg peab olema toetatud 4. Jalad peavad olema toetatud 5. Käsivarred peavad olema toetatud. Õige 6. Kas ergonoomilised soovitused töötamiseks sülearvutiga ja tahvelarvutiga on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb. Tekib pidev surve keskpidisele närvile. Tekivad valud randmeliigeses, käsi võib muutuda tuimaks, nii et ei saa ...
1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? 1. Keskkonna-ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimeste tervist ohutust, suutlikkust, mugavust, kokkuvõttes töö tootlikkust ja kvaliteeti. 2. 3 ergonoomilist tegevustasandit on a) kahjustava toime allikas - selle eemaldamine võ...
Minu töökeskkond Ehitusviimistlus Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ja välispindu. Ehitusviimistlejate tööülesanneteks on krohvimistööd, maalritööd, plaatimistööd, ning rull- ja vaipmaterjalide paigaldamine. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põhilised tööülesanded on: maalritööd - pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmine tapeedi või tekstiiliga, mõõtmine ja kleepimine, puidukaitsevahendite pealekandmine krohvimistööd - pindade ettevalmistamine krohvimiseks, krohvitööde ning dekoratiivkrohvitööde tegemine. plaatimistööd - pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine, paigaldamine ja vuukimine rull- ja vaipmaterjalide pa...
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi...
Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse kolm põhieesmärki: Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine et tagada tööohutust ja töötervishoidu Töötervishoiu ja töökultuuri arendamine et edendada ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikust ILO – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiseisukohad: Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond. Töötaja põhiõigused on teada ja tunda töökeskkonda kus ta töötab nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda Töötervishoid ……on töökorraldus- ja meditsiini- abinõude rakendamine, mis tagab töö kohandamise igaühe võimete järgi töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamise tervisekahjustuse vältimiseks Tööohutus … on töökorralduse ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju reguleerivad seadusandlikud aktid EV-s Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööandjatel on õiguslik ja moraalne kohustus tagada ohutu ja tervislik töökoht. See on ka rahaliselt otstarbekas väärtusliku töötaja kaotamine vigastuse tõttu on ärile halb ning samuti on asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine kulukas. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastad...
Titanicu kommunikatsiooni analüüs Oma analüüsis arutlen „Titanicu“ kommunikatsiooni üle. Püüan välja tuua olulisemad punktid ja põhjused, miks Titanic uppus 15.aprill 1912. Kommunikatsioon on informatsiooni ja selle tähenduse ülekandmine ühelt isikult teisele kasutades selleks varem lepitud sümboleid. „Titanic“ oli 269 meetrit pikk ning 28 meetrit lai ning kaalus 46 328 tonni, oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruseks 43 km/h. Laev mahutas oma pardale 3 547 inimest. „Titanic“ oli 1912a maailma suurim reisilaev ja alusats oma esimest merereisi 14.aprill. Laeva reisijateks olid põhiliselt rikkurid, kes pidutsesid ja nautisid reisi uhkel ookenaihiiglasel. On teada, et sellel päeval oli avastatud mitu triivivat jäämäge, millest oli ka informeeritud „Titanicut“. Viimase info jäämäest saatis teele laev ”Caledoni”, kes märkas oma teel jäämäge. ”Titanic” sai teate ilusti kätte. Aga mingil põhjusel jäi see tea...
1, Kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics) käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. On uus teadus, mis on arenema hakanud 1990. aastatest. Tänapäeva tehnoloogia kiire areng on muutnud töö...de iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sh teadmiste omandamine omandavad üha suurema osatähtsuse. 2.Probleemide lahendamine on ettevõtte juhtkonna üheks põhitegevuseks.Probleemid võivad olla seotud toodanguga, materjalidega, tehnoloogiaga, töökeskkonnaga, kasumiga jne. Ka tööõnnetused, töölt puudumine seoses tööst tingitud haigestumistega on probleem. Professor Ülo Vooglaid on öelnud ilusti, et töötervishoid on eeskätt moraalne probleem. Igapäevaelus tekivad probleemid sageli siis, kui on tegemist uudse situatsiooniga, mille lahendamiseks puudub tegevuskava. Kui on teada lahendamise algoritm, siis probleemi pole. 3.Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmistest ja ...
docstxt/14191903644203.txt
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Robert Peetsalu Õpperühm YAGB11 Olen logo YAGB11 22.09.2012 M i k k x x x x x x Kesk. N 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 a 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Maria Ni Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm estusvahendid 142937 YASB11 Maria Ni 142937 YASB11 M a r i a N 4 2 9 3 7 i 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7 x 4 2 9 3 7
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlu...
"Riskihindamine-tervislike töökohtade võti" Noored on töökohal eriti ohustatud, sest nende kogemus, väljaõpe ja teadlikkus võib olla vähene. Neile on vaja nii head nõu, küllaldast teavet ja juhendamist kui ka sobivaid ja (tervisele) ohutuid töökohti. Minu arust igas töökohas peab olema hea ning kõiki kaitsev tervise ja ohutuse korraldamise süsteem, mis peaks erilist tähelepanu pöörama alaealiste töötajate ja algajate ohustatusele. Usun, et tööõnnetuste ja tervisekahjustuste põhjuseks võivad olla näiteks ohtlikud seadmed, stress, kiire töötempo, puudulik väljaõpe ja juhendamine ning õigete töövõtete ja nende järgimise järelevalve puudumine. Selle tõttu ongi väga oluline, et töökoht jälgib neid riskihidamise viite sammu. Minul kahjuks tööalaseid kogemusi ei ole seega hindan oma kooliasutust. Usun, et minu praegune kooliasutus on üsna riskivaba. Esiteks ei ole meie koolis pidevat müra või ohtlike seadmeid....
TÖÖTAJATE TERVISE MÕJU MAJANDUSELE EESTIS Rohkem kui pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende tervis on töö tõttu ohustatud. Statistika näitab selgelt, et Eesti rahvastiku tervisel on märkimisväärne arenguruum, eriti kui seda võrrelda Eesti majanduskonkurentide rahvastiku tervisega. Kehv tervis ilmneb enamasti tööealise elanikkonna puhul. Noorte kasvav negatiivne tervisekäitumine suurendab pikaajalist mõju tervisele tööeas. Tervise mõju majandusele on halb. Haigestumisega kaasneb suur ravikulu nii töötajatele kui ka riigile haigekassa kaudu. Inimeste haigestumise ja suremusega jääb saamata nende panus ühiskonna heaolusse. Näiteks loomata jääv kodutootmine. Teadagi on halb haigestumise mõju inimeste ja ettevõtete käitumisele ja sellest tulenevalt majandusele. Kohaliku keskkonna kaudu saab muuta elanikkonna eluviisi tervislikumaks muutmise eesmärgil. Selline keskkonnamuutus mõjutab kohalikke väärtushinnanguid, norme ja traditsioone. ...
Tööstress rätsepa erialal Tööstressist võib rääkida kui väsimusest, mis võib areneda haiguseks. Tööstress kahjustab nii tervis kui ka segab tööd ja ei tea kuhu see võib edasi viia. Mis põhjuseks võiks olla? Need on: pinged tööl, kuna rätsepaeriala ja õmblemine seotud suure koormusega; siis töökorraldus, töö sisu, pinged kolleegdega. Stressiks võib olla rohkem veel õpekava, iga õpetaja peab jõudma piiratud ajal õppekava ära täita. Eelkõige avaldub see ebarütmipärases töös ja ületunnitöö suures osatähtsuses, samuti kiires töötempos. Stress võib olla algatada kui klient on väga kapriisne, mis tihti juhtub rätsepa töös. Juhtub kui õmbleja/rätsep rikkuvad materjali või sama tihti kui valesti arvestavad materjali. Rätsepal on selles mõttes suur vastutus võetud töö vastu. Stressiks võib arvestada siis, kui töö koht valesti planeeritud. S.t. seda, et kui tooli kõrgus on vale, töö koht ei vastuta standarditele. Sellest tulevad kutsehaigused ja ...
LENNUJUHT 12.Klassi karjääriõpetus Kristyn Heleen Salumäe Lennujuhi töö iseloomustus Vastutusrikas Hea pingetaluvus Keskendumisvõime Suutma teha mitmeid asju korraga: kuulama, kirjutama, rääkima, mõtlema Vaheldusrikas ja mitterutiinne Meeskonnatöö Tööülesanded Lennuliikluse juhtimine Korralduste jagamine Suhtlemine pilootidega Lennuplaani jälgimine Töökeskkond Töötavad lennujuhtimiskeskuses või lennujuhtimistornis Tööaeg on 35h nädalas Järjest 1,5 – 2 tundi Töögraafik on paindlik Vajalik haridus Eesti Lennuakadeemia Sooritada tuleb võõrkeeleeksam Kutsesobivustestid Sisseastumiseksam Tervisliku sobivuse kontroll Õpe kestab 4 aastat Töö leidmine ja palk Lennuliiklusteeninguse AS AS Tallinna Lennujaam Õhuväe Ämari Lennubaas
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.1 Küsimused: 1. Kas masinad, seadmed, aparatuur on inimese jaoks või on inimene tehnika jaoks ? 2. Kas tänapäeval on füüsilise töö vähendamine aktuaalne ? Vasta kas: JAH või EI 3. Kas tänapäeval on vaimne töö aktuaalne ? Vasta kas EI või JAH 4. Kas töökeskkond ja töövahendid peavad olema kohandatud inimese järele ? Vasta kas EI või JAH 5. Kas inimesele kohandatud töövahendid, masinad, seadmed on ohutumad ? Vasta kas EI või JAH 6. Milline teadus aitab kohandada tehnikat ja aparatuuri inimese järele ? 7. Mis on üldergonoomika ? 8. Mis on mikroergonoomika ? 9. Mis on makroergonoomika ? 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? Vastused: 1.) Inimese jaoks 2.) JAH 3.) JAH 4.) JAH 5.) JAH 6.) Ergonoomika 7
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.2 Küsimused: 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9.) Ergonoomiline tool on tool, mis aitab hoida selga õige...
5.) Jah, "bullying" on eskaleeruv protsess. mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. 6.) Euroopa Liidus kuulub psüühiline vägivald seadusega karistamisele. 7.) Eestis puuduvad veel seadusega karistamiseks psüühilise vägivalla eest. Kuid 2013.aastal kirjutatakse seadustesse. 8.) Nt: Ülemus vallandab inimese. Protsess algab uuesti ja uuesti. Töökeskkond on häiritud, töökvaliteet saab kahjustada, majnduslik kahju ettevõttele. Hiljem ei tunnista ülemus oma viga (nt. käitusid valesti). Vastata saab kahte moodi. Töötajad teavad, et ülemus on valesti käitunud aga ei julge ülemusele öelda seda(kardavad vallandamist). Või töötajad ja tööandjad ongi türannid, ning vajavad lihtsalt kedagi kiusata. 9.) Igal inimesel on õigus olla respekteeritud ja kohustus respekteerida teisi. "Tehke teistele seda, mida tahate, et tehakse teile..." 10
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.4 Küsimused: 1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? Vastused: 1.) Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimese tervist, ohutust, suutlikkust, mugavust, töö tootlikkust ja kvaliteeti 2.) Kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele, inimene 3.) E...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.5 Küsimused: 1. Milline müra tase on alati inimesele kahjulik ? 2. Milline müra tase on kahjulik vaimse töö puhul ? 3. Kas vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale ? EI, JAH 4. Millised organid kahjustuvad müra puhul esimesena ? 5. Milline müra tase võib olla kahjulik õppimise puhul ? 6. Millises järjekorras tuleb tegutseda, kui ruumis on ootamatu müra ? 7. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada kohe või viimasena ? 8. Kas müra allikat tuleb otsida viimasena või kohe ? 9. Mida tuleb siis teha, kui müra allikat ei õnnestu likvideerida ? 10. Kas ergonoomilisi soovitusi tuleb rakendada esimeses või viimases järjekorras ? Vastused: 1.) Müratase üle 85dB (A) on inimesele alati ohtlik 2.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A) 3.) JAH 4.) Otsene toime, kuulmisteravuse langus. Seega kuulmine saab kõike esimesena kahjustada 5.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba mürata...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.6 Küsimused: 1. Millised on inimese meeleorganid ? 2. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? 3. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? 4. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? 5. Kas värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad ? 6. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt ? 7. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt ? 8. Milline peab olema häiresignaal ? 9. Kas madala sagedusega helid levivad ruumis paremini ? 10. Kas siis, kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse ? Vastused: 1.) Nägemine,kuulmine,haistmine,maitsmine ja kompimine.(Silmad,kõrvad,nina,suu jakäed.) 2.) Kõige rohkem võtame vastu informatsiooni silmadega(nägemisega). 3.) Hea kontrast; Kirjapildis kasutada ainult suuri trükit...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.7 Küsimused: 1. Kui palju õnnetusi protsentides juhtub inimese vea tõttu ? 2. Mis on apsud ? 3. Mis on ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired ? 4. Kas apsud ja ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad juhtuda kõikidel inimestel ? 5. Mis on tahtlikult vale käitumine ? 6. Kas ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust ? 7. Kas ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu ? 8. Kas ohtlikumad on töötaja vead või juhi, inseneri ja disaineri vead ? 9. Mis on Human Reliability Assessment ? 10. Kas Human Reliability Assessment metoodika vajab ka Eestis rakendamist ? Vastused: 1.) On kindlaks tehtud, et 90% kuni 100% õnnetuste põhjuseks on inimene(nii inimfaktor kui inimlik viga) 2.) Apsud - tahtmatud tegevused, mida teadvus ei fikseeri (nt. vale aine võtmine,vale nupu vajutamine jne) 3.) Inimene unustab ajutiselt mida või milleks ta teeb. Selle tagajärjel võib põhju...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.8 Küsimused: 1. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? 2. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 3.Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)?? 4.Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? 5.Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 6.Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 7.Millised on probleemi lahendamise etapid ?(vt Ülo Kristjuhani raamatust) 8.Kas probleemi lahendaja (problem solver) peab olema selle eriala spetsialist, millises asutuses ta töötab (nt pangas töötav probleemilahendaja pangaspetsialist) ? 9.Millist meetodit eelistatakse probleemi lahendamisel ? 10.Tuua 5 näidet analoogiatest. Vastused: 1.) Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. 2.)Probleem on see, kui pole teada olukorra lahendamise algoritmi. 3.)Probleem tekib siis, kui praktilis...
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogil...
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt ...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK I Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus: EMT 2018 1.Töötajate tervisekontroll asutuses milleks vajalik? Kes teostab? Kes maksab? Põhieesmärk on, et inimesed hoolitseksid oma tervisest ja tööandja investeeriks töötervishoidu. Tervisekontrolli teostatakse tööajal ja tööandja kulul . Tervisekontrolliga tekkinud kulud hüvitab tööandja. 2. Millised ülesanded on töökeskkonna spetsialistil ettevõttes? Kas töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid võib asutuses täita sama isik? Töökeskkonna spetsialisti põhilisteks ülesanneteks on: Hinnata ohutegureid Juhendite koostamine Uute töötajate juhendamine ja eeskirjadega tutvustamine Tervisekontrolli korraldamine Tööõnnetuste uurimine ja põhjuste väljaselgitamine Töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid peavad täitma kaks erinevat isikut. 3. Mida tähendab halb sisekliima töökeskkonnas? Kas EMT töökeskkonnas võib s...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK II Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus:EMT 2018 1.Mis vahe on kutsehaigusel ja tööst põhjustatud haigusel? Too näiteid. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2. Millised võiksid olla EMT töökeskkonna optimaalne õhutemperatuur, õhuniiskus ja millest see sõltub? EMT töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks võiks olla 15-20 kraadi. Õhuniiskus ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal. Kõik sõltub loomulikult asjaoludest, millistes tingimustes tuleb p...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK III Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus: EMT 2018 1. Mida peab tegema tööandja, et esmaabi andmine asutuses oleks seaduse järgi korrektselt korraldatud? Ettevõttes tuleb määrata töötajad esmaabi andmiseks ja tööandja kulul korraldama neile väljaõppe. Peab olema tagatud esmaabivahendite kättesaadavus kõigile töötajatele. Esmaabivahendid peavad asuma nõuetekohaselt märgistatud ja juurdepääsetavas kohas. 2. Mis on töötervishoiuteenus ja kellele ning miks see vajalik on? Töötervishoiuarsti või -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi ergonoomi või muu töötervishoiuspetsialisti tööülesannete täitmist. Põhi ülesanneteks on vältida ja vähendada kutsetööga seotud haigestumisi. 3. Mis on tervisedendus töökohal? Loe põhjalikult juurde siit: Tervisedendus töökohal, TAI http://www.tai.ee/tegevused/tervise- edendamine/terviseedendamine-tookohal Too vähemalt 2 näidet selle kohta, millised tervisedendusliku tegevuse...
MMT3010 Õppejõud: Marina Järvis Essee "Tööohutuse ja töötervishoiu parandamise (k.a. majanduslikud) stiimulid" Lp üliõpilased! Palume Teid kirjutada essee (oma mõtted, analüüs, jne) teemal „Tööohutuse ja töötervishoiu parandamise (k.a. majanduslikud) stiimulid. Miks peab pöörama tähelepanu töötervishoiu ja tööohutusele organisatsioonis?" Essee peaks olema 1-2 lk pikk See on individuaalne töö! Tähtaeg 01.03.2020! Jõudu soovides, Piia, Kristi ja Marina Tööohutus on äärmiselt tähtis aspekt igas ettevõttes, kuigi sellele ei pöörata alati tähelepanu, kuni hetkeni kui midagi juhtub, kuid siis on juba liiga hilja, sest iga õnnetus ei pruugi 1 MMT3010 Õppejõud: ...
- kohandada tehnikat inimesele - asendada ohtlik ohutuga - arendada üldist ennetuspoliitikat - edastada töölistele asjakohast informatsiooni ja teadmisi riskidest ja nende mõjust tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite
rakendamist. Mina töötasin kaks aastat tagasi Kalev Spas ettekandjana. Selles essees analüüsin Kalev Spas töökeskkonna ohutuse tagamist. Töökeskkond on ümbrus, millel inimene töötab. Üheks olulisemad tegurid on füsioloogiline ja psühholoogiline keskkond. Kalev Spas töötasid enamasti väga sõbralikud ja abivalmid inimesed. See on minu arvates üsna tähtis, kuna ebameeldivad suhted tööl võivad töökvaliteeti mõjutada. Meeldiv töökeskkond algab igast üksikust töötajast olenemata tema positsioonist ettevõttes. Teine olulisim tegur on füüsiline. Füüsiline töö jaguneb kaheks: dünaamiliseks ja staatiliseks. Teenindaja töö on liikuv ning üldiselt ei ole see väga koormav. Kalev Spa teenindaja töökoht sarnanes dünaamilise tööga. Selline liikuv töö on tervisele ohutum, sest sarnaste liigutuste kordumine kahjustab lihaseid palju rohkem kui liikuv töö.
RISKIANALÜÜS - KOKK Ohutegur Kes on ohus? 1. Kemikaalidega puhastamine Kõik töötajad 2. Libe põrand Kõik töötajad 3. Kuumad ahjud Kokk, teised töötajad 4. Noad Kokk, teised töötajad 5. Katkised pistikupesad Kõik töötajad 6. Raskuste tõstmine Kokk 7.Viirused töölised, kliendid 8.Kõrge õhutemperatuur töölised, kliendid 9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase...
1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspets...
Juhtimine tänapäeval Juba aegade algusest peale on inimesed pidanud vajalikuks juhi rolli on see siis perekonnapea, teatrijuht, projektijuht, ärijuht. Juhi peamine omadus, hoolimata millist kooslust ta on seatud juhtima, on inimese tundmine. Seda omadust võib võrrelda elementide ja objektide tundmise vajadusega ükskõik millise spetsialisti jaoks ehitaja peab tundma ehitusmaterjale, elektrik valdama "faasiteadust", kaitseväelane relvi jne. Kehtib tõdemus, et ajaga tuleb kaasas käija. Ja nii tegelikult ongi, kes vanadesse tavadesse ka kommetesse kinni jäänud, see sinna jääbki. Oluline on edasiarenemine ja ajaga kaasas käimine. Tänapäeval peab juht ennast ka töökõrvalt edasi harima ja koolitama. Iga organisatsiooni juhi jaoks on oluline koht majandusteadmistel. Iga organisatsioon peab suutma tagada oma tegevuseks majandusliku baasi ja seetõttu ei saa ilma majanduse algtõdedeta ilmselt läbi ükski juh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
