tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoidne segu C- sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500C. · Martensiit (M)- C üleküllastunud tardlahus -rauas. Maksimaalne c-sisaldus on võrdne lähtefaasi- austeniidi C-sisaldusega. 3. Fe-C-sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 2.0 4. Sulami struktuuriskeem Üleeutektoid koostisega Fe-C-sulam C-sisaldusega 2 (0,8C2,14%). Struktuur koosneb perliidist ja sekundaartsementiidist. Sekundaarset tsementiiti leidub üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Temperatuuri 1147C on süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% ja temperatuuril 727C- 0,8%. Toatemperatuuril austeniit süsinikterades ei esine, sest ta
allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC 3. Fe-C sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 0,4% T, oC L 1 ~1510 ~1475 2 A 3 ~790 ~727 4 F + T (jahtumine) t 4. Antud sulami struktuuriskeem / struktuuriosad. 1) L -> A + L 2) L -> A 3) A -> F 4) A -> P(F + T) P F suurendus 500x 5. Sulami tehnoloogilised omadused. C-sisaldus 3,0% Valatavus: Hea, sest likvidusjoone ja solidusjoone vahe on väike. Lõiketöödeldavus: Grafiitmalmil hea (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmil väga halb. Survetöödeldavus: Grafiitmalmi korral on väga halb (grafiidi osakeste tõttu)
TERASED 1. Joonis 1. Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa. Terast, mis sisaldab 0,8% süsinikku, nimetatakse eutektoidseks, see on näidatud joonisel 1 punaka punktiirjoonena. Terased, mis sisaldavad süsinikku 0,02...0,8%,nimetatakse alaeutektoidseteks (joonisel 1 kolmnurkadega ala) ning teraseid, mis sisaldavad süsinikku 0,8...2,14% üleeutektoidseteks (joonisel 1 täpiline ala). 2. Joonis 2. Terase struktuuriskeem 1,6% süsinikusisalduse juures. 3 Joonisel 2 näidatud struktuuri osad tekivad 727C° juures, tegemist on tsementiit ja perliit (tsementiidi ja ferriidi segu) faasiga. 0,8% juures on terase struktuuriskeem kompaktne ja see sisaldab ainult perliiti, 1,6% juures on terase struktuuriskeemis perliidi vahel ka tsementiit (struktuuriosad näidatud joonisel 2). Kasutusalaselt on tegemist tööriistaterasega
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Joonis. 8. Tuumaelektrijaama struktuuriskeem. Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/Атомная_электростанция Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 2/3 maailma tuumaenergiast.
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Tehnomaterjalid KODUNE TÖÖ NR 1 Terased ja malmid Tallinn 2011 1. Fe-Fe3C Faasdiagramm 2. Terase struktuuriskeem p- perliit f- ferriit Struktuuriosad tekivad temperatuuril umbes 800°C. Tegemist on alaeutektoidse terasega, mille struktuur on F+P. Kui lähtuda terase kasutusalast, siis on tegemist konstruktsiooni terasega. 3. Eeltermotöötlusviisid antud terasel - lõõmutamine - normaliseerimine Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal ( ferriit ja perliit). 4. Terase grupp lähtuvalt lõpptermotöötlusest
üksikute sulamigruppide (eutektsed, ala-ja üleeuteksed; eutektoidsed, ala-ja üleeutektoidsed) struktuuriosad toatemperatuuril. 2. Loetlege struktuurivormid Fe-C sulameis ja tooge nende faasiline koostis. 3. Joonistage Fe-C-sulami jahtumiskõver (sulami C-sisaldus võtke tabelist 1 vastavalt variandile, näidates sulami asukoha ka p.1 toodud FD-l). Tooge faasimuutused sulami jahtumiskõvera üksikutes lõikudes. 4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73
sulami jahtumiskõvera üksikutes lõikudes. Vastus: Kuni punktini 1 toimub vedelfaasi kiire jahtumine. Ühest kaheni toimub vedelfaasist austenniidi kristalliseerumine (jahtumiskiirus aeglustub kuna kristalliseerumiseks on vaja energiat). Punktist 2 punktini 3 austeniidi kiire jahtumine, 3-st 4-ni eraldub austeniidist ferriit AF+A. 4-st 4'-ni on eutektoidmuutus. Ja sealt edasi on ainult ferriit ja perliit ning sulam jahtub kiiresti. 4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 3 0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C- sisalduse määramiseks, kuna see on
Integraallülituse kest on ette nähtud baaskristalli kaitsmiseks välismõjude eest ja lülituse monteerimiseks viikude abil. Viikude samm on 1/10 või 1/20 tolli. Viikude arv võib olla 2 ... 32 reas. Talitluse järgi jaotatakse: · analooglülitused; · digitaallülitused; · vastavalt tellija soovile valmistatakse ka selliseid, mis sisaldavad nii analoog- kui digitaalkomponente. Skeemid: Elektroonikaseadmete valmistamisel kasutatavad skeemid: · struktuuriskeem näidatakse põhielemendid ja nendevahelised seosed · talitlusskeem selgitab seadme tööpõhimõtet ja selles toimuvaid protsesse. Elektroonikaseadmete valmistamisel kasutatavad skeemid: · põhimõttekeem Põhimõtteskeemil kujutatakse kõik elemendid, mis on vajalikud ettenähtud elektriliste protsesside toimumiseks, samuti nendevahelised ühendused. Jõuelektroonika lülitustel eristatakse energia- ehk jõuahelaid ja info- ehk juhtahelaid. Jõuahelad joonestatakse jämedama joonega
Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut: 1. ülesehitus ehk struktuur – kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise eesmärgi nimel, kas on võimalus kohtuda suitsuruumis? Lisaks füüsilistele ruumidele on ka väga olulised alluvus- ja vastutussuhted ning juhtimine ja struktuuriskeem 2. Infovahetus – kas info on kiirelt kättesaadav ja piisav? Kas info suunatakse esmalt sinna kus ta on kõige vajalikum ja kas ta jääb suunamata sinna kus tekiks vaid müra 3. Protsessid - kas on välditud pidev “tulekustutamine” mis tuleneb sageli pisiasjust. Kui ei ole väliskeskkonnast tulenevat erakorralist olukorda, siis on mõnus meeldiv ja kiire tegutsemine eesmärkide suunas. Ootamatuste puhul on võimalik paindlik ja liigsete
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5
Muidugi eeldab see seda, et on vaja lisakäske akumulaatori ja B täitmiseks. Akumulaatori kõrval väga oluliseks registriks on käsuloendur (program counter), mille sisule liidetakse iga käsuvõtu järel +1 ja mis sisaldab täidetava või järgmise käsu aadressi. Erivajadusel (siirdekäskude puhul) saadetakse sellesse registrisse tavapärasest erinev siirdekoha aadress. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks taktgeneraatorile juhtseadet (CU- Control Unit), aritmeetika- loogika seadet (ALU-Arithmetical and Logical Unit) ja hulga siseregistreid, samuti veel juhtmestikke (siine) andmete, aadresside ja juhtimissignaalide teisaldamiseks plokkide vahel. ALU võimaldab täita lihtsamaid aritmeetilisi loogilisi operatsioone: aritmeetilist liitmist, -lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne
o Elustandard o Inflatsioon o SKP 2. Organisatsioonikarakteristikud Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut: 1. ülesehitus ehk struktuur kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise eesmärgi nimel, kas on võimalus kohtuda suitsuruumis? Lisaks füüsilistele ruumidele on ka väga olulised alluvus- ja vastutussuhted ning juhtimine ja struktuuriskeem 2. Infovahetus kas info on kiirelt kättesaadav ja piisav? Kas info suunatakse esmalt sinna kus ta on kõige vajalikum ja kas ta jääb suunamata sinna kus tekiks vaid müra 3. Protsessid - kas on välditud pidev "tulekustutamine" mis tuleneb sageli pisiasjust. Kui ei ole väliskeskkonnast tulenevat erakorralist olukorda, siis on mõnus meeldiv ja kiire tegutsemine eesmärkide suunas. Ootamatuste puhul on
............................... 4 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 6 2. SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEMI JA STRUKTUURSKEEMI KOOSTAMINE .............................................................................................................................................. 8 2.1 SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEM...................................................................8 2.2 SÜSTEEMI STRUKTUURISKEEM.........................................................................9 2.2.1. STRUKTUURSKEEMI OSADE TÜÜPLÜLID............................................... 9 2.2.2. Struktuurskeem.................................................................................................11 3. elementide ülekandefunktsiooni määramine ja süsteemi ülekandefunktsiooni koostamine..........................................................................................................
Lihtsatest ühetaolistest elementidest valmistatud regulaarsete sidemetega süsteemid lahendavad väga keerulisi ülesandeid. Homogeense struktuuriga pooljuhtlülitusi kasutatakse arvutustehnikas laialt. 1.4.1. Loogilised maatriksid Loogikafunktsioone esitatakse enamasti nn disjunktiivsel normaalkujul, s. t funktsioon avaldatakse loogiliste korrutiste loogilise summana, mis ei sisalda sulgusid. Niisuguste loogikafunktsioonide realiseerimiseks kasutatakse loogilisi maatrikseid, mille struktuuriskeem on joonisel 1.22, a, põhimõtteskeem joonisel 1.22, b. Antud lülituses jagunevad maatriksid omakorda NING- ja VÕI-maatriksiteks. Mõlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide süsteemi, kus üksikjuhtmeid saab ristumiskohal omavahel ühendada või vastupidi olemasoleva ühenduse katkestada. Joonisel 1.22, b on rõht- ja püstjuhtmete ühenduskohad tähistatud punktiga. Tegelik ühendamine toimub aga pooljuhtelementidega, millest sagedamini kasutatakse dioode
).Kahest vi enamast osast koosnev toode on liittoode. Standardtoode on selline toode, mille valmistamiseks vajaminev info on täielikult toodud normdokumentides. 2. Masin on toode, mille ülesandeks on teha kas mõne tootmisprotsessiga või energia muundamisega seotud kasulikku tööd. Masinat iseloomustavaks tunnuseks on energia (ka aine) ülekanne ühelt struktuurielemendilt teisele ja energia muundamine ühest liigist teise. Masina struktuuriskeem: Aparaatideks nimetatakse tooteid, mille ülesandeks on informatsiooni hankimine ja vastuvõtmine ning muundamine inimesele või mõnele muule tarbijale sobivasse ja meelepärasesse vormi. Täidavad tootmises mõõtmise, kontrolli, loendamise,arvestamise, registreerimise, häälestamise, juhtimise jne. funktsiooni. Aparaadi struktuuriskeem: Instrumendid on tööriistad. Mehhanism on kehade (lülide) tehissüsteem, mille ülesandeks on etteantud liikumisega keha
ja mis tähendus on millelgi neist osadest Alusteos: Ferdinand de Saussure ,, Üldine lingvistikakursus"(1916). Eristab keelt-langue ja kõnet-parole Teised S-i esindajad 1950-60-ndatel Roman Jakobson, Claude Levy-Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest erinevusest tekibki tähendus. Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne.) ? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt. tegelaste või sündmuste funktsioone. A.Conan Doyle, Poirot lood, tegelased ja nendele iseloomulikud iseärasused, loo kulg(Näiteks Poirot lugudes on ikka MITU laipa, enne
Saj humanitaarteadustes · Alusteos: Ferdinand de Saussure "Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P
S. Eliot, Ezra Pound ,,Lugemise aabits" Strukturalism · Alusteos: Ferdinand de Saussure ,,Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. 3.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandus on kommunikatsiooni viis. Saatja teade vastuvõtja. Autor teos lugeja. Need on kommunikatsiooniahela liikmed.
tegemist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud (näiteks väga suur, suur, keskmine, väike, väga väike vms.) ning tema sisendid ja väljundid seotakse KUI-SIIS (IF-THEN) lausetega. Käsitsijuhtimist iseloomustab tagasiside puudumine ajami väljundilt juhtaparatuurile. Juhttoime liigub ainult ühes suunas, juhtseadmelt mootorile. 1. Struktuuriskeem annab süsteemi peamised sõlmed, nende ülesande ja sõlmedevahelised seosed. Struktuuriskeemil kujutatakse ristkülikutena kõik põhilised süsteemi osad. Ristkülikus märgitakse sõlme nimetus, sõlme väljundfunktsiooni või selle ülekandefunktsioon. Struktuuriskeemidel näidatakse protsessi kulgemise suund nooltega. Struktuuriskeem on ajami projekteerimise esialgne aste, seda kasutatakse ajami üldise tööga tutvustamiseks. 2
T u r u n d u s ju h t M ü ü g i ju h t T o o t m is ju h t V a n e m m e is t e r 1 T u r u n d u s s p e t s ia l i s t M ü ü g ie s in d a ja T o o t m is t ö ö lis e d 5 Joonis 1. Struktuuriskeem 3. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA 3.1 Imidz ja põhieesmärgid Ettevõtte loodetav imago : · Ettevõttest peab saama veespordisõprade seas populaarne ja usaldusväärne firma; · Hea teenindusega, kvaliteetne ja paindliku tööstiiliga ettevõte; · Kvaliteet kannab võrdlust mistahes teise paate tootva ettevõtte toodetega. 2004. a. lõpuks arendab väikelaevade ettevõte välja oma eritooted, mis sobivad väga hästi veespordi harrastajatele.
Primaarmähised, sekundaarmähised Tööpõhimõte: primaarmähisesse vahelduvvoolu juhtimisel tekib mähise ümber ja raudsüdamikus (suletud magnetring) magnetvoog, mille tugevus ja suund muutuvad kooskõlas primaarvooluvoolu hetkväärtuse muutumisega. Magnetvoog aheldudes sekundaarmähistega, indutseerib nendes vastavalt muutliku suuna ja tugevusega elektromotoorjõu. Suletud sekundaarringi korral indutseeritakse selles vahelduvvool. 58. Toiteallika struktuuriskeem. 59. Alaldid, liigitus, tööpõhimõte. Alaldi muundab pulseeriva vahelduvvoolu pulseerivaks alalisvooluks. Alalduslülitused jagunevad: pool- ja täisperioodalaldid. Poolperioodalaldi korral on alalisvoolu pulsatsiooni sagedus võrdne võrguvoolu sagedusega. Täisperioodalaldi korral kahekordne võrgusagedus. Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni vähendamiseks
vajalikus ulatuses. Ajami elektriline kaitselülitus peab tagama ka töömasina mehaanilise osa kaitse. suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 iseloomustatakse reeversite arvuga tunnis (standartsed väärtused on 30, Juhtimisskeemid 1. Struktuuriskeem annab süsteemi peamised sõlmed, nende plesande ja 60, 120 ja 240) ning inertsiteguriga FJ (standardsed väärtused on 1,2; 1,6; 2,5; ja 4,0). Kiirusmuutlikku sõlmedevahelised seosed. 2. Talitlusskeemil näidatakse tehnoloogilised seadmed suvaliste kujunditena, talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu.
1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid 2.3. Tasandilise mehhanismi kinemaatika arvutusgraafilised meetodid 2.3.1. Siirete leidmine 2.3.2. Kiirusplaan. Homoteetse kolmnurga reegel 2.3.3. Düaadmehhanismide kiirusplaanid 2.3.4. Düaadmehhanismide kiirendusplaanid 2.3.5. Kinemaatilised diagrammid 3. ptk
täitmiseks. Akumulaatori kõrval väga oluliseks registriks on käsuloendur (program counter), mille sisule liidetakse iga käsu täitmise järel käsu pikkus ja mis sisaldab täidetava või järgmise käsu aadressi. Erivajadusel (siirdekäskude puhul) saadetakse sellesse registrisse tavapärasest erinev siirdekoha aadress. 8 2.1. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks taktgeneraatorile juhtseadet (CU- Control Unit), aritmeetika- loogika seadet (ALU- Arithmetical and Logical Unit) ja hulga siseregistreid, samuti veel juhtmestikke (siine) andmete, aadresside ja juhtimissignaalide teisaldamiseks plokkide vahel. ALU võimaldab täita lihtsamaid aritmeetilisi ja loogilisi operatsioone: aritmeetilist liitmist, -lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne. Juhtimisseade
sistoride vooluülekandetegurid. Türistori väljalülitamine (kui ta töötab alalisvoolu ahelates) - ainult toitepinge mahavõtmisega! 38 Triood türistor (Trinistor) tüüritav seadis. Itü > Itü > Itü Tüürvoolu sisseandmine vähendab UÜ pinge suurust. 39 Türistori töö vahelduvpinge regulaatori skeemis: Nõrgavoolulise türistori (2 10A) ristlõige ja struktuuriskeem. Sümmeetrilised türistorid vahelduvvoolule; Diood-türistor Diak; triood-türistor Triak. 40 Sümmeetrilist türistirit saab kasutada: 1) regulaatorina; 2) lülitena. Suletav türistor GTO Saab väljalülitada tüürelektroodi kaudu. Keeruline, n n mitme- katoodiline struktuur. Sisselülitamine positiivse vooluimpulsiga; Väljalülitamine negatiivse vooluimpulsiga.
võlli liikumise optimaalne või sellele lähedane liikumise graafik = f(t) (joonis 6.1). Joonis 6.1 Selline tüüpgraafik koosneb kolmest osast: kiirendus, liikumine püsikiirusega ja pidurdamine ja selle graafiku alusel formeeritakse mootori momendi muutumise graafik T = f(t) ja tema kiiruse muutumise graafik = f(t). Nende tüüpgraafikute realiseerimine toimub mikroprotsessorjuhtimisega elektriajami abil, mille struktuuriskeem on esitatud joonisel 6.2. Joonis 6.2 Elektriajami juhtimiseks kasutatakse suletud juhtimissüsteemi tagasisidega asendi järgi ning suure positsioneerimistäpsuse saavutamiseks nähakse ette ka elektriajami kiiruse ja voolu (momendi) reguleerimine. Vaadeldavas skeemis kasutatakse nii analoog- kui arvsõlmi ning selliseid skeeme nimetatakse arvanaloogseteks ning nendes liituvad nii arv- kui analoogjuhtimissüsteemide parimad omadused.
annaabi.ee 
