1.Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . 2. Adresseerimise viisid (Addressing modes) . 1. . . 2. . 3. . 4. . LIFO , (Stack Pointer) SP+1. 5. - ( .). 6. . 7. . , . 8. . , . . . 9. . + . 3. KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) kuvar - - (). , ,
1.Multipleksor, demultipleksor Multipleksor - , , . . , . . . . , , .( ) -- , . , . X0 MUX X1 X2 X3 Y S1 S0 2. Adresseerimise viisid (Addressing modes) . 1. . . 2. . 3. . 4. . LIFO , (Stack Pointer) SP+1. 5. - ( .). 6. . 7. . , . 8. . , . . . 9. . + . 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine
DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Loendurid Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . Adresseerimise viisid Adresseerimise viisid (Addressing modes) . 1. . . 2. . 3. . 4. . LIFO , (Stack Pointer) SP+1. 5. - ( .). 6. . 7. . , . 8. . , . . . 9. . + . KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) kuvar - - (). , , , , . : , , , . (, , ) , , (pixel - picture element), . (), .
OLED (Organic Light-Emitting Diodes) kuvar Üldist Orgaaniliste valgusdioodidega kuvarites kasutatakse enamasti klaasalust, kuid neid võib teha ka plastmassist või mõnest muust painduvast materjalist aluskilele nagu on tehtud firma Universal Display poolt välja töötatud Flexible OLED (FOLED) puhul. Ennustatakse, et seda liiki kuvariekraanid leiavad lähemas tulevikus laialdast kasutust mobiiltelefonide, pihuarvutite, digikaamerate jt. käsiseadmete juures. Esialgu on OLED-ekraanide puuduseks suhteliselt lühike tööiga (ca 1000 tundi), kuid juba lähemal ajal loodetakse saavutada 10000 tunni piir ja võimalikuks peetakse kuni 90000-tunnise tööea saavutamist. Tööpõhimõte ja ehitus OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised...
gümnaasium Protsessor kui närvisüsteem Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel
Mikrotuuma ülesanneteks on juhtida protsessori tööaega, hallata mälu adresseerimist ning muud riistvara. Kõik ülejäänud ülesanded nagu protsesside haldus, mälu haldus, failisüsteemi ja riistvara juhtimine jäetakse operatsioonisüsteemi ja kasutaja kanda. Sellise ehitusega tuuma lähtekood on tavaliselt alla 10 000 rea. Monoliittuum Monoliittuumaks loetakse tarkvara, mis annab kasutaja või operatsioonisüsteemi hallata ainult rakendused. Mälu halduse ja adresseerimise, protsesside ajastamise ja haldamise, failisüsteemi juhtimise ja riistvara haldamisega tegeleb tuum ise. Kusjuures riistvara haldamine toimub läbi ajurite (driver) ning moodulitena mida saab sisse ja välja lülitada operatsioonisüsteem või kasutaja. http://en.wikipedia.org/wiki/File:OS-structure.svg Hübriidtuum Hübriidtuum koosneb nii mikro- kui monoliittuuma iseloomustavatest osadest. Tema
võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 1.Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine
Iga järgnev olev sõltub eelmisest. R-sisendi abil võib määrata algseisu. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatakse viit parameetrit: loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2. Adresseerimise viisid. Vahetu adresseerimine käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Käsukoodiga ei ole kaasas operandi aadress vaid operand ise. Programmi on kirjutatud konstant ja masinkoodi transleerituna on see käsukoodi juures. Konstant laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus võib olla piiratud. Otsene adresseerimine programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Analoogiliselt vahetu adresseerimise on operandil piirang peab alati
vähe ja lihtsad käsud, samas kulub sellel ühe operatsiooni täitmiseks rohkem käske. Ajaliselt vaadates, kui CISC täidab mingi operatsiooni 1 käsuga, milleks kulub 10 ajaühikut, siis RISC kasutaks 5 käsku, mis võtavad aega 1 ajaühiku, kokkuvõttes on siis kiirem RISC. Tänapäeval kasutatakse enamasti protsessoreid, mis koosnevad neist mõlemaist. Näiteks tuum on RISC protsessor ja tema ümber on konstrueeritud CISC protsessor. RISC protsessori omadusi: vähe käske, vähe adresseerimise viise, mälu poole pöörduvad ainult LOAD ja STORE käsud, kiire registermälu, operatsioonid teostatakse kohe riistvaras. Risc: suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks) vähe erinevaid käsu formaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiiredada dekodeerimist kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita
pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED-valgustid. OLED-ekraanil puudub taustvalgustus ja seetõttu saab seal kuvada palju sügavamaid musti värve; võib olla ka palju õhem ja kergem kui praegu turul olevad LCD-ekraanid. Sarnaselt võivad OLED-ekraanid hämaras ruumis saavutada suurema kontrastsuse kui tavalised LCD- ekraanid. OLED-ekraane on kahte põhitüüpi: ühed, mis baseeruvad väikestel molekulidel, ja teised, mis kasutavad polümeere. OLED-ekraanid võivad pikslite adresseerimise kasutada kas passiivmaatriks- (PMOLED) või aktiivmaatriksskeeme. Aktiivmaatriks-OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistoride kihti tagaküljel, et lülitada iga konkreetne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. 4.4 Curved Monitor 5. Videoliidesed Kuvari ja videokaarti ühendamiseks kasutatakse kolm levinumat videosisesendit/-väljandit:
1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22
Seadmestus on (loogika)struktuur, mis määrab konkreetsel juhul selle, kuidas arhitektuuriga määratud süsteem toimib. Realisatsioon on füüsiline struktuur, mis esindab konkreetset reaalset seadet (näit. protsessorkiip, mälukiip, arvuti tervikuna). Mikroarhitektuur – kirjeldab arvutiarhitektuuri ja selle iseärasusi konkreetses realisatsioonis (loob eeldused arvutiperede tekkeks). Arvuti arhitektuuri elemendid: - arvuti käsustik - adresseerimise viisid - adresseerimise meetodid (mälu segmenteerimine ja pagineerimine virtuaalmälus) - arvuti registrite (loogiline) süsteem - mäluruumi (loogiline) korraldus Arvuti mikroarhitektuuri elemendid: - arvuti (protsessori) siinstruktuurid - mälusüsteemi füüsiline korraldus (põhimälu, vahemälud) - konveierid protsessoris ja nende korraldus - protsessori töötlusüksuste koosseis - S/V-kanalite korraldus - spetsiifilised lülitused (TLB, DMA, ROB jt)
LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) valgusallikas vedelkristall filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. ...
.................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid................................................................................................................................... 6 2. Adresseerimise viisid................................................................................................................. 7 3. Kuvarid.......................................................................................................................................7 3. PILET.............................................................................................................................................8 1. Dekooder...............................................................
RISC protsessorile kirjutatud programmid vajavad rohkem mälu, sest kõik mikrooperatsioonid tuleb eraldi kirja panna. Ühtlasi on selliseid programme masinkoodis ka raskem kirjutada kui CISC-le. RISC protsessor saab käskluste täitmisega kiiremini hakkama, kuna ei pea erinevalt CISC protsessorist teostama mikrokoodi konverteerimist. RISC protsessori projekteerimise põhimõtted1: · suhteliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske; · vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks) üldiselt kasutatakse kasutatakse aga siiski viite adresseerimise viisi, võrdluseks CISC-i puhul on neid üle 25. Tähtis on ka see, et need mahuksid olemas olevasse pipeline. · vähe erinevaid käsuformaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiirendada dekodeerimist - · kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga(täidetakse ALU-s); · maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni - Iga RISC süsteemi
RAM-i pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks ja säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info, kui toide on välja lülitatud, kuid säilivates mäludes toite väljalülitamine infot ei kustuta. Mittesäilivad jagunevad Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM) ja Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM). Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loenduril on sünkrosisend (loendussisend) ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E)
Reversiivne loendur võimaldab loendada nii pos. kui neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandesks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Reaalselt on võimalik projekteerida mistahes vajamineva mooduliga loendur, luues iga loenduris sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikafunktsioon. 2. ADRESSEERIMISE VIISID Vahetu (Immediate) operand ise sisaldab operandi otsest väärtust, ei viidata mälu- ega registriasukohale NT: ADD #12, D0. (programmi on konstant sisse kirjutatud) Otsene (Direct, Absolute) operandid viitavad mälu või registri asukohtadele, kus andmed asuvad NT: ADD D1, D0. Kaudne (Indirect) käsukoodis on operandiks aadressi aadress. Esmalt loetakse operandi poolt määratud aadressilt sisse andmete
1.Loogikaelemendid: AND - loendavad tagurpidi, sõltuvalt on täiendkoodi liitmine. Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toim...
| Kk. Desifreerimine| |________________ | 12. ÜHE, KAHE, KOLME JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID. · ühe aadressiga arvutid käsukood näitab: * milline käsk kuulub täitmisele * kus operandid asuvad * kuhu salvestada resultaadid · kahe aadressiga arvutid · kolme aadressiga arvutid · 1,5 aadressiga arvuti Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse. 13. ADRESSEERIMISE VIISID. Operandide adresseerimiseks kasut. mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. · Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand.
B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP 28. Adresseerimise viisid: 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb
18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33
..................................................................................... 46 FIFO.......................................................................................................................................46 Käsusüsteem ja adresseerimine. .................................................................................................... 47 Käsuformaadid ja käsusüsteem (Instruction set)....................................................................... 47 Adresseerimise viisid (Addressing modes)............................................................................... 47 Mikroarvuti riistvara.......................................................................................................................47 Mikroarvuti arhitektuur ja siinid................................................................................................47 Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses......................................................................
........................................................... 46 o FIFO ........................................................................................................................................ 46 Käsusüsteem ja adresseerimine. .............................................................................................................. 34 Käsuformaadid ja käsusüsteem (Instruction set) ........................................................................ 47 Adresseerimise viisid (Addressing modes) ................................................................................. 47 Mikroarvuti riistvara ............................................................................................................................... 47 Mikroarvuti arhitektuur ja siinid. ................................................................................................ 47 Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses. ..........................................
Info salvestatakse laenguna väljatransistoris, kuid aja jooksul laeng kaob ja info hävib. Seetõttu toimub dünaamilises mälus pidev mälu värskendamine, mille käigus kirjutatakse infot pidevalt uuesti üle. Kuna DRAM on odavam, kasutatakse seda just suuremahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM-ist lugemise tsükkel erineb SRAM-ist eelkõige adresseerimise poolest. Püsimälud (ROM - Read Only Memory) ROM – valmistatakse mikroskeemide tootja juures. Kasutaja mälu sisu muuta ei saa (read only). Muudatuste tegemine on sellises mälus kulukas ja aeganõudev. Küll aga on suurte seeriatega tootmine odavaim ja töökindlaim variant. Sisaldab aadressi dekoodrit. Programmeeritav püsimälu (PROM) – kasutaja saab sellisesse mällu
protsessori sees. Käsukood + 1 operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress(registriaadress) Kahe aadressiga käsu juurde kuulub kaks pikka aadressi. Tulemus salvestatakse tavaliselt ühe operandi kohale, kuna eraldi aadressi resultaadile pole. Kolme aadressiga käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis näitavad operandide asukohta ja resultaadi salvestamise kohta põhimälus. XIII. Adresseerimise viisid /235-241/ Käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuu salvestada tulemus. Adresseerimisviisid on eri meetodid operandide ja salvestamise koha leidmiseks. Vahetu käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Programmi on kirjutatud konstant ja masinkoodis on see käsukoodi juures. Otsene programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Operand peab
Puuduseks on, et samast mäluplokist saab sõna hakata lugema alles siis kui eelneva sõna lugemine on lõpetatud. Ühes mäluplokis olevate sõnade dekodeerimiseks kasutatakse sama dekoodrit. Mäluplokk a4a3 sõna a2a1a0 Vaheldatud mälus paiknevad järjestikuste aadressidega sõnad eri mäluplokkides. See tähendab, et samaaegselt saab pöörduda nii mitme sõna poole, kui on mäluplokke. Eri mäluplokkides on sõltumatu adresseerimise ja lugemise/kirjutamise riistvara. Vaheldatud mälu võimaldab käivitada konveieri analoogiliselt protsessoriga. Konveieri eelduseks on see, et eri etapid oleksid sõltumatud ja neid saaks teostada samaaegselt. Vaheldatud mälus on need eeldused loodud.Vaheldatud mälust saab lugeda mitu sõna samaaegselt ja kui loetaks järgmisi sõnu, edastatakse MDR registritest igal taktil üks varem loetud sõna. Sõna a4a3a2 mäluplokk a1a0. Magnetmäluseadmed.
2.andmete asukoha (nende aadressid), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid 3.tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha.Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks. Vajalike aadresside vähendamiseks 1-2-ni kasutatakse praktikas mitmesuguseid võtteid nagu: käsuloenduri kasutuselevõtt, mille sisu kasvatatakse ühe võrra enne järgmise käsu sisselugemist ilmutamata või kaudse adresseerimise rakendamine tulemi paigutamine ühe operandi registrisse jne. Tüüpiline üheaadressiline käsk ADD B tähendab näiteks seda, et registri B sisu tuleb liita akumulaatorregistri sisule ja tulem panna sinnasamasse. Akumulaator (register) on seejuures protsessori üldkasutatav register, mida kasutatakse enamike operatsioonide puhul vahepealse registrina. Muidugi eeldab see seda, et on vaja lisakäske akumulaatori ja B täitmiseks.
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidise...
B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP 28. Adresseerimise viisid: 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...
tähise ees on $). See tagab, et valemi kopeerimisel viidatakse kogu aeg samale 65,1 piirkonnale, $F$2:$F$51 43,7 Võrdluseks: viitamisel kvartiili järjekorranumbrile absoluutset adresseerimist ei kasutata, kopeerimisel viide muutub ning kvartiili järjekorranumber võetakse alati uuelt 42,2 realt (samalt realt, kus on valem). 37,3 Absoluutse adresseerimise märkimiseks ($ tekitamiseks aadresside ette) võib kasutada 74,6 klahvi F4. 58,0 80,6 35,2 69,9
programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Teisiti öeldes, on olemas protsessorid, mille seesmise juhtautomaadi programmeerib kiibi valmistaja (tehas), ning on olemas protsessorid, mille juhtautomaadi mikroprogrammid salvestab kasutaja. Viimaste hulka kuuluvad tavaliselt silpprotsessorid. Protsessorid eristuvad üksteisest töödeldava kahendsõna pikkuselt (8-, 16- ja 32-bitised), sisemiste registrite arvult ja tähenduselt, info adresseerimise viisi ning käskude sümboolika ja koodide poolest. Seepärast ei ole ühe mikroarvuti masinakeeles programmid otseselt ülekantavad teisele arvutile. Ometi on eri mikroarvutite ehituses ja programmeerimises palju sarnasusi, mis võimaldavad ühe arvuti juures omandatud kogemusi rakendada ka teiste arvutitega töötamisel. Programmeerija jaoks tuleks koostada juhtraali või programmeeritava kontrolleri mudel, kus on ära näidatud kõik programmeerijale ligipääsetavad riistvara osad
jooksul (haarates kaks registrit, neid omavahel kombineerides, liites, lahutades AND- ides, ja salvestades tulemus tagasi registrisse). Argument RISC'i kasuks arvati olevat, et isegi kui RISC masin võtab neli või viis käsku, mida CISC masin teeks ühe instruktsiooniga, RISC masin teeks seda ikkagi 10 korda kiiremini (sest instruktsioonid ei ole interpreteeritud). RISC: 1. suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske 2. vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks) 3. vähe erinevaid käsu formaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiiredada dekodeerimist 4. kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita 5. maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 6. ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole 7. võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks
Väga teravasti töötab sotsiaalne "meie"-teadvus alt üles: sulane pärib naljandis võidu peremehe, talumees vaimuliku või aadliku, kellamees või köster pastori, toapoiss või kutsar härra üle; uuemas poliitilises naljas on tegelaskujud kaasaegsed, kuid pilke põhisuund ikka alt üles. Samal ajal pilkab naljand ka "marginaale" -- käsitöölisi (eriti rätsepaid ja kingseppi) ja kaupmehi, asotsiaale ja kerjuseid. Etniline lõige on pilgete adresseerimise teine põhilõige. Naaberrahvaste ja -hõimude vaheline vastastikune või ühesuunaline pila (nn. blason populaire) on kõigi ajastute folklooridele omane universaal. Uurijad (nt. Christie Davies) on koostanud detailseid nimistuid ja skeeme selle kohta, millised rahvad milliseid traditsiooniliselt pilavad. Suuremate rahvaste jaoks on kujunenud rahvusvaheliselt tuntud etnostereotüüpsed "portreed": juudid on kavalad, ahned ja kitsid;
• 1 – multicast Leviedastus (Broadcast): FF-FF-FF-FF-FF-FF 55. Ethernet (IEE802.3), Etherneti kaadri struktuur ja selle väljad Enamlevinud võrgustandard on IEEE 802.3 Ethernet Etherneti korral on kanalikihi funktsionaalsus jaotatud kaheks osaks: *LLC (Logical Link Control) kiht tegeleb vookontrolli, veahalduse ja multipleksimisega * Meediapöördus- ehk MAC kiht (Media Access Control) tegeleb adresseerimise, meedia jagamise ja veakontrolliga Kanalikihis edastatavate andmete kogumit nimetatakse kaadriks Etherneti kaadril on konkreetsest standardist ja rakendusest lähtuvalt mitmeid, omavahel veidi erinevaid, formaate Eessõna (preamble) pikkus on 7 baiti (56 bitti) ja see koosneb vahelduvatest ühtedest ja nullidest 101010…10. Eessõna taoline struktuur on mõeldud vastuvõtja kella sünkroniseerimiseks Eessõna lõppu ja kaadri algust tähistab spetsiaalne tähis SFD (Start of
Sellest suuremad siirdesagedused (1,2 Gbit/s või 25 Gbit/s ) ei ole veel levinud. Digitaalsne siire võib olla kas andmed, pilt, heli või teised digitaalsed signaalid. Näiteks kõik PDH tehnilised kiirused 2,8,34,140 ja 565 Mbit/s või SDH tehnika 155,5 Mbit/s ning IP võivad tulla siin kõne alla. ATM-s kogu informatsioon on jagatud 53 silbilisteks rakkudeks, kus 48 silpi on informatsiooni ja 5 rakku lipiku jaoks. Lipik sisaldab muuseas andmeid andmeid paketi adresseerimise marsuudiks. Pakeid kulgevad ATM- võrgus sõlmest sõlme ja marsuudi lõpus olev vastuvõtu lõppseade ühildab rakkude informatsiooni taas pidevaks digi-signaaliks. ATM- siirdamisbaasina võib kasutada SDH- siirdamissüsteemi, WDM-kanalit või otse optilist kiudu. IP-tehnika Üldiselt räägitakse IP-st ja kuidas mõned teenused siirduvad IP-le (kasutavad siirdeprotokolline IP-d). Lühidalt IP tähendab just interneti-protokolli. IP-protokollitehnika tähendab pakettside
Sektorite arv rajal ei muutu pidevalt, vaid hüppeliselt ning kõvaketas on mõtteliselt jagatud tsoonideks, milles see näitaja on püsiv. Näiteks toodud Quantumi kõvakettal on selliseid tsoone 15. 8,4 GB - BIOS-i võimalused on ammendunud Analoogiliselt 528 MB piiriga on ka 8,4 GB barjääri puhul kurja juureks BIOS. Erinevalt esimesest probleemist ei aita siin aga enam mingid teisendused, sest nagu tabelist 1. näha, on kätte jõudnud BIOS-i Int 13h poolt võimaldatava 24 bitise adresseerimise piir. Tegemist ongi puhtalt BIOS-i ja selletõttu ka teda kasutavate MSDOS-i ja Windows 3.11 hädaga, Windows 95 -t, rääkimata juba Windows NT-st ja Unix-itest see ei puuduta., kuna neil on ketta pööle pöördumiseks oma draiverid. Probleemist ka BIOS-i tasemel ülesaamiseks on välja töötatud nn. BIOS Int 13h laiendused (BIOS Int 13h extensions) ja paljud emaplaadid on nendega ka juba varustatud. Sellise BIOS-i all formatitud (vormindatud) kõvaketta
aadressi), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha. Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks. Vajalike aadresside vähendamiseks 1-2-ni kasutatakse praktikas mitmesuguseid võtteid nagu: käsuloenduri kasutuselevõtt, mille sisu kasvatatakse ühe võrra enne järgmise käsu sisselugemist ilmutamata või kaudse adresseerimise rakendamine tulemi paigutamine ühe operandi registrisse (protsessori sisemisse mällu) jne. Tüüpiline üheaadressiline käsk ADD B tähendab näiteks seda, et registri B sisu tuleb liita akumulaatorregistri sisule ja tulem panna sinnasamasse. Akumulaator (register) on seejuures protsessori üldkasutatav register, mida kasutatakse enamike operatsioonide puhul vahetulemuse hoidmiseks. Muidugi eeldab see seda, et on vaja lisakäske akumulaatori ja B täitmiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
