TRADITSIOONILISE LASERI TÖÖPÕHIMÕTE Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Traditsioonilise laseri puhul kasutatakse laserkiire tootmiseks üldjuhul nelja gaasi (CO2, N2, O2 ning He või Ar olenevalt konkreetsest laserist). Kõik gaasid asuvad eraldi pudelites laserseadme kõrval. Läbi seadmevälise trassi suunatakse gaasid spetsiaalsesse gaasimikserisse, kus nad segatakse kindlaksmääratud vahekorras. Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir
Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes või kahes vahetatavas tindianumas. 4) Plotter Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. 5) Laserprinterid Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. 6) Ofset-printer Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile. 7) LED-printer LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine.
ebaõigeks, kui mõõtmine toimub läbi mõõteriista kasutamine pimeduses; klaaspindade või kui sihtimisjoonel asub - juurdepääsu tõkestamata jätmine muid objekte. tööpiirkonnale mõõteriista kasutamisel (nt Märjad, sildad või suure mõõtmisel tänavatel). peegelduskoefitsiendiga pinnad HOIATUS! 1. Suunates laserkiire kaldu asetsevale pinnale, Mõõteriista kasutamine mitteettenähtud võib signaal kaugusmõõtja vastuvõtja jaoks eesmärkidel võib tekitada vigastusi, osutuda liialt nõrgaks (viga nr 255). kahjustada mõõteriista ennast või 2. Suunates laserkiire risttasandis asetsevale põhjustada varalist kahju. Mõõteriista pinnale, võib signaal kaugusmõõtja vastuvõtja kasutamise eest vastutav isik peab
CNC töötluskeskused Omadused CNC-töötlemiskeskus köögi- ja kontorimööbli ning täispuitmööbli valmistamiseks. Eelised - Eestikeelne programm - Freesimisulatus Y-telje suunal 1550 mm - Laserkiire juhtimisel vabalt positsioneeritavad vaakumtallad - Standardvarustuses 24 vaakumtalda - Standardvarustuses teine rida detailide sõrm 0-punkte - Kõigi piirajate elektrooniline järelevalve - Puuriplokk 18 puuriga (12 vertikaalset/6 horisontaalset) - Patenteeritud puuride kiirkinnitussüsteem - Patenteeritud automaatne spindli lukustuse mehhanism - Soonesaag (0°/90°) - Peaspindel 9 kW - 8-kohaline tööriistamagasin ja lõikeinstrumentide etteandeüksus - Kaks Z-telge
Kadrioru Saksa Gümnaasium Laserid (referaat) Sigrit Link 12B/R Tallinn 2010 2 Sisukord Mis on laser?............................................................................................................................... 4 Laseri tüübid............................................................................................................................... 4 Laserkiire omadused................................................................................................................... 4 Laseri kasutusvaldkonnad........................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 ...
teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive. Pöördhõive saavutatakse pumpamise abil. Light Amplification (amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Akronüüm, lühendsõna, vrd USA, NATO - Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu; - võimendi à generaator Traditsioonilise laseri tööpõhimõte Traditsioonilise laseri puhul kasutatakse laserkiire tootmiseks üldjuhul nelja gaasi (CO2, N2, O2 ning He või Ar olenevalt konkreetsest laserist). Kõik gaasid asuvad eraldi pudelites laserseadme kõrval. Läbi seadmevälise trassi suunatakse gaasid spetsiaalsesse gaasimikserisse, kus nad segatakse kindlaksmääratud vahekorras. Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri (ingl k blower) abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir
Laser Kortsude silumine Mis on laser? Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation) valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu · on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Tööpõhimõte · seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines · Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus · Laserkiire omadused: monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus Kortsude silumine · Toimib Cu-laseri kaudu- vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm) · Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. · Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965.a-l
3.1D süsteemi kasutamine kaldega kaevamisel? Kaldega kaevamisel peab olema teil kasutuses kaldega laser.Kõige pealt seadistada laser ja sissestada kalle laserisse .Seejärel kinnitatakse vastuvõttja masina külge,et see hakkaks juba kaldes olevat kiirt püüdma. 4.2D süsteemi paigaldamine ekskavaatorile? Masinale paigaldatakse mastide külge andurid,mis ühendatakse juhtmetega.Iga andur mõõdab masina liikumist ja arvutab välja töö organi tera kõrguse.Teise masti anduri sees on ka laserkiire vastuvõtja et saaks kasutada laserit referents punktina. 5.2D süsteemi vajaliku kaevamissügavuse fikseerimine? Asetatakse kopp vastu maad fikseeritakse ehk nullitakse mõõt ja hakatakse kaevama.Kui teatakse vajaminevat sügavust võib selle süsteemi sisestada,jõudes soovitud sügavusele näitab juhtpult sügavuseks 0,00 6.2D süsteemi laseri abil kõrguse fikseerimine? Seatakse üles laser ja sisestatakse vajalikud kalded.seadmesse tuleb
sarnased, kuid nendes ei põletata värvainet värvkilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi pinnale. 9 LASER/LED-PRINTERID Laserprinteri tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis. Laserkiire skanneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub nähtamatu elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu laserkiir langeb, elektrilinelaeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Laserprinteri kõige keerukam osa ongi laserkiire skanneeimis- ja moduleerimissüsteem, mis sisaldab hulga peegleid ja läätsi
printereid, mida müüakse palju väiksemate rahasummade eest kui standardseid printereid. Epsonil on kolmene frupp Jaapani firmasid, mis kasutavad tema toodetud printimispäid ja tinti. Need firmad on: Mimaki, Roland ja Mutoh. 2.2.9 Laserprinterid Laserprinter (inglise laser printer) on üks enimkasutatavaid printeritüüpe, mis prindib kiiresti kvaliteetset teksti ja jooniseid. Laserprinterid kasutavad kserograafilist printimisprotsessi, kus väljastatav materjal on toodetud laserkiire otsese skänneerimise kaudu üle kogu printeri fotoretseptori. Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinter,
Laser Laser (Ligth Amplification by Stimulated Emission of Radiation - valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Laseri ehitus Laseri sünteetiline rubiinkristall töödeldakse silindriks, mille telje pikkus ületab tublisti läbimõõtu. Veel on oluline, et ta asetatakse teljega risti rihitud tasapatalleelsete peeglite vahele, optilisse resonaatorisse. Kiirgurkristalli telje suhtes kaldu levivad footonid väljuvad peagi kristallist, kuid telje suunas kiirgunud footonid stimuleerivad üha uusi ja uusi egastanud kroomiioone. Esimesel stimuleeritud kiirguse tekkeaktil saab ühest footonist 2, järgmisel 2-st 4n edasi 4-st 8, 8-st 16 jne. Kiiresti paisub ühesuguste, koherent...
Kõvaketta ühendamiseks arvuti emakaardiga kasutatakse kaablit Vanemat tüüpi lai kaabel on IDE kaabel Uuem kaabel on SATA kaabel . See kaabel on peenem. CDROMi ja DVDROMi ühendamiseks kasutatakse samasuguseid kaableid Optiline seade Tänapäeva arvutis on ka optiline salvestusseade , kas CDROM või DVDROM (oskavad nii lugeda , kui kirjutada) Optiliseks nimetatakse neid sellepärast , et andmete lugemine ja kirjutamine toimub laserkiire abil On mahuga kuni mõnikümmend gigabaiti ja aeglasemad kui kõvakettad Kasutatakse andmete pikaajaliseks säilitamiseks Klaviatuur ja hiir Arvuti töö juhtimiseks ja käskude andmiseks on arvutil sisendseadmed. Tänapäeval on nendeks klaviatuur teksti info ja käsluste sisestamiseks Ja hiir millelegi osutamiseks ja korralduste andmiseks (klõps, või topeltklõps) Tänapäeval kasutatakse peamiselt optilisi hiiri ,
nimega ning mündisuurune ränist ketas, millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega 73 riigi esindajatelt (valdavalt riigipeadelt) Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil. Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale. Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili Hawaii
parameetrid? 4 1. LASERPRINTERI AJALUGU 1.1 Laserprinteri üldine ajalugu · 1953 aastal arendati Remington-Randi poolt esimene kiirprinter kasutuseks Univac arvutitele. Tekita loetelu täpiga · 1938 leiutas ameeriklane Chester Carlson kiirkopeerimismeetodi kserograafia (kuivpaljundusprotsess, mida sageli kutsuti Xeroxiks). · 1969 aastal Gray Starkweather (Websteris Xeroxi uurimiskeskuses) demonstreeris laserkiire kasutamist koos paljundusaparaadiga, et luua laserprinter. · 1976 leiutati tindiprinter, see võttis aega kuni 1988 aastani, et tindiprinter jõuaks tarbijate kodudesse. Hewlett-Parkardiga kes väljastas DeskJet tindiprinteri. · 1979 aastal IBM tutvustab IBM 3800 laserprinterit, mis on võimeline trükkima 20 000 rida minutis. · Mais 1981 Xerox avalikustab printeri Star 8010, riiklikul arvutikonverentsil.
Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine . Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse
eksimeerlaser, vedliklaser, pooljuhtlaser ja kemolaser. Neid laseri tüüpe kasutatakse erinevates valdkondades. Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD-ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt täpselt ja minimaalse verejooksuga. Laserkiire abil saab ka valutult hambaid puurida. Samuti kasutatakse lasereid veel poodides, vöötkoodi lugemiseks, tööstuses kokkukeevitamisel ja nagu eelpool nimetatud, siis ka kirurgias. [ wikipedia.org./wiki/laser ; ,,Laserid" lk.4 ] Igat sorti valgus, sealhulgas ka laserist, ning loomulik valgus, liigub äärmselt kiiresti 300 000km/s. Selline kiirus võib tunduda uskumatuna, kuid kosmoses on tegu tohutu suurte vahemaadega
kirjetes;LISP(McCarthy)-programm koosn loendite hulgast.1963 hiire patent(Engelbart).1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic progekeel(Kurtz,Kemeny).1965 Moores law(integrated circuits double iga aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas DEC).1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel lastele(Papert).1968 - Intel Corp(Moore, Noyce lahkusid Fairchild Semiconductorsst).1969 UNIX op.sys(Belli labor - ritchie,Thompson);4004 mikropr loomise algus (intel Hoff);XEROX laserkiire domonstr(starkweather),avab PARCi;AMD(Sanders);C keele areng kuni 1973. 1970 4004 I 4bit mikroprotsessor valmis(Intel Faggin)1971a kommerts. 1971 - Arpanet arvuti-arvutis ühendus(interneti eelkäija). 1972 - Nolan loob Atari,mis teeb Pongi(I-si video mange) ja colossal cave;HP progev kalkulaator magnetribaga;first logic programming language Prolog(Colmerauer);first object-oriented language Smalltalk(Xerox Parc). 1973 - Ethernet (arvutid traatidega yhenduses)(Metcalfe).
maailma saavutamisele."" {{{2}}} Kuule jäetud ränist ketas kõrvuti USA 50-sendisega. Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil. Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale. Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili
on mõistetav, et näiteks punaselt pinnalt peegeldub väiksem kogus energiat kui siniselt pinnalt. Et mõlemale pinnale langeb aga sama kogus energiat, siis lähtudes energia jäävuse seadusest, peab neelduma punases pinnas rohkem energiat kui sinises, seega peaks punase keha temperatuur tõusma rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus -40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni.
on mõistetav, et näiteks punaselt pinnalt peegeldub väiksem kogus energiat kui siniselt pinnalt. Et mõlemale pinnale langeb aga sama kogus energiat, siis lähtudes energia jäävuse seadusest, peab neelduma punases pinnas rohkem energiat kui sinises, seega peaks punase keha temperatuur tõusma rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus -40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC
Sageduse arvutamise valem: fkn=R(1/n2- 1/k2). K-algoleku nivoo nr, n- lõppoleku nivoo nr, R= 3,2*1015Hz. 10. Laser valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil. Idee 1917 a Einsteinilt. T.Miman ehitas 1960a. I laseri, mis tekitas nähtava valguse. Tööpõhimõte: a) Tekitatakse pöördhõive, b)footonid stimuleerivad aatomite ,,allatulemist", c)tekib koherentsete footonite laviin, mis väljub teatud hetkel laserist. Laserkiire omadused: koherentne, monokromaatne, väike hajuvus ja küllaltki suure võimsusega. Kasutusalad:tehnikas(laserprinterid,CD-lugeja, lasertööpingid), Meditsiinis,keemias,bioloogias. 11. Pooljuhid ained, mille takistus tempi tõustes väheneb. Nt. Si,Ge,As,In. Juhtivustüüp elektron-aukjuhtivus. Ehitus: (joonis) 12. Lisandjuhtivuse tekkimine:
kontrollida. Näiteks tehakse tänapäeva autotööstuses 70-80% autokere keevitusoperatsioone robotlaseragregaatitel. Laserite tulevik Lisaks kasutatakse lasereid veel meelelahutuses, sõjatehnikas, ehituses, valveseadmetes bioloogias ja keemias. Tulevikus areneb lasertehnoloogia arvatavasti veel kaugemale. Tõenäoliselt luuakse järgmise kümnendi jooksul laserid, mis tekitavad kõigest ühe nanomeetrise läbimõõduga laserkiire, mis on umbes ühe väikese molekuli läbimõõduks. Selliste laserkiirte kasutamine avab uued võimalused üliväikeste objektide, näiteks DNA molekuli, mikroskoopiliseks uurimiseks. Ka andmesalvestustihedus ületab praeguse mitme suurusjärgu võrra. Gigabaitide asemel mõõdetakse kõvaketaste suurust petabaitides. Thomas M. Baer Stanfordi fotoonikakeskusest ja Nicholas P. Bigelow Rochesteri ülikooli füüsika- ja astronoomiaosakonnast kirjutasid ajakirjas Nature, et 2020.
rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE 3 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus 40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema muutunud, paluge juhendajal see taastada.
Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise e. lisametalli tardudes tekib tugev liide detailide vahel. Põhieeliseks võrreldes elektroodkeevitusega on madalam protsessi temperatuur ja suurem kiirus. Puudusteks oleks liite väiksem tugevus (v.a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal. Laaserkeevitus Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel. Iseloomustab suur keevituskiirus, minimaalsed toodete kujumuutused, liite kõrged mehaanilised omadused. Ei sobi välistingimusteks. Laserid on kallid. Plasmakeevitus Energiaallikana kasutatakse plasmakaart või plasmajuga. Vajadusel juhitakse detailide vahlisse pilusse lisametalli traadi kujul. Enimlevinud Al-sulamite ja roostevaba terase keevitamisel. Sobib peenemate detaili kokkukeevitamiseks. Ühe läbimiga keevitatakse kuni 3 mm paksud detailid
mööda poolitatud kuupi, mille tahkudele tekkiv sisepeegeldus tekitab prismale langeva kiirega paralleelse kiire, mis suundub kaugusmõõturisse tagasi. Prismad on tavaliselt läbimõõduga 5-7 cm, miniprismad on 2,5cm läbimõõduga. Vastavalt vajadusele on võimalik valida, kuidas elektrontahhümeetrit kasutada. 1. Lihtsalt tahhümeetrina. 2. Tahhümeeter ilma prismata mõõtmiseks mõõdetakse nähtava laserkiire abil. Sobib hoonete mõõdistamiseks. 3. Motoriseeritud tahhümeeter tahhümeeter pöörab end ise, eriti mugav projektipunktide väljamärkimisel. 4. Ühe mehe süsteem Mootoriga tahhümeeter automaatse prismaotsingusüsteemiga 7 Elektrontahhümeetrite tarkvara võimaldab: Instrumendi orienteerimist ja prismapunktile koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Trimble S3 ja VX võrdlemine Juhendaja: Kalle Haage Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on erinevate mõõteinstrumentide võrdlemine, milleks olen valiud tahhümeetrid. Võrdlen Trimble tooteid S3 ja VX. Tahhümeeter on seade, millega mõõdetakse punkti asukohta ruumis. Selles on ühendatud teodoliit, nivelliir ja kaugusmõõtja. Tahhümeetri andmete põhjal on võimalik luua 3D pinna mudeleid. Trimble S3 Trimble VX Tahhümeeter Trimble S3 Instrument, mis on täpne ja töökindel. Sellele on sisseehitatud raadiojuhtimine, suure mahutavusega aku, kahepesaline laadja ning välitarkvaraga Trimble Access kontroller Trimble TSC3. Robottahhümeetri kontroller Trimble TSC3 on moodsaim ühemehe käeshoitav väliarvutuslahendus, mis kiirendab igapäevaseid geodeetilisi töid ja vähen...
Tartu Ülikooli Türi Kolledz Tuuli Raal I kursus LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE Referaat Juhendaja: Tiiu Müürsepp Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on laseri tööpõhimõte, laserkiire omadused ja väikeste osakeste mõõtmete määramine. Valisin selle teema kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin laserist rohkem teada saada. Töös esitatakse keskkonnafüüsika praktikumis sooritatud väikeste osakeste mõõtmete määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn,
gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt täpselt ja minimaalse verejooksuga. Laserkiire abil saab ka valutult hambaid puurida. Samuti kasutatakse lasereid veel poodides, vöötkoodi lugemiseks, tööstuses kokkukeevitamisel ja nagu eelpool nimetatud, siis ka kirurgias. Laseri kasutusvaldkonnad Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks Elektroonikas CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Printerite liigid: Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda
Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur praktiliselt puudub ja värvikujutust iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks. 9 1.5.2 Laserprinterid Töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. 1.5.3 LED-printerid Annavad sarnaselt laseprinteritele korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi
1. Aatomimudeli areng (keeksi mudel, Rutherfordi katse) AATOMIFÜÜSIKA areng - Thompsoni mudel ehk ''keeksi'' mudel. Selle järgi koosneks aine elektronide pilvest, mille sees on üksikud suure massiga + laengud. See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on ko...
Spetsiifiline tarkvara ja suured andmete mahud [9,lk 246] 4.1 Leica C10 laserskanner Leica C10 näol on tegemist kaasaegseima seadmega maapealse skaneerimise valdkonnas. Leica C10 võimaldab mõõdistada kuni 300 m raadiuses kiirusega 50 000 punkti sekundis. Saadava pinnamudeli täpsus on 2 mm. Mõõdistada on võimalik nii täielikus pimeduses, kui lume- ja vihmasajus. Leica C10 on varustatud sisseehitatud digikaameraga, mis võimaldab laserkiire abil saadava punktipilve ühendada digitaalse fotoga. [10] (Joonis 6) 7 Kokkuvõte Võib väita, et referaat täitis oma eesmärgi, tutvustades tänapäeval laialdaselt kasutuses olevaid geodeetilisi instrumente, nende kasutusvõimalusi ning omadusi. Geodeesiamaailm, instrumentide näol, on lühikese aja jooksul teinud läbi kiire arengu. Digiajastu raudsest haardest pole pääsenud ka
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kaidi Amberg LEICA JA TRIMBLE TOODETE VÕRDLUS Referaat Juhendaja Kalle Haage Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.3 LEICA NA700 Series, NA720 lk.4 Leica Sprinter seeria, mudel 150M lk.5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos n...
aurustub. Lasertöötlust kasut. Väikeste avade valmistamisel ja materjalide tükeldamisel. Raske geomeetriaga toorikud väljalõikamine (laserlõikamine(2d, 3d), laserkeevitamine). Laserite üldparametrid: lainepikkus, võimsus, kiire ülekanne. Laserlõikamist mõjuatavad parameetrid: masina parameetrid, laseri parameetrid (võimsus), tööddeldava tooriku parameetrid, protsessi parameetrid (lõikekiirus, lõikegaasi rõhk, fookuspunkti asetus). Laserkiire läbimõõt d fookuspunktis: d=4*f:pii*D, kus =laserkiire lainepikkus, f fookuspunkti kaugus, D- laserkiire läbimõõt. 20.Töötlemise täpsus ja töödeldut pinna kvaliteet. Mis tahes töötlemisviisi puhul tekkivate hälvete tõttu pole võimalik valmistada absoluutselt täpseid detaile.Kui kehtestada hälvetele kindlad piirid, võib seadme koostada ilma täiendava töötlemiseta. Detailide täpsuse hindamisel eristatakse nimi ja piirmõõtmeid
Kool Referaat LASERID MEDITSIINIS Autorid: Juhendaja: 2011 2 LASERID MEDITSIINIS Sissejuhatus....................................................................................lk 3 1. Laserite kasutus nahal...............................................................lk 4 1.1 Sünnimärkide eemaldamine.................................................lk 4 1.2 Tätoveeringute eemaldamine.................................................lk 4 1.3 Nahahaiguste laserravi........................................................lk 4 1.4 Venitusarmide ehk striiade eemaldamine 2. Laser silmaravi........................................................................lk 5 2.1 Laserskalpell....................................................................lk 5 3. Hambaravilaserid............................................
Näiteks tehakse tänapäeva autotööstuses 70-80% autokere keevitusoperatsioone robotlaseragregaatitel. [5] 5.4 Kasutus tulevikus Lisaks kasutatakse lasereid veel meelelahutuses, sõjatehnikas, ehituses, valveseadmetes bioloogias ja keemias. Tulevikus areneb lasertehnoloogia arvatavasti veel kaugemale. Tõenäoliselt luuakse järgmise kümnendi jooksul laserid, mis tekitavad kõigest ühe nanomeetrise läbimõõduga laserkiire, mis on umbes ühe väikese molekuli läbimõõduks. Selliste laserkiirte kasutamine avab uued võimalused üliväikeste objektide, näiteks DNA molekuli, mikroskoopiliseks uurimiseks. Ka andmesalvestustihedus ületab praeguse mitme suurusjärgu võrra. Gigabaitide asemel mõõdetakse kõvaketaste suurust petabaitides. [5] 6 KOKKUVÕTE Enne referaadi koostamist teadsin väga umbmääraselt midagi laseri kohta. Teadsin, et
Trükitav kujutis kantakse paberile imepisikeste tindipiisakeste abil. Kaasaegsete tindiprinteritega saab teha nii musta kui värvilist trükki. Parimate tindiprinterite trükk sarnaneb kvaliteedilt värvifotoga. Tindiprinterit ostes tuleb arvesse võtta, et tindipotid, mida hiljem vahetama peab, on küllalt kallid. Laserprinter Laserprinterid paistavad silma väga hea trükikvaliteedi poolest. Kujutis moodustatakse erilisest pulbrist, mis kuumutatakse paberile laserkiire abil. Ühe mustvalge lehe trükkimine tuleb laserprinteril odavam kui tindiprinteriga trükkides. Nii ollaksegi kvaliteetsema trüki ja tulevase kokkuhoiu nimel valmis maksma laserprinteri ostmisel kõrgemat hinda. Värvilised laserprinterid on värviliste tindiprinteritega võrreldes kallid ning neid soetatakse vaid tõsise vajaduse korral. 21. Milleks kasutatakse skannerit? Modemit? Skanner Skanner ehk skänner (scanner) -- seade, mille abil saab arvutisse sisestada
(; 1,41 Mbps, kanalikoodis info voog 4,3218 Mbps. DFT (aknafunktsioon): : ..). Info lugemine: põhineb plaadi pinnalt tagasipeegelduva -, . . laserkiire intensiivsuse muutustel. 10 ms; : Audioinfo digiteerimine: 16-bitised koodsõnad (töösagedus 5Hz - DFT , . - () 20kHZ; dünaamiline diapason ~100dB; signal/müra suhe
• Vahekaugused pole suuremad kui 200m ja mis asetsevad sõidutee telje suhtes 45o nurga all. 47. Dreenihi paigutusnõuded mulde rajamisel, hooldamine. vastus:Peab valima kahe variandi vahel kas filterpikitorudeta muldkeha laiune dreenkiht või muldekeha laiune pikifiltertorudega dreenkiht ja hooldust tehakse nii et lastakse vesi survega läbi 48.1D süsteemi kasutamine ekskavaatoritel. 1d süsteemiks loetakse laserkiire vastuvõtjaid mis käivad ekskavaatori kopavarre külge. 49.2D süsteemi koostisosad ja nende paigutamine ekskavaatorile 1.juhtpult 2.juhtpuldi hoidik 3.vahe karp 3D ekraani jaoks 4. armatuuri kinnitus 5. kinnitusvahendid 6. masti andur 7. kaabel 8.masti andur laservastuvõtjaga 9. kopa andur 10. 14 kaablit Paigutamine ekskavaatorile 50. GPS põhise süsteemi tööpõhimõte pinnasetöödel • GPS lahenduse kasutamiseks on vaja baasjaama GPS signaali
selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Populaarsemateks võib lugeda firma Hewlett- Packard laserprintereid, neid valmistavad aga ka näiteks Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. Ofset-printer - Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile LED-printer -LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine. Taimsed liimid: Siia kuuluvad näiteks tärklisliimid ja nitroliimid. Mööblitööstuses neid põhimõtteliselt ei kasutata. Kasutatakse restaureerimisel ja eriviimistlusel. Loomsed liimid: Terve rida loomse päritoluga liimaineid saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel kuuma veega. Sõltuvalt sellest, millisest toorainest liim saadakse, eristatakse järgmisi liimisorte: · Nahaliim e
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimis...
1969 UNIX op.sys(Belli labor - (defun sumto (n) õigsust.nt.Kui esimene, siis teine; esimene; ritchie,Thompson);4004 mikropr loomise algus järelikult teine.Kui esimene, siis teine; mitte teine; (if (= 0 n) (intel Hoff);XEROX laserkiire järelikult mitte esimene. Mitte korraga esimene ja 0 teine; esimene; järelikult mitte teine. Tõestuse domonstr(starkweather),avab idee:Tõestuse alusidee on tuntud valetaja
GNU 1969 – UNIX op.sys(Belli labor - (Pangarakendused, telekomirakendused;Reaalsed ideoloogia:vabadus: primaarne on tarkvara Koodinäited: lao- ja tellimissüsteemid; Firma vabadus, sekundaarne tasuta ritchie,Thompson,XEROX – laserkiire 1.FORTRAN andmebaasid).Transistor - kolme või enama kättesaadavus;ausus: ausam on kasutada domonstr(starkweather),avab INTEGER FUNCTI0N sumto(n) väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse vabavara kui piraatkopeerida;teadmiste vabadus:
Nüüd hakkate tundma, et sama kaugelt selja tagant hakkab teile peale paistma läbipaistev teie poole suunatud teravikuga kristall, millest väljub laserkiir teie selga ja mis moodustab valguselehtri. Te olete nüüd kahe kristalli vahel valguselehtris pealaest jalatallani. Kui värvid muutuvad ja valge asemel tule mingi muu värv, siis laske seda vabalt toimida. Sest teejuhid teavad, millist värvi vajate antud hetkel. Vastaval juhul nad annavad seda värvi laserkiire. Te näete, kuidas pea kohal kristalliteravikust, mis on 2 meetri kaugusel, laserkiir siseneb teie pealaest, läbistab teid ja läheb jalgadest välja ja ühineb teise laserkiirega, mis altpoolt vastu särab. Te olete jälle kahe kristalli vahel alt ja ülevalt! Te olete ka kahe kristalli vahel eest ja tagant, samuti ülalt ja alt. Te näete neid valgusekiiri, kuidas nad teid läbistavad. Praegu hakkate nägema kahel pool kõrval kristalle, mis moodustavad vastamisi samuti valguselehtri,
kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy 10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000 elaniku kohta Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas Seadus Kiirgusseadus 24.03.2004, täiendatud 2006 Kiirgustöötajate tervisekontroll Isikudooside seire Kiirgusohutus meditsiinikiirituse kasutamisel Kiirguskeskus Mitteioniseeriv kiirgus Laserkiirgus Laserkiirgus- kudedes neeldunud laserkiire energia pöördub soojuseks- termiline kahjustus Silmad- nägemise kaotus Nahk- pigmentatsioonihäired Põletus Laserkiirgus Kasutamine Kirurgias- lõikab, koaguleerib kudesid verejooksu sulgemiseks Endoskoopias Teaduslikes uuringutes Mitte vaadata laserkiirt, aparatuuril kaitsekilp, küljeklappidega kaitseprillid, juhendamine Mitteioniseeriv kiirgus UV- kiirgus Elektromagenetkiirgus, mitteioniseeriv Keevitamisel keevituskaar("keevitaja silm"kae),
augu torkab. Traaditõmbamiseks vajalikke teemantfiljeere valmistatakse tööstuses tavaliselt peene, teemandipastaga kokkumääritud nõela abil, mis pöörleb suure kiirusega, liikudes samal ajal veel üles-alla. Teemandi erakordse kõvaduse tõttu kulub augu tegemiseks palju tunde, isegi päevi. Kuid laserikiir puurib peenikese augu kõigest ühe välgatusega. Kuna tekkiva augu suurust pole võimalik reguleerida ning pole selge, kuivõrd kahjustub augu ümbrus, siis torgatakse nõrga laserkiire abil läbi teemandi peen, Ardo Laur korrapäratu kujuga auk. Seejärel laiendatakse laseriga tekitatud peenikest uuret standardsel viisil: auk lihvitakse nõelaga suuremaks. Laseri kasutamine koos järgneva puurimisega säästab aega, sest nõel läbib laseri tehtud ettevalmistava uurde palju hõlpsamini kui puutumatu kivi. Laserite kasutuselevõtmisel tuleb palju katsetada. Kui kiirte koondamiseks kasutatav
Ei ole vaja karta magnetpeade purunemist, ega väliskeskkonna kahjuliku mõju. Vähem tundlikud temp. Suhtes. CD-ROM andmete säilitamiseks. Kihid: polükarbonaat, valgustpeegeldav õhuke kaitsekiht, markeering. CD-R ühekordselt kirjutatav optiline ketas, aga aluse ja metallikihi vahel on valgustundlikust org. ainest andmekiht. CD-RW ümberkirjutatav ketas. Andmekihi pind koosneb keemilistest komponentidest, mis võivad oleneval tempist oma olekut korduvalt muuta. Laserkiire abil kustutamine. Spetsiaalse riistvara realiseerimine Programmne realisatsioon suvalist algoritmi saab realiseerida universaalarvutis programmina. PC külge ühendada juhitav seade ning kirjutada programm. Hea: saab kasutada normi tarkvaraga, ei pea tundma riistvara, lihtne teha muudatusi Halb: aeglane realisatsioon, PC mõttetult kallis, füüsilised mõõtmed. Mõned puudused võimalik lahendada mikrokontrolleri abil. Hea: lihtne
Esimeseks ülesandeks oli meeskonnal katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes maapealsete katsetega üllatavalt hästi. Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu Ameerika president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil. Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut ja lahkusid Kuult 21. juulil 1969.aasta Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale. Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning
kandevsignaaliks on konstantse amplituudi ja kestusega impulsside jada ning informatsiooni edastamiseks moduleeritakse · impulsside amplituudi (impulss-amplituudmodulatsioon) · impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon) · seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon) Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud
hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
