Click vajutame ja avaneb uus See link avaneb NETI . lehekülg. Kõige tavalisem hüpertekstilink on samas tekstis teise kohta viitamine. Sellisel juhul esitatakse hüpertekst ankru kujul: .... Kohale, kuhu viidatakse, tuleb anda nimi koodiga: ... Näiteks kui mingi tekstiosa algusele on antud nimi: , siis saab sinna viidata ankruga ... Näide 1.
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Eesti edukad ettevõtted 1994-1999. Tallinn, 2000. 186 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis
84. Gesture Žest 35. Capable Võimeline 85. Gleam Välgatus 36. Capacity Mahtuvus 86. Hemmed Palistatud 37. Capture Hõive 87. Horology Kellassepatooted 38. Cartridge Kassett 88. Hypertext hüpertekst 39. Chroma Värvilisus 89. Imperative Imperatiiv 40. Circuits Vooluringid 90. Implementation Rakendamine 41. Collaborative koostöö 91. Indistinguishable Eristamatu 42. Collapse Kokkuvarisemine 92. Inherent Omane 43. Collision Põrge
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10
struktuuri ja Ted Nelson, kes selle välja töötas, nimetas Bushi oma suureks mõjutajaks. Mälu automatiseerimise idee mõjutas laiemalt tervet põlvkonda Ameerika teadlasi. Seda süsteemi pole küll veel täielikult ellu viidud. Tim Berners-Lee Tim Berners-Lee arendas välja World Wide Webi (WWW), olles tööl Sveitsis, Euroopa suurimas aineosakeste füüsika uurimiskeskuses, CERNis. Tal tuli mõte ühildada hüpertekst ja internet ja tal oli võimalus selleks. 1990. aastal 25. detsembril kasutusele oma leiutise World Wide Webi ja lõi esimese ühenduse kliendi ja serveri vahel interneti abil. Ta on mänginud suurt rolli interneti tavade kujundamises. Võrk sai esimest korda kättesaadavaks 1991. aastal. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML) esimese versiooni. Praegu töötab ta Ameerika Ühendriikide Massachusettsi
sidekanalid ühendavad teenindavaid serverarvuteoid mitut teed kaudu, nii et kui mõni liin on ülekoormatud, saab andmepaketid saata vastuvõtjale mitut teed pidi. Tänasepäevases Interneti-maailmas on kõige mugavamalt kasututatav teenus World Wide Web (ülemaailmne võrk), ehk eesti keeles lihtsalt veeb. Veebi ülesehitusel kasutatkse HTML-keelt (HyperText Markup Language) ja selle moodsamaid laiendusi-täiustusi. Hüpertekst on süsteem, kus mitmed tekstidokumendid on viidetega seotud ehk lingitud. Hüperlinki tähistab arvutiekraanil eriliselt märgitud (tavaliselt teist värvi ja allajoonitud) tekst, millel hiireklõpsu tehes jõutakse mõne teise dokumendi juurde. Sageli on teksti asemel ekraanil näha nupud, ikoonid või muu graafika, millele klõpsamine saadab teid samuti teistele lehekülgedele. Kasutusel on ka hüperpildid: näiteks ekraanil paistva
Department of Defense) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti see kasutusele ARPANETis. (Kuni 1983 on kasutusel nii NCP kui TCP/IP). 1979 Loodi USENET. Hajutatud uudistegrupi võrk. 1983 Esimesel jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile. Wisconsini Ülikoolis loodi DNS süsteem (ingl. Domain Name System). 1989 - 1992 CERNis (ingl. Center for European Nuclear Research in Geneva) töötati välja HTML keele alged ja võeti kasutusele hüpertekst. Võeti kasutusele väljend WWW (ingl. World Wide Web). 1993 NCSAs valmistatakse esimene graafiline Web'i browser, mis saab nimeks 'Mosaic for X'. Interneti rekvisiidid Internetiga kaasnevad mitmed lisad, et tava inimene saaks seda üldse kasutada. Selle all mõtlen interneti otsingumootoreid, brausereid, domeene Kuna Internett sisaldab tohutul
Marshall McLuhani meediumiteooria (meedium on sõnum)väidab, et tehnoloogia mõjutab kultuuridümaanikat ning tehnoloogia determineerib kultuuri. Kultuurilise konstruktivismi seisukohalt on see vaade vale, kuna see ignoreerib küsimust tehnoloogiate päritolust. Kultuur kujundab tehnoloogia lähtudes oma vajadustest ning seega determineerib kultuur end ise ja tehnoloogia on kultuuri tööriist. 57. Milline on hüperteksti demokratiseeriv potentsiaal? [Digikultuuri uuringud, lk 423] Hüpertekst on tekst, mis on digitaalse hüperlingiga ühenduses andmebaasidega. Hüpertekst võimaldab lugejatel muutuda kaasautoriteks, neid nii mentaalselt kui ka füüsiliselt konstrueerida, täiendada. 22 58. Mida uurib ludoloogia? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 424] Ludoloogia on mänguteadus. Ludoloogia uurib videomänge - narratiive, millega mängud
klassile VI. DIGITAALNE MEEDIA 2 infoühiskond, Õ lk 88–93, ajalehtede ja Teksti vastuvõtt Õpilane 17. Meediakanalid veebi- digitaalne mee- telekanalite veebilehed loetud teksti põhjal argumenteeritud teab digitaalse meedia tunnuseid keskkonnas dia, hüpertekst, arvamuse formuleerimine oskab võrrelda veebikeskkonna hajusus, võrgu- Suuline suhtlus traditsioonilisi meediakanaleid in- LÕIMING väljaanded, kodanikuajakirjanduse tekkepõhjuste, ternetipõhiste uute meedia-
Eestis algas selle ajalugu 1855, kui ehitati PeterburiTallinna eletriline telegraafliin. Praegu olulisem info interneti kaudu digimaailm (internetsõjaväe kaudu)probleem selles, et info säilitamine probleemne. Esmane kujunemine 1960a. USAs. 1983 käivitati I kommertsvõrk, aga 1993 a sai interneti kasutamine laialdasema hoo. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871). Algas arvutite automatiseerimine. Hüpertekst erineb tavatekstist selle poolest, et ta sisaldab sama dokumendi siseselt ühendusi (linke) selle teiste osadega (dokumendi sisesed lingid) või ühendusi teiste dokumentidega (dokumendist väljapoole viivad lingid). Hüpertekst on lineaarselt mittejärjestatud info kogum, mis kasutab võrgu poolt pakutavaid võimalusi. 9. EESTI PERIOODIKA : 1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus
Eestis algas selle ajalugu 1855, kui ehitati PeterburiTallinna eletriline telegraafliin. Praegu olulisem info interneti kaudu digimaailm (internetsõjaväe kaudu)probleem selles, et info säilitamine probleemne. Esmane kujunemine 1960a. USAs. 1983 käivitati I kommertsvõrk, aga 1993 a sai interneti kasutamine laialdasema hoo. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871). Algas arvutite automatiseerimine. Hüpertekst erineb tavatekstist selle poolest, et ta sisaldab sama dokumendi siseselt ühendusi (linke) selle teiste osadega (dokumendi sisesed lingid) või ühendusi teiste dokumentidega (dokumendist väljapoole viivad lingid). Hüpertekst on lineaarselt mittejärjestatud info kogum, mis kasutab võrgu poolt pakutavaid võimalusi. . EESTI PERIOODIKA : 1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a
M. Riffaterre ("Luulesemiootika", 1978): "hüpogrammi" mõiste G. Genette: intertektsuaalsuse liigid Intertekst- tsitaadid, võõra teksit jäljed,vihje võõrale tekstile-allusioon Paratekst-põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraafid(illustratsioonid) (annutatsioon(lühikokkuvõtte) Metatekst-kriitilised,kommenteerivad artiklid, silub ilukirjanduslikule tekst teed Arhitekst-teksti tüübi v zanri määratlus,laulud Hüpertekst- olemasolu sõltub originaaltekstist- paroodia, pastiöhe?-teiste tekstide katkenditest koostatud tekst Genette'i hüpertekstid Transformeerivad: mänguline (paroodia), satiiriline (travestia), tõsine (transpositsioon) Imiteerivad: mänguline (pastiche), satiiriline (sarz), tõsine (võltsing) 5.Narratoloogia e jututeooria, ühendab psühhe,teadlasi,kino jne, palju laiem kui lissalt kirj teksti haru,tnp narratoloogia algas muinasjutu uurimisest
dokumentide vaatamist võimaldava tarkvara kiirele arengule. 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on? Lühendatult WWW e. eesti keeles veeb. Ta on rakendus number üks. Vaatamata lühikesele elueale on WWW vallutanud tormijooksuga Interneti. Tänu temale on oluliselt kasvanud Interneti kasutajate arv. WWW on moodus integreeritud informatsiooni (teksti, liikuva ja liikumatu pildi, heli) loomise ja kuvamise viis e. hajutatud, klient-server arhitektuuril põhinev hüpermeediumsüsteem. Hüpertekst on elektrooniline tekst, mis sisaldab viitasid teistele tekstidele, kusjuures tekstid võivad asetseda suvalises kohas. Hüpermeedium on hüpertekst, kus lisaks tekstile esineb ka mittetekstilist infot e. multimeedia elemente, nagu pilte, animatsiooni (liikuvaid pilte) ja ka heli Hajutatud hüpermeediumsüsteem. See tähendab seda, et kogu info ei paikne mitte ühes arvutis, vaid on hajutatud paljude arvutite vahel
teadusdokumentatsiooni põhjal korrastavad ja loovad usaldusväärset perioodilist infovoogu. Üks parematest teenustest on juurdepääsu pakkumine raamatukogu- ja muuseumikataloogidele ning arhiivinimistutele (kui need on veebis). Kultuuriüksuse veebisaidil võib pakkuda teenuseid teaduslikuks uurimistööks, tehes üksuse andmepangad saidi kaudu kasutatavateks ja juurdepääsetavateks. Veeb tekkis vajadusest teha arvukale teadlaskonnale kättesaadavaks hüpertekst- ja multimeedium-ettekanded. Seda eesmärki seostatakse tavaliselt vajadusega suhelda sünteetilises, kuid väga erialases keeles, mida mõistab ainult kitsas teadlaskond. Küsimustele saab vastata standardsete, eelnevalt kindaksmääratud koodide järgi. Intellektuaalomandi õiguste põhimõtete alusel tuleb eristada vabakasutuses olevaid materjale ja uurijatelt kasutusluba nõudvaid dokumente. Selleks tuleb rakendada
· Elektronpost. Arvutil koostatud kiri saadetakse kõigepealt Interneti teenusepakkuja postiserverisse, kust see automaatselt edasi saadetakse. Oma posti kättesaamiseks tuleb teenusepakkuja postiserverilt küsida, kas uut posti on tulnud ja saabunud sõnumid oma postkasti (kausta) ümber tõmmata. · Veeb (WWW Word Wide Web) on ülemaailmne Interneti multimeediateenistus, mis on muutunud peaaegu Interneti sünonüümiks; sisaldab tohutul hulgal HTML-keele (hüpertekst Hypertext Markup Language) abil loodud hüpertekstdokumente, millede arv kiiresti kasvab. HTML-keeles on ühendatud tekst, pildid, heli ja viited teistele HTML dokumentidele, mis võivad paikneda hoopis teistes arvutites. · Faili transport (FTP File Transfer Protocol) on vahend andmekogumite ülekandmiseks ühest arvutist teise. Et mingi kaugarvutiga andmeid vahetada, peate omama selleks vastavat õigust
Märgiline struktuur funktsioneerib teiste struktuuride seas, suhestub nendega, samastub või vastandub. 11. Riffaterre intertekstuaalsusest (vt "Akadeemia" 1998) Riffaterre’i arvates kiputakse pahatihti samastama hüpertekstuaalsust intertekstuaalsusega. Sellele on andnud aluse arvutirevolutsioon – arvuti on arenenud infootsimissüsteemist reaalse analüüsi süsteemiks, mis on võimeline tekitama esmalt kriitilist diskursust ja hiljem loovat kirjeldust. Hüpertekst astuvat üle kirjaliku teksti lineaarsusest ja muutuvat “intertekstuaalsuse otseseks kehastuseks”. Riffaterre’i väitel tuleneb selline väide kahesugusest eksitusest: esiteks: arvuti lugemise piiritut võimalikkust peetakse inimese lugemise piiritletud tegelikkuse suhtes ülimuslikuks; teiseks: eksitus hüperteksti kui teksti sõnaliste seoste kogusumma ja hüperteksti kui nende seoste loova ringluse vahel.
Teoses on välja toodud 5 intertekstuaalsuse liiki: 1) intertekst, nt allusioon kui viide võõrale tekstile ja tsitaat; 2) paratekst: põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraaf, pealkirja alapealkiri, ees- ja järelsõna, illustratsioonid; 3)metateksti kriitilis-kommenteeriv tekst ehk kirjeldav-analüütiline tekst; ilukirjandust saatev saatetekst; 4) arhitekst: teksti zanri või tüübi määratlus, roosiromaan, jumalik komöödia; võib sisaldada autori või lugeja hinnangut; 5) hüpertekst: teise järgu tekstid. Tekst, mille olemasolu sõltub täielikult teisest tekstist, nt paroodia, pastiss. Eristab tekstide reziimi (mänguline, satiiriline, tõsine) ja suhet (transformatsioon eeldab teksti muutumist tervikuna, imitatsioon teksti osade muutmine). Suhe/reziim Mänguline Satiiriline Tõsine Transformatsioon Paroodia Travestia Transpositsioon
Nõuded HTML-tekstile: 1. Teksti suurus põhitekstis 12 punkti, menüüdes ja jooniste all 10. 2. Teksti värv must, taust elevandiluu valge #FFFFEE. 3. Tekstiala laius 575 punkti. See on oluline suuremate kui 800*600 ekraanide puhul. Kui maksimaalne laius pole määratud, paigutub tekst aknas vabalt ringi. Liiga pikad read halvendavad tekstide lugemist. 4. Kirja šrift Arial. Kuna veebileht on mõeldud lugemiseks arvuti ekraanilt, siis on soovitav kasutada San Serif fonte. 5. Hüpertekst klassikalise kujundusega (sinised, alljoonega ja muudavad peale külastamist värvi). See lihtsustab algajal kasutajal lingi ülesleidmist ja oma asukoha määramist. 6. Täpitähtede asendamine HTML-erikoodidega pole vajalik. Piisab, kui dokumendi päisesse lisada järgmine tag: See määrab Brauseris kasutatavaks keeleks eesti keele. ### 7. Pealkirjade suurus 1. tase 16, 2. tase 14, 3. tase 12 punkti. 8
annaabi.ee 
