POOLJUHTELEKTROONIKA KIIP Koostajad: Gerda Kunberg Anneli Palm Piia Teedla MIS ON KIIP? Igas elektroonikaseadmes peitub üks või mitu kiipi, väikest protsessorit, mis juhivad seadme tööd. Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga. MILLEST TEHAKSE KIIPE? Tehakse aurustus, söövitus ja peenkeemiliste protseduuride abil läbi mikroskoopilise mustriga sabloonide ehk maskide. KIIPIDE KASUTAMINE Kiipide kasutuselevõtt on võimaldanud toota
Stardinumber on personaalne. Konkreetse stardinumbriga tohib võistelda ainult selle all registreeritud võistleja. 5 2.5 Ajavõtt: Ajavõtt toimub kiibiga, mis on kinnitatud rinnanumbri tahaküljele! Pärast jooksu jääb stardinumber koos ajavõtukiibiga võistlejale! Ajavõttu SEB Tallinna Maratonil teostab ChampionChip Eesti OÜ. 2.6 Kiibi kasutusjuhend: Kiibid peavad olema kõigil ajavõtuga jooksjatel. Kiipi ei tohi numbri tagant eemaldada ja numbri voltimine on rangelt keelatud. Number tuleb kinnitada rinnale. Number peab olema nähtav kogu distantsi vältel stardist finišini! Ületades finišijoont (ja vaheajapunkte) ära kata käega oma kella kinnipanekuks, vaid tee seda finišeerimise järgselt, vastasel juhul ei pruugi tulemus saada fikseeritud. Numbrit ei tohi voltida ja kiipi ei tohi eemaldada! 6 2.7 Start:
kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis. Kuid varasemal ajal oli võimalik BIOSi kiipe riistvaraliselt ümber kirjutada. Nüüd aga on võimalik eraldi tarkvaraga muuta (uuendada) BIOSi kiibil olevaid andmeid. Protseduurid on sõltuvalt BIOS'i tootjast erinevad. Tavaliselt peate vajutama klahvi
Markkula tuli üks päev nende garaazi, etpakkuda omaltpoolt ekspertteadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitaliks. See oli nende alustuseks väga hea, sest nad said kasutada paremaid masinaid ja palgata töötajaid aina juurde, kes tegelesid programmeerimisega. Üheks probleemiks oli alguses, et mida Wozniak esimese asja leiutab on HP omand aga hp'le arvuti idee ei meeldinud. Nad said kõige esimesena valmis mingisuguse arvuti, mis näitas pilti ja sellel oli ka klaviatuur olemas (62 kiipi oli sees, mis tekitasid värvid arvuti ekraanile). Nad esitlesid seda ühel näitusel ning väga paljud inimesed olid vaimustuses. Pärast seda nad said endale suure kontori, sel ajal oli veel microsoft mitte veel tuntud. Bill Gates ja Paul Allen läksid IBM'le pakkuma operatsioonisüsteemi nende arvutitele, mida neil tegelikult ei olnud. Nad olid nõus sellega aga microsoft siiski soovis endale jätta õigust müüa teistele. Paul Allen käis otsimas operatsoonisüsteeme. Leidis ühe firm
arvata, et plaadil mälu hoopiski puudub. Emaplaadi komponendid · Kiibistik Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on
Kuidas tekib ? staatiline elekter kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada Ohud Juhul kui sul on elektrostaatiline laeng võid keerata nässu nt mingi kiibi mille kallal tegeled/ puutud ning see laeng võib kiipi vigastata ja ka päris kasutus kõlbmatuk selle kiibi teha. kui sul on staatiline laeng võid teisinimest puudutades ta ehmatada. Kui sul on elektrostaatiline laeng ja sa töötad kohas kus seda laengut ei tohiks sul olla ja selle laengu tõttu mis sul on teed sa firmale/ettevõtjale kahju võidakse sind vallandada halvimal juhul. Ennetusvõimalused lektrostaatiliste väljade ennetamises keskendutakse sellele, et välistada staatilise elektri akumuleerumist pindadele
vaadeldava RAMiga), mis moodustavad mälurakkude maatriksi. PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. EPROM kiipe saab ümber kirjutada ja uut infot salvestada juba mitmekordselt. Mitmekordselt programmeeritav, voolu impulssidega. Välimuselt aknaga kivikesed. Programmeerimiseks kasutakse ultraviolettkiirgust. EEPROM- Programmeerida ja kustutatav vooluga. Peamised plussid: kiipi ei pea eemaldama seadmest.puudub vajadus spetsaparatuuri järele infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt.Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja, mis kustutab bitthaaval vana info ning valmistab kiibi ette uue vastuvõtuks. Muutmälu RAM- Hoitakse programmides töödeldavaid andmeid. Asub emaplaadil, kui vool välja lülitada kaovad andmed. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele
Kõige uudsemad on DDR3 tüüpi mälud. DDR4 tüüpi mälud peaksid turule tulema 2012 aastal. ROM ROM (Read Only Memory) püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOSROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisendväljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. Kõvaketas (HDD) Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 80 GB kuni 2 TB, kettad pöörlevad kiirustega
salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, . Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks.. CPU central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. GPU graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid)
Tsükleid on kaht tüüpi: While-tsükkel e. tsükkel, mis kordab valitud käske seni, kuni määratud tingimus (tsüklitingimus) on tõene (ka eelkontrolliga tsükkel). For-tsükkel e. tsükkel, mis kordab valitud käske kindel arv kordi (ka määratud tsükkel). Kuidas laetakse programm püsimällu? Programm laetakse püsimällu (mikrokontrolleri sisemällu) programmatori abil. Antud juhul selleks on Pbrenner. See on eraldiseisev software mis aitab valida kiipi ning võimaldab lülitada mikrokontrolleri lugemisest kirjutamisele. Kuidas saab AD-muundur etalonpinge? Etalonpinge allikas Vref, digitaaljuhitavad lülitid, takistitest moodustatud maatriksskeem (pingejagurid) ja operatsioonvõimendi. Iga maatriksskeemi takisti on ühendatud digijuhitava lülitiga, mis ühendab takisti ühe klemmi etalonpingega Vref. Kuidas on ühendatud AD-muundurmõõtesisend? AD-muunduri mõõtesisend on ühendatud jadamisi.
alaldites.Valge valguse dioodid võimaldavad valguseks muundada ~90% energiaks.Valge valduse dioodid on kallid,natuke vigased Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.kasut.transistore ühendusi e.mikroskeeme e.kiip nt.videokaardi protsessorid,arvuti protsessor (2 miljardit pandi ühte kiipi kokku).Röntgenkiirguse teke on samasugune nagu joonspektril (elekton läheb ühelt nivoolt teisele).Spontaanne kiirgus kiirgus mis on iseeneslikult tekkiv vaba kiirgus.Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive olukord kus ergastatud seisundis rohkem elektrone kui põhiseisundis ühe
ROM (Read Only Memory) püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOS-ROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. kõvaketas (HDD hard disk drive). Kõvaketas on metallist (on tõesti "kõva") ja pole mõeldud arvutist väljavõtmiseks, seega on ta sisene andmekandja. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Kõvakettal olevat informatsiooni on võimalik kustutada ja taas salvestada. Kõvaketaste
Kui see unustada ühendamata, siis masin lihtsalt keeldub tööle hakkamast. Tavaliselt on plaadil veel kaks 4nõelalist pistikupesa, kuhu ühendada välise audiosignaali sisend ning CDseadmelt tulev audiosignaali juhe, mis on tähistatud vastavalt AUX ja CD. Kui emaplaadil on rohkem USB väljundeid kui tagapaneelis asuvad 2, siis nende jaoks on olemas 2 või rohkem eripesa. BIOS Eraldi mikroskeem plaadil on BIOS (Basic Input/Output System), mis kujutab endast kaasajal FlashROM kiipi, kuhu on talletatud andmed arvuti konfiguratsiooni kohta ja millesse salvestatud programmide abil toimub arvuti alglaadimine (boot) kuni juhtimise üleandmiseni kõvakettalt loetavale operatsioonisüsteemile. BIOS'i siseelust ja tema sätestamisest on meil juba pikemalt juttu olnud (vt AM 2/02), mistõttu ma siin üle kordama ei hakka. Mainin vaid seda, et iga vähegi asjalik emaplaaditootja uuendab pidevalt oma BIOS faile, parandab neis ettetulevaid vigu ning lisab uusi komponente nagu uute
mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on
SDRAM Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (inglise Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroniseeritakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid). See annab kiibile võimaluse teha palju keerulisemaid operatsioonijuppe, mis soodustab kiiremat tööd. RDRAM RDRAM (Rambus DRAM) – Valmistatud Rambus Inc. Poolt 1990-ndatel DIMM SDRAM'i asenduseks. Seda tüüpi RAM'i võib leida ka kolmes mängukonsoolis: Nintendo 64, Playstation 2 ja Playstation 3 (XDR DRAM). RAM Muutmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest ...
mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka
Emaplaadil paiknevad komponendid Emaplaat on mitmekihiline mikroelektroonika seadeldis, mille eesmärgiks on võimaldada andmeedastuskanalite kaudu liigutada andmeid erinevate emaplaadil paiknevate komponentide vahel, samas varustades neid sobiva toitepingega, mis saadakse toiteplokist. Protsessor Protsessor (CPU Central Processing Unit) on kesktöötlusseade, arvuti "aju", mis juhib kõiki arvutis toimuvaid protsesse. Protsessor on väike komplektne arvutusmasin, mis on mahutatud ühte kiipi (Chip) ehk mikroskeemi, siit ka sageli kasutatav nimetus: mikroprotsessor (microprocessor). Igal protsessoril on kaks põhikomponenti: · ALU (Arithmetic/Logic Unit), aritmeetika-loogikaseade, mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid · Juhtplokk, mis võtab mälust käske, dekodeerib ja täidab neid, pöördudes vajadusel ALU poole Erinevad emaplaadid toetavad erinevate tootjate protsessoreid ja erinevaid protsessori kiiruseid
(näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud pärast viimast salvestamist. ROMist võimalik aint lugeda, EPROM Võimalik kiibi ümberkirjutamine, mitmekordne salvestamine. Muutmine voolu inpulssidega, välimuselt aknaga kivikesed, programmeerimiseks kasutatakse ultraviolettkiirgust EEPROM Programmeerida ja kustutatav vooluga. Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja. + kiipi ei pea eemladama seadmest, puudub vajadus spetsaparatuuri järele., infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt PROM Programmable ROM, PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. 34. PCI, PCI-X liides ja selle kasutamine Intel 1992, uus suhtuse viis, oskab jagada IRQ aadresse, kõrge andmevahetuskiirus, 47 ühenduspinni. (Suhtleb uuel viisil nii mälude kui ka cpu
protsessoriga. Põhja sild seob lõuna silla protsessoriga. Kasutades kontrolleri integreeritud kanali skeemi andmete kontrolliks ja ligipääsuks saab põhja sild ühendada signaale I/O seadmetest protsessorini. Kuna lõuna sild on füüsiliselt kaugemal protsessorist, siis lõuna sild tegeleb arvuti aeglasemate ühendustega. Üks kindel lõuna sild võib töötada erinevate põhja sildadega, aga need kaks kiipi peavad olema kavandatud koos töötamiseks. Traditsiooniliselt oli lõuna ja põhja silla vaheliseks liideseks PCI BUS, aga selle poolt põhjustatud nn pudelikaelast kasutavad uuemad kiibistikud erinevat liidest kõrgema jõudluse saavutamiseks. Lõuna silla nimetus tuleb selle arhitektuuri jooniselt, mis meenutab kaarti, esmakordselt kirjeldati seda koos PCI Local Bus arhitektuuriga personaal arvuti platvormidele. Lõuna sild asub PCI bus magistraalist lõunas ning on sillatud
protsessori seeriast. Kusjuures pesad on ehituselt erinevad. Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani. Videokaarte on toodetud nii ISA kui PCI pessa. Paraku polnud pesade info läbilaskevõime videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu loodi AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express). Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3. Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild) ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus. Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki. CPU pesa või sokkel on elektriline komponent, mis kinnitub trükkplaadile (PCB) ning on mõeldud CPU majutamiseks
kiiremini kui nende alalisest asukohast. Näit. keskprotsessori vahemällu loetakse andmed arvuti põhimälust, kõvaketta vahemällu loetakse andmed kõvakettalt, brauseri vahemällu salvestatakse andmed veebist jne. Kirjuta lühendid inglise keeles lahti ja selgita neid. 1. CPU – central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on aritmeetika-loogikaplokk (ALU) , mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole 2. GPU – graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks
vajavad üldjuhul rohkem ülekandekiirust kui läbipaistvad modemid ning üldjuhul saavutavad kiirema andmeside. IEEE 802.11 standard defineerib lühikese ulatuse modulatsioonikava, mida kasutatakse suuremahuliselt kogu maailmas. Narrow-band/phone-line dialup modem Tänapäeval omavad standardsed modemid kahte otstarvet: analoogosa, mis genereerib signaalid ja tegutsevad telefonid ning digitaalne osa, mis häälestab ja kontrollib. Tänapäeval on mõlemad funktsionaalsused ühendatud ühte kiipi, kuid jaotus säilib teoorias. Modemi töö saab olla üks kahest tööreziimist. Data mode ehk andmereziim, kuhu andmed saadetakse ja command mode ehk käsureziim, kus modemid kuulavad andmeid, mida saadakse arvutite käskudest ning teostab need käsud. Tüüpiline seanss koosneb modemi pingestamisest, mis automaatselt eeldab käsureziimi ja siis saadab käsu, et valida number. Peale seda, kui ühendus on loodud eemal asetseva modemiga, siis läheb modem automaatselt
olid head andmete sorteerimiseks ja printimiseks. Arvutifirmad leidsid, et liiga kallis on toota kahte sorti arvuteid korraga, nii et nad hakkasid arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal. Kolmanda Generatsiooni arvutid. Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistoride suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikon kiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmeerimiskeel. varem kommunikeerusid
ning pakkuda samasid toone - neutraalseid, "sooje" või "külmasid". Miinused: - Tint on sageli väga kallis. - Paljud "intelligentsemad" tindikassetid sisaldavad mikrokiipi, mis suhtleb algsel tasandil printeriga ning see võib põhjustada printeri ekraanile veateade, või valesti teavitada kasutajat, et tindi kassett on tühi. Mõnel juhul võib neid sõnumid ignoreerida, kuid mõned printerid keelduvad printimast sellise veateatega. Näiteks, Epson kasutas kiipi, mis taksitas printeril printida, kui kiip teatas, et kassett on tühi. Ühel juhul aga avastati, et kuigi see veateade esines, printer oleks võimeline printima veel 38% hea kvaliteediga lehti. - Tindiprinteri eluiga, mis kasutab veepõhist tinti, on väga piiratud. Lõpuks nad kõik tuhmuvad ja värvitasakaal võib muutuda. - Tinti, mida kasutatakse tindiprinterites on vees lahustuv. Peale printimist tuleb hoolitseda
transistori. Taktsagedused algavad 400 MHz-sist. Celeron- Pentium II Celeron on Inteli esimene püüe vallutada ka odavamate protsessorite turuosa, mida seni oli valitsenud peamiselt AMD ja Cyrix. Celeron 266 ja 300 (Covington) põhinevad P II Deschutes arhitektuuril, kuid neil puudub kiibil L2 cache. Celeron 300 A, 333, 366, 400, 433 ja 466 (Mendocino) aga omavad juba 128 kb cache (protsessori kiipi sisse ehitatud), mis töötab protsessori sagedusega. Celeron on sobilik koduarvutitesse, kuna kiirus on igati arvestatav. Celeroni on seni Inteli protsessoritest kõige rohkem võimalik overclockida, näiteks 266->448 või 300->464. See aga eeldab paremat jahutust, ning nendele, kes arvutit kuigi hästi ei tunne, ei soovitaks ka oc-d. Celeronist (alates 333) on saadaval ka "pesa"(socket) tüüpi variante, mis töötavad Socket 370 emaplaadil. Selle eesmärgiks on ikka kulude vähendamine.
andmevahetuses. Pinumälu PILET 17. Vahemälu. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat - nende osa käsu täitmisel. Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu reigistrit ning vahemälu. CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori põhikomponent on aritmeetika-loogikaplokk (ALU - Kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk (See osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik
mis mõõdab ära ja ütleb, et miuke nukleotiid lisati. 2. Uuritav PCR produkt koos praimeriga, mis enne uuritavat nukleotiidi lõpeb, viiakse kandjale, tekib kiip. Praimer peab PCRi produktile kinnituma. Lisatakse DNA Pol ja didesoksünukleotiid, mis blokeerib Pol-reaktsiooni. See nukleotiid on florokroomiga märgistatud, ekstensioon 1 nukleotiidi võrra ja pärast konfokaalse skänneriga loetakse kiipi ja saadakse teada, kus tuleb värv esile. 2. DNA-Pol põhised pürosekveneerimistehnikad: väga kiire ja võimas. 1. Klassikaline oligonukleotiidide kiip, millel on erinevad oligonukleotiidi, millel 1 positsioonis on erinev nukleotiid. Ja meid huvitav produkt hübridiseerub ainult ühele neist ja annab fluorestseeruva signaali. Sekveneeritakse väga lühikesi DNA ahelaid, tavaliselt tehakse 2 aluspaari
sekundis. arvuga lugemeid iseloomustad. Kuna aga 700Hz ja 1000Hz vahe on 300Hz siis tekib olukord kus Kodek lugemeid voetakse liiga harva ehk digitaalseks Sidetehnikas luhend sonadest coder/decoder muundatud (kooder/dekooder). signaal ja hiljem analoogsignaaliks tagasi Tahistab harilikult mikroskeemi ehk kiipi , mis muundatud signaal teisendab on selline nagu on naidatud punase joonega. analoogsignaale digitaalsignaalideks ja vastupidi. Uhesonaga algul on 700Hz (sinine) siinus ,siis Naiteks voetakse mobiiltelefoni konekodek vastutab inimhaale samplid (mustad tapid joonisel) ja kui nuud hiljem kodeerimise eest
150; 166 I 1996 200 VI 1996 Pentium Pro - on Inteli kuuenda põlvkonna protsessor. Pentium Pro on projekteeritud töötamaks väga suure efektiivsusega 32-bitise koodi täitmisel, näiteks Windows NT või UNIX keskkonnas töötamiseks Pentium MMX -uue täiendusena 57 uue käsu lisamine Pentium protsessorile, sai nimeks Multimedia Extensions (MMX). Pentium II -ilmus 1997 a. keskel. Täiustati ka kiipi ning suurendati vahemälu. Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates 350 MHz töötavad PII protsessorid 100 MHz siinil (alla selle kasutatakse 66 MHz siini), mis suurendab oluliselt arvuti jõudlust. Pentium II Taktsagedused (MHz) Seeriatootmise algus 233-300 V 1997
kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja
40.0.12 Lease Obtained. . . . . . . . . . : 28. november 2006. a. 11:55:29 Lease Expires . . . . . . . . . . : 28. november 2006. a. 17:55:29 põhjal võrgukaardi tootjafirma. 7. Leia GPS-seadme Typhoon MyGuide 7000 XL draiver Windows 2000 operatsioonisüstee- 55 mi jaoks. 8. Leia printeri Epson Stylus COLOR 800 P930A draiver Windows 3.11 operatsioonisüsteemi jaoks. 9. Mälumoodulil on 4 kiipi markeeringuga D8 0045 S16008LK9TW-75A. Leia mälukiibi and- meplank ning otsusta, kui suur on mälumooduli kogumaht ja millisel taimingul (PC-100, PC-133 jmt.) ta töötab. 4.7. Diagnostikatarkvara ülevaade Vali välja üks riistvaradiagnostika või tarkvaralise diagnostika programm (nuhkvaratõrje, antiviirus vmt.) ning koosta ülevaade selle programmi kohta. Peab olema kirjas, mida see programm kasutajal teha võimaldab, juhis koos ekraanipiltidega programmi põhifunktsioo-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
