................................................................................................ 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara .................................................................................................................8 2.2 Jaosvara ............................................................................................................... 8 ..................................................................................................................................9 2.3 Proovivara ........................................................................................................... 9 2.4 Vabavara .....................................................................................................
Operatsioonisüsteem •Opsüsteem on nagu valitsus, kes iseenesest midagi kasulikku ei tee, vaid ainult pakub keskkonna, milles teised programmid saavad töötada. Lühendid •Operating System •Operatsioonisüsteem •opsüsteem •OS OS peab: • Pakkuma keskkonna kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme • Tegema arvuti kasutamise mugavaks • Kasutama arvuti riistvara võimalikult effektiivselt • Tagama riistvara toimimise. • Lahendama veaolukordi. OS'i peamine eesmärk •On muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. OS mõiste (1) •on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. OS mõiste (2) •programm või programmide kogumik, mille ülesandeks on olla vahendajaks arvuti ning seda kasutava inimese vahel ning tagada arvuti töö. OP süsteemi ülesanded • Protses...
Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Tarkvara...................................................................................................................................... 2 Tarkvara eri liigid........................................................................................................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?................................................
muusikaesitlemiseks Reklaamtarkvara näited: 1) DivX programm meediaesitlemiseks 2) Kazaa programm andmejagamiseks 3) Messenger Plus! Live programm suhtlemiseks Levinuimad vabavara põhimõtted: · vabavara on kaitstud autoriõigusega · programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel · vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks 1.6. Jaosvara Jaosvara (shareware) on üldjuhul programm, mis on piirangutega ning millel on ettenähtud kasutamise korrad või aeg. Mitmed jaosvara programmid töötavad ka pärast testperioodi, mistõttu kasutatakse seda sageli kurjasti ära. Jaosvara võib levitada igal moel, väljaarvatud kommertseesmärkidel. Jaosvara korduvkasutamist piiratakse koodirea peitmisega operatsioonisüsteemi registrisse. Jaosvara hakati levitama 90ndatel arvutiajakirjade kaudu. Tänapäeval on jaosvara levikut
.................... 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus................................................................ 8 Arvutitarkvara liigid ....................................................................................................10 1. Ärivara (commercialware)....................................................................................10 2. Jaosvara (shareware)............................................................................................ 11 3. Proovivara (trialware)...........................................................................................11 4. Vabavara (freeware)............................................................................................. 11 5. Vaba tarkvara (free software)...............................................................................12 6
· Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara Jaosvara (shareware) · Piiratud kasutusaeg · Testimisperiood · Teatud juhul võib levitada Proovivara (trialware) · Ei või levitada Avalik tarkvara (public domain software) · Autor on loobunud kõigist õigustest. · Sellega võib sisuliselt kõike teha - muuta, levitada, paljundada jne. Kasutatud kirjandus http://math.ut.ee/~kerstit/sylearvuti/4.praks.tarkvara.tekst.pdf http://www.autor.ee/est/parem/arvutiprogramm http://kollis.pri.ee/topicfiles/77.pdf http://www.e-ope
· Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine,kasutamine,tootmine, ja müük, mis on keelatud autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Tarkvarapiraatluse vormid · Arvutiprogrammi ebaseaduslik reprodutseerima · Tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine · Litsensita programmide instaleerima.
Küsimused ja vastused 1) Mis on arvuti? - Arvuti on programmeeritav masin, mis allub käskudele. 2) Mis on programm? Programm on organiseeritud käsujada. 3) Mis on riistvara? Riistvara on arvuti füüsiline komponent. 4) Mis on tarkvara? Arvutile antav käsk. 5) Mis on priivara? Priivara on arvutiõigusega kaitstud vara, mida autor lubab tasuta kasutada. 6) Mis on vabavara? Vabavara on avatud koodiga tarkvara. 7) Jaosvara Tasuta allalaadimine. Kasutusaeg piiratud. 8) Õelvara tarkvara, mis on loodud mingite programmide või viiruste hävitamiseks. * Ussviirus teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste programmide abil ennast paljundab. * Makroviirus Kõige vähem kahju tekitav. Levib dokumedifailides, sh E-Posti teel. Tekitab ülearuseid fraase ja sõnu juurde. * Trooja hobune Kasuliku andme sisse manustatud kahjulik programmiosa,
Tarkvara mille kasutusõiguse eest tuleb maksta – kommertsvara Tarkavara on tasuta muutmisvabadus aga ei pruugi olemas olla – vabavara Tarkvara mis töötab mõnda aega tasuta võib olla limiteeritud funktsionaalsusega või kaotada fjunktsionaalsust aja jooksul – proovivara Tarkvara mis võimaldab prooviperioodil mille lõppedes oodatakse kas programmi eemaldamist või litsentsi ostmist...... – jaosvara Viruaalmälu on mälu haldamise põhimõtte OP süsteem haldab oma ressursse selliselt et – süsteem toimiks ja võimaldaks rakendustarkvara kasutada
järgib nende sobivust määratlevat dokumenti ehk Compatibility Definition Documenti (CDD). Litsenti tüübid Tarkvaralitsents annab kasutajale õiguse kasutada tarkvara litsentsitud keskkonnas. Mõnel tarkvaral on litsents, kui see ostetakse riiulilt, riistvaraga kaasas. Ülejäänud tarkvaraga kaasneb tasuta tarkvara litsents, andes saajale õigused muuta ja levitada antud tarkvara. Tarkvara võib olla ka vabavara või jaosvara kujul. Kasutatud kirjandus: http://www.androidcentral.com/android-201-10-basic-terminal- commands-you-should-know http://www.cubrid.org/files/attach/images/220547/480/224/typical- schematic-of-android_structure.png https://source.android.com/source/licenses.html
arvuti ohutusnõudeid. Teadma arvuti ohtlikkust tervisele) · Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus- turvalisus ( Inimene peaks teadma: kuidas oma arvutit kaitsta sissetungi eest, ning ohust, mis juhtub failidega, kui tekib voolukatkestus) autorikaitse ( Inimene peaks arvestama legaalse arvutitarkavaraga ning olema tähelepanelik internetis leiduvate programmidega. Samuti peaks teadma ttermineid: arvutitarkvaralisents, vabavara ja jaosvara); andmeside kaitsmine Eestis ( inimene peaks teadma arvutikasutamise seadusandlust) · Infotehnoloogia ja Eesti- Internetilevik ( Inimene peaks oskama kirjeldada arvuti ja interneti kasutamise levikut ning oskama seda võrrelda teiste maadega); Infoteenused Eestis ( Inimene peaks oskama kasutada: põhiliselt kasutatavaid otsingumootoreid, internetipanga kasutamise võimalusi ja nende aadresseid, veebiajakirjade
Ø Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Ø Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis kasutaja litsentsileping, mis sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii: Ø Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Ø Shareware - jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Ø Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Ø Commercial ware - tasuline tarkvara, mis on seotud litsentsilepinguga. Ø Donationware - tarkvara, mille looja palub vastutasuks programmi kasutamise eest mingit väikest kingitust. OHUD ARVUTILE Ø
Linux(Ubuntu-Estobuntu, Red Hat Linux-Red Hat Enterprise, Fedora) ning ka Android. Tarkvara loojate õigused on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tarkvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa e litsentsiga. Tasuta programmid jagunevad täiesti tasuta vabavaraks e priivaraks (tasuta levitatav tarkvara, selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid; samuti võib olla kasutajal endal keelatud priivara paljundad ja levitada) ja jaosvara (arvutiprogramm, mida tohib vabalt jaotada; vabaks kasutamiseks teatud arvut päevade (harilikult 15 või 30 päeva) jooksul või saab seda vabalt käivitada teatud arv kordi). Arvuti käivitamine: arvuti komponentide testimine, töökeskkonna sisselaadimine ja nii riist- kui tarkvara töövalmis seadmine; seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistusele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud.
Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi. Tarkvara võib jagada ka veel kasutusõiguste järgi kolmeks: 1 Kommertstarkvara sellise tarkvara kasutusõiguse saamiseks tuleb osta litsents. 1 Jaosvara (shareware) sellist tarkvara võib teatud aja jooksul tasuta kasutada ja proovida, seejärel tuleb maksta, kui tahetakse seda tarkvara edaspidigi kasutada. 1 Vabavara (freeware) selline tarkvara on täiesti vabal kasutamisel ning raha selle eest ei küsita. Et tarkvara õppimisele ning vastavate oskuste omandamisele kulutame me kogu ülejäänud aja, siis siinkohal me seda põhjalikumalt lahkama ei hakka. Seadmed ja selle funktsioonid.
juba kontrollida ekraani väljanägemist ja kasutada klahvikombinatsioone, et avada näiteks infot. Windows 3.x - perekond Microsofti poolt toodetud 16-bitised graafilised kasutajaliidesed MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele, mis ilmusid ajavahemikul 1990- 1994. Windows 3.0 oli esimene õnnestunum versioon. Esimestel MS-Windowsitel puudus tcp/ip võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmania ülikoolist. Windows 95 - lasti välja 1995. aastal. 32-bitise operatsioonisüsteemi olulisteks uuendusteks oli multimeedia arendus ning integreeritud võrgustik. Windows NT - see versioon tuli turule 1996. aastal. NT pidi olema uuenduslik äriklassi arvutisüsteem. Oktoobris 1998. aastal anti teada, et Windows ei kanna enam initsiaale NT, vaid järgmine äriklassi operatsioonisüsteem nimetatakse Windows 2000-ks.
kuvamine. 1.6.1.3 Termini ,,lõppkasutaja litsentsileping" tähendus. End User lõppkasutaja. Infosüsteemi või selle teavet oma tegevuses kasutav isik, samuti teenust sisuliselt tarbiv süsteem, protsess, seade vms. Lõppkasutaja litsentsileping End User License Agreement. EULA on juriidiline leping tootja ja/või autori ja rakenduse lõppkasutaja vahel. EULA sätestab, kuidas tarkvara kasutada ja millised on tootjapoolsed piirangud. 1.6.1.4 Terminite ,,jaosvara", ,,vabavara" ja ,,avatud lähtekood" tähendus. Freeware priivara, tasuta tarkvara. Autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. Priivara kasutamine oma isiklikuks tarbeks on vaba, kuid seda ei tohi edasi müüa (levitada kommertseesmärkidel). Tavaliselt kirjutab autor täpselt ette, mida konkreetse priivaraga tohib teha ja mida mitte. Shareware jaosvara, ühiskasutusega tarkvara
Mõnikord pakutakse tasuta programme tasulise programmi ostjale pealekauba, vahel aga on programmide tasuta jagamise põhjuseks tarkvarafirmade vaheline karm konkurents. Jaosvaraks kutsutakse programme, mida võib arvutisse paigaldada nende proovimiseks ja kasutamise õppimiseks. Tavaliselt kestab selline katseperiood 30 päeva alates programmi arvutisse paigaldamisest. Pärast tähtaja lõppu programm enam tööle ei lähe, vaid soovitab osta täisversiooni. Jaosvara programmide täisversioonid on enamasti suhteliselt odavad, nii et neid peaks iga soovija jaksama endale soetada. 5. Mis vahe on süsteemsel ja rakendustarkvaral? Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. 6. Mis toimub arvuti käivitamisel
Lepingute erinevused Autorilepingu võib sõlmida nii olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja kasutamiseks (õiguste jaotamiseks) Litsentsileping käsitab juba eksisteeriva teose kasutusõigusi Autorilepingu sisu Teose kirjeldus Üleantavad õigused Teose kasutamise viis ja territoorium Tähtaeg, algusaeg Arvutitarkvara tüübid ärivara (commercialware) - commercial closed source software; jaosvara (shareware) – tasuta kasutusõigus proovivara (trialware); vabavara (freeware); vaba tarkvara (free software, open source); avalik tarkvara (public domain Free software (GPL) – tasuta kasutus, võib muuta ja levitada, muudatused lähevad samade tingimuste alla www.fsf.org Open Source tarkvara – lähtekood on tasuta kasutatav ja muudetav, tavaliselt ei või kasutada kommertseesmärkidel www.opensource.com Vabatarkvara iseärasused
20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (essee küsimus) - Arvutiprogrammid on kirjutised. 21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5. Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware) · jaosvara (shareware) · proovivara (trialware) · vabavara (freeware) · vaba tarkvara (free software) · avalik tarkvara (public domain software) 22. Võrdle omavahel viite vabalt valitud arvutitarkvara liiki. (essee küsimus) · Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist.
samasugunne programm, siis ei kuulu see autoriõiguse kaitse alla. 21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5. Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). 22. Võrdle oma vahel viite vabalt valitud arvuti tarkvara liiki . ( essee küsimus ) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu
üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest. Arvutivõrgu tähtsamad komponendid. Arvutivõrgu moodustavad serverid, klientarvutid, tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid. 3 TARKVARA ERILIIGID 1.1 Jaosvara- ehk shareware programmid on mingi perioodi jooksul tasuta kasutamiseks (14-90 päeva reeglina), selle ajavahemiku lõppedes tuleb kas kasutamine lõpetada või maksta litsentsitasu. Erinevalt puhtast kommertstarkvarast võib koopiad oma sõpradele teha palju tahes ja levitada igal moel, kuid sellise tegevuse eest ei tohi võtta mingit tasu. Jaosvaras on sageli ka mõned võimalused ja funktsioonid kärbitud. Legaalse litsentsi omandamine käib jaosvara puhul eri
Tuleks paigaldada viirusetõrje ja mitte avada kahtlaseid saite, faile vms. 80. Mis on litsents? Litsents - garanteerib kasutajatele vabaduse tarkvara levitada ja modifitseerida. 81. Mis on vabavara? FSF'i poolt levitatav avatud koodiga tarkvara, mida kasutajatel on õigus paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest. Tingimuseks on seejuures, et muudatused oleksid korralikult dokumenteeritud ja lähtekood jääks avatuks. 82. Mis on jaosvara? Ühiskasutusega tarkvara, saab tasuta alla laadida, kuid kasutusaeg on piiratud või on osa funktsioone blokeeritud. 83. Mis on kommertsvara? Tarkvara, mille kasutamise eest tuleb alati maksta sõltumata sellest, kes seda kasutab. 84. Mis on andmekaitse? Andmekaitse seadused peavad vältima isiku personaalse informatsiooni sattumist sellelt arvutisüsteemilt, kus see seaduslikult asub, teistesse arvutisüsteemidesse ilma isiku nõusolekuta. 85
firmadel peaks olema isiklik Interneti püsiühendus, mille maksumus on keskmiselt kümne tuhande krooni ulatuses. Üksiküritajast tarkvara müüja saaks läbi ka tunduvalt väiksemate kulutustega. Programmeerimisoskustega isik võib ka ise lihtsama kaubamaja leheküljed kujundada. Tarkvaraga Internetis kauplejal ei pea tingimata oma isiklikku kodulehekülge olemagi, vaid ta võib endakirjutatud programmid saata mõne teise isiku või firma leheküljele. Internetis on hulgaliselt jaosvara pakkuvaid ettevõtteid, mis pakuvad oma lehekülgedel erinevaid programme, mille autoritelt ei võeta tasu selle eest, et nende toodangut seal tutvustatakse. Jaosvara programmeerija ainukeseks tegevuseks oleks registreerimistasu maksjatele seriaalnumbrite väljastamine. Suure osa Internetis kauplejate tegevus just selliste iseloomujoontega ongi. Võiks oletada, et Interneti vahendusel on kõige tõenäolisem rikastuda tarkvara kaubandusega
- mida ei ole lubatud teha - õigustatud isikute ring - territoorium - tähtaeg Tarkvara litsentsilepingud Litsentsitasu: - põhineda kasutajate arvul - üheaegselt kasutuses olevate koopiate arvul - protsessorite või nende tuumade arvul - ajalisel kasutusel 66 5.05.2016 Tarkvara litsentsilepingud Tarkvara liigid: - ärivara (commercialware) - jaosvara (shareware) - proovivara (trialware) - tasuta tarkvara e. vabavara (freeware) - vaba tarkvara (free software) - avalik tarkvara (public domain software) Tarkvara litsentsilepingud Ärivara: - kasutamine lubatud pärast litsentsitasu maksmist - õiguspärane kasutaja võib teha programmist arhiivkoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaaltarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või hävinud Tarkvara litsentsilepingud Ärivara:
ega “liiguta” end, seetõttu on temast lihtne vabaneda. Loogiline pomm – käivitab mõne programme teatava lülitustingimuse – n kindla kuupäeva või mõne muu sündmuse toimumise – korral. TARKVARA ÕIGUSKAITSE Arvutiprogrammide õiguskiatse toimub läbi autoriõiguse. Autoriõigus tekib arvutiprogrammidele samas ulatuses kui nt kijranuds- ja kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui varalised õigused. Tarkvara liigitus: 1. Äritarkvara 2. Jaosvara - 3. Proovivara 4. Vabavara 5. Vaba tarkvara 6. Avalik tarkvara 3.LOENG Objekt – isik/asi Tunnus - kirjeldus Üldkogum ehk populatsioon- nt. klassiõpilasi (50) kõiki samal ajal kokku saata Valim ehk väljavõtukogum – kõikide õpilaste vahel teha küsiltus. Paneb tunnuse – mis liiki tuunuseks on tegu? ARVESTUSEL Tunnuste põhitüübid: kvantitatiivsed – pidevad ja diskreetsed, kalitatiivsed – järjestustunnus ja nominaalsed.
4) töökeskkonnast Tarkvara ei muuda projektijuhti võimekamaks. See on lihtsalt üks abivahendeid. Programm ei õpeta, kuidas määrata eesmärke, suhelda tellijatega või motiveerida töötajaid. See lihtsalt aitab neid ja teisi projektijuhtimise ülesandeid kergemini lahendada. Projektijuhtimise tarkvara liigitamiseks on mitu võimalust. Lihtsaim võimalus on seda liigitada litsentsitingimuste järgi: 2.1. Tarkvara liigitus litsentsi järgi: 1) vabavara 2) jaosvara 3) ärivara. Vabavara Artikli kirjutamise käigus õnnestus leida ainult üks vabavara - Project Planner PE (aadressil www.smartworks.us). Kahjuks ei õnnestunud selle tarkvaraga luua oma projekti, sai vaid vaadata näitefaile. Siit võib järeldada, et funktsioneeriv projektijuhtimise vabavara puudub. Jaosvara Interneti vahendusel on võimalik hankida päris korralikku jaosvara, nt. Turbo Project LT (aadressil www.imsisoft.com). Need sobivad väiksemate projektiplaanide koostamiseks
(tihti juba arvutiprogrammi installeerimisel on vaja teada võtmekoodi, mis legaalse arvutiprogrammi kasutajale tarkvara õiguste valdaja poolt kaasa antakse). Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse. Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga. 21 3.1.5 Tarkvara rentimine või laenutamine Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on 21 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www
Mis allpool toodust on peamised telekonverentsi eelised: eri kohtades asuvad inimesed või inimeste rühmad saavad reaalajas kõnelda ja üksteist näha ning kogu protsessi saab salvestada Missugune on üldtunnustatud parim viis tehnilise leiutise, mille abil loodetakse saada ärilist tulu, kaitsmiseks? patent Raamatu autori autoriõigusi on rikutud, kui: tema raamatust on tehtud koopia müügi eesmärgil ilma autori loata Kasutusõiguste järgi jaguneb tarkvara: omanduslik tarkvara, jaosvara, vabavara Isikuandmete kaitse seadusandlusega: Reguleeritakse isikuandmete kogumise ja töötlemise põhimõtted ning kogujate ja töötlejate õigused ja kohustused IT lepingud võivad erinevad muudest lepingutest, selle poolest, et: lisaks üldisest lepinguõigusest tulenevate sätetega on neis ka tööde tegemiseks piisavalt täpne tehniliste tingimuste kirjeldus. Missugusel juhul käitub IT spetsialist vastavalt üldtunnustatud eetikakoodeksile, kui märkab
1.2.Microsoft Windows 3.x on perekond Microsofti toodetud 16-bitiseid graafilisi kasutajaliideseid MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele (MS-DOS, IBM PC- DOS, Digital Research DR-DOS), mis ilmusid ajavahemikul 19901994. Windows 3.0 oli esimene õnnestunum Windowsi versioon. Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist. 2 Desktop: Desktop programmidega: Notepad: 3 Meediapleier: 1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24. augustil 1995 ja see oli oluline edasiarendus eelmistest versioonidest. Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi.
· Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Nii nimetatakse tarkvara, mida levitatakse tasuta. Kasutajal on õigus seda programmi piiramatult kasutada, allalaadida, CDle salvestada ning isegi selle lähtekoodi vastavalt oma vajadustele muuta. Selle tarkvaratoote koostaja on loobunud igasugustest õigustest sellele programmile, välja arvatud ühes punktis: seda toodet ei tohi edasi müüa ega sellega muul viisil raha teenida. · Shareware jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Programmi pidevaks tööks nõutakse tavaliselt registreerimist, mis on tasuline ja mitte alati just kõige odavam. Kui programmi selle aja jooksul ei registreerita, siis see kas lõpetab töö või jätkab toimimist piiratud võimalustega. · Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Adware heaks
7.5. Failide allalaadimine Interneti lugematutele failidele pääseb ligi failiedastusprotokolli e. FTP vahendusel. FTP- saidiga ühenduse võtmiseks ja sealt failide allalaadimiseks peab olema FTP-programm või failiedastusprotokolli toetav brauser. Tarkvara mida Internetist allalaadida saab ei ole tingimata tasuta. Internetis levitatav tarkvara jaguneb: 68 Jaosvara e. shareware. Seda tarkvara saab vabalt omandada ning teatud aja ka vabalt kasutada. Kehtivad autorikaitse õigused. Pärast tasuta proovimisaja lõppemist peab programmi arvutist kustutama või maksma väikese registreerimistasu. Registreeritud versioonid on täiuslikud ja nendega kaasneb ka tehniline abi ja tasuta uuendused. Avalik tarkvara e. public domain. Seda tarkvara saab vabalt omandada, autorikaitse õigused ei kehti. Seda tarkvara võib muuta ja kasutada isiklikel eesmärkidel
annaabi.ee 
