Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria arvutid - 36 õppematerjali

Informaatika >> Arvutid
arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel.
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 7.Käsuformaadid – 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + II operandi pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi aadress. Ac – akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud – MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud – AND, OR, SUB, MUL siirete käsud –JMP, CALL, RET pinumälu, IO-seadmete, CPU juhtimise käsud – PUSH, POP, IN, OUT, NOP 8.Summaator: Järjestik, parallel, kiire ülekanne. Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärg...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
128 allalaadimist
6
txt

Arvutid III labor 14 -1 loendur

0E-6 25.510281670702206 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 0 w 448 320 400 320 0 w 448 384 400 384 0 w 64 416 32...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
29 allalaadimist
18
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 2 (4 BIT ALU)

000005 10.20027730826997 50 5 43 150 1560 48 1560 72 1 2 0 150 1592 40 1592 64 1 2 0 150 1560 112 1560 88 1 2 0 150 1592 120 1592 96 1 2 0 152 1624 80 1648 80 1 4 0 w 1624 72 1560 72 0 w 1592 64 1624 64 0 w 1624 88 1560 88 0 w 1624 96 1592 96 0 w 1624 216 1592 216 0 w 1624 208 1560 208 0 w 1592 184 1624 184 0 w 1624 192 1560 192 0 152 1624 200 1648 200 1 4 0 150 1592 240 1592 216 1 2 0 150 1560 232 1560 208 1 2 0 150 1592 160 1592 184 1 2 0 150 1560 168 1560 192 1 2 0 150 1560 288 1560 312 1 2 0 150 1592 280 1592 304 1 2 0 150 1560 352 1560 328 1 2 0 150 1592 360 1592 336 1 2 0 152 1624 320 1648 320 1 4 0 w 1624 312 1560 312 0 w 1592 304 1624 304 0 w 1624 328 1560 328 0 w 1624 336 1592 336 0 150 1560 408 1560 432 1 2 0 150 1592 400 1592 424 1 2 0 150 1560 472 1560 448 1 2 0 150 1592 480 1592 456 1 2 0 152 1624 440 1648 440 1 4 0 w 1624 432 1560 432 0 w 1592 424 1624 424 0 w 1624 448 1560 448 0 w 1624 456 1592 456 0 150 1360 536 138...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
41 allalaadimist
4
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 1 (segment A, baas NOR)

000005 10.20027730826997 50 5 43 L 160 48 160 16 0 0 false 5 0 153 176 64 240 64 0 2 5 w 176 80 160 80 0 w 176 48 160 48 0 w 160 48 160 80 0 w 256 48 256 80 0 w 272 48 256 48 0 w 272 80 256 80 0 153 272 64 336 64 0 2 5 L 256 48 256 16 0 0 false 5 0 w 352 48 352 80 0 w 368 48 352 48 0 w 368 80 352 80 0 153 368 64 432 64 0 2 5 L 352 48 352 16 0 0 false 5 0 w 448 48 448 80 0 w 464 48 448 48 0 w 464 80 448 80 0 153 464 64 528 64 0 2 0 L 448 48 448 16 0 1 false 5 0 153 560 144 656 144 0 4 5 153 560 240 656 240 0 4 0 153 560 336 656 336 0 4 0 153 560 432 656 432 0 4 0 w 560 112 160 112 0 w 560 128 256 128 0 w 560 160 352 160 0 w 560 176 528 176 0 w 560 208 160 208 0 w 560 224 336 224 0 w 560 256 352 256 0 w 560 304 240 304 0 w 560 320 256 320 0 w 240 64 240 304 0 w 256 80 256 320 0 w 256 80 256 128 0 w 560 352 432 352 0 w 560 368 528 368 0 w 560 400 240 400 0 w 560 448 352 448 0 w 560 464 544 464 0 w 160 80 160 112 0 w 160 112 160 208 0 w...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
13 allalaadimist
16
txt

Arvutid II labor

000005 10.200277308269968 50 5 50 L 64 32 64 8 0 1 false 5 0 L 80 32 80 8 0 1 false 5 0 L 136 32 136 8 0 1 false 5 0 L 152 32 152 8 0 1 false 5 0 L 248 32 248 8 0 1 false 5 0 L 264 32 264 8 0 1 false 5 0 L 336 32 336 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 L 352 32 352 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 w 64 40 64 32 0 I 896 592 896 576 0 0.5 I 960 592 960 576 0 0.5 L 880 608 880 632 0 1 false 5 0 L 936 608 936 632 0 1 false 5 0 w 960 608 936 608 0 w 960 608 960 592 0 w 896 608 880 608 0 w 896 608 896 592 0 150 864 520 864 512 1 2 0 150 896 520 896 512 1 2 0 150 928 520 928 512 1 2 0 150 960 520...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
20 allalaadimist
33
docx

Arvutid 2017 Kospekt

Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) ­ Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka lisaks asünkroonsele SR-trigerile NOR baasil teh...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
20 allalaadimist
3
docx

Arvutid I labor 2 (Dixi)

Arvutid I labor 2 Ülesande püstitus (üldosa): Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) Ülesande variandi info: F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B ...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
406 allalaadimist
0
zip

Arvutid 1 labori tööd

3 Laborid...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
21 allalaadimist
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

000005 10.200277308269968 50 5 43 w 1488 528 1488 544 0 w 1520 560 1488 544 0 w 1584 528 1584 544 0 w 1552 560 1584 544 0 w 1552 544 1544 560 0 w 1520 544 1528 560 0 w 1520 528 1520 544 0 w 1552 528 1552 544 0 152 1536 560 1536 600 1 4 0 150 1584 504 1584 528 1 2 0 150 1552 504 1552 528 1 2 0 150 1520 504 1520 528 1 2 0 150 1488 504 1488 528 1 2 0 M 1536 600 1536 656 0 2.5 L 1376 56 1296 56 0 0 false 5 0 150 1480 64 1520 64 1 2 5 150 1480 96 1520 96 1 2 0 150 1480 128 1520 128 1 2 0 150 1480 160 1520 160 1 2 0 w 1400 56 1376 56 0 L 1368 120 1296 120 0 0 false 5 0 I 1400 56 1432 56 0 0.5 I 1400 120 1432 120 0 0.5 w 1400 120 1368 120 0 w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0 w 1480 168 1368 168 0 w 1368 168 1368 120 0 w 1480 136 1456 136 0 w 1480 1...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
41 allalaadimist
142
pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

Esiklaasi taga on läbipaistvad elektroodid, mis on kaetud kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste see on fosfor, mis on tänu lisanditele võimeline eraldama kolme põhivärvi (RGB) valgust. Andes elektrootidele pinge, gaas ioniseeritakse ja ta muutub plasmaks. Selle tulemusena eraldub UV-valgus, mis ergastab kambrikestes oleva fosfori elektronid. Kui need elektronid lähevad oma normaalsele energia tasemele, eraldub nähtav valgus. Ekraanipunktide eri värvi alampunktide vahel on vaheseinad, et naabrite vahel ei oleks üksteise mõjutamist. Kujundi kvaliteet on väga hea. Kujundi kuvamiseks kulub väga palju energiat. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1. Juhtsisend E võimaldab keelata dekodeerimist, kui ta väärtus on 0. Madalaktiivse väljundi dekoodri korral, on vastupidi igas koodis ainult üks 0. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõigis käskudes on alati käsukood (KK), mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat. Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimisviisideks. K...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
27 allalaadimist
6
txt

Arvutid III labor 13-1 loendur

0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
26 allalaadimist
20
txt

Arvutid II labor

0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 8 32 8 8 0 0 false 5.0 0.0 L 24 32 24 8 0 0 false 5.0 0.0 L 40 32 40 8 0 0 false 5.0 0.0 L 56 32 56 8 0 0 false 5.0 0.0 L 80 32 80 8 0 0 false 5.0 0.0 L 96 32 96 8 0 0 false 5.0 0.0 L 112 32 112 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 L 128 32 128 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 w 8 40 8 32 0 w 128 312 128 56 0 I 760 592 760 576 0 0.5 I 824 592 824 576 0 0.5 L 744 608 744 632 0 0 false 5.0 0.0 L 800 608 800 632 0 0 false 5.0 0.0 w 824 608 800 608 0 w 824 608 824 592 0 w 760 608 744 608 0 w 760 608 760 592 0 150 728 520 728 512 1 2 0.0 150 760 520 760 512 1 2 0.0 150 792 520...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
3 allalaadimist
4
txt

Arvutid I labor

0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 48 112 16 112 0 1 false 5.0 0.0 L 48 240 16 240 0 1 false 5.0 0.0 L 48 336 16 336 0 1 false 5.0 0.0 L 48 432 16 432 0 1 false 5.0 0.0 151 304 32 400 32 0 2 5.0 151 320 160 400 160 0 2 0.0 151 320 256 400 256 0 2 5.0 151 336 336 432 336 0 2 5.0 151 336 400 432 400 0 3 5.0 151 336 464 432 464 0 3 5.0 w 48 112 48 160 0 w 48 240 48 288 0 w 48 384 48 336 0 w 48 432 48 464 0 w 304 16 144 16 0 w 304 48 176 48 0 w 176 48 176 336 0 w 176 336 48 336 0 w 320 144 160 144 0 w 160 144 160 240 0 w 160 240 64 240 0 w 64 240 48 240 0 w 320 240 288 240 0 w 208 464 208 288 0 w 208 288 208 272 0 w 208 272 320 272 0 w 272 160 272 384 0 w 272 384 336 384 0 w 48 432 176 432 0 w 176 432 176 416 0 w 176 416 336 416 0 w 336 480 160 480 0 w 160 480 160 288 0 w 176 336 192 336 0 w 400 32 528 32 0 w 400 160 432 160 0 w 432 160 432 208 0 w 432 208 432 224 0 w 544 32 528 32 0 w 432 224 432 240 0 w 432 240 544 240 0 w 400 256 544...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
4 allalaadimist
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
11 allalaadimist
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD ­ kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) ­ valgusallikas ­ vedelkristall ­ filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED ­ valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. Vähem jahutada, se...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
20 allalaadimist
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
215 allalaadimist
16
doc

Arvutite areng 1980 - 2009

Arvutite areng 1980 ­ 2009........................................................................................lk.3 ­ 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja...

Arvutid - Keskkool
43 allalaadimist
25
docx

ARVUTITE EKSAM piletid

Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VON NEUMANNI TSUKKEL 1) Käsu lugemine 2) Käsu modifitseerimine 3) Käsu desi...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
39 allalaadimist
8
docx

Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine

kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine. Protsessori juhtautomaadid on mitte ainult protsessorite juhtimise algoritm , vaid iga tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb:  Sisendite hulk Z(f)  Väljundite hulk W(y)  hulk siseolekuid a(e)  Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f))  Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus: W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ) Automaadi väljund sõltub üleminuketest ja olekutest, kus ollakse algoritmi täitmisel. {a} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
9 allalaadimist
8
docx

OLED kuvarid

kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: OLED kuvarid Tööprintsiip: Orgaaniliste valgusdioodide (OLED) loomisel kasutatakse mitmekihilised struktuurid õhukestest kiledest, mis koosnevad mõnedest polimeride kihtidest. Andes anoodile positiivset laengut , elektronide vool liigub läbi seadme katoodi poolt anoodi poole. Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kiirguse väljastamine (emitee...

Arvutid - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
8 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun