Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria arvutid - 37 õppematerjali

Informaatika >> Arvutid
arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel.
thumbnail
20
txt

Informaatika II praktikum

$ 3 0.0000049999999999999996 10.200277308269968 50 5 50 152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 ...

Informaatika → Arvutid
8 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 w 1488 528 1488 544 0 w 1520 560 1488 544 0 w 1584 528 1584 544 0 w 1552 560 1584 544 0 w 1552 544 1544 560 0 w 1520 544 1528 560 0 w 1520 528 1520 544 0 w 1552 528 1552 544 0 152 1536 560 1536 600 1 4 0 150 1584 504 1584 528 1 2 0 150 1552 504 1552 528 1 2 0 150 1520 504 1520 528 1 2 0 150 1488 504 1488 528 1 2 0 M 1536 600 1536 656 0 2.5 L 1376 56 1296 56 0 0 false 5 0 150 1480 64 1520 64 1 2 5 150 1480 96 1520 96 1 2 0 150 1480 128 1520 128 1 2 0 150 1480 160 1520 160 1 2 0 w 1400 56 1376 56 0 L 1368 120 1296 120 0 0 false 5 0 I 1400 56 1432 56 0 0.5 I 1400 120 1432 120 0 0.5 w 1400 120 1368 120 0 w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0 w 1480 168 1368 168 0 w 1368 168 1368 120 0 w 1480 136 1456 136 0 w 1480 ...

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
18
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 2 (4 BIT ALU)

$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 150 1560 48 1560 72 1 2 0 150 1592 40 1592 64 1 2 0 150 1560 112 1560 88 1 2 0 150 1592 120 1592 96 1 2 0 152 1624 80 1648 80 1 4 0 w 1624 72 1560 72 0 w 1592 64 1624 64 0 w 1624 88 1560 88 0 w 1624 96 1592 96 0 w 1624 216 1592 216 0 w 1624 208 1560 208 0 w 1592 184 1624 184 0 w 1624 192 1560 192 0 152 1624 200 1648 200 1 4 0 150 1592 240 1592 216 1 2 0 150 1560 232 1560 208 1 2 0 150 1592 160 1592 184 1 2 0 150 1560 168 1560 192 1 2 0 150 1560 288 1560 312 1 2 0 150 1592 280 1592 304 1 2 0 150 1560 352 1560 328 1 2 0 150 1592 360 1592 336 1 2 0 152 1624 320 1648 320 1 4 0 w 1624 312 1560 312 0 w 1592 304 1624 304 0 w 1624 328 1560 328 0 w 1624 336 1592 336 0 150 1560 408 1560 432 1 2 0 150 1592 400 1592 424 1 2 0 150 1560 472 1560 448 1 2 0 150 1592 480 1592 456 1 2 0 152 1624 440 1648 440 1 4 0 w 1624 432 1560 432 0 w 1592 424 1624 424 0 w 1624 448 1560 448 0 w 1624 456 1592 456 0 150 1360 536 13...

Informaatika → Arvutid
54 allalaadimist
thumbnail
4
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 1 (segment A, baas NOR)

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 160 48 160 16 0 0 false 5 0 153 176 64 240 64 0 2 5 w 176 80 160 80 0 w 176 48 160 48 0 w 160 48 160 80 0 w 256 48 256 80 0 w 272 48 256 48 0 w 272 80 256 80 0 153 272 64 336 64 0 2 5 L 256 48 256 16 0 0 false 5 0 w 352 48 352 80 0 w 368 48 352 48 0 w 368 80 352 80 0 153 368 64 432 64 0 2 5 L 352 48 352 16 0 0 false 5 0 w 448 48 448 80 0 w 464 48 448 48 0 w 464 80 448 80 0 153 464 64 528 64 0 2 0 L 448 48 448 16 0 1 false 5 0 153 560 144 656 144 0 4 5 153 560 240 656 240 0 4 0 153 560 336 656 336 0 4 0 153 560 432 656 432 0 4 0 w 560 112 160 112 0 w 560 128 256 128 0 w 560 160 352 160 0 w 560 176 528 176 0 w 560 208 160 208 0 w 560 224 336 224 0 w 560 256 352 256 0 w 560 304 240 304 0 w 560 320 256 320 0 w 240 64 240 304 0 w 256 80 256 320 0 w 256 80 256 128 0 w 560 352 432 352 0 w 560 368 528 368 0 w 560 400 240 400 0 w 560 448 352 448 0 w 560 464 544 464 0 w 160 80 160 112 0 w 160 112 160 208 0...

Informaatika → Arvutid
18 allalaadimist
thumbnail
142
pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

Selle tulemusena eraldub UV-valgus, mis ergastab kambrikestes oleva fosfori elektronid. Kui need elektronid lähevad oma normaalsele energia tasemele, eraldub nähtav valgus. Ekraanipunktide eri värvi alampunktide vahel on vaheseinad, et naabrite vahel ei oleks üksteise mõjutamist. Kujundi kvaliteet on väga hea. Kujundi kuvamiseks kulub väga palju energiat. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1

Informaatika → Arvutid
31 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid III labor 14 -1 loendur

$ 1 5.0E-6 25.510281670702206 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 0 w 448 320 400 320 0 w 448 384 400 384 0 w 64 416 32 ...

Informaatika → Arvutid
52 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Arvutid II labor

$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 L 64 32 64 8 0 1 false 5 0 L 80 32 80 8 0 1 false 5 0 L 136 32 136 8 0 1 false 5 0 L 152 32 152 8 0 1 false 5 0 L 248 32 248 8 0 1 false 5 0 L 264 32 264 8 0 1 false 5 0 L 336 32 336 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 L 352 32 352 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 w 64 40 64 32 0 I 896 592 896 576 0 0.5 I 960 592 960 576 0 0.5 L 880 608 880 632 0 1 false 5 0 L 936 608 936 632 0 1 false 5 0 w 960 608 936 608 0 w 960 608 960 592 0 w 896 608 880 608 0 w 896 608 896 592 0 150 864 520 864 512 1 2 0 150 896 520 896 512 1 2 0 150 928 520 928 512 1 2 0 150 960 520 ...

Informaatika → Arvutid
27 allalaadimist
thumbnail
6
txt

13-1 loendur

$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 ...

Informaatika → Arvutid
22 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid III labor 13-1 loendur

$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 ...

Informaatika → Arvutid
46 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid II labor

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 8 32 8 8 0 0 false 5.0 0.0 L 24 32 24 8 0 0 false 5.0 0.0 L 40 32 40 8 0 0 false 5.0 0.0 L 56 32 56 8 0 0 false 5.0 0.0 L 80 32 80 8 0 0 false 5.0 0.0 L 96 32 96 8 0 0 false 5.0 0.0 L 112 32 112 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 L 128 32 128 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 w 8 40 8 32 0 w 128 312 128 56 0 I 760 592 760 576 0 0.5 I 824 592 824 576 0 0.5 L 744 608 744 632 0 0 false 5.0 0.0 L 800 608 800 632 0 0 false 5.0 0.0 w 824 608 800 608 0 w 824 608 824 592 0 w 760 608 744 608 0 w 760 608 760 592 0 150 728 520 728 512 1 2 0.0 150 760 520 760 512 1 2 0.0 150 792 520 ...

Informaatika → Arvutid
7 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I labor

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 48 112 16 112 0 1 false 5.0 0.0 L 48 240 16 240 0 1 false 5.0 0.0 L 48 336 16 336 0 1 false 5.0 0.0 L 48 432 16 432 0 1 false 5.0 0.0 151 304 32 400 32 0 2 5.0 151 320 160 400 160 0 2 0.0 151 320 256 400 256 0 2 5.0 151 336 336 432 336 0 2 5.0 151 336 400 432 400 0 3 5.0 151 336 464 432 464 0 3 5.0 w 48 112 48 160 0 w 48 240 48 288 0 w 48 384 48 336 0 w 48 432 48 464 0 w 304 16 144 16 0 w 304 48 176 48 0 w 176 48 176 336 0 w 176 336 48 336 0 w 320 144 160 144 0 w 160 144 160 240 0 w 160 240 64 240 0 w 64 240 48 240 0 w 320 240 288 240 0 w 208 464 208 288 0 w 208 288 208 272 0 w 208 272 320 272 0 w 272 160 272 384 0 w 272 384 336 384 0 w 48 432 176 432 0 w 176 432 176 416 0 w 176 416 336 416 0 w 336 480 160 480 0 w 160 480 160 288 0 w 176 336 192 336 0 w 400 32 528 32 0 w 400 160 432 160 0 w 432 160 432 208 0 w 432 208 432 224 0 w 544 32 528 32 0 w 432 224 432 240 0 w 432 240 544 240 0 w 400 256 5...

Informaatika → Arvutid
4 allalaadimist
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine.

Informaatika → Arvutid
45 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Arvutid 2017 Kospekt

Erinevalt LCD- kuvaritest on iga ekraanivälja punkt valgusalliks ja vaatenurk on lai. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Käsuformaadid ­ 0, 1, 2, 3 ja 1, 5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti võib kaasneda infot selle kohta, kuidas leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Operandi leidmise ja tulemuse salvestamiseks on erinevad adresseerimiseviisid. Kolme aadresssiga arvuti ­ käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis näitavad operandide asukohta ja tulemuse salvestamise kohta põhimälus. Kahe aadressiga arvuti ­ käsu juurde kuulub kaks pikka aadressi. Tulemus

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

..................................... 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed...................

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid 1 labori tööd

docstxt/13998375735082.txt

Informaatika → Arvutid
21 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

$ 2 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 80 72 32 72 0 1 false 5.0 0.0 L 80 120 32 120 0 1 false 5.0 0.0 L 80 168 32 168 0 1 false 5.0 0.0 L 80 216 32 216 0 1 false 5.0 0.0 L 80 280 32 280 0 1 false 5.0 0.0 L 80 328 32 328 0 1 false 5.0 0.0 L 80 376 32 376 0 1 false 5.0 0.0 L 80 424 32 424 0 1 false 5.0 0.0 I 112 304 128 304 0 0.5 I 112 352 128 352 0 0.5 I 112 400 128 400 0 0.5 I 112 448 128 448 0 0.5 w 112 304 104 304 0 w 104 304 104 280 0 w 112 352 104 352 0 w 104 352 104 328 0 w 112 400 104 400 0 w 104 400 104 376 0 w 112 448 104 448 0 w 104 448 104 424 0 x 9 60 22 63 0 10 A3 x 11 203 24 206 0 10 A0 x 9 156 22 159 0 10 A1 x 14 364 27 367 0 10 B1 x 11 414 24 417 0 10 B0 x 10 111 23 114 0 10 A2 x 9 316 22 319 0 10 B2 x 9 268 22 271 0 10 B3 w 136 304 128 304 0 150 192 208 232 208 1 3 0.0 150 192 280 232 280 1 4 0.0 150 192 368 232 368 1 5 0.0 150 184 128 224 128 1 2 0.0 184 960 96 968 96 1 184 960 216 968 216 1 184 960 344 976 344 1 184...

Informaatika → Arvutid
140 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus

multimeedia kasutajaliides) loodi aastal 2002 kõrge kvaliteediga pildi ning heli edastamiseks. Pilt Kuvar Projektorid Projektor on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. Videoprojektorit vaadeldakse tihti kui arvuti väljundseadet, mis ei tähenda aga, et projektor oskaks ainult arvuti töölaua pilti kuvada. Videoprojektoriga võib ühendada erinevaid seadmeid: arvutid, DVD-mängijad, videokaameraid, digitaalfotokaameraid jne. Pildi projetseerimiseks ekraanile kasutavad kõik videoprojektorid suurt valgustugevust. Videoprojektorid leiavad suurt kasutust koolides õppetöö visualiseerimisel, konverentsidel esitluste tegemisel, erinevatel üritustel videopildi edastamiseks ja ka kodudes kodukino funktsiooni täites. Tänapäeva tehnoloogiad: 1. CRT 2. LCD 3. DLP 4. LCoS 5. LED Pilt LCD Videoprojektor

Informaatika → Arvutid
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Klaviatuuri kasutamine

Klaviatuuri kasutamine Sissejuhatus IT süsteemi spetsialist või tarkvara arendaja peavad oskama arvuti klaviatuuri unepealt kasutada. Lisaks tuleb osata teksti kiiresti ka kirjutada. Kirjutame lühikese teksti, kus võimalikult palju erinevate klahvide kasutamist. Erinevad klahvid Klaviatuuril on palju klahve. Kirjutades vaata kas suudad need klahvid ka üles leida. Escape eemaldab juhuslikult tekkinud akna. Tabulaator tekitab taandrea. Caps Lock lülitab sisse/välja SUURELT/väikselt kirjutamise. Shift klahv on klaviatuurilt teise märgi kätte saamiseks või ühe suure tähe saamiseks. Ctrl klahv on klahvikombinatsioonide üks klahvidest. Alt klahv on menüü aktiveerimiseks või klahvikombinatsioonide üks klahvidest. Alt Gr on klaviatuurilt kolmanda märgi kätte saamiseks, näiteks @ (ät) märk. Enter on reavahetuseks või tegevuse kinnitamiseks. Backspace on teksti kustutamiseks vasakult poolt. Del või Delete klahv on teksti kustutamine paremalt ...

Informaatika → Arvutid
5 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 7.Käsuformaadid – 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + II operandi pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi aadress. Ac – akumulaatorregister. 1 operand asub mälus,

Informaatika → Arvutid
129 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil.

Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 1.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Koostada vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Esmane skeem näeb välja: Funktsiooni sõltuvus: J(i)=f(PL, di, qi-1, Ki ) Tõeväärtustabel J(i) väärus sõltub q(i) nihest ja K(i) väärtusest Karnaugh kaart vastavalt tõeväärtustabelile: J(i) = PL q(i-1) K(i) + PL d(i) q(i-1) + PL d(i) q(i) q(i-1) + + PL d(i) q(i) + PL q(i) q(i-1) + PL q(i) q(i-1) K(i) = = PL q(i-1) ( K(i) + d(i) + q(i) ) + PL q(i) (d(i) + K(i) + q(i-1) ) Skeem vastavalt valemile:

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
8
docx

OLED kuvarid

Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 3.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: OLED kuvarid Tööprintsiip: Orgaaniliste valgusdioodide (OLED) loomisel kasutatakse mitmekihilised struktuurid õhukestest kiledest, mis koosnevad mõnedest polimeride kihtidest. Andes anoodile positiivset laengut , elektronide vool liigub läbi seadme katoodi poolt anoodi poole. Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kii...

Informaatika → Arvutid
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Arvutivõrgu ajalugu

mis toimis üle võrgu.' 1981- BITNET- City University of New York ühendatakse Yale'ga. 1982- TCP/IP- Erinevad võrgud ühentatakse TCP/IP protokolliga, mida tuntakse Interneti protokollina. 1982- EUnet- European UNIX Network. Luuakse põhjamaade ja Inglismaa vahel. UNIX- Op. süsteemid eel käija ( välja arvatud MICROSOFT) 1983- Name server (Nimeserver)- Enam ei pea arvutid teadma täpset teed sihtkohta. 1984- 1000 hosts- Hosts (arvutite) arv ületab 1000 piiri. Domain Name Server (DNS)- domeeni nimeserveri lahenduse kasutusele võtt. 1984- ARPANET- laguneb kaheks MILNET ja ARPANET. 1986- Bitnet and CSNET ühinevad- Ühendatakse kaks võrku kokku üheks. 1988- Internet worm- Enam kui 60 000 arvutit lülitati Internetist välja. 1989- RIPE (Peseaux IP Europeens)- Euroopa ühenduse IP aadresside süstematiseerimisega.

Informaatika → Arvutid
7 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD ­ kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) ­ valgusallikas ­ vedelkristall ­ filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED ­ valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. ...

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Printerid

Ettekanne Marten Vaino 11c! Printerid Tallinna 21. Kool! Detsember 2014 Mis on printer & mis on plotter? ❖ Printer on seade, mis toodab teksti või graafikat meediakandjatele nagu paberile ja kilele.! ❖ Plotter on printer, millega prinditakse vektorgraafikat. Erinevad printerid ❖ Laserprinter! ! ! ❖ Tindiprinter! ❖ Maatriks! ❖ Õisprinter! ❖ Termoprinter! ❖ LED-printer! ❖ 3D-printer! ! ❖ Jugaprinter! ❖ UV-printer! ! ! ❖ Kassalindiprinter ! ! Kuidas andmed printerisse saadetakse? ❖ Vanasti toimus andmevahetus rööpväratiga (vt. pilti)! ❖ Tänapäeval kasutatakse rohkem USB kaableid ...

Informaatika → Arvutid
2 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Kübersport - Uurimistöö

Teine arvutimäng „Spacewar“ loodi alles 9 aastat hiljem, kuid seda mängiti juba rohkem. Mängule on ka antud tiitel – esimene mõjuvõimas arvutimäng. Need mängud olid väga algelised ning neid said mängida vaid väga vähesed inimesed, kes omasid PDP-1 arvutit. 1976. aastal hakati looma adventure game ehk seiklusmänge. Selle jaoks loodi ka uus arvuti PDP-11, mida tunti ka minicomputer ehk miniarvuti nime all. Need arvutid olid juba võimsamad ning ka ainsad, mis toetasid uut tüüpi mänge. Seda tüüpi arvutid muutusid kergesti kättesaadavamaks alles 1980. alguses. Seiklusmängude algusega muutus arvutimängude juures tähtsaks faktoriks ka mängu graafiline pool. Vanemad mängud jäid oma algelise graafilise poolega uute mängude varju. 1980. alguses hakkasid tekkima hobbyist groups ehk hobimängijate grupid ning gaming magazines ehk mängude ajakirjad, näiteks Creative Computing, mille

Informaatika → Arvutid
33 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Paralleelülekandega loendur mooduliga 14, 1

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 156 880 112 928 112 0 0.0 156 880 256 912 256 0 0.0 156 880 400 912 400 0 0.0 156 880 544 912 544 0 0.0 w 880 144 832 144 0 w 832 144 832 288 0 w 832 288 880 288 0 w 832 288 832 432 0 w 832 432 880 432 0 w 832 432 832 576 0 w 832 576 880 576 0 R 832 576 832 672 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 152 608 160 704 160 0 2 0.0 w 704 160 784 160 0 w 784 160 784 112 0 w 784 112 880 112 0 w 784 160 784 176 0 w 784 176 880 176 0 w 704 432 784 432 0 w 784 432 784 400 0 w 784 400 880 400 0 w 784 432 784 464 0 w 784 464 880 464 0 w 720 576 768 576 0 w 768 576 768 544 0 w 768 544 880 544 0 w 768 576 768 608 0 w 768 608 880 608 0 150 352 224 352 144 0 4 0.0 150 320 384 320 288 0 3 0.0 150 320 544 320 448 0 2 0.0 w 176 592 640 592 0 w 304 544 304 560 0 w 304 560 560 560 0 w 560 560 640 560 0 L 560 560 560 624 0 1 false 5.0 0.0 w 336 544 384 544 0 w 608 416 176 416 0 w 176 416 176 496 0 w 608 176 448 176 0 w 448 176 448 ...

Informaatika → Arvutid
145 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 150 744 536 800 536 1 2 0.0 150 744 568 800 568 1 2 0.0 150 744 600 800 600 1 2 0.0 150 744 504 800 504 1 2 5.0 I 608 528 672 528 0 0.5 I 608 584 672 584 0 0.5 L 608 504 560 504 0 0 false 5.0 0.0 L 608 560 568 560 0 0 false 5.0 0.0 w 608 528 608 504 0 w 608 584 608 560 0 w 672 528 672 496 0 w 672 496 744 496 0 w 672 528 744 528 0 w 672 584 680 584 0 w 680 584 680 512 0 w 680 512 744 512 0 w 608 504 728 504 0 w 728 504 728 560 0 w 728 560 744 560 0 w 728 560 728 592 0 w 728 592 744 592 0 w 608 560 704 560 0 w 704 560 704 544 0 w 704 544 744 544 0 w 704 560 704 608 0 w 704 608 744 608 0 w 680 584 712 584 0 w 712 584 712 576 0 w 712 576 744 576 0 150 1040 16 1112 16 1 2 0.0 150 1040 48 1112 48 1 2 0.0 150 1040 80 1112 80 1 2 0.0 150 1040 112 1112 112 1 2 0.0 150 1040 152 1112 152 1 2 0.0 150 1040 184 1112 184 1 2 0.0 150 1040 216 1112 216 1 2 0.0 150 1040 248 1112 248 1 2 0.0 150 1040 296 1112 296 1 ...

Informaatika → Arvutid
59 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Segmentindikaator

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 L 128 320 48 320 0 1 false 5.0 0.0 L 128 416 48 416 0 0 false 5.0 0.0 L 128 512 48 512 0 0 false 5.0 0.0 151 144 128 240 128 0 2 0.0 w 192 192 112 192 0 w 112 112 112 192 0 w 112 112 144 112 0 w 144 144 144 112 0 w 240 320 128 320 0 w 224 416 128 416 0 w 224 512 128 512 0 151 144 240 240 240 0 2 0.0 151 160 368 272 368 0 2 5.0 151 160 464 272 464 0 2 5.0 w 128 448 128 512 0 w 128 448 160 448 0 w 128 352 128 416 0 w 128 352 160 352 0 w 128 224 128 320 0 w 128 224 144 224 0 w 160 384 160 352 0 w 160 480 160 448 0 151 448 112 592 112 0 2 5.0 w 192 192 368 192 0 w 400 192 400 96 0 w 400 96 448 96 0 w 240 240 448 240 0 w 448 240 448 128 0 151 496 224 608 224 0 3 5.0 w 240 128 352 128 0 w 352 128 352 208 0 w 352 208 496 208 0 w 240 320 400 320 0 w 400 320 400 224 0 w 400 224 496 224 0 w 224 416 480 416 0 w 480 368 480 240 0 w 480 240 496 240 0 151 496 336 640 336 0 2 5...

Informaatika → Arvutid
12 allalaadimist
thumbnail
26
docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

mäluväli, mille pool pöörduti. Kasutatakse ka protsessori sisemuses, kus dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile. Kõige levinumalt koosnevad dekoodrid AND loogikaelementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see alles omakorda ühe väljundi. 2. KÄSUFORMAADID -0, 1, 2, 3 JA 1.5 AADRESSIGA ARVUTID Käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: 0-aadressiga ­ ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. Need arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul ­ NT käsk ADD ,,tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks kokku ja ,,lükkaks" tulemuse pinu otsa tagasi. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses.

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
25
docx

ARVUTITE EKSAM piletid

Käsk, millega pöördutakse alamprogrammi poole (CALL-käsk), salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu (näitab järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programmi täitmine jätkub katkenud kohalt. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid PILET 13. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 0-aadressiga arvuti ­ käsukood 1-aadressiga arvuti ­ käsukood, pikk operandi/resultaadi aadress 1,5-aadressiga aarvuti ­ käsukood, 1.pikk operandi aadress, lühike operandi/2.resultaadi aadress 2-aadressiga arvuti ­ käsukood, 1.pikk operandi aadress, 2.pikk operandi või resultaadi aadress 3-aadressiga arvuti ­ käsukood, 1.pikk operandi aadress, 2.pikk operandi aadress, resultaadi aadress ühe aadressiga arvuti käsukood näitab: * milline käsk kuulub täitmisele

Informaatika → Arvutid
39 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

3. Seega arvuti juhtseade täidab programmi käske automaatselt, ilma inimese sekkumiseta. Programm võib vahetada infot välismäluseadmetega. Kuna viimased töötavad aeglaselt, siis juhtseade võib vahepeal peatada programmi täitmise seniks kuni lõpeb andevahetus. 3 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost Esimene elektronarvuti ENIAC loodi 1945.a. Arvutid, mis ehitati möödunud sajandi 1945- 50.a. olid suured seadmed, mis olid realiseeritud elektronlampidel ning võtsid enda alla terveid ruume, maksid ränka hinda ning olid kättesaadavad ainult suurtele rikastele firmadele ja riiklikele teadusasutustele. (Näiteks arvuti ENIAC oli realiseeritud 18.000 elektronlambil, tegi 5000 operatsiooni sekundis, kaalus ~50 tonni, ning tarbis elektrivõimsust ~50 kW). Seoses kaasaegse tehnoloogia arenguga elektroonika valdkonnas muutusid ka arvutite

Informaatika → Arvutid
34 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Arvuti sisu

Arvuti sisu Süsteemiplokk Emaplaat Protsessor CD-lugeja Mälu Kõvaketas Klaviatuur Funktsionaa lsed klahvid Numbrid Järgmine rida Tühik Nooled Tähed Failid Redigeerim a Aken Ülevaad e

Informaatika → Arvutid
5 allalaadimist
thumbnail
14
odt

ARVUTITE ARITMEETIKA

ARVUTITE ARITMEETIKA IAY0140 POSITSIOONILISED ARVUSÜSTEEMID 1. Milline on tiutum mittepositsiooniline arvusüsteem? – Rooma numbrid – Morsekood Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses. Positsioonilise arvusüsteemi aluseks nimetatakse naturaalarvu k, mis tähistab, mitut numbrit (null kaasa arvatud) arvusüsteem kasutab. Näiteks kümnendsüsteemi alus on kümme: see kasutab numbreid 0 kuni 9. Igas arvusüsteemis (va juhul kui alus on 1) on aluse tähis 10, sest see on esimene arv, mida ei saa tähistada k numbri abil. 2. Mis on arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Arvusüsteemi aluse mõiste – numbri kirjapanekuks kasutatavate märkide arv. Arvusüsteemi alus on täisarvul...

Informaatika → Arvutid
20 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvutite areng 1980 - 2009

Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja korraga teha. Varsti jõudsid ka koduarvutid samale tasemele kui kontoriarvutid, kasutades sama riistvara. 1980 Aeg Koht Sündmus ? Norra Mycron lasi välja esimese kommerts 16 bitilise arvuti Micron 2000, mida kasutati CP/M-86 operatsioonisüsteemi välja töötamiseks. Juuni USA Commodore lasi välja VIC-20(müüs esimesena üle 1 miljoni eksemplari), millel oli 3

Informaatika → Arvutid
43 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

37 kiirendus) digitaalesitusse muundav elektroonikaskeem o digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) · UPS- Uninterruptible power supply UPS (uninterruptible power supply) on patareidega kast, mis hoolitseb selle eest, et arvutil pidevalt voolu oleks ning äkitsed pingekõikumised liiga ei teeks. Enamik hetkelisi voolukatkestusi on sellised, millest arvutid omal jõul üle saavad, aga kord paar aastas kipub ikka pahasti minema, st arvuti lülitatakse magusal tööajal korraks välja. UPS on mõeldud väikeste voolukatkestuste "üle elamiseks" ja kui UPSi akud on lõplikult tühjaks saanud, ei suuda ka tema imet teha. UPSist peaks abi olema 10-15 minutit, mille jooksul jõutakse kõrvaldada enamus suuremaid voolukatkestusi (keskmiselt kulub selleks 6-8 min.). Lühikatkestuste ajale on juurde arvestatud väike

Informaatika → Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine

Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 2.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine. Protsessori juhtautomaadid on mitte ainult protsessorite juhtimise algoritm , vaid iga tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb:  Sisendite hulk Z(f)  Väljundite hulk W(y)  hulk siseolekuid a(e)  Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f))  Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus: W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ) Automaadi väljund sõltub üleminuketest ja olekutest, kus ollakse algoritmi täitmisel. {a} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = ...

Informaatika → Arvutid
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Arvutid I labor 2 (Dixi)

Arvutid I labor 2 Ülesande püstitus (üldosa): Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) Ülesande variandi info: F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B

Informaatika → Arvutid
413 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun