evolutsiooniliselt olemas) *Zestid käeliigutused, mis kaasnevad kõnega või omavad iseseisvat tähendust. - Embleemid märgid, millega võime anda kohe seletuse (pöial püsti, naeratus- ei tule sulle kallale); - illustraatorid täiendavad sõnalist teksti, kirjeldavad seda juurde, võivad olla iseseisva tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid); - regulaatorid liigutused partneriga, millega jagatakse osi (peatu, jätka, tule) - adapterid liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges.
Seadmed saavad juhtmeta toimida peamiselt tänu raadiosidele, mis nende vahel toimib. Näiteks arvuti klaviatuur, hiir, DECT-telefon jms. Raadioside tekitab ka elektromagnetvälja. Mõned juhtmeta seadmed aga kasutavad infrapunalinki, millega ei kaasne riski (näiteks kaugjuhtimispult). Vähekasutatav tehnika vooluvõrgust välja. Kaasaegsed seadmed toimivad enamasti läbi adapteri, mis tekitab EMV. Adapter võib olla seadme korpuses või sellest väljas. Soovitav on üle kontrollida kõik adapterid (toiteplokid), sest vananenud või rikkis adapterid võivad tekitada märkimisväärse elektromagnetvälja. Mikrolaineahju kasutamine minimaalseks. Juhul, kui pead seda kasutama, viibi vähemalt 4m kaugusel sellest või veel parem, lahku sellest ruumist (tööreziimil). Isegi täiesti töökorras mikrolaineahi võib tekitada tugeva kõrgsagedusliku elektromagnetvälja; “lekkivad” mikrolaineahjud on aga veel ohtlikumad. Mõnede uurijate arvates pole olemas sellist
Neid kasutatakse peamiselt sülearvutites, kuid nüüd asendatakse sageli ka lauaarvuti komplektis olev tavaline kuvar vedelkristallkuvariga. Selliste kuvarite peamine eelis on väike võimsustarve, väikesed mõõdud ja kiirguse puudumine kuid nad on suhteliselt kallid. Laiendkaardid mis, miks, kuidas jne kasutatavad siinid, milleks jne : Laiendkaardid (adapterid) on seadmed, mille ülesandeks on arvuti võimalusi ja suutlikkust laiendada. Adapterid on seadmed, mis piltlikult öeldes tõlgivad arvuti informatsiooni teistele seadmetele arusaadavasse keelde. Kindlasti on arvutil olemas videokaart, mis juhib monitori tööd. Heli edastamiseks on vaja helikaarti, arvutivõrguga ühendumiseks võrgukaarti või sisemist modemit, TV-kaardi lisamisel saab arvuti kaudu vaadata televisioonisaateid jne. Laiendkaardi tüübid: PCI ISA AGP PCI-E CNR Sisend väljundseadmed :
tõstmiseks on mitmeid võimalusi. 1. Kasutada vektori lineariseerimiseks restriktaase, mis annavad erinevaid üheahelalisi otsi. Taoliselt on võimalik defineerida ka inserdi sisestamise suunda. 2. Vektorit töödeldakse aluselise fosfataasiga, Näit. CIP (calf intestin phosphatase). Selle tulemusel eemaldatakse vektori 5'fosfaat rühmad ja vektor ei religeeru iseendaga kokku. 3. Tömpide otstega DNA lõikude paremaks sisestamiseks kasutatakse ka linkereid või adaptereid. Linkerid ja adapterid on kaheahelalised sünteetilised oligod, mis sisaldavad restriktaaside poolt äratuntavaid DNA järjestusi (restriktsiooni saite) Esimeses ringis ligeeritakse adapterid või linkerid, mida võetakse DNA fragmentide suhtes suures ülehulgas, et ligeerimisel liidetaks iga fragmendiga adapterid või linkerid. Seejärel linkeritega varustatud DNA restrikteeritakse, et eemaldada linkerite ülearused osad. Edasi fragment puhastatakse ja ligeeritakse soovitud vektorisse.
Laske päikesevalgusel tuba soojendada. Suurema valgushulga saamiseks hoidke aknad puhtana. Ööseks aga tõmmake soojuskao vähendamiseks kardinad akende ette. 2. Lülitage välja valgustus Keskmises majapidamises kulub valgustusele aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25 protsenti kogu elektrikulust. Ühtlasi tasuks toas kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu tarvis on. 3. Ühendage laadijad seinakontaktist lahti Kõik seinastepslisse jäetud adapterid ja laadijad tarbivad elektrit. Energia säästmiseks tuleks need alati pärast kasutamist seinakontaktist välja tõmmata. 4. Sulgege külmiku uks korralikult Külmiku uks tuleb alati korralikult sulgeda, sest kogu sooja õhu, mis külmkappi pääseb, peab külmik uuesti jahutama. Iga ukse avamisega pääseb külmikust keskmiselt välja 30 protsenti külmast õhust. Seega – mida pikemalt avatud külmiku ees oma soovide üle mõtiskleda, seda
360, ja AV vastuvõtjaid - ühilduvate digitaalsete audioseadmetega, arvuti monitoridega, videoprojektoritega ja digiteleritega. SATA (inglise Serial Advanced Technology Attachment (Serial-ATA), Jada-ATA) on arvuti liides ühissiini ühendamiseks massmälu seadmetega nagu kõvakettad ja optilised seadmed. SATA arendati vanema PATA (IDE/ATA) standardi asendamiseks. SATA on võimeline kasutama samu madala-taseme käskusid, kuid SATA host-i adapterid ja seadmed suhtlevad suure kiirusega jadakaablil üle kahe juhtide paari. Kontrastina kasutas paralleelne ATA andmete jaoks 16 juhti millest kõik opereerisid palju madalamal kiirusel. SATA pakub mitmeid eeliseid võrreldes varasema paralleelse ATA liidesega: vähenenud kaablihulk ja maksumus (40/80-lt seitsmele), kiirem ja efektiivsem andmeedastus ning käigultvahetus. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_computer_standards http://en.wikipedia
(dirigendid, ideograafid, osutavad liigutused, ruumilised liigutused, kineamatograafid, piktograafid). · Regulaatorid liigutused, mis on seotud partnerite omavaheliste liigutuste väärtustega. · Adaptorid räägivad palju inimese seisundist, rudimentaalsed liigutused täielikest funktsionaalsetest liigutustest. Liigutused, mis on selleks, et tagada paremat kohanemist, pinge ületamiseks. Saab jagada kolmeks: enesele suunatud adapterid kontakt enda kehaga, kaitsekäitumised; teistele suunatud liigutused; objektidele suunatud adapterid. Kui on vaja adapterid, tuleb meeles pidada, et need ei kahjutaks tegevust, enda adapteritereid tuleb teadvustada. Personaalne ruum ja distantsid Personaane ruum on munakujuline, külgetelt kätelaiune, seljatagant ka umbes käepikkune ja eest umbes 0,45 1,2 meetrit (0-0,45m intiimne ruum, 0,45-1,2m isiklik ruum, 1,2-3,6m sotsiaalne ruum, avalik tsoon 3,6-7,6m).
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmist...
Näoväljendused kujunevad välja viiendaks eluaastaks. Inimese nägu on A-sümmeetriline. Vasak näopool allub vähem kontrollile, kui parem. Naised kontrollivad nägu paremini. Žestid – Jagunevad kolmeks : a) Embleemid – Kultuuri spetsiifilised märgid, mille puhul kõnet pole vaja. b) Illustraatorid – Kõik võimalikud keha liigutused ning häälitsused, mis saadavad kõnet. c) Adapterid – Abivahendid, mida inimesed kasutavad oma ärevuse maandamiseks. Objekt – Kõik võimalikud objektid, mis maandavad ärevust. Enese – Iseenese puudutamine. Isikuruum – Kujuneb välja 10-12 eluaastaks. a) Intiimtsoon – Kuskil 50cm kehast, kuhu lubatakse lähisuhetes olevad inimesed. Tajume kõikide meeltega. b) Isiklik tsoon – 1,2-1,3m kehast, see on suhtlemine sõprade,
kodus tuleb esmalt kindlaks teha, et on olemas selleks vajalik varustus. Enamikes uutes sülearvutites ja ka paljudes uutes koduarvutites on juba sisseehitatud juhtmeta internetti võimaldavad saatjad. Nende puudumise korral on võimalik osta traadita internetti võimaldav adapter, mille saab arvutiga ühendada PC card sloti või usb porti abil. Lauaarvutite puhul saab kasutada USB adapterit, või on võimalik osta adapter, mille saab ühendada PCI slotti arvuti kastis. Paljud need adapterid saavad kasutada rohkem kui ühte 802.11 standardit. Olles installeerinud traadita interneti adapteri ja selle töötamiseks vajalikud draiverid, peaks arvuti olema võimeline automaatselt üles leidma kõik olemasolevad internetivõrgud. See tähendab, et järgmine kord arvutit käivitades mõnes wifi levialas peaks ta automaatselt informeerima olemasolevast võrgust ning andma võimaluse sellega ühendust luua. Vanemate arvutimudelite puhul võib juhtuda, et
(tagumiste amortide lahti keeramiseks. Vedrutõmmitsad on vajalikud vedrude kokkutõmbamiseks. Spetsiaalvõti tugilaagrile on vajalik tugilaagri lahti keeramiseks. Kuuskantvõtmete kompleks läheb vaja tegelikult ainult ühte võtit komplektist, esimeste amortide puhul. Torutangid (Golf 2) on vajalikud amordipüstakute juures. Pidurite hooldusseadmed Piduriketaste treimisseade, piduriõli tester, piduriõli vahetusseade Rehvipingid Balanspingid, montaazpingid Sillastendid Magnet adapterid raamile kinnitamiseks, pöördplaadid, sillastendi pukid, sillastend, Testimisseadmed Heitgaaside testrid, konditsioneeride hooldusseadmed, mootoritestrid, OBD testrid, tulede kontrollstendid, veermiku kontrollstendid, piduriõli tester, radiaatorirõhu testimisseadmed, akude testimisseadmed, Mootor eelsüüteküünalde padrunite komplekt, eriotstarbeliste padrunite komplekt, jahutussüteemi täitmise komplekt, kolvirõnga kokkusurumise tööriistad, kompressioonimõõdik
et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali
DNA süntees - replikatsioon RNA süntees - transkriptsioon Ensüümid helikaas ja DNA-polümeraas Ensüüm RNA-polümeraas Suhkrujääk desoksüriboos Suhkrujääk Riboos 16. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(messenger)- kodeerivad valke(sisaldab infot ühe valgu kohta - DNAs oleva info vahendaja) rRna(ribosomal)- ribosoomide struktuursed ja katalüütilised elemendid tRna(transfer)- aminohapete adapterid valgu sünteesis 17. Transkriptsioon e. RNA süntees Matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. 18. Transkriptsioonifaktorid - Valk, mis reguleerib transkriptsiooni aktiivsust. Transkriptsioonifaktorid on nii positiivsed kui ka negatiivsed regulaatorvalgud, kusjuures positiivsed regulaatorvalgud soodustavad ja negatiivsed pidurdavad transkriptsiooni alustamist
MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris
sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64 bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64 bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128 bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali
teha, kas on olemas selleks vajalik varustus. Enamikes uutes sülearvutites ja ka paljudes uutes koduarvutites on juba sisse ehitatud juhtmeta internetti võimaldavad saatjad. Nende puudumise korral on võimalik osta traadita internetti võimaldav adapter, mille saab arvutiga ühendada PC card sloti või usb porti abil. Lauaarvutite puhul saab kasutada USB adapterit, või on võimalik osta adapter, mille saab ühendada PCI slotti arvuti kastis. Paljud need adapterid saavad kasutada rohkem kui ühte 802.11 standardit. Olles installeerinud traadita interneti adapteri ja selle töötamiseks vajalikud draiverid, peaks arvuti olema võimeline automaatselt üles leidma kõik olemasolevad internetivõrgud. See tähendab, et järgmine kord mõnes wifi levialas arvutit käivitades peaks ta automaatselt informeerima olemasolevast võrgust ning andma võimaluse sellega ühendust luua. Vanemate arvutimudelite puhul võib juhtuda, et on
2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bitti x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bitti x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile.
kuvatakse objekt NTSC-susteemis on telekanali ribalaius 6 MHz ja punkt haaval (augulise spiraal ketta tottu) pildi mootmed valgustundlikule suhtes 4:3 materjalile (selenium). Valgustundliku materjali NTSC signaal ei ole otseselt uhildatav vool soltub arvutisusteemidega , sellest kui palju valgusosakesi temale maabusid kuid on olemas sellised adapterid, mis muundavad (taust on NTSC signaali heledam kui vaas) ning see elektrivoolu arvutile moistetavaks digitaalseks videosignaaliks. koikumine paneb Samuti on koikuma samas taktis ka pirni ,mis iga vastava olemas adapterid, mis muundavad arvutist tuleva augu hetkel digitaalse
(valgusünteesi toimumiskohta). Kodeeriv(pp-st) 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ”õiged” aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. Adapterid valgusüneetsil (pp-st) 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel. Ribosoomide struktuur- ja katalüütilised elemendid Kujundlikult öeldes mRNA ”ütleb, kuidas valku teha”,tRNA toob selleks ”ehituskive” ning rRNA on ”tootmishoone” üheks moodustajaks. Lisaks on palju väikste RNA-de klasse. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused - Rakutuum
(valgusünteesi toimumiskohta). Kodeeriv(pp-st) 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. Adapterid valgusüneetsil (pp-st) 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel. Ribosoomide struktuur- ja katalüütilised elemendid Kujundlikult öeldes mRNA "ütleb, kuidas valku teha",tRNA toob selleks "ehituskive" ning rRNA on "tootmishoone" üheks moodustajaks. Lisaks on palju väikste RNA-de klasse. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused - Rakutuum
usaldusväärsed tarned; allhankijate kaasamine tootearendusse. See toimub uue toote arendamise varases staadiumis. See võimaldab juba tootearenduse käigus alustada võimaluste otsimist uue toote tarneahelate optimeerimiseks; toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. Selle meetodi näiteks on Hewlett Packard DeskJet printer, millele lisatakse sihtmaa elektrivarustuse standarditele vastavad adapterid ja toitejuhtmed ning riigikeelsed kasutusjuhendid; ühine probleemide lahendamine. Kliendi ja tarnijal on koos märksa kergem ühiseid probleeme lahendada ning leida kiireid ja paremaid lahendusi spetsiifilistele probleemidele. Näiteks on autode komponentide tootjatel oma insenerid koostetehastes, mis võimaldab töö käigus tekkivaid tehnilisi probleeme operatiivselt lahendada; töökoht tarnija esindajale
1)Kui võrku tuleb uus host, siis esimese asjana ta peabki üles leidma DHCP serveri võrgus ja seda otsingut saab ta teostada DHCP discover message'ga, mis saadetakse UDP pakettina pordile 67. Host koostab vastava IP datagrammi ja paneb sinna külge ka broadcast'i aadressi 255.255.255.255 ja enda aadressi 0.0.0.0 ning saadab selle kanali kihile, mis loob kaadri ja paneb oma korda külge MAC'i broadcast aadressi FFFF- FF-FF-FF-FF. Pärast seda läheb läheb kaader võrku ja kõik hostide adapterid näevad seda, sellepärast saabki see kaader ilusti DHCP serverini toimetatud. Discover message'il on küljes ka üks ID, mille järgi saavad DHCP serverid vastuseid luua ja mille järgi host need vastused ära tunneb. 2)Kui DHCP server saab discover message'i kätte, siis vastab ta enda poolse DHCP offer message'ga. Kui DHCP servereid on mitu, siis võib olla ka offer message'eid mitu, millel kõigil on küljes see discover message'ist saadud ID. Peale selle sisaldavad
1)Kui võrku tuleb uus host, siis esimese asjana ta peabki üles leidma DHCP serveri võrgus ja seda otsingut saab ta teostada DHCP discover message'ga, mis saadetakse UDP pakettina pordile 67. Host koostab vastava IP datagrammi ja paneb sinna külge ka broadcast'i aadressi 255.255.255.255 ja enda aadressi 0.0.0.0 ning saadab selle kanali kihile, mis loob kaadri ja paneb oma korda külge MAC'i broadcast aadressi FF-FF-FF-FF-FF-FF. Pärast seda läheb läheb kaader võrku ja kõik hostide adapterid näevad seda, sellepärast saabki see kaader ilusti DHCP serverini toimetatud. Discover message'il on küljes ka üks ID, mille järgi saavad DHCP serverid vastuseid luua ja mille järgi host need vastused ära tunneb. 2)Kui DHCP server saab discover message'i kätte, siis vastab ta enda poolse DHCP offer message'ga. Kui DHCP servereid on mitu, siis võib olla ka offer message'eid mitu, millel kõigil on küljes see discover message'ist saadud ID.
mis saadetakse UDP paketina. Host koostab vastava IP datagrammi ja paneb sinna külge ka broadcast’i aadressi 255.255.255.255 ja enda aadressi 0.0.0.0 ning saadab selle kanalikihile, mis loob kaadri ja paneb oma korda külge MAC’i broadcast aadressi FF-FF-FF-FF-FF-FF. Pärast seda läheb läheb kaader võrku ja kõik hostide adapterid näevad seda, sellepärast saabki see kaader ilusti DHCP serverini toimetatud. Discover message’il on küljes ka üks ID, mille järgi saavad DHCP serverid vastuseid luua ja mille järgi host need vastused ära tunneb. 2) Kui DHCP server saab discover message’i kätte, siis vastab ta enda poolse DHCP offer message’ga. Kui DHCP servereid on mitu, siis võib olla ka offer message’eid mitu, millel kõigil on küljes see discover message’ist saadud ID
Joonisel 5.3 on see toodud. 51 Joonis 5.3 Lõpp-paneel 24 kiu otsastamiseks Optiline jagunemisraam (ODF) ja lõpp-paneeli vahe ei ole suur. Tegelikult lõpp-paneel täidab samu ülesandeid ehk toimib piirikuna võrgu osade vahel. See võimaldab ühenduste muudatusi (ristühendused) võrgus ja ,õõtepuinktidena hooldus- ja kasutusajal. Optiline jagamisraam koosneb järgmistest funktsionaalsetest osadest: · Liidesepaneel, kuhu adapterid paigaldatakse · Jätkuplaadid ja kiutagavarad · Raam ehitus,kuhu moodulid paigaldatakse Neid fuktsionaalseid osi võib osade kaupa tarvitada. Konstruktsioonist sõltuvalt võivad näiteks liidestepaneel ja jagamiskaablid olla samas moodulis või eraldi. Väliskaabli lõpetamisviisist sõltub samuti jätkuplaatide vajadus. Kõige väiksem jätkuraam koosneb ühest lõpp-paneelist. Suurtes jätkuraamides on aga sadu liideste kohti.
Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali.
standard PC Express. AGP (Accelerated Graphics Port)- siin. Kasutatakse ühendamisel graafikakaardiga. Vaadeldud liidestest annab ülevaate järgmine tabel (1998 aasta seisuga) Maks. Nimetus Kasutusala kiirus Kasutamine tulevikus (MB/s) ISA Helikaardid, modemid 2 - 8,33 Uutes arvutites ei kasutata Graafikakaardid, SCSI PCI adapterid, uued 266 Standardne laiendussiin kaasajal helikaardid Standardne kõigis arvutites alates AGP Graafikakaardid 528 Pentium II; kasutatakse koos PCI-ga 14 3.1. Pordid ja pistikud Pordid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
