Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof
levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine. Üritan oma essees anda ülevaate interneti arengust tema algusaastatest ning tuua võimalikult palju erinevaid näiteid interneti headest ja halbadest külgedest. Püüan siduda oma kirjatöö ka näidetega päriselust ning jõuda selgusele, kas plussid kaaluvad miinused üles või on asi hoopistükis vastupidi. Interneti sünd Interneti eelkäijaks loetakse ARPANET-i. See oli võrgustik, mis ühendas nelja USA ülikooli. Esimene sõnum ARPANET-is saadeti 29. oktoobril 1969. aastal ning sõnumiks oli sõna ,,login", mis saadeti tähthaaval. Esimesel katsetusel jõuti ainult ,,o" täheni, kuna vastuvõttev ,,masin", mis tollal ajal tähendas arvutit, jooksis kokku. Veidi hiljem saadi arvuti uuesti käima ning seekord läbiti katse juba edukalt.(1) ARPANET osutus edukaks ning iga aastaga hakkas sellesse võrgustikku kuuluvate arvutite hulk kasvama
Interneti ajalugu ja teke Ave Tüür 10.klass Kärdla Ühisgümnaasium Mis on internet? Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku - TCP/IP protokolli Interneti ajalugu 1. september 1969 Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Eestis ühendati esimesed arvutid Internetti 1991 Opte Project
Võrgud Tumerohelises olevaid lauseid ja lõike peab kindlasti teadma. Arvutivõrgu moodustab vähemalt kaks omavahel kokkuühendatud arvutit. Ühe asutuse või maja piires olevat arvutite võrku nimetatakse kohtvõrguks ehk lokaalvõrguks. Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti. Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TCP
Interneti protokollina. 1982- EUnet- European UNIX Network. Luuakse põhjamaade ja Inglismaa vahel. UNIX- Op. süsteemid eel käija ( välja arvatud MICROSOFT) 1983- Name server (Nimeserver)- Enam ei pea arvutid teadma täpset teed sihtkohta. 1984- 1000 hosts- Hosts (arvutite) arv ületab 1000 piiri. Domain Name Server (DNS)- domeeni nimeserveri lahenduse kasutusele võtt. 1984- ARPANET- laguneb kaheks MILNET ja ARPANET. 1986- Bitnet and CSNET ühinevad- Ühendatakse kaks võrku kokku üheks. 1988- Internet worm- Enam kui 60 000 arvutit lülitati Internetist välja. 1989- RIPE (Peseaux IP Europeens)- Euroopa ühenduse IP aadresside süstematiseerimisega. 1990- ARPANETi lõpp- ARPANET lõpetab oma tegevuse Interneti teenuse pakkumine. 1991- WWW- tuleb kasutusele WWW hüpertekstide levitamiseks.(WWW- World Wide Web)
Üldjuhul toimub see automaatselt. Kindlasti peaks silma peal hoidma ka kasutatava viirusetõrje versiooninumbril. Vana ja kulunud versioon viirusetõrjest vähendab oluliselt viirusetõrje suutlikkust tuvastada ja eemaldada uuemaid viiruseid! Sellepärast võiks kord paari kuu tagant otsida programmiuuendusi viirusetõrje sees, või tootja kodulehelt. 5. Avira AntiVir Personal , avast! Free Antivirus , Comodo Internet Security 6. 1970.[2] aastatel avastati esmakordselt ARPANET-is (s.o interneti eelkäijas) viirus Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET-i võrku, et nakatada TENEX-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10 arvuteid. Olles saanud ligipääsu, kopeeris programm end teistesse süsteemidesse, kus kuvati sõnum „Mina olen Creeper, püüa mind kinni, kui suudad!“ (inglise I'm the creeper, catch me if you can!). Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. 7
technologies. History of the Internet 1957:The United States Department of Defense formed a small agency called ARPA (Advanced Research Projects Agency) to develop military science and technology. 1961-1965:The Massachusetts Institute of Technology (MIT) started to research sharing information in small, phone-linked networks. ARPA is one of their main sponsors. 1966: The first ARPANET plan is unveiled by Larry Roberts of MIT. Packet switching technology is getting off the ground, and small university networks are beginning to be developed. # 1969:The Department of Defense commissions the fledgling ARPAnet for network research. The first official network nodes were UCLA, Standford Research Institute,UCSB, and the University of Utah. The first node to node message was sent from UCLA to SRI.
. . . : FDM TDM. FDM (Frequency division Multiplexing) , . TDM (Time Division Multiplexing) , (. 8). 10. Ajalised viited võrkudes RTT , . 2 + : 1) TCP 2) HTTP HTTP. : processing overhead, transition time , propagation delay , , , queuing delay . 11. Arvutivõrgude ja Interneti ajalugu 1961-1972: . 1961 ( ). . 1964 . ( ) 1967 ARPAnet ARPA, . . 1969 ARPAnet, . 1970 ALOHAnet . 1972 ARPAnet ARPAnet 15 . NCP(Network-Control Protocol ) e-mail 1972-1980: . 1974 , ( ) . 1976 Ethernet( ). Xerox PARC 1970 :DECnet(Digital Equipment Corporation network), SNA(Systems Network Architecture), XNA ( ATM) 1979 ARPAnet 200 . 1980-1990: , . : CSNET, BITNET, NSFNET, Minitel 100 . 1982 SMTP e-mail 1983 NCP TCP/IP ( TCP/IP )
aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas DEC).1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel lastele(Papert).1968 - Intel Corp(Moore, Noyce lahkusid Fairchild Semiconductorsst).1969 UNIX op.sys(Belli labor - ritchie,Thompson);4004 mikropr loomise algus (intel Hoff);XEROX laserkiire domonstr(starkweather),avab PARCi;AMD(Sanders);C keele areng kuni 1973. 1970 4004 I 4bit mikroprotsessor valmis(Intel Faggin)1971a kommerts. 1971 - Arpanet arvuti-arvutis ühendus(interneti eelkäija). 1972 - Nolan loob Atari,mis teeb Pongi(I-si video mange) ja colossal cave;HP progev kalkulaator magnetribaga;first logic programming language Prolog(Colmerauer);first object-oriented language Smalltalk(Xerox Parc). 1973 - Ethernet (arvutid traatidega yhenduses)(Metcalfe). 1974 - ALTO personaalarvuti(Xeroxilt) suur mõju microsoftile ja macintoshile. 1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (I "läpakas").
10. Nii koolide joonestustundides, kui insenergraafikas kasutatakse palju erinevaid CAD programme. Mida tähendab lühend CAD? Computer Aided Design http://www.internetslang.com/CAD-meaning-definition.asp 11. Millega on tehnikaajalukku läinud Josephine Cochrane? Ta leiutas masina mis pesi tema eest nõusid. http://en.wikipedia.org/wiki/Josephine_Cochrane 12. Kes on Mark Zuckerberg? Ta lõi Facebooki. http://et.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg 13. Mis nime kandis interneti eelkäija? ARPANet. http://forte.delfi.ee/news/digi/interneti-eelkaija-arpanet-on-hauast-tousnud? id=60391770 14. Mis asi on vaaderpass? See on ehituses kasutatav vesilood. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vaaderpass2 15. 15. Aprill 1912 uppus Atlandi ookeanil oma aja maailma suurim ja luksuslikem laev Titanic. Hoolimata halvast ilmateatest ja teadaolevast jäämägede ohust jätkas laev sõitu täiskiirusel. Mis on põhjus, miks kiirust ei
ARVUTIVÕRGUD (algvara) Arvutivõrk- Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mis töötati välja 1969. aastal Pentagonis, USA-s. Kohtvõrk- Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. · Virtuaalne kohtvõrk VLAN-on kokku ühendatud erinevates kohtades olevatest arvutitest. Samas võib VLAN olla ka arvutivõrk, mis on moodustatud mingist hulgast samas kohas olevatest arvutitest. Lihtsaim oleks VLANi nimetada
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof
1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-lt 1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe)
tootmiseks. Tegemist on puhtama ja loodussõbelikuma energia tootmise viisiga võrreldes fossilsete kütustega. Tänapäeval isegi arendatakse autot(Thorium car), mis sõidab tuumaenergia jõul. Teadlased väidavad, et autoga saab sõita 100 aastat enne kui seda on vaja uuesti „tankida“. Internet on ka külma sõja aegne militaar tarbeks loodud leiutis, mis on jõudnud laiemale üldsusele. 1960ndatel lõi USA kaitseministeerium katselise arvuti võrgu ARPANET-i, mida kasutati sõjaväe suhtluse kiirendamiseks. 70ndatel avati internet kõikidele soovijatele. Tänapäeval on internet oluline igas elu valdkonnas. Arstid saadavad läbi interneti retsepti apteeki, börsimaaklerid müüvad aktsiaid interneti turul(Tallinna börs), õpilane otsib internetist koolitükki tegemiseks lisamaterjale ja pärast saadab elektronpostiga õpetajale valminud arutluse. Emad ei pea enam kodust lahkuma, et lapsukesele uus riideese või mänguasi soetada.
1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Eesti ja arvutid Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural1. Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine.1970ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke. Interneti ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. Interneti ajalugu Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts arvutivõrk.1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa
● mobiil on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Internet 1991 ● Mis tahes arvutivõrkude võrgustik ● Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Wiki http://laserfest.org/lasers/history/early. cfm Aitähh!
laienev võrgustumine, inimeste võimalus reaalajas suhelda üle kogu maa annab põhjuse rääkida digitaalmajanduse tekkest. Interneti tekkimine Külmasõja perioodil, kui NSVL oli 1958.a jõudnud esimesena kosmosesse, seadsid sellest ärahirmutatud ameeriklased endi eesmärgiks kiirendada USA tehnoloogilist arengut ning parandada side kvaliteeti ja ulatust. Arenenud Uuringuprojektide Agentuuri poolt loodi omavahel ühendatud arvutite võrk ARPANET, mis arenes tänapäevaseks internetiks. Esimene üleriigiline ARPANET sideliin loodi 1970 AT&T poolt. Tärkava sidevõrgu tähistamiseks hakati üha laiemalt kasutama terminit internet. 1991. a võeti kasutusele nimi World Wide Web. 2006. a aprillis oli hinnangute kohaselt internetis avatud üle 80 miljoni võrgulehekülje. Maailma online-elanikkond 2005. a ületas internetikasutajate arv 1 miljardi piiri ja 2011. a arvatakse see ulatuvat 2 miljardini.
välisseadmeid) ühiselt jagada. Internet ja internet Internet - võrkude, lüüside, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku (TCP/IP) internet - mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus Millal ja milleks? 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides - inimesed pidasid omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis funktsioneeriksid edasi ka osalise kahjustuse järel ja et teadlastel oleks ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega 70ndate alguses lisati elektronpost Ühendusteed Dial-up ajutine ühendus modemi abil ISDN - on täisdigitaalne sideteenus ADSL püsiühendus, kus ühendus luuakse olemasolevate telefoniliinide abil Traadita ühendus nn.raadiolingi puhul käib
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli.
Pdp-1: 1960, esimene ekraaniga arvuti, DEC poolt tehtud System 360: 1964, IBM, arvuti Moore’i seadus: Transistorite arv kiibis double’b iga 2 aastaga Intel: 1968, Gordon Moore Amd: 1969, Sanders Engelbart: Arvuti hiir Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem 4. Nädal. Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Sql: 1970, andmebaasi proge keel Arpanet: 1970, interneti eelkäija Atari: 1972, mängukonsool cp/m: 1973, op systeem ( control program monitor)
Interneti head ja vead Tänapäeva ühiskonnas on internetil aina suurem tähtus inimeste elus.Interneti kasutatakse igapäev, kas siis selleks, et saada informatsiooni, maksude maksmiseks või lihtsalt ajaviitmiseks. Internet kujunes välja 1960. aastal USA Kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. 1987. aastal avati internet kõigile kasutamiseks, aastatel 1993.aastal hakkas pihta interneti laialdane kasutamine. Eestis ühendati esimesed arvutid internetiga 1990-1991 aastal. Laialdasem kasutamine algas 1996. aastal, kui loodi Tiigrihüppe programm. Mis on interneti halvad ja head küljed? 2007. aasta teiselpoolel läbiviidud uuring näitab, et Eestis, 15-74 aastaseid internetikasutajaid, on 687 000
selleks, et mõne võrgu segmendi väljalangemine ei tekitaks üleüldist kollapsi. Võrk pidi koosnema üksikutest segmentidest ja mitte olema tsentraalselt juhitav, iga teade pidi olema lõhutud pakettideks ja iga pakett edastatud mööda erinevaid harusid, teate kokkupanemine pidi toimuma vastuvõtja süsteemis. Esimene variant ilmus 1964. aastal tänu Paul Barani pingutustele. 4 1969. ARPANET projekti finantseerimine 1960-ndate lõpus hakkasid RAND Corporation, Massachsetsi Tehnoloogia Ülikool ja Los-Angelese Kalifornia Ülikool eksperimenteerima hajutatud võrgu kontseptsiooniga. 1968. aastal Pentagoni osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency, agentuur tööks perspektiivsete uuringute projektidega) alustas selle projekti finantseerimist. 1969.a. sügisel nägi ilma „lapsuke“ – APRANET võrk, mis koosnes neljast sõlmest.
ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. · Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. · Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid
Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks
„Kas internet on ohutu“ Arutluses räägin lähemalt sellest, kuidas 1960. aastal USA kaitseministeerium algatas projekti, mis nägi ette telefoniliinide kaudu ühendatava arvutivõrgu loomist. Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma HTML-i esimese versiooni
7% 444.8% kokku 0 Põhjus, miks Põhja-Ameerika tabeli tipus on tuleb ilmselt, selle maaosa majanduslikust olukorrast ja infrastruktuurist. Võrreldes Põhja-Ameerikat Aasiaga, mis tõesti kaldub vägagi äärmusest äärmusesse, võib välja tuua selged erinevused nende kahe maaosa vahel. Interneti etapiline areng Internet hakkas välja kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust, mille nimi oli ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network, eesti k. Arenenud Teaduslike Projektide Agentuuri Võrk) ning see töötati välja kui eksperimentaalne laivõrk (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. ARPANET ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi ning 1971. aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983. aastaks oli hoste juba 500. See oli esimene pakette vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline
Televisiooni levik kahandas raadio populaarsust tunduvalt. Raadio leiutas vene teadlane A. Popov. Tema demonstreeris 7. mail 1895 esimest antenniga vastuvõtjat. Peale seda hakkas raadio väga kiiresti arenema. Internet Teatavasti kõige noorem meedia liik. Internet on rahvusvaheline arvutivõrk, mille arvutid ja teised elektroonilised aparaadid on omavahel ühendatud kaablite, raadiolainete ja satelliitide abil. Interneti eelkäijaks oli Arpanet, mis alustas tööd 1969. aastal. See pidi olema andmesidevõrk, mis säilitaks töövõime ka sõja korral.1990. aastaks avatakse Internet ka kommertskasutuseks, siiani oli see vaid olnud teadus-ja haridusotstarbeline. Luuakse esimesed laiemalt asutatavad otsingusüsteemid, mis võimaldavad Internetist vajalikku infot leida. 1993 aastal algab Interneti plahvatuslik kasv, mis kestab tänini. 2002. aastaks kasutab maailmas Internetti 600 miljonit inimest. Meedia ülesanded
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks veebist kunagi midagi kuulnud.
Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piiratud arv suuri ja võimsaid uuringutulemusi analüüsivaid arvuteid. Niisiis oli Interneti loomise ajendiks informatsiooni vahetamine ning ressursside jagamine.
Eesti inimesed internetist. Selle jaoks koostasin ma küsimustiku, millele palusin vastata kümnel koolinoorel üle Eesti. Veel otsisin ma arvamusi internetis ja intervjueerisin vanemaid inimesi. Interneti ajaloost Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1 Interneti turvanõuetest Internetis on nii ohte, kui ka vajalikku infot ja teavet. Internet sisaldab
Võimsa infokanali olemasolu globaalsete võrkudega sidumiseks võib tema töö vajaliku kontrolli puudumisel soodustada niisugust tegevust. Eelised on, kiire infovahetus, läheb vaja vähe ressursse. Elektronpost Elektronpost - kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.a. ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koossseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. E-posti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse
kasutama hakata.Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et ühegi arvuti mitte funktsioneerimine või hävitamine ei muudaks infovahetust teiste arvutite vahel, seega et säiliks endiselt võrk. Seega tuli võrk ehitada üles hajususpõhimõttel, ilma kindla keskuseta.Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ja kandis ARPANet'i nime, seda vedava Advanced Research Projects Agency järgi.Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti 37 arvutit. 1973. aastal algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnase põhimõtte alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks
kergesti leitav, näiteks siis, kui keegi teeb kõigile veebis kättesaadavaks midagi, mis tegelikult ei tohiks olla, siis on lihtne tuvastada, kust see lisatud on. Interneti ajalugu ja levik maailmas Interneti algust peetakse kusagil 1969, kui USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu. Idee oli ehitada esimene töötav võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). See võrk sai nimeks arpanet. Tol hetkel tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Võrk tuli ehitada üles hajuspõhimõttel, mingit keskust olla ei tohtinud, kuna selle võis vaenlane üles leida ning hävitada. Seetõttu konkureeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut.
1967 IBM esimene floppy ketas; 1967 Seymour Papert lõi LOGO arvutikeele lastele; 1968 Engelbart demonstreerib süsteemi, kus on klaviatuur, numbriklahvid, hiir ja ekraan 1969 AT&T Bell Laboratories Kenneth Thompson & Dennis Ritchie loovad UNIX-i PDP-7le; 1969 Intel 4004 microprotsessor CPU In 1967 MacHACK VI became the first program to beat a human (rate 1510) at a competition, at the Massachussets State Championship 1971 esimene 4 bitine 4004 microprotsessor 1971 ARPANET!!! Interneti eelkäija 1971 - IBM alustas grupiga System/r, mis kujunes SQL-ks 1972 Ralph Baer ,,Computer Space"(1970); Nolan tegi uue firma ATARI; ,,Pong" esimene edukas videomäng; (1977 ATARI siseneb koduarvutite maailma); Colossal Cave tekstipõhine seiklusmäng Will Growheri poolt; Ray Tomlinson loob e- maili programmi ARPANET-i tekib @; 1972 5 1/4 inch diskettes first appear. 1972 2 tähtast programmeerimise konsepti esitletakse:
kommunikeeruda ega ühenduda. Mis aga oli põhiline - erinevad võrgud olid üles ehitatud erinevalt ning ei suutnud omavahel kommunikeeruda ega ühenduda. Tollal oli see kahjuks paratamatu - vaevalt hakkas keegi, kelle ülesanne oli mõnikümmend arvuti võrgu abil kokku ühendada, mõtlema sellele, et tulevikus on võrku vaja lisada uusi arvuteid ning võib- olla liituda ka teiste taoliste võrkudega. Nii tekkisid tänini pruugitavad BITNET, Minitel, DecNet, ja FidoNet, aga ka ARPANet ehk praeguse Interneti eelkäija. Alles viimastel aastatel on Internet hakanud ülejäänud võrke tasapisi välja suretama või endaga liitma. Teise suure tõuke arvutivõrkude arengule andis personaalarvutite teke ja plahvatuslik levik 80tel aastatel. Kuna ühel suurarvutil oli reeglina palju kasutajaid, siis sai suurt hulka andmeid ja programme hoida selle arvuti ketastel, mis rahuldas ka enamikke tarbijaid.
1646-1716 - Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, Riistvara: Füüsilised, käegakatsutavad osad. teenused pannakse kokku lihtsamatest;tulemuseks lahutas, korrutas, jagas. 1988 Arpanet(morris)nö viirus netis. Näited: klaviatuur, monitor, integraalskeemid on alternatiivsete lahenduste võimalus ja jms.Tarkvara: Programmid ja andmed. Programm süsteemide mitmekihiline ehitus). 2. kõik on
tekkis IBM. aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on 1988 Arpanet(morris)nö viirus netis. end loop; õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad.Kuidas return sum; keeles X kirjutatud programmi täidetakse? 1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor
Sel puhul on kasulik omada andmete või failide koopiat kas siis CD-ketastel, võrgukettal või mõnel muul viisil. Veebilehitseja ehk brauser on selline tarkvararakendus, mille abil saab lokaalses arvutis vaadata/kuulata internetis (või ka kohtvõrgus) paiknevatel veebilehtedel olevat teksti, pilte, videot, heli- ja teisi faile ning muud informatsiooni. Need on pahavara kuulsaimad esindajad. Esimene viirus, The Creeper, liikus interneti eelkäijas ARPANET-is juba 1970. aastatel. Esimene laia maailma lahtilastud viirus Elk Corner kirjutati 1982.aastal. Arvutiviiruste kuldaeg oli kümmekond aastat tagasi, mil Michelangelo põhjustas ülemaailmse paanika ning CIH kärsatas tuhandete kaupa emaplaate läbi. Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Moodsamad viirustõrjujad võitlevad peale selle veel reklaamvara, rootkittide, klahvinuhkide ja
· Teemakataloogid · Portaalid 35. Mis on teemakataloog? · Süstemselt korrastatud ja rühmitatud teemalinkide hierarhiline loetelu 36. Nimetage teemakatalooge (3) · Neti.ee · Inute veebiressurss õppijale ja teadustöö tegijale · www.yahoo.com 37. Mis on Internet? · Internet on võrkude võrk · Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus 38. Millal ja millest sai Internet alguse? · Sai alguse USA militaarringkondadest · 1969 luuakse ARPANET Interneti algus 39. Nimetage Interneti teenuseid · E-post · Veeb · failide jagamine · veebiraadiod 40. Mis on otsimootor? · Tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt märksõnade järgi otsida. 41. Nimetage otsimootoreid (3) · www.google.com · www.bing.com · www.ask.com 4 42. Mis on metaotsivahend?
4 ● World Wide Web (WWW või lihtsalt veeb) suurim ja kiiresti arenev internetiteenus. 1.2 Interneti ajalugu Tänase interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseksMILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral.1969.. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof
omakorda lubas toiduks kasutada rohkemaid toiduaineid. Ka annab inimkonna arengusse väga suure panuse inimese agresiivsus teiste vastu: suur osa leiutistest, mis on välja töötatud relvadena on hiljem kasutust leidnud ka rahuajal. Peab tunnistama et sõjad on väga kõvasti tõstnud tehnika taset. Ka siin on näiteid hulgi: meile kõigile tuttav internet on alguse saanud sõjanduse huvides loodud ARPANET'ist, tuumapommi leiutamine viis hiljem tuumaelektrijaamade loomiseni. Selles referaadis üritabki autor kirjeldada, mil moel on uued tehnika saavutused mõjutanud inimkonda alates kiviajast ning lõpetades tänapäevaga, ning oletada millised arengud meid lähitulevikus ees ootamas on. Minevik Tehnika on inimkonda mõjutanud väga suurel määral. Siinkohal pean tehnika all
Intel 8008 mikroprotsessor leiutati aastal 1972, mis suutis esmakordselt lugeda kõiki klaviatuuri märke: nii suuri kui väikeseid jne. Esimene hiireväljundiga tööjaam, Xerox Alto, leiutati aastal 1974. Neid ei müüdud kunagi, vaid jagati laiali uurimustööks Ülikoolidesse. 1975. aastal võtsid Bill Gates (Microsofti omanik) ja Paul Allen litsentsi BASICule kui Altairi-Personaalarvuti arvutikeelele. 1975. aastal sündis ka võrk ARPANET. Tavakasutajate ja äri pakettide edasisaatmise vorm. Ühekaardiline Apple 1 "sündis" aastal 1976 ja 1977. aastal tulid Apple 2 ja Commadore PET. 1978. aastal tulid diskid ja kõvakettad. Firma Seagate lõi esimese kõvaketta aastal 1980, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal, mis mahtus diskiavasse (draiverisse). 1981 Leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i ja protsessori kiirus oli 4
77. tarkvara- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 78. TCP/IP- TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. 79. terminal- igasugune võrguga ühendatud arvuti, printer, monitor vms. 80. termoprinter- arvuti väljundusseade, mis kasutab printimiseks kuumutamist, mille tulemusel kuumutatud kuumutustundliku paberi osa muutub tumedamaks. 81. trooja hobune- ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise programmi või failiga. 82. tugikiibistik- täiendav integraalskeemide komplekt, mis seob omavahel erinevad
pärast salvestamist. See, kus parasjagu andmeid töödeldakse, sõltub väga palju andmete hulgast ja kui kiiresti andmeid töödelda soovitakse. Suuremate andmemassiivide töötlemiseks kasutatakse tavaliselt servereid, väiksemate andmete jaoks üksikuid mikroprotsessoreid. Andmete edastamine Levinuimaks viisiks, kuidas tänapäeval andmeid edastada on kasutades internetti. Internet on võrgu eriliik. Selle areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas võrgu nimega ARPANET. Eelmainitud võrk oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline infot edastama isegi siis, kui osa võrgust oleks hävinud plahvatuse tõttu. 1970. ja 1980. aastatel suurenes pidevalt internetiga ühinevate ülikoolide ja ettevõtete arv. Algselt polnud internet aga kommertsiaalne vahend, sest tema funktsionaalsus oli võrdlemisi piiratud. Pärast 1989. aastat, kui alustas World Wide Web (ehk WWW), on ligipääs internetile märgatavalt kasvanud
wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that there will be intervals of activity followed by a period of inactivity ie sending a message and then waiting for a response or contemplating the received response. Thus three groups of researchers, unaware of each others’ research, began inventing packet switching as an alternative to circuit switching. This pretty much laid down groundwork for nowadays Internet. In 67(I think?) the overall plan for ARPAnet was published, the first packet-switched computer network and the ancestor of today’s Internet. By 72 ARPAnet had grown from four to fifteen nodes and the first host-to-host protocol was completed. Since the latter was created, it was possible to begin developing applications. 1972-80 The initial ARPAnet was a solitary, closed network. To communicate with a host one had to be physically connected to another ARPAnet IMP. In the mid-seventies, other packet
Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed
Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed
computer) ENGELBART – 1963. a Douglas Endelbarti saab arvutihiire patendi, 1968. a töötas välja kaasaegse näoga, lihtsakoelise süsteemi(klaviatuur, keypad?, hiir, windows?). Süsteem oli nagu Wordi analoog/kontori komplekti(tabelarvutust see süsteem ei teinud), reaalsesse kasutusse ei läinud kunagi, demo on väga kuulus. XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem 3. nädal • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. UNIX JA C– umbes 1969. a (töötasid tegelikult UNIX-it välja mitu aastat) AT&T Bell Laboratories programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie töötasid DEC-i PDP
Nii käivitus viirus igal juhul. Esimesed viirused kirjutati Apple II-le ja Macintoshile, aga hiljem oli neid rohkem IBM PC ja MS-DOS-il. Esimene uss, ei olnudki kodukasutajate arvutitel, vaid serveritel. 1988 tuli esimene uss, mis siis kasutas levimiseks täpselt samasugust viisi nagu tänapäevased. 1970ndate algusaegadel ilmus esimene ussprogramm, mille nimi oli Creeper. Ta oli Tenex tüüpi süsteemis, mis oli väga populaarne sel ajal. See oli USA sõjaväe võgus ARPANET. Mõned ütlevad, et Creeper tehti ARPANETis Bob Thomase poolt(ta oli võrgu üks investoreid), proovimaks kuidas ta tehtud uss edasi liigub. Creeper oli tüütu(kuvas ekraanile kirja "I'M THE CREEPER: CATCH ME IF YOU CAN"(tõlkes siis "Ma olen creeper, püüa mind kinni kui suudad")), ta ei olnud mingit moodi ohtlik nagu seda on tänapäevased. Mõne aja pärast olid kõik arvutid süsteemis nakatanud ning Creeperi eemaldamiseks kirjutati
Raport võtab kokku infotehnoloogilist arengut mõjutavad tegurid ning reastab riigid Võrguvalmiduse Indeksi alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi ning hindab erinevaid tegureid, mis seda soodustavad. Vaadeldakse kolmel tasandil indiviidid, ettevõtte ja valitsus. Eraldi vaadeldakse nende valmisolekut IKT kasutamiseks ja selle reaalsest kasutamist. 7. 1) Interneti tekkimine alguses loodi ARPANET (omavahel ühendatud arvutite võrk), mis arenes tänapäevaseks internetiks. 1991 võeti kasutusele WWW (World Wide Web) 2) maailma online elanikkond interneti kasutavad inimesed. Selle arv koguaeg kasvab. 3) sidevahendid telekommunikatsioon. Telegraaf (1792), telefon (1857), televisoon (1927), VoIP- häälsideme võimaldamine nii avalikes kui suletud süsteemides 4) e- kaubandus ostu-müügi tehingute sooritamine internetis. Üha kasvav osa paljude riikide
annaabi.ee 
