Eestis hetkel eksisteerivad sotisiaalprobleemid Antud teema käsitleb,siis praeguse seisuga Eestis eksisteerivaid sotsiaalprobleeme. Esiteks üks suuremaid probleeme praeguse seisuga on kodutud. Kõige suuremaks probleemiks on kodutud selle pärast,et nad rüüstavad hästi palju ja eriti nüüd kus hakkab talv saabuma hakkavad nad vanu maju rüüstama. Sooja saamiseks hakkavad vanadessse majadesse tuled tegema ja mille tulemusena tekib iga talv kohudult palju tulekahjusi mille tulemusena paljud ka hukuvd. Põhjused miks teatud isikud võivad lõpetada kodutuna on see ,et ei saa oma eluga hakkama. Enamasti hakatakse kodututeks selle pärast et algul vallandakse töölt see järel tuleb alkohool ja lõpp tulemus ongi see et sa oled omadega täielikult põhja käinud. Vägagi lihtne oleks tegelt seda probleemi ennetada tuleks rohkem luua kogututele varjupaiku ja neile rohkem tähele panu luua. Nii teiseks järgnevaks probleemiks on invaliidid j...
Kellele: Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Seoses tänase olukorraga võib nimetada suurimaks sotsiaalseks probleemiks majanduslangust ning sellega kaasnevat tööpuudust. Tänu tänapäevasele arengutasemele on hakatud liiga palju inimtööjõudu asendama masinatega, mistõttu ei olegi inimestel enam tööd. Kui potentsiaalsete töökohtade arv järjest kahaneb siis väheneb ka tarbija ostujõud, mis omakorda sunnib ettevõtteid järjest rohkem kokku hoidma kulutustelt. Mõni võib probleemile lahenduseks pakkuda tarbimise suurendamist, kuid fakt on selles, et lõpmatuseni suurenev tarbimine suurendab ka lõpmatuseni vajaminevate loodusressursside hulka ning meie planeet on kõike peale lõpmatu. Hetkel oleme olukorras, kus on lõppemas puhas joogivesi, kütused, puhas õhk, mida hingame jne. Tööpuuduse tõttu on ühiskonnas palju kodutuid, kes omakorda tekitavad samuti sotsiaalse probleemi. Põhjuseid võib olla väga mitmeid, miks osad inimesed jäävad ...
Kellele: Urmas Lehtsalule Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Edvin Luik E-32 Sotsiaalprobleemid Kirjutan teemal Sotsiaalprobleemid Eestis. Arvan, et üheks suuremaks sotsiaalprobleemiks on Eestis perevägivald. See teema puudutab paljusi Eestis elavaid noori naisi ja lapsi, kes on ühel või teisel põhjusel langenud perevägivalla ohvriks. Tehtud uurimuste põhjal selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või koguni seksuaalset vägivalda. Raseduse ajal on vägivalla kasutamine naisele ja tema lapsele eriti ohtlik, sest see mõjutab väga tugevalt lapse
Memo Liigun oma memos vähem tähtsamast probleemist suurema poole, ehk nn. mööda tagurpidi püramiidi süsteemi. Arenenud riikides, nagu Eesti, on sotsiaalsedprobleemid käsitletavamad ja lahendatavamad kui seda on arengumaades kuna seal on sotsiaalhoolekandesüsteem enamasti välja arenemata ja piiratud. Sealne suurim probleem on kõrge sündimus. Aga jääme Eesti piiridesse. Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks. Seepärast on oluline lastetoetused, eriti lasterikastele peredele ja lastekodudele. Sõltuvusproble...
Kellele: Teema: Kellelt: Sotsiaalprobleemid Eestis Hetkel on sotsiaalsus väga aktuaalne teema, kuna on ülemaailmne majanduslangus. Mõnedele tundub kõik üha allamäge minevat, kuid leidub ka selliseid, kellel hakkab mustast august valgus paistma üha eredamini. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega ning probleemid on takistused, mis muudavad keerukaks soovitud eesmärkide poole püüdlemised. Kui olla ise tubli ja teha tööd, siis sotsiaalprobleemid nii väga inimest ei häiri. Kõige suurem sotsiaalne probleem on hetkel töötus.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Eesti sotsiaalprobleemid Kellelt: Maria Maripuu P-3 Viimasel ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud. Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi eriti kui seal on väiksed lapsed. Sest, kui üks vanemadest või mõlemad kaotavad töö, siis neil on majanduslikult raske aeg. Kuna ka laste toetused on vähenenud. Ja uut tööd saada pole kerge. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse. Sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Isegi praktikante ei taheda enam tööle võtta, sest töömaht on lihtsalt nii väike. Selle tõttu lähevad palju töölised puhkusele. Sest väikse töömahuga pole vaja...
Globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid Keskkonnaprobleemid Sotsiaalprobleemid Mis on globaalprobleem? · Suuremastaabiline, süsteemne, mitmetahuline probleem, mis puudutab kogu maailma ja kujutab endast ohtu inimkonnale. · Näiteks: rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, AIDS-i levik, kliimamuutused, taime- ja loomaliikide väljasuremine jne · http://www.youtube.com/watch?v=CT6NcjB3HBk Rahvastiku kasv · Hetkeseisuga elab maailmas u 6,8 miljardit inimest.
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Pole olemas vist ühiskonda, kust puuduksid täielikult probleemid. Eesti ei erine ka selle poolest mitte kuidagi. Üldiselt tuuakse probleemid ning võimalikud lahendused rahva ette valimiste ajal, millest on üldiselt kahju, kuna tegelikult on probleemid olemas ning lahendusi vajavad aastaringselt. Silmatorkavaimate ning kõige enam rahvast mõjutavate probleemide seas on kindlast tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks ning üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, kui koolikohustust tõsta 18. eluaastani. Siis peaksid noored omandama vähemalt kas kutsekoo...
Edgar Savisaar, kui Tallinna linnapea, kasutab seda ära reklaamiks Keskerakonnale. Tallinna TV rahastamise asemel võiks linnaraha kasutada hoopis lasteaedade korrastamisele ja nende juurde tegemiseks. Näiteks, tänu sellele, et lasteaia mänguplats oli korda tegemata, sai üks laps hiljuti surmavad vigastused. Tegemist oli just katkise ronimisredeliga. Ning kindlasti selle raha eest peaks juurde palkama kasvatajaid, kelle abil saab lapsi rohkem jälgida ja tähele panna. Tegelikud on kõik sotsiaalprobleemid omavahel seotud. Näiteks majanduskriisist tekib tööpuudus , sellest tulevad kodutud, nendest omakorda kuritegevus ja narkomaania ning, et seda kõike parandada ja korda seada kasutatakse selleasemel raha vales kohas. Sellest sain teada rohkem seda memo koostades. Kui mõelda meie riigi seisule, siis minu arvates mõtlevad riigikogulased ainult kasututele asjadele ja alles kui on häda käes, tegutsevad hädavajalike asjade kallal
Ruumiline segregatsioon – erineva sotsiaalse staatusega inimesed paiknemas eri piirkondades Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom: Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu)
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Meldes tnasele olukorrale on heks sotsiaalprobleemiks tpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tnu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jnud paljud ilma tta.(tehtud) Tpuudusega vheneb ka tarbija ostujud ning see annab ka ettevtetele vhem td, mistttu vib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tta on isegi krgharidusega noored, tvimelised inimesed, kuna ei ole piisaval tkohti nende poolt pitud erialadele. Paljud krgharidusega inimesed ttavad kas koristajana, nudepesijana vi muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ra elada. Tean ka inimesi, kes on ttanud krgetel ametikohtadel ja nd, olles ttu, ei ole nus ttama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ra hellitatud ja virisevad vga paljude ja pisikeste asjade le. Minuarust on ttusbroos piisavalt tkoht...
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM.................................................
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas in...
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Eesti ühiskonnas on palju probleeme. Iga päev räägitakse kuritegudest, tööpuudusest, kellegi halbadest elutingimustest ja perevägivallast need ongi ühed meie Eesti riigi sotsiaalprobleemid. Iga päev võib ajalehest või internetist lugeda, et töötude hulk suurenenud järjekordselt. Samuti vähenevad ka palgad ja toetused ning seetõttu on paljudel peredel raske. Isegi kui inimesed soovivad väga leida uut tööd, pole see kerge ettevõtmine, sest tööd on väga raske leida. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse, sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes
Kristjan Juks Sotsiaalsed probleemid suurlinnades Sotsiaalsedprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid . 1970. aastateni uuriti sotsiaalprobleeme reaalsuse objektiivsete ja vaadeldavate aspektidena. Edaspidi lähtus sotsiaalprobleemide uurimine sotsiaalse konstruktivismi mõjul seisukohast, et sotsiaalprobleemid sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist . Sotsiaalprobleemid on nt :vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid ja iive . Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki
Sotsiaalprobleemid Kui palju on hetkel Eestis olevaid sotsiaalseid probleeme on raske ütelda, kuid neid on omajagu palju mida selles teemas lahata. Eesti riigis on sotsiaalseid probleeme palju. Esile tuleks tuua näiteks vanurid. Vanuritele ei maksta nende jaoks vastavat pensioni meie riigis. Kuna riigil ei ole raha, siis ei saagi paremaid pensione loota. Eestis on pragu raske majanduslik seis, millest oleks kõigepealt vaja välja tulla. Peale seda saab alles mõtlema hakata juba muude probleemide lahendamist. Kuid majandusliku seisu parandamiseks peab tooma ohvreid mujalt. Probleemiks on ka omasooihaldajad. Igal inimesel on ju võimalik valida mida ta teha tahab, kellega olla ja kuidas seda kõike teha. Paljudele see asi lihtsalt ei meeldi ja hakatakse häält tõstma. Kuigi kõigepealt tuleks küsida kuhu see viib? Mida saab muuta üks inimene terve rahvamassi vastu. Inimest kes on selles...
.. Teema: "Eesti sotsiaalprobleemid" Kellelt: H P Sotsiaalsus meie ümber on hetkel väga aktuaalne teema. Ülemailmse majanduslangusega oleme hakanud üha enam arutama meie ümbritsevat ühiskonda ning seda, mis meie ümber toimub. Paljudele tundub, et iga päevaga läheb aina raskemaks ning keerulisemaks ühiskonnas hakkama saada. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega, samas peab ka olema tahtejõudu ja oskama ennast edasi arendada. Kui ise olla tubli ja töökas, siis sotsiaalprobleemid ei häiri sind niivõrd palju. Sotsiaalprobleeme ei taheta väga teistele näidata. Paljud turistid, kes külastavad Eestit on öelnud, et esmamulje meist on väga hea ja probleeme nad ei märka. Eesti on heaoluriik. Ka raskel ajal toetatakse raskustes olevaid inimesi ning tehakse juurde uusi töökohti. Tööd on vähe ning paljudel puudub vastav haridus, et paremmatele töökohtadele kandideerida. Sel aastal koolitab Kuressaare Ametikool töötuid. See on
kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Juht toetus valitsevale ja ainsale lubatud parteile. 1921 tuli võimule Benito Mussolini, 1922. a. marssis ta koos mustsärklastega Rooma, kus ta peaministriks nimetati. 1925. kehtestati üheparteisüsteem, maj. olukord hakkas paranema, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia kuulutati impeeriumiks. Propaganda on uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad probleemid, nagu näiteks haigused, vaesus, töötus, kuritegevus. 1917. a. moodustati Nõukogude kongressil I nõukogude valitsus Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ülevenemaaline kesktäitevkomitee kui kõrgeim seadusandlik organ kongressidevahelisel ajal. Likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. 1918 võeti vastu I NK põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik
(Osaliselt) denatsionaliseerimine Riigi eemaldumine elusasemesektorist Ruumiline segregatsioon Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv Vanade probleemide asemel uued REFORMIDE VAJALIKKUS ELAMUSEKTORIS Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Elamuehitus Eestis 1950-2009 REFORMIDE ISELOOM Aeglased reformijad riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu)
Birgit Salumäe Tartu Kutsehariduskeskus KM12 Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et
peaks karistama sama moodi nagu teisi selle seaduse rikkujaid. 10.Millega tegeleb Rahvusvaheline Kriminaalkohus? On alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle. 11.Nimetage ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmesriigid. Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritania, Hiina Rahvavabariik. 12.Globaalprobleemid jagatakse nende avaldumisviiside järgi kaheks. Millisteks? Keskonnaprobleemid, sotsiaalprobleemid 13.Mis on infosõja eesmärkideks? Psühholoogiline mõjutamine 14.Nimetage kübersõja ja infosõja põhiline erinevus. Kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud 15.Millist sõda nimetatakse ebaõiglaseks sõjaks? Vallutussõda ja aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. 16.Millist sõda nimetatakse õiglaseks sõjaks? Enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. 17.Kas internetile ligipääsu piiramine ohustab demokraatiat?
ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta; 3) vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühelhetkel muutus laenukoormus üleliia suureks. 1929.a. alanud majanduskriis tõi esile mitmeid probleeme: 1) uued tootmisviisid võimaldasid küll kaupade hulgitootmise, kuid tarbijaskond ei olnud piisav, 2) kriis põhjustas enneolematutööpuuduse, millega kaasnesid ulatuslikud sotsiaalprobleemid. 3) kriis kestis kaua 5 aastat,mis tähendas, et turumajandus sisesed mehhanismid ei viinud majandust kriisist välja, vaid majandust tuli riiklikult reguleerida. Ameerika majanduskriis mõjutas ka Euroopa riike. 1932.aastanovembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus vitjaks osutus Fr.D.Roosevelt. Uus president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli ennenägematult laialdane majanduse riiklik reguleerimine. Selleks koostati suur, mitme aasta peale jagatud reformide kava
suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATOga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGAga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitteeestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 19992004: kahe Eesti debatt, maksu ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Martin Kanemägi T-3 Masuajaga on kaasnenud Eestis on palju probleeme. Nendega kaasnevad erinevad sotsiaal probleemid nagu kõrge tase alkoholi joomises ja sellega kaasnevate surmade arv, suur suremustase noorelt, kõrge töötuse tase ja veel palju muid probleeme. Kõrget taset alkoholi joomises, sellist probleemi ei saa vältida mitte mingil moel. Kui alkoholi tootjad vähendaksid kangete alkohoolsete jookide tegemist ja tooksid turule rohkem lahjemat alkoholi siis selline asi on kahe otsaga. Üks asi see, et väheneb alkoholiga seotud surmade arv või hakatakse ostma põranda alust kanget alkoholi ja alkoholiga seotud surmade arv võib tõusta, sest kui see on põranda alune alkohol siis see on tavaliselt ise tehtud ja sa ei tea millest see tehtud on. Alkoholi joomise kõrget taset ja nendega kaasnevate surmade arvu saaks ennetada ainult praegusel ajal sündiv põlvkond, neile tuleks juba la...
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, ...
AVA- JA ASUTUSEHOOLDUS Avahoolduse eesmärk on klientide tervise ja heaolu parandamine läbi nende toimetuleku kodudes ja kogukonnas. Lihtsamalt öeldes on avahooldus süsteem, mis aitab inimestel (sh ka lastel), kellel on hoolekande- või sotsiaalprobleemid, jääda oma koju, et osutada isikule kodustes tingimustes pakutavaid teenuseid, mis aitavad tal igapäevaelu vajadusi rahuldada (sh ka nõustamine ja juhendamine). Avahooldusteenuste alla kuuluvad näiteks: · Tugiisikuteenus; · Perehooldusteenus; · Koduhooldusteenus; · Koduõendusteenus Asendushoolduse ehk asutushoolduse eesmärk on rahuldada laste põhivajadusi, kes on oma perekonnast eemaldatud mingite sotsiaalprobleemide tõttu, et nad saaksid üles kasvada
Uudised jagunevad kaheks 1. kõvad uudised: Kajastavad nii kohapeal kui ka mujal maailmas toimuvaid sündmusi, mis mõjutavad enamike inimeste elukäiku Nt: majandus, sõjalised konfliktid, poliitika, välissuhted jne... 2. Pehmed uudised: pakuvad inimestele eelkõige meelelahutust, olles seega n-ö ,,ajatud" ja emotsionaalsed. Pigem on oluline konflikt ja osalejate tuntus kui sündmuse ühiskondlik ja personaalne mõju Nt: Kultuur, sport, teadus, sotsiaalprobleemid Tsensuur avaldavate materjalide eel- või järelkontroll Meedia avatus sõltub riigikorrast ja teenib valitseva ideoloogia huve Mittedemokraatlikes riikides liigub info ülalt alla ehk võimust rahvani Meedia liigid: · Ajalehed · Ajakirjad · Raadiojaamad · Telekanalid · ,,uus meedia" · Ristmeedia Allikas inimene, kes annab ajakirjanikule olulist infot Juhuslik ehk ühekordne allikas näiteks õnnetuse pealtnägija
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta seoses linnade kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalprobleemid, süvenesid lõhed ühiskonnas. Juhtiv maa on endiselt Prantsusmaa Esimene realist on * Honore de Daumier /domjee/ (1808-1879). Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel teemadel. Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet /milee/ (1814-1875). On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga
Üks sellistest üritustest oli 2009.a. Kopenhaagenis toimunud ÜRO kliimakonverents, kus arutati võimaluste üle vähendada globaalset soojenemist. Siduvale kokkuleppele konverentsil osalenud riigid siiski ei jõudnud. Kahjuks ei ole neist eelpool nimetatud kokkulepetest globaalprobleemide lahendamisel väga suurt abi olnud. Globaalprobleemid jagunevad rahvastiku, sotsiaal ja keskkonnaprobleemideks. Rahvastiku ja sotsiaalprobleemid: · rahvastiku liigne kasv · näljahädad · haigused, eriti HIV ja AIDS · vaesus · terrorism (sh küberterrorism) Keskkonnaprobleemid: · kliima muutumine (sh globaalne soojenemine) · süsinikdioksiidi emissiooni kasv · õhusaaste · põhjaveevarude vähenemine · haritava maa pindala, kalavarude ja metsamaa vähenemine · taime ja loomaliikide väljasuremine · kõrbestumine · osoonikihi hõrenemine · maavarade ammendumine
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja. · NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped. tõlgenduses pedag.aspekti viletsusse sattunute aitamisel ja sots.ped. lähedast seotust sotsiaalpoliitikaga. · NB looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda, kasvataja peab seda vaid stimuleerima. · Sotsiaalprobleemid on sotsialiseerimise puudujääk, mille eest vastutab eeskätt petaja. · Ühiskonda reformitagu mitte kiriku, hirmu ega distsipliini, vaid pedagoogika kaudu. · Haridus on vabastaja (nagu Freirelgi). 1848 a, võeti kasutusele sõna sotsiaalpedagoogika. Paul Natropi (1854-1924)- kogu pedag.peab olema oma olemuselt sotsiaalpedagoogika ja Hermann Nohl (1879-1960) sots.pedagoogika on rasketes oludes elavate inimeste pedagoogiline aitamine. J.H
OECD- 1961. Eesti liitus 2010. Majanduse uurimine ja juhtimine. Lahendada keskkonna, majanduse ja sotsiaal probleeme. Angel Gurria Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, vee puudus, liikide mitmekesisuse vähenemine, erosioon, kliimasoojenemine. Sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, sõda, inimkaubandus, rahvatiku kiire kasv. Kyoto protokoll- rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Humanitaarõigus-rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on vähendada sõjast tulenevaid kahjusi ja kannatusi.
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
13. Rahvusvaheliselt tegutsevad mittetulundusühingud - Greenpeace, Amnesty Inernational (meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; korraldab inimõiguste kampaaniaid), Katoliku Kirik, Euroopa Liikumine, Banaanieksportijate Liit. 14. Globaalprobleemid - inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavaid ohte nim. globaalprobleemideks. Jagunevad: keskkonnaprobleemid (allpool näited, 17ndas) ja sotsiaalprobleemid (NT: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus (orjus), uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile). 15. Kübersõda - on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga, sest kübersõja eesmärkideks võivad olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine
Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine Abiks CD 1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühisko...
järgulist protsessi: ühelt poolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustamist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigile. Pikemas perspektiivis peaks niisugune areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, rühma- jmt.) identiteetide tasakaalustamisele kõiki ühiskonnarühmi ühendava Eesti riigi identiteediga. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Üleilmsed probleemid on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vastuolude tagajärg: kui tootmistegevus ei arvesta looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökotasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ning tekib energianappus
Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid Üha enam kuuleme tänapäeval, kuidas meile põhjustavad muret erinevad globaalprobleemid. Globaalprobleemideks nimetatakse ohte, mis tervikuna ähvardavad nii inimkonda kui keskkonda. Lähtuvalt avaldumisviisist jagatakse need kaheks keskkonnaprobleemid ning sotsiaalprobleemid. Kuid millised need põhilised mured on, mis on neid põhjustanud, ning kuidas oleks võimalik globaalprobleeme lahendada? Inimkonna majandustegevuse kõige tõsisemaks tagajärjeks võib lugeda globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ning turvas. Eriti palju paiskavad õhku
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fa...
noriti tüli. Saksamaa-Saksakeisririik(1871-1918). Areng toimus igas valdkonnas, kuigi palju rahvast oli vaesuses. Tugev sotsiaaldemokraatia- monarh, riigisüsteem ja sõjavägi olid rahva seas populaarsed. Eesmärgiks oli patriotism ja suurriiklus- taheti ühendada kõik saksakeelt kõnelevad rahvad. Austria-Ungari- palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). Itaalia- madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam. Itaalia oli küll suurriik, aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises. Hispaania- riik oli madalseisus kuid kultuur arenes jõudsalt. Hispaania kirjanukud ja kunstnikud olid maailmakuulsad ja esimest korda sai Hispaania ühe tähtsaima koha maailma ja Euroopa kultuurielus.
Rahva majandustase madal. Saksamaa soovis ühendada endaga kõik riigid, kus räägitakse saksa keelt. Pangermanism-kõiki germaani rahvaid ühendada püüdnud liikumine. Valitsus toetas sõjalisi operatsioone. Austria-Ungari:Parlamentaarne monarhia. Riik koosneb kahest autonoomsest osast:Austriast ja Ungarist. Parlamendis oli pidev vastasseis slaavi ja saksa saadikute vahel, see häiris parlamendil otsuseid vastu võtta. Segadused valitsuses ja poliitikas. Palju erinevaid rahvusi. Sotsiaalprobleemid. Rahvusprobleem- rahvused tahtsid autonoomiat või täielikku iseseisvust. Itaalia: Parlamentaarne monarhia. Madal heaolutase. Põhja osa arenenum, kui lõuna-Itaalia. Majanduslangus. Lahkuti ameerikasse õnne otsima. 1912. A seati sisse üldine valimisõigus. Välispoliitika oli suunatud kolooniate vallutamisele. Poliitilist süsteemi hoidis üleval transformism e. Keeruline poliitiline kunst. See eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate rühmituste vahel riigis.
Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome, Läti, Leedu, PM, Rootsi, Taani, Jaapan Föderatiivne e. liitriik-riik, mis koosneb autonoomsetest osariikidest(liidumaa, kanton, kubermang jne.)Riigivõim on jaotatud 2 tasandil. Osa küsimusi on keskvõimu, osa osariikide lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja kaitsepoliitika, osariikidele haridus- ja sotsiaalprobleemid, USA-s surmanuhtlus .USA, VM, Sveits, SM, Kanada, Austraalia, Argentiina, Belgia, LAV, Argentiina. Araabia Ühendemiraadid, India Konföderatsioon-riikide ühendus, mille liikmed on säilitanud iseseisvuse, ühisasutused moodustatakse liikmete esindajatest. EL on konföderatsioon. Kas on võimalik ka föderatsioon? EL, SRÜ, NATO?, Vana-Liivimaa Ülesandeid Nimetage veel riigi tunnuseid.......................................................................................................
üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. ka Eestis. (2) Jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Brasiilias Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid.(2) Mis on Agenda 21? Agenda 21 pole midagi mud, kui 21. Sajandi tegevuskava toimetulekuks olukorras, kus kasvavad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid on muutnud küsitavaks inimese kui liigi ellujäämise planeedil Maa.(9) Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja
aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll) 4. Segane liikmeskond 5. Ebaõnnestumine (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine) Ajalooline regionaliseerumine – 4 tsivilisatsiooni: Euroopa, Lähis-Ida, India, Hiina Regionaalseid organisatsioone:
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna v...
Iseloomustav tegur arengumaad arenenudmaades 1. Linnas elab % Alla 50% Üle 50% (üle 70%) 2. Kasvutempo Kiiresti kasvab Aeglaselt kasvab 3. Põhjused (kasvutegurid) Inimesed maalt linna (töö, Linnast maale paremad elutingimused) 4. Keskkonnaprobleemid Prügi, puhas vesi puudub Õhusaaste 5. Sotsiaalprobleemid Tööpuudus, kanalisatsioon Kuritegevus, tööpuudus, on puudub ka vähem arenenud linnaosi 6. Majanduslikudprobleemis Infrastruktuur vähe Tööstus-, teeninduspiirkond arenenud, tööstuseid palju jms eraldi, igalpool linnaplaneerimine 7
kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta 20. Austria-Ungari - palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). 21. Itaalia - madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam. Itaalia oli küll suurriik, aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises. 22. Hispaania - riik oli madalseisus kuid kultuur arenes jõudsalt. Hispaania kirjanukud ja kunstnikud olid maailmakuulsad ja esimest korda sai
Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused: · parlamentaarne kord (ehk demokraatia) oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud jt. olid avalikult demokraatia vastu. · sõjajärgne raske olukord Saksamaal raske ja alandav Versailles` rahuleping, majandusraskused (inflatsioon!). Viimase tõuke andis 1929. aasta majanduskriis. · teravad sotsiaalprobleemid tööpuudus, keskklassi (ehk väikekodanluse) nõrgenemine · kommunismioht. NSDAP nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. · vastasleeri nõrkus, lõhestatus kergendas natside võimuletulekut. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (sotsiaaldemokraatide ja kommunistide vahel vastuolud). III Kolmas riik See on natside võimu all oleva Saksamaa nimetus hõlmab aastad 1933-1945
2. noored Vähenemine Sotsiaalse infrastruktuuri vajaduste kasv: 3. vanurid Keskmine Sotsiaalse infrastruktuuri vajaduste kasv: 4. kogurahvastik Vähenemine 5. Maa/ruumi vajadus teenindussfääri tarbeks Vähenemine 6- Elamupinna ja elamumaa vajadus suurenemine 7. Pinged tulenevalt tööhõive olukorrast Keskmine Sotsiaalprobleemid tulenevalt sissetulekute 8. tasemest Keskmine Legend: Aeglane, madal, vähene Keskmine Kiire, kõrge, tihe 23 Kasutatud materjalid: 1. Statistikaameti koduleht. Kättesaadav: www.tatistika.ee 2. Värska valla arengukava 2007-2015. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12892986 3. Setomaa arengukava 2009-2013. Kättesaadav: http://www.setoturism.ee/
funktsioonide täitmiseks tingimuste loomine. Riigikogu töö: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Seaduste algatamisõigus on RK. Eelnõu loetakse 3 korda enne lõpphääletamist üle. Saeduse vastuvõtmiseks on vaja enamus poolthääli, siis saadetakse seadus presidendile välja kuulutamiseks. Kui president keeldub 2 korda, siis seadus läheb Riigikohtusse, kellel on õigus seadus tühistada. 2. Globaalprobleemid. Keskkonnaprobleemid. Sotsiaalprobleemid. Inimõigused. Globaalneprobleem – inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavad ohud. Jagatakse kaheks: Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Peamised inimõigused ja põhivabadused: õigus elada, õigus olla inimlikult koheldud ja vaba, südametunnistus-, usu-, mõtte-, sõna-, ühinemis- ja liikumisvabadus, õigus olla seaduse poolt kaitstud, õigus saada avalikku ja erapooletut kohtumõistmist, õigus eraelu puutumatusele ja omada kodu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
